Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid (1)

Arvutiga töötamise ohud ja nendest
hoidumise viisid.
Ergonoomika
Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste
ennetamisele seoses igasuguste töövahendite
kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamise-
ga,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tu-
leneb kreeka keelest :
ERGON = töö
NOMOS = seadus
Mis piirkonnad on kõige enam
ohustatud arvutiga töötades?
Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi.
Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liige-sed, närvid ja
neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid.
25% kaelapiirkonna probleemid
20% alaseljavalu
17% probleemid randmete ja kätega
14% küünarvarte probleemid
11% vaevused küünarnukkides
9% kaebused peas ja silmades
4% jalaprobleemid
Kahjustuste diagramm
Mõju psüühikale
Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mis on
põhjustatavad töö spetsiifikast (kõrgendatud tähelepanu),
keskkonnast, iseloomust, koormusest, korraldusest jms.
Lisaks sellele on need tegurid mõjustatavad töötajate in-
dividuaalsetest võimetest, töökogemustest,mitmetest har-
jumustest ja töövälistest olukordadest.Stressitegurite mõ-
jul võivad tekkida mitmed füsioloogilised, psühholoogilised
ja käitumuslikud muutused, mõnel juhul ka püsivad tervi-
sehäired.
Psüühiliste häiretena võivad esineda:
Meeleolu muutused
Halb enesetunne
Agressiivsus
Närvilisus
Erutatavus
Hirmutunne
Rusutustunne
Otsustusvõimetus
Unehäired ja isutus
Seedeelundite ning südame-veresoonkonna süsteemi häired
Lihasepinge
Suurenenud higistamine jms.
Kahjustuste põhjustajad
Neid kahjustusi põhjustavad:
Lihastöö iseloom - staatiline
Eelnevad patoloogiad - eelkõige lapsepõlves
omandatud rühivead, traumad
Madal füüsiline aktiivsus
Inimese eneseuhkus ja suutmatus näha ennast
kõrvalt
Madal ergonoomiaalane teadlikkus, oskus oma
töökohta korrigeerida
Vähene vajadus asendite muutmiseks ja
liikumiseks. Sundasendid
Töökeskkonda kuuluvate töövahendite rohkus
Halb töökorraldus, ebapiisav materiaalne baas ja
oskamatus valida korralikku mööblit.
Töö uudsus, tarkvara halb funktsionaalsus - uute
programmide õppimine tekitab suurt pinget eriti
vanemate töötajate seas.
Kõrged nõuded tööle - tähtajad, täpsus
Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei
võimalda teha piisavalt pause
Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise
ees)
Õige asend arvutiga töötamisel
Haiguste ja kahjustuste ennistamine
TOOL
Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi
Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110°
kalde ja piisava nimmetoetuse korral.
Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm
Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist
kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav.
Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta.
LAUD
Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
­ Jalad peavad toetuma kindlalt maha
­ Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi,
et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral
on laud liiga kõrge
­ Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm
vaba ruumi
KUVAR
15" kuvarile tuleks eelistada 17"
Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz
Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm
Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all
Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme
kaelas ja õlavöötmes
Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama
silmadega
Ära tööta kuvariga pimedas ruumis
KLAVIATUUR
Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre
pikkusega
Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm.
Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele
stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades
küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga
Käte asend PC klaviatuuril
korrektne ebakorrektne
HIIR
Hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate
nuppudega hiir. Väga hea on rolleriga optiline hiir
Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik
Leia oma käele sobiv hiirepadi
Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua
kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel
joonel.
TELEFON,KUULARID
Töö puhul, mis seisneb pidevas telefonivestluses, tuleks
kindlasti kasutada kuulareid. Need muudavad vestluse
meeldivamaks ja edukamaks, vältides samal ajal ka
lihaspinge teket ning verevarustuse häirumist kaelas
Lauatelefon peaks paiknema käeulatuses
TÖÖRUUMI TEMPERATUUR,ÕHUNIISKUS, ÕHU
LIIKUMISKIIRUS
Soovitav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2
Liiga soe ja umbne ruum põhjustab lihaspinget ja langetab
lihaste võimet taastuda
Õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s
VALGUSTUS
Oluline on, et tööruum või -koht oleks ühtlaselt valgustatud
Valida valgustid, mis võimalikult vähe ekraanil peegelduksid
Kasuta ära loomuliku valguse juurdepääsu nii hästi kui saad ja
arvesta seda töökoha paigutusel.
Tööpausid ja vaba aeg
Edukuse saavutamisel on oluline ja määrav see, kuidas
me suudame taastuda igapäevastest vintsutustest. Tahad
või ei taha, tekib lihaspinge ka õigesti istudes, kuid eriti just
lohaka asendi puhul. Kõige esmasem samm sellest lahti
saamiseks on tõusta oma kohalt ja kõndida veidi ringi.
Tööpauside sagedus sõltub eelkõige töö iseloomust. Kui
töö seisneb andmete sisestamises siis oleks vajalik, et
teeksid väikse pausi iga 40 minuti tagant.
Tee painutusi,sirutusi!
Hetkeseis Eestis
Eestis on ergonoomiaalane teadlikkus väga madal nii
riiklikul kui ka üksikisiku tasandil. See on tingitud töökaitse
ja töötervishoiu alase seadusandlikkuse nõrkusest ning
vastava kvalifikatsiooni saanud spetsialistide puudumisest.
Paljudes maades antakse esmased ergonoomiaalased
teadmised juba koolis ja seda harilikult kehalise kasvatuse
raames. Meie koolides puudub aga kahjuks elementaarne
rühikoolgi, mis aitaks kujundada inimese suhtumist õigesse
kehaasendisse kui elu alustalasse nii sportlikul kui ka
vaimsel tegevusel. Selle pärast on Eestis nii suur haiges-
tumise oht just arvutiga töötamisega seoses.
Eestis ergonoomikaga tegelevad
ühingud
Eestis tegelevad arvutiga töötamise ohtudest
hoidumise viisidega järgmised ühingud/liidud :
Eesti Ergonoomiaühing
Eesti Füsioterapeutide Liit
Kasutatud kirjandus ja materjal
http://www.ut.ee/tervis/aergo/
http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted
/Arvutitookoht/
http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/
"Töökeskkonna kvaliteedi parandamise
nüüdisaegsed probleemid"(2002) Ülo Kristjuhan
THE END
Tänan kuulamast!