4. Millised on põhilised kõrvaosad ja nende ülesanded? Väliskõrv (kõrvalest, välimine kuulmekäik) Trummikile hakkab võnkuma, saadab helid edsi keskkõrva. Trummikile kaitseb keskkõrva külma, mikroobide eest. Keskkõrv (Luukesed: vasar, alasi, jalas) Luukesed võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Sisekõrv (tigu, tasakaaluelund) Tekkivad närviimpulsid saadetakse piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva jõudnud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked tekitavad närviimpulsse, mis liiguvad piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse. 6. Kuidas tekib lõhnaaisting? Nimeta 3 etappi
Trummikile ka kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest. Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 11. Kuidas me kuuleme? Vastus: Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda kõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärviliiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 12
täielikku puudumist. Mis moodustavad tasakaaluelundi? Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega. Mis on kuulmislävi? Kuulmislävi on väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Kuidas me kuuleme? Kõrvalest püüab helisi Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele Helivõnked kanduvad edasi keskkõrva Antakse edasi teole Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad helid aju kuulmiskeskusesse Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus: "Bioloogia põhikoolile IV" U.Kokassaar, M. Martin Pildid google-st
sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. ......... Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. ......... Väikeaju paikneb kuklas. ........
sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. ......... Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. ......... Väikeaju paikneb kuklas. ........
Kuulmekäik Suunab helilained edasi Trummikile Võnkumine, kaitseb keskkõrva Vasar, alasi, jalus Tugevdavad ja edastavad võnkeid Tigu Paiknevad kuulmerakud, närviimpulsid Kuulmisnärv Närviimpulside edastamine kuulmiskeskusesse Poolringkanalid, mõik, kotike Tasakaaluelundid Poolringakanlid sisaldavad vett ja neid on kolm. Pea liigutamise puhul vedelik ja liigub ja tänu sellele jõuab närviimpulss ajju. Valguskiire teekond läbi silma: Sarvkest vesivedelik- silmaava lääts- klaaskeha-võrkkest (närviimpulsid)- nägemisnärv- ajukoore nägemispiikond
tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Tasakaal Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses)
närviimpulss, mis suunatakse peaajju), teost(säilitab tasakaalu)ja kuulmetõrist(aitab taastada rõhku kõrvas) 2. Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad need trummikilele. Trummikile paneb liikuma vasara, alasi ja jaluse, mis annavad võnkumise edasi teole. Võnked panevad teos oleva vedeliku võnkuma, ärritavad kuulmisrakka ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 3. ??? 4. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid ning inimene tunnetab pea asendit ja liikumist. Kui peaajju jõudnud teadete põhjal selgub, et organism kaotab tasakaalu, saadab ta vajalikesse lihastesse käsu. Lihased tõmbuvad kokku ning tasakaal taastub. 5. Nina koosneb ninaõõnest, haistmisrakkudest, haistmiskarvadest ja närvikiududest. 6
Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuidas heli meieni jõuab: Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda
*tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate
*tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate
Iga 45 minuti järel peaks silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama. Tuleb tihedamalt silmi pilgutada. 6.Kõrva ehitus (mis ei sobi loetellu, tunda jooniselt ära kõrva osad). 7.Kuulmisaistingu teke. Kõrvalest suunab helid väliskeskkonnast kuulmekäiku, sealt trummikilele, mis hakkab võnkuma. Edasi levivad helilained keskkõrva kuulmeluukestele ja sealt sisekõrvas asuva teo kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib närviimpulss, mis liigub mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekibki kuulmisaisting. 8.Millise eelise annab kahe kõrvaga kuulmine? Kahe kõrvaga kuulates suudetakse määrata täpselt, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. 9.Mis võib põhjustada kuulmishäireid? Kui tugevad helid kestavad pikka aega, võngub trummikile kaua liiga suures ulatuses, mistõttu trummikile muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva
trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid moodustusi- keelenäsasid. Nende tipus ja külgedel mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles tunderakud e retseptorid. Iga maitsmisnäsa pinnal avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, miskanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub
kotikesest, mõigust, täidab kuulmevedelik ja seintes on retseptorid) 10. Kuidas tekib kuulmisaisting? 1. Kõrvalest suunab häälelained kuulmekäiku mis omakorda suunab need trummikilele kus need hakkavad võnkuma. Trummikile võnkumine paneb kuulmeluukesed võnkuma. Kuulmeluukesed võimendavad võnkumist ja annavad selle edasi esikuaknale. Sisekõrvas hakkab kuulmevedelik võnkuma see põhjustab eritust retseptorites. Erutus kandub edasi mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse ja inimesel kujuneb kuulmisaisting. 11. Mis tähtsus on vaigunäärmetel, kuulmetõrvel? Vaigunäärmed eritavad vaiku mis kaitseb tolmuosakeste eest. Kuulmetõri õhendab sisekõrva ninaneeluga ja tasakaalustab õhurõhku trummiõõnes. 12. Kuidas hoida oma kõrvu? Tuleb hoiduda liiga tugeva müra eest. Muusikat kuulates ei tohi heli ülimalt kõvaks panna. 13. Mis põhimõttel töötab kuuldeaparaat? See võimendab helisid ja suunab need sisekõrva. 14
Keskkõrvast saabuvad helivõnked teosse. Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsiks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsse ja inimene tajub helisid. 9. Tasakaaluelund kõrvas- Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid
mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks. Kuulmine ja tasakaal Kuna inimesed suhtlevad peamiselt kõneldes, on kuulmine väga tähtis. Kuulmine on võime kuulmiselundite abil tajuda ja eristada helisid. Kuulmine võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata helide tugevust ja saada muud informatsiooni. Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe
Sisekõrv koosneb kahest osast- tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid tasakaalutunnetuse. Kuulmine- kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu, võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Tasakaal-keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik liikumine ärritab vastavaid meelerakke meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse · Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Maitsmine. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine
Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/helina20/meeleelundid-presentation-737200 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisaojakoiv.htm http://powerpoint.office.live.com/p/PowerPointView.aspx?FBsrc=http%3A%2F %2Fwww.facebook.com%2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid
Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Helivõnked suunduvad edasi teo sisemuses olevale vedelikule. Vedeliku võnked panevad membraanid võnkuma, see omakorda ärritab kuulmisrakkude kiudusid. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Piki kuulmisnärve antakse moodustunud impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub närviimpulsside eristamine ja mõtestamine mitmesugusteks heliaistinguteks. Kollatähn ja pimetähn: kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas ja selles on ainult kolvikesed. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Pimetähniks nim. kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Alkaloidid on vees mittelahustuvad, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mida saadakse tavaliselt taimedest.
Värvipimedus tähendab seda, et kolvikesed ei toimi. Kuulmine Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna sattunud helid kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Seejärel liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alusi ja jalus, mis asuvad keskkõrvas), mis võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muudavad võnked impulssideks, mis liiguvad kuulmisnärvi mööda peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse. Inimene kuuleb helisid sagedusega 16-20 000 Hz . Infraheli on alla 16 Hz. Ultraheli on üle 20 000 Hz. Kuulmisteravus sõltub suures osas vanusest, vanemas eas kuulmisteravus langeb. Valuaistingu tekitab heli, mis on umbes 120 dB. Kuulmishäired: illusioonid (kuuleme midagi valesti) ja hallutsinatsioonid (kuuleme midagi, mida tegelikult pole. Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel ja haistmisrakud ninakoopas. Aisting kujuneb lõplikult välja oimusagaras.
vaid mõne nädala, piirkonna elektrilise ärrituse ajal ei saa rääkida. Kanada neurokirurgid Penfield , Jasper ja Rasmussen avastasid katsete käigus, et vastava motoorse piirkonna ärritusele järgnevad vastavad liigutused, mille põhjal nad koostasid ajukaardi. · Inimene kujundab kõne kuuldud sõnale: kõrv võtab heli vastu, suunab närviimpulsid oimusagarasse Brodmani 41, 42 väljades asuvasse esmasesse kuulmiskeskusesse. Neilt väljadelt levib ärritus Wernicke alale, kus toimub helist arusaamine, sealt levib mööda kaarkimbu kiude Broca alale, kus formuleerub vastuse kõne närvi- e neuraalmudel(mitte vastus sõnana). Broca alalt kandub ärrius sek mot alale ja sealt häälepaeltele, keelelihastele, näo miimilistele lihastele, pehme suulae lihastele kõik lihased, mis osalevad sõna moodustamisel. Lõplik levik toimub peaaju närvide kaudu,
Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises, sest see toimub peamiselt kuulmise vahendusel. Kõrvalest suunab sinna sattunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukesele. Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnkeid närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse, kus tekib kuulmisaisting. Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 hertsi. Inimese kuulmine on hästi kohanenud kõne põhilise helisagedusega, mis on umbes 300-3500 Hz. Kuulmisteravus sültub inimese vanusest. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Väga tugevad helid võivad tekitada valuaistiguid või viia koguni kuulmiskahjustusteni. 3 Maitsmine
Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained need panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole - teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid - need omakorda kuulmisrakkude kiud - helivõnked muutuvad närviimpulssideks - kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz). Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 Hz. Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz. Infralevi madal heli, mille sagedus jääb alla 16 Hz. Ultraheli kõrged helid sagedusega üle 20 000 Hz. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Nooremas eas inimesed kuulevad tavaliselt kõigil
Kuulamine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingud on olulised inimestevahelisel suhtlemises. Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest suunab helilained kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele ( vasar, alasi, jalus), mis võimendavad võnkeid ning muundavad helivõnked närviimpulssideks, mis liiguvad mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse. Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule) MAITSMINE JA HAISTMINE Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud asuvad keelel ning haistmisrakud ninakoopas. Maitsmine eristatakse magusat, haput, soolast ja kibedat maitset.
Nägemiselundid, kuulmiselundid, haistmiselundid, maitsmiselundid, tasakaaluelundid, kompimiselundid. 65) Kirjelda kuulmise protsessi. Kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained. Trummikile hakkab võnkuma, kuulmeluukesed võtavad võnked vastu- võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, need omakorda kuulmisrakkude kiud. Helivõnked muutuvad närviimpulssideks, kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. 66) Nimeta naha funktsioonid. *Kaitsmine (välised vigastused, haigusetekitajad, kiirgused, veekao eest) *Sünteesib erinevaid ühendeid *Säilitab kehatemperatuuri *Meeleelund *Eritusorgan 67) Nimeta nahakihid ja nende funktsioonid. Sarvkiht- eraldub päevas 10-15g surnud rakke Marraskiht- marrasknahasr moodustuvad mitmesugused nahatekised- karvad, küüned, juuksed Pärisnahk- rakud annavad nahale elastsuse rasu- ja higinäärmed- karvasibulad
Kuulmine: · Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained · panevad trummikile võnkuma · kuulmeluukesed võtavad võnked vastu · võimendavad need ning annavad edasi teole · teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid · need omakorda kuulmisrakkude kiud · helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio,
(taps 2013) 6 2. Kõrvaklappidega muusika kuulamine võib olla kahjulik Noored ja vanad, kes armastavad kõrvaklappidega muusikat kuulata, võivad olla tulevased kõrvatohtri patsiendid. Doktor Kalvet räägib, et väga tähtis on teada seda, et suurem osa helist mis meie kõrva tuleb väliskeskkonnast peegeldub tagasi ja osa neeldub meie organismi. Ainult väike osa sellest helist jõuab meie aju kuulmiskeskusesse. Kuid muusikat kõrvaklappidega kuulates jääb see peegeldus ära ja helikoormus nii sisekõrvale kui ka kuulmiskeskusele on palju suurem. Seega tuleb kõrvaklappidega muusikat kuulates olla väga tähelepanelik, et helitugevus ei oleks väga suur ja inimene peab teadma, milline on tema kõrvade seisund. Helitugevus peaks olema pigem vaiksem kui valjem, teine oluline asi on jälgida seda, kui kaua muusikat kuulatakse. Terve päev mp3. mängjaga kõva muusikat kuulata
kultuuriprotsessidele. Psühholoogia seotud peaagu kõigi aladega, kuid kõige olulisemad on: matemaatika filosoofia (neuro)füsioloogia Psüühika determinatsioon(määratlus): ühiskondlik-ajalooliselt, kultuur, faktide olemasolu vormib inimese psüühika, erinevad ajaloolised faktid jne bioloogiliselt, aju - õpitakse pidevalt Psüühilised nähtused: psüühilised protsessid - tajumine(heliallikas, heli jõuab kõrva, mis kantakse edasi kuulmiskeskusesse, tekib kuulmisteadvus) seisundid - äratuskella helin, hakkad midagi kuulma, kuid päris hästi ei taju, mis toimub, protsesside kulgemise tagajärjel tekkiv mingi olek omadused - raskesti muutuvad ja muudetavad, millist laadi on protsessid ja seisundid, püsiv valmidus reageerida ühel või teisel moel. teadvus ja psüühika pole sünonüümid - teadvus on küll psüühika nähtus, kuid kõik psüühika nähtused ei ole teadvus
tigu (kindlustab kuulmise) kuulmetõri 42. Kuidas liigub heli kõrvas edasi? Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 43. Mis võib kuulmist kahjustada? Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja osad ravimid. 44. Kuidas säilitab keha tasakaalu? Tasakaalu aitavad hoida sisekõrva osad. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud e retseptorid. Pea asendist sõltuvalt tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad impulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Väikeaju
alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku 81. Kuidas tekib kuulmisaisting? võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi (teonärv) vahendusel aju kuulmiskeskusesse (suuraju oimusagara koor) 82. kus paiknevad kuulmiskeskused Suuraju oimusagara koores peaajus? 83. mis ülesanne on tasakaalu Annab informatsiooni inimese pea ja keha asendi ning liikumise kohta ruumis elundil? 84. kus asuvad pöörlevale Poolringkanalites liikumisele reageerivad retseptorid? Page 3 of 5
Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse. Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega Heliallika koha määramine - Võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Kõrvad lukku - Rõhkude vahe pärast. 9. Kirjeldage vestibulaarelundi toimemehhanisme. Millise teise meele toimimise seisukohalt on tasakaalumeelel oluline roll ja milles see seisneb? Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi
Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud. Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi,
* kaarkilp ehk fasciculus arcuatus kaarkilp kujutab endast närvikogumikkude kimpu, mis ühendab endast nurkkääru broca alaga. Võimaldab (nt silma poolt) vastuvõetud informatsiooni viia broca alasse. Kõne kujundamisel tuleks eelistada kahte varianti: 1) kõne kujundamine kuuldud sõnale Mõtteline kõne annab stiimuleid, mis osalevad reaalse kõne kujundamisel. Kuuldud sõna edastatakse mööda kõrva ja kuulmisjuhteteid oimusagarasse, kuulmiskeskusesse (väljad 41 ja 42). Sealt edasi naabruses olevale Wernicke alale. Toimub sõnast ja kõnest arusaamine. See info omakorda antakse kaarkimbu närvikiudude kaudu broca alasse. Broca alas formeerub vastuse neuraalne mudel. Neuraalse mudeli info edastatakse naabruses olevasse teisasesse motoorsesse alasse, seal paiknevatele närvikiududele (eesmises tsentraalkäärus) . Sealt juhitakse närviimpulsid keelelihastele, suulae lihastele, kõrilihastele,
3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . • Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. • Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile
Häälikute moodustamisel liigub artikulaator ehk aktiivne häälduselund häälduskoha poole. Akustiline foneetika häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Tajufoneetika ehk auditiivne foneetika kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse. 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetika uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika · Deskriptiivne ehk kirlejdav foneetika · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu · Normatiivne foneetika ehk ortopeedia · Eksperimentaalfoneetika Foneetika rakendusi: · Lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus) · Kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel
miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Kõrva ehitus teos on basilaarmembraan, milles asuvad fibrillid e kuulmiskiud e basilaarkiud, mida on seal umbes 20000 24000. Basilaarmembraani pikkus on 32 mm. Selles asetseb Corti organ e spiraalelund, mis koosneb erinevat liiki karvarakkudest, mis muudavad basilaarmembraani mehaanilised võnkumised elektrilisteks närviimpulssideks, mis teonärvi kiudude kaudu juhitakse ajukoore kuulmiskeskusesse. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõnelejal tekib mõte ja ta väljendab selle suuliselt(lingvistiline tasand), see tekitab omakorda mõtteid kuulajal. Närviimpulsside töö ja kõneorganite tegevus kuulub füsioloogilise tasandi alla. Edasi toimub heli liikumine akustilisel tasandil, millele järgneb taas füsioloogiline tasand (närviimpulsid ja kuulmisorganite tegevus), millele järgneb lingvistiline tasand. Eesti häälikusüsteem Vokaalid:
Helide transduktsioon toimub sisekõrvas. Kuulmine: ● Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ● panevad trummikile võnkuma ● kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ● võimendavad need ning annavad edasi teole ● teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid ● need omakorda kuulmisrakkude kiud ● helivõnked muutuvad närviimpulssideks ● kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Helikõrguse eristamine sisekõrvas toimub kahel viisil: kohateoorial ja sagedusteoorial. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli kohateoora ja madalamate helide puhul sagedusteooria. alla1000Hzhelid(madalad)- sagedusteooria üle1000Hzhelid(kõrged) - kohateooria Helide kõrguse kodeerimine on mustri- ja spetsiifilisusteooria kombinatsioon Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Doppleri efekt
trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse. Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega Heliallika koha määramine - Võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Kõrvad lukku - Rõhkude vahe pärast. 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli = (õhus leiduvate) molekulide süstemaatiline võnkumine. 20 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik). Helilaine amplituud(füüsikaline suurus) = jõud pindala kohta = heli valjus
Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile
Silma lihased, Pisara-aparaat, Silmalaud, Ripsmed, Kulmud, Silmakoopad 13.3.3 Haigused Lühinägevus, Kaugnägevus, Värvipimedus, Kanapimedus 13.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 58 13.4.1 Kõrva ehitus Väliskõrva, Trummikile, Kuulmetõri, Keskkõrv, Sisekõrv, Tigu, Poolringkanalid, Kuulmisnärv, Kuulmiskeskus 13.4.2 Kuulmine Helid, trummikilele, keskkõrva, vasar, alasi, jalus, teole, Närviimpulsid, kuulmiskeskusesse. 13.5 Haistmiselund väär Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas tõene tõene väär Ninaõõne sisepind on niiske, kuna ninaõõne näärmerakud eritavad lima tõene väär Sarvkihi karvakesed kontakteeruvad haistmisrakkudega 13.6 Maitsmiselund Keelenäsad, Maitsmispungad, Retseptoorsetest ja tugirakkudest, Maitsmispoor, Keele- neelunärv ja vahenärv 13.6.1 Maitsete tundmine 14 Vereringeelundkond 59 14.1 Süda 14.1
2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad .
Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokojakujuline luustunud spiraal. Teos on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest eraldatud membraaniga. Alumisel membraanil on palju kuulmerakke. Kuulmerakkude kiud on erineva pikkusega. Kuulmeluukeste võnked antakse edasi teos olevale vedelikule. Vedelikult kanduvad võnked membraanidel olevatele kuulmerakkudele. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Mööda kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub impulsside eristamine ja mõtestamine. Arutle! Millisel juhul inimene ei kuule? a) b) c) d) e) f) Kirjuta kõrva osade nimetused! 1 2 3 4
Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama.
juurdekasvu võrreldes eelmise läbivaatusega. Pea ümbermõõt ei tohiks esimesel 3 elukuul suureneda rohkem kui 2 cm kuus. 4. 6. elukuul kasvab pea ümbermõõt keskmiselt 1 cm kuus ning 7.-12. elukuul 0.5 cm kuus. Kuulmist · Kuulmispuue on vaja avastada võimalikult vara ning rehabilitatsiooniprogrammi alustada 1. eluaasta jooksul. Kuulmispuude kahtlusel tuleb laps viivitamatult suunata täiendavatele uuringutele kuulmiskeskusesse (Oona 2007). · Kuna vastsündinul on raske kõiki aistinguid kontrollida, jääb täielik kurtus tihti alguses märkamata ( test 4-5-kuuselt). Veel keerulisem on avastada oslist kurtust, kus laps kuuleb vaid teatud vahemikku jäävaid helisid. Kuulmist tuleb kontrollida, kui: · laps ei võpata järsu ja valju heli peale; · laps reageerib pigem liikumisele kui häälele; · või on mõni muu muretsema panev tähelepanek (Einon 2007: 50).
Kuulmine 1. Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained 2. panevad trummikile võnkuma 3. kuulmeluukesed võtavad võnked vastu 4. võimendavad need ning annavad edasi teole 5. teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid 6. need omakorda kuulmisrakkude kiud 7. helivõnked muutuvad närviimpulssideks 8. kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Maitsmine - maitsmine on vajalik toidu ja joogi külblikkuse hindamiseks - maitseretseptorid asuvad keelel maitsmispungades - maitse tundmiseks peab suus olev aine süljes lahustuma
sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate, teised kõrgemate toonide vastuvõtuks. Loomadel esineb kuulmishäireid teo mittefunktsioneerimise tõttu tihti kaasasündinutena valge karvavärvusega noorloomadel. Neil puudub kas tigu üldse või on alaarenenud. Lisaks teo ja kuulmisnärvi funktsioneerimise häiretele võivad kuulmisnõrkus või kurtus olla põhjustatud heliedastushäiretest keskkõrvas (keskkõrvapõletik, kuulmekile purunemine)
kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate, teised kõrgemate toonide vastuvõtuks. Loomadel esineb kuulmishäireid teo mittefunktsioneerimise tõttu tihti kaasasündinutena valge karvavärvusega noorloomadel. Neil puudub kas tigu üldse või on alaarenenud. Lisaks teo ja kuulmisnärvi funktsioneerimise häiretele võivad kuulmisnõrkus või kurtus olla põhjustatud heliedastushäiretest keskkõrvas (keskkõrvapõletik, kuulmekile purunemine)
Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks. Tasakaaluorgani luuline osa on täidetud perilümfiga nagu luuline tigu ning kileline osa täidetud endolümfiga. Utriculus ja sacculus on kaks membraanidest moodustatud kotikest, mille ülesandeks on säilitada tasakaalu sirgjoonelisel liikumisel (nt treppidel). Tasakaaluorgan võimaldab määrata ka pea
annaabi.ee 
