Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti riistvara slaidiesitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvuti riistvara
Arvuti
Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku
andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks.
Arvuti riistvara
Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja
seadised.
Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja
väljundseadmed.
Riistvara komponendid
Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM,
helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer,
skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS
Emaplaat
Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine
trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja
millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete
ühendamiseks.
Protsessor
Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud
käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest
Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on
peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel.
Mälu
Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid
binaarkujul ning mälu mahtu mõõdetakse baitides.
Kõvaketas on magnetketas, kuhu on võimalik talletada suures koguses
informatsiooni.
1 bait(B) - ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk.
1 kilobait (KB) = 1024 B
1 megabait (MB) = 1024 KB
1 gigabait (GB) = 1024 MB
Vahe ­ja põhimälu
Vahemälu on mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks.
Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest
asukohast.
Põhimälu on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid
andmeid. Põhimälu nimetatakse ka muutmäluks, sest erinevalt püsimälust
toimub seal pidev andmevahetus püsimälu ja teiste mäluseadmete vahel.
Videokaart
Videokaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise
kuvarile arusaadavaks signaaliks.
Kuna videokaartide elektritarbimine on üha suurenenud, on kasvanud ka
videokaartide poolt eraldatava soojuse hulk. Kui see soojus kasvab liiga
suureks, siis videokaart võib ülekuumeneda ning lõpptulemusena lakkada
töötamast.
Videokaardi jahutusseadmed
Radiaator: passiivne jahutusseade. Suunab kuumuse eemale videokaardilt,
kasutades soojusjuhtivat metalli (tavaliselt tehtud alumiiniumist või vasest).
Ventilaator: aktiivne jahutusseade. Ventilaatorid on tavaliselt kasutuses
radiaatoritega, suurendades seeläbi soojusülekande efektiivsust. Liikuvate
osade tõttu vajab ventilaator püsivat hooldust.
Kõvaketas
Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks
pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid
loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna.
CD-ROM ja DVD-ROM
CD-ROM ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui
CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise
mäluseade kaudu.
DVD on tavalist CD-d meenutav optiline
andmekandja, mis on võimeline salvestama
rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab
lühema lainepikkusega laserit.
Helikaart
Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta
helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel
kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv
tajub helina.
Võrgukaart
Võrgukaart on arvuti või mõne muu seadme riistvara osa, mis võimaldab luua
ühenduse interneti võrguga või LANiga.
Modem
Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on
võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info.
Toiteplokk
Toiteplokk on seade, mis muudab saadaoleva võrgupingega elektrienergia
tarbijale sobiva pingega energiaks.
Arvuti toiteplokk on seade, mis muundab saadaoleva võrgupingega
elektroonikakomponentide toiteks sobivaks alalispingeks.
Arvutikorpus
Arvutikorpus on arvuti riistvara osa, mis majutab arvutisiseseid komponente.
Kuvar
Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks.
Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise
väljundseadmena.
Klaviatuur
Klaviatuuriga saab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada.
Arvutihiir
Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks.
Printer
Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt
salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või
kilele.
Printerid jaotatakse: maatriksprinter, tindiprinter, laserprinter.
Maatriksprinter
Trükisõlmes on 9...47 maatriksitaoliselt asetatud nõela. Trükipea liigub piki rida
ja kui paberile on vaja jätta jälg, lööb vastav nõel vajalikul hetkel paberile.
Laserprinter
Kujutis kirjutatakse laseri abil erirullile, millelt see kantakse värvainega (peene
tahmapulbri abil) paberile.
Tindiprinter
Printeris on tindikassett, millest tinti läbi imepeente avade paberile pritsitakse.
Skanner
Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide
sisestamiseks arvutisse.
Kõlar
Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar
liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise
keskkonnas.
Puhvertoiteallikas ehk UPS
Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk
on kaitsta elektritarbijaid erinevate elektrivõrgus esinevate probleemide eest.
Kõige levinumad elektrivõrgu
süsteemisisesed probleemid
1. Pingelohk ­ kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovam
2. Süsteemiavarii ehk voolukatkestus ­ mitte väga ohtlik ja keskmiselt
rahalist kahju toov
3. Impulsspinge ­ mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov
4. Liigpinge ehk Ülepinge ­ mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov
5. Alapinge - mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov
6. Voolutõuge
7. Müra
8. Sagedushälbed
9. Suhteline harmoonikute sisaldis
Pordid
Pordid on mitmerealised pistikupesad, mille abil saab arvutiga ühendada
printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid.
AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Vasakule Paremale
Arvuti riistvara slaidiesitlus #1 Arvuti riistvara slaidiesitlus #2 Arvuti riistvara slaidiesitlus #3 Arvuti riistvara slaidiesitlus #4 Arvuti riistvara slaidiesitlus #5 Arvuti riistvara slaidiesitlus #6 Arvuti riistvara slaidiesitlus #7 Arvuti riistvara slaidiesitlus #8 Arvuti riistvara slaidiesitlus #9 Arvuti riistvara slaidiesitlus #10 Arvuti riistvara slaidiesitlus #11 Arvuti riistvara slaidiesitlus #12 Arvuti riistvara slaidiesitlus #13 Arvuti riistvara slaidiesitlus #14 Arvuti riistvara slaidiesitlus #15 Arvuti riistvara slaidiesitlus #16 Arvuti riistvara slaidiesitlus #17 Arvuti riistvara slaidiesitlus #18 Arvuti riistvara slaidiesitlus #19 Arvuti riistvara slaidiesitlus #20 Arvuti riistvara slaidiesitlus #21 Arvuti riistvara slaidiesitlus #22 Arvuti riistvara slaidiesitlus #23 Arvuti riistvara slaidiesitlus #24 Arvuti riistvara slaidiesitlus #25 Arvuti riistvara slaidiesitlus #26 Arvuti riistvara slaidiesitlus #27 Arvuti riistvara slaidiesitlus #28 Arvuti riistvara slaidiesitlus #29 Arvuti riistvara slaidiesitlus #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor poisidseenele Õppematerjali autor
Powerpointi esitlus

Sarnased õppematerjalid

Riistvara ja Tarkvara
4
docx

Riistvara ja Tarkvara

· kaitseb tema sees olevaid osi staatilise elektri igasuguste ning füüsiliste vigastuste eest · summutab müra mida tekitavad korpuses töötavad seadmed · (imb,microlink,compaq) Korpuse sees olevad seadmed: · protsessor · emaplaat · mälu · kõvakettaseade · disketiseade · CD-ROM · laienduspesad · pordid · toiteplokk Protsessor (CPU) : Arvuti keskseade ,mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend-ja väljundseadmed ning välismälud. Tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. (Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad ,laiendkaartide pesad kettaseadmetekettsa,kettapistikud jpm. Pordid (port)

Arvuti õpetus
Tark- ja riistvara
9
docx

Tark- ja riistvara

Tallinna Reaalkool Arvuti riist- ja tarkvara Referaat Kevin Morten Saidla Õpetaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Riistvara Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks

Informaatika
Arvuti riistvara
14
pptx

Arvuti riistvara

Riistvara Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed

Ärieetika
Arvuti ehitus
20
ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka

Informaatika
Arvuti riistvara
5
odt

Arvuti riistvara

Riistvara Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised. Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal);

Algoritmid ja andmestruktuurid
Printerid ja arvuti komponendid
4
doc

Printerid ja arvuti komponendid

KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile.

Informaatika
Erialane sõnastik
18
docx

Erialane sõnastik

1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5

Eesti keel
Informaatika ja biomeetria teooria eksam
15
docx

Informaatika ja biomeetria teooria eksam

Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid:

Arvuti




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun