arvesse võtta piirpindala järgi sektsioneerimisel juhul kui tarind vastab EVS 812-4:2011 tabel 2 antud väärtustele · Uksed, aknad jm avatäited ning tuletõkketarindit läbiva tehnosüsteemi tulepüsivuseag võib olla 50% tarindi nõutud tulepüsivusest. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus · Määratakse vastavalt VV määrusele nr 315. · Mööndused 1 korruselistes ehitustes (sh soojusisolatsioon vähemalt A2-s1,d0 ja hoone max laius 40m): TP2 hoones kandekonstruktsioonid R 15 1 tuleohuklassi puhul, kui konstruktsioonid on vähemalt A2-s1,d0 klassi matejalist. 2 ja 3 tuleohuklassi puhul kui on hoones lisaks AKS TP1 hoones kandekonstruktsioonid R 15, kui konstruktsioonid on vähemalt A2-s1,d0 ja hoones on AKS. Kui TP1 hoone on kaetud AKSga, on lubatud rajada kandekonstruktsioonid vastavalt nõuetele R30. Suitsutõrje · Suitsutsoonid üldjuhul kuni 1600m2, milledes suitsu eemaldamine
eraldi. Maa-aluste korruste arvu näitava numbri ette lisatakse miinusmärk. • Kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks. • Hoone osa sissepääsu korruseks on peamine vahetult hoone osasse sisse pääsemise korrus. • Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest
Puitkonstruktsioonide ehitamisel tuleb silmas pidada puidu füüsikalisi ja mehhaanilisi omadusi mõjutavaid tegureid, peamiselt niiskust ja puidu vigu. Märja puidu kasutamine ehituses on kuritegu: see loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkeks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine. Kandvates puitkonstruktsioonides tuleb kasutada kuivatatud ja tugevussorditud puitu. Puidust kandekonstruktsioonid tuleb valmistada projektikohase tugevusklassiga. Saetööstusest tulev nn tembeldatud saematerjal garanteerib, et puit on kuivatatud ja vastab markeeringul esitatud tugevusklassile. Puidu kestuse võti on konstruktiivne kaitse. Konstruktsioonide montaa on industrialiseeritud ehitustöö liik. Mida kõrgem on monteeritava konstruktsiooni tehaseline ettevalmistus , seda vähem läheb selleks tööd ja aega. Konstruktsioonide
Kinnised ripplaed Kinnised ripplaed ehitatakse tänapäeval põhiliselt kispplaadist. See on üks levinumaid laetüüpe, kuna võimaldab peita kõik ruumi laes paiknevad konstruktsioonid ja kommunikatsioonid ning säilitada samaaegselt ruumile monoliitse sileda (värvitud) lae. Rippkipsplaatlagesid ehitatakse siis, kui soovitakse teha madalamaks ruumi kõrgust või peita lae kohal olevad kommunikatsioonid või allaulatuvad kandekonstruktsioonid. Kipslae puhul on võimalikud väga erinevad lahendused: erinevatest karniisidest, kald- või vertikaalpindadest, akustiliste kipsplaatide või erinevate moodul- ja metallripplagedega kombineerimisest süvistatud valguskanalite ja -valgustite kasutamiseni. Kipslagi võimaldab teostada pea kõiki funktsionaalseid ja visuaalseid soove. Kipslagedes kasutatakse vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke. Kipsplaadist lae
ehituse generaalplaan. 9. Kuidas koostatakse TTPd (teie kursuseprojekt), selgita töö loogilist järjekorda. 10. 1) alustada ehitustöödega sügavaimast paigast, 2) süvista esmajärjekorras kõik sügavad võrgud, 3) ehita võimalikult kiiresti valmis alaliste teede ja platside alused, 4) raja esmajärjekorras suureavaliste konstruktsioonide toed ja monteeri kandekonstruktsioonid, 5) Ehita kiiresti valmis keeruliste tehniliste sõlmede mahud ja anna üle montaazitöödeks, 6) saavuta kiiresti seejärel tuule- ja veekindlus, 7) ehita alt üles viimstle ülalt alla 11. Millest koosneb ehitusobjekti elektrienergia vajadus ? Ehitusobjekti elektrienergia vajadus koosneb kraana (al 63 amprit) vajadusest, valgustusest (1000W / 1000m2 kohta, 500W brigaadi kohta), käsitööriistad (brigaadi khta 6-7 kW tarbimisvõimsust), liftid, tõstukid, soojakud
TULETÕRJENÕUDED * Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus katta plekiga, põlev kate pleki all peab korstnast eemale jääma samuti vähemalt 3 10 cm * Põlevad soojusisolatsioonimaterjalid peavad korstnast eemal olema samuti vähemalt 10 cm, heinad lakas vähemalt 100 cm * pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitse võõbaga, mille koostises võiks olla savi, lubi, sool, vesi * pööningu osas peab korsten olema siledaks hõõrutud ja valgeks võõbatud * kasutamata pööning peab olema ventileeritud välisõhuga, varustatud loomuliku valgusega (aknad) ja ligipääsetav siseruumist luugi kaudu mõõtudega vähemalt 60 x 60 cm, mille juures on kohtkindlalt kinnitatud redel * kasutamata katusealused mansardkorrusega ühel tasapinnal peavad olema
TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides on eraldi tugevusklasside liigitus. Liigitamine toimub kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16, või INSTA klassidesse. Puit tähistatakse vastava markeeringuga. Kandekonstruktsioonid ja kattelauad tehakse tavaliselt kuusest, kuna see imab vähem niiskust kui mänd. Mändi kasutatakse põhiliselt puusepa töödeks. Kuna mänd näeb parem välja kui kuusk, siis kasutatakse mändi põhiliselt läbipaistva viimistluse korral, sisevoodrilaudadeks, aknaraamideks ja profiil-liistudeks. Suurt rolli mängib ka see, et mänd on kuusest kergemini tööödeldav ja selletõttu on kergem nikerdada. Männist tehakse ka vineeri
Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast
Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast
Vundamendikaeviku sügavus on 1,4 m. 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. 1.2.1. Hoone üldiseloomustus. Hoone on projekteeritud pikikandeseintega katusekorrusega ühe korruseline kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°. Keldrit hoonel ei ole. Vundamenditaldmik ja vundament on valmistatud vundamendiplokkidest. Välisseinad ja siseseinad on Fibo plokkidest ning fassaad on krohvitud. Vahelae kandekonstruktsioonid on õõnespaneelidest ja katusekandekonstruktsioonid on puidust. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Hoone tulepüsivusklass on TP-3 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. Hoone on eluhoone. Esimesel korrusel asuvad kabinet, magamistuba, köök, WC, vannituba, sahver ja hall, millest saab keerdtrepi kaudu teisele korrusele. Teisel korrusel asuvad kaks tuba ja panipaik, kuhu saab koridori kaudu. - Hoone parameetrid: Pikkus: 12,58 m Laius: 9,58 m
Majavammi puhul tuleb kogu nakatunud puit eemaldada ning majavammi koldest kogu puit 1 m raadiuses töödelda Boracol 20-2 Bd-ga. Kui nakatunud puit jääb ehituskonstruktsiooni alles, tuleb mädanenud osa siiski eemaldada ja allesjäänud puit pintseldada põhjalikult Boracoliga ning immutada seestpoolt puuraukude kaudu. Selleks puuritakse 20 cm vahega 10 mm diameetriga augud (2/3 materjali paksusest) ja täidetakse kaks korda Boracoliga 24 tunnise intervalliga. Kandekonstruktsioonid tuleb vajadusel toestada Eestis kõige targem tegelan kes teab majavammist kõige on Urmas Kõljalg Arvutus kelder Keldri pindala on 100m2 seinad on yle krohfitud ja põrand on betoonist.Aine maxab 1545kr 10liitrit ja on vaja teha hävitav töötlus. Arvutan palju l2heb liitreid 100:2=50 kokku l2heb 50 liitrit Arvutan vedeliku maksumuse kokku 1545*5=7725kr Arvutus pööning Pööning on 120m2 ja seinad on puidust. Aine maxab 1545kr 10liitrit ja on vaja teha hävitav töötlus.
Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi. Puusepatooted, nõudlikud Kasutuskohad.Aknalengid ja -raamid, ukselengidMööbel, liimpuitkilp Kandekonstruktsioonid, sarikad, teised tugikonstruktsioonidVälisvoodrilauad SisevoodrilauadLiistudVälisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Põranda aluslaudisPõrandadPoomkantlaudis (pindlauad)Aiad, tuule- ja lumetõkked SaalungilauadPakendidKäsitöö ja puunikerdusedSaunavooderVälisosa ehk Maltspuit PUIDU KULU Saetud,Hööveldatud,Sulundatud Näide: 10 m2 seinapinnale paigaldatavat sulundatud voodrilauda, mille kattev laius on 87 mm ja kulu 11,5 jm/m2 vajatakse 10 x 11,5 = 115 jm (jooksvat meetrit).
................................................................................... 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS
( tulekindlast materjalist avadeta sein keldrikorruselt kuni katuse alla). 8.Hoone põhiosad Hoonete konstruktsioonid jagunevad kande- ja piirdekonstruktsioonideks. Osa konstruktsioone võivad üheaegselt ka mõlemaid funktsioone täita. Hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed, on piirdekonstruktsiooniks. Välisseinad liigitatakse:
kasutuskohad Säsi Aknalengid ja -raamid, ukselengid Aastarõngad Mööbel, liimpuitkilp Kandekonstruktsioonid, sarikad, Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit teised tugikonstruktsioonid kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Välisvoodrilauad Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolat- Sisevoodrilauad sioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alu- miiniumil ja 12 korda parem kui betoonil
võtta. ● Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Joonis 13.13 Sarika proteesimised. Katuste kandetarindid Katuste läbiviigud Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid ● Uuritud hoonete katused olid kaetud põhiliselt valtsplekk-kattega (eluiga hooldusega ~60 aastat). ● Plekk-kate oli peamine kattematerjal puitkorterelamute ehitamisel ja see sobis selleks hästi ka katuse madala kalde tõttu. ● Vähemal määral oli uuritud elamute katused kaetud katusekividega
kasutuskohad Säsi Aknalengid ja -raamid, ukselengid Aastarõngad Mööbel, liimpuitkilp Kandekonstruktsioonid, sarikad, Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit teised tugikonstruktsioonid kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Välisvoodrilauad Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolat- Sisevoodrilauad sioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alu- miiniumil ja 12 korda parem kui betoonil
Lisaks on võimalik tellida erivärve RAL või NCS kataloogidest ja kõrgläikega kroomi ja kuldseid pinnakatteid. · Valgustid: toodame ja müüme ka spetsiaalseid valgustikarpe iga restlaetüübi jaoks. · Paigaldamine: restlagi koosneb moodulitest ja selle ehituseks kasutatakse standardseid lahendusi, mistõttu on lae paigaldamine lihtne ja kiire. Saadaval erinevad kandekonstruktsioonid ja servalahendused. Spetsiaalse kandekonstruktsiooniga restlaed: Supergrid 4 on restalgi, mis kuulub ICBV Supergrid sarja. Kitsas profiil laiusega 4 mm loob selgejoonelise ning kõrgtehnoloogilise tunde ning spetsiaalne kandekonstruktsioon jätab ühtlase mulje. Mõõtmed: · Profiili laius 4 mm. · Profiili kõrgus 30 mm. · Ava suurus 50 kuni 600 mm. · Standard paneeli suurus 600 x 600 mm.
"me lõhkasime selle ise". Kõnealune kolmas torn kukkus niisiis kokku detoneerimise teel, nagu tehakse majade lammutamisel. Kriitikute sõnul aga ei ole võimalik detoneerimistöid teostada sellisel kiirusel, isegi mõne tunniga mitte. Selleks oleks pidanud eelnevalt leidma majade plaanid, tegema arvutused, siis tehniliselt ette valmistama lõhkamiste projekti ja teostama lõhkamise plaani, hankima lõhkeaine, vedama kaablid, lõikama osaliselt läbi vertikaalsed kandekonstruktsioonid, teostama puurimistööd kandetaladesse, viima suured lõhkeaine kogused WTC7 hoone juurde ning asuma detoneerima. Kokku oleks loetletud töödeks vaja läinud mitmeid päevi, mõnedel andmetel ka nädalaid.. Kui aga oletada, et nimetatud mahukad tööd tehti enne 1. ja 2. torni plahvatusi ja põlenguid, tekib skeptikute arvates küsimus, kust Larry Silverstein ja asjaomased isikud eelnevalt teadsid, et detoneerimise ettevalmistustöid üldse teha tuleb.
Alati tuleb vältida ristuvate vuukide teket, selleks nihutada uue rea plaadid nii, et plaadiotstevaheline vuuk satuks järgmisele hoidelatile. Kandelattide kinnitus Knaufi U-riputiga Knaufi kipsplaatide paigaldus puidust aluskonstruktsioonile Paigaldus metallist aluskarkassile Rippkipsplaatlagesid ehitatakse siis, kui soovitakse teha madalamaks ruumi kõrgust või peita lae kohal olevad kommunikatsioonid või allaulatuvad kandekonstruktsioonid. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul rippuvale metallkarkassile profiilidest CD 60/27/0,6 mm. Markeerida seintele soovitud lae kõrgus (lae asukoht) ja kinnitada profiilid UD 27/28 sobivate tüübelkruvidega (sammuga 50 cm). Riputustraatide kinnitamine kandva lae külge Märkida kandvale laele riputite asukohad, puurida augud ja kinnitada riputustraadid selleks
Alati tuleb vältida ristuvate vuukide teket, selleks nihutada uue rea plaadid nii, et plaadiotstevaheline vuuk satuks järgmisele hoidelatile. Kandelattide kinnitus Knaufi U-riputiga Knaufi kipsplaatide paigaldus puidust aluskonstruktsioonile Paigaldus metallist aluskarkassile Rippkipsplaatlagesid ehitatakse siis, kui soovitakse teha madalamaks ruumi kõrgust või peita lae kohal olevad kommunikatsioonid või allaulatuvad kandekonstruktsioonid. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul rippuvale metallkarkassile profiilidest CD 60/27/0,6 mm. Markeerida seintele soovitud lae kõrgus (lae asukoht) ja kinnitada profiilid UD 27/28 sobivate tüübelkruvidega (sammuga 50 cm). Riputustraatide kinnitamine kandva lae külge Märkida kandvale laele riputite asukohad, puurida augud ja kinnitada riputustraadid selleks sobivate
Tabel 1 A A A A Kasutuskoht 1 2 3 4 B C D Puusepatooted, nõudlikud kasutuskohad X X X X Aknalengid ja -raamid, ukselengid X X X Mööbel, liimpuitkilp X X X Kandekonstruktsioonid, sarikad, teised tugikonstruktsioonid X X X Välisvoodrilauad X Sisevoodrilauad X X X Liistud X X X Välisvoodri kinnituselemendid X X
Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka soojaisolatsioon. Trepielemendid- trepimarss ja podestipaneel. Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel. Sarrusega või ilma. Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc) Fermid-sõrestikukujulised kandekonstruktsioonid Raudbetoonkoorik-õhuke kõver plaat, äärtestpiiratud paksema ribiga. Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid. Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest,
Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) · Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest · Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga · Ehitupapp või ehituspaber · Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm · 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil)
.................................................11 3.3. Ehituskonstruktsioonid.......................................................................................................11 3.3.1. Vundamendid.........................................................................................................11 3.3.2. Keldriseinad...........................................................................................................11 3.3.3. Kandekonstruktsioonid..........................................................................................12 3.3.4. Põrand pinnasel......................................................................................................12 3.3.5. Välisseinad.............................................................................................................12 3.3.6. Vahelaed.....................................................................................
Siit tulenevalt tuleks projektides kasutada ehituspuitu tugevusklassidega C16, C18 ja C24. Projekteerijad on kohustatud ehitusprojektides näitama puidust kandekonstruktsioonides kasutatava puidu tugevusklassi. Seega on ta vastutav puitkonstruktsioonide normidekohase tugevuse ja püsivuse arvutuste eest seda juhul kui ehitaja on kasutanud projektikohast puitmaterjali. 1.4. Kokkuvõtteks - ehituses tuleb kasutada kuivatatud puitu; - puidust kandekonstruktsioonid tuleb valmistada projektikohase tugevusklassiga; - saeveskitest tulev nn tembeldatud saematerjal garanteerib meile selle, et puit on kuivatatud ja vastab markeeringul esitatud tugevusklassile; - märja puidu kasutamine ehituses loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkimiseks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine; - puitu tuleb nii ehitamise kui ka hoone kasutamise käigus kaitsta liigniiskuse eest;
* stantsitud teraslehest ja seejärel vormitud *välja lõigatud terastraaadist ja vormitud *freesitud terasplaadist _____________________________________________________ METALLMATERJALID Algas 18. Saj nende kasutamine Vanimad konstruktsioonid on sillad Coalbrookdale 1779 esimine terasest sild Massachussets 1796 esimine rippsild Louvre 1780 ja Theatre Francaise 1787 esimesed metallist katuse kandekonstruktsioonid Metallmaterjalie kasutatakse nede suure tugevuse, keevitatavuse ja elastsete-plastsete omaduste tõttu Puuduseks korrodeerumine Metalle iseloomustab kõvadus ja sooja-elektrijuhtivus Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks MUSTADMETALLID Peamine tooraine rauamaak Kõrgahjudest saadav toormalm sisaldab 93-95% rauda, 2-4% süsiniku jms Malm – 2..4,3% C Teras - <1,7% C Malmid jagunevad:
saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon Põranda lauad paksusega 28 mm Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest 7 Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga Ehitupapp või ehituspaber
pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat) Pööning kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga siseruumist peab olema pääs pööningule, mille kõrgus on üle 0,6 m, luugi kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks
savipinnaste puhul, kus paigaldatakse seina kas horisontaalselt, vertikaalselt või nurga valdkonda kuuluvate eeskirjade koostamise Keskkonnaministeeriumi horisontaalsed( paneelid, talad, fermid) kõrge temperatuuriga kuum õhk muudab need tugevamaks) all. Kasutatakse põhiliselt tööstushoone, aga ka ühiskondlike pädevusse. Ehitusega seotud erinorme töötavad välja ja kehtestavad, Hoonete kandekonstruktsioonid paevad andma hoonele tugevuse ja hoonete ehitamisel ning karkassshoonete puhul) kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga, teised ministeeriumid. püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vältel. Põhiliseks k.k Hoone aluse kaitsmine märguse ja külmumise eest: pinnase Paneelide mõõdud max 12000mm, laius 600-1200mm, paksus
· pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida · põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat) Pööning · kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga · siseruumist peab olema pääs pööningule, mille kõrgus on üle 0,6 m, luugi kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga · kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga · pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks luuk katuses korstna lähedal, mida saab
kasutusotstarbelised ruumid Ehitusalune pind - Ehitusaluse horisontaalprojektsiooni pind - Ehitise alune pind määratakse 1 m2 täpsusega - Hoonealuse pinna hulka loetakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa Hoone ruumala, maht Hoone ruumala kogu hoone füüsiline maht (ei võeta arvesse hoonealuseid läbisõite) 7 Kandekonstruktsioonid - Kandvad pikiseinad, ruumi planeering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba - Kandvate põikiseintega hoone, seda iseloomustab suur jäikus oma pinnas, planeering seotud seinte asukohaga - Kandvate piki- ja põikiseintega hoone, ruumide planeering piiratud - Mittetäieliku karkassiga hoone, sisemised kandeseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga, välisseinad võtavad vastu koormuse katuselt ja
- kivistumisel betoon nakkub armatuuriga, mistõttu konstruktsioonis on mõlema materjali deformatsioonid (suhtelised pikenemised) võrdsed; - terase ja betooni soojuspaisumise tegurid on ligikaudu võrdsed, mistõttu keskkonna temperatuuri muutumine ei kutsu konstruktsioonis esile temperatuuripingeid; - hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. 4. Raudbetooni kasutusalad, eelised ja puudused Kasutusalad: - hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed, katuslaed, vundamendid; - insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid); - hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); - teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); - suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid). Eeliseid:
Ajalooliselt edestavad raudbetooni oma levikult kivikonstruktsioonid, millede kasutamine al- gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: − hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); − insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); − hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); − teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); − suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades);
Kubatuurühiku maksumus 2 802 kr/m3 Hoone üldpindala 1 674,7 m2 Üldpinna maksumus 14 498 kr/m2 1.5 Välisviimistlus Hoone sokkel kaetakse tumehalli polümeerkohviga. Välisseinad on raudbetoonpaneelidest tehase viimistlusega. Betooni sisse segatakse 50% valget tsementi ja veidi musta tooni andvat värvipigmenti. Aknad ja klaasuksed on 3x klaaspakettidest on kirkast klaasist. Akende ja uste lengid-raamid, nagu ka rõdude ja varikatuste kandekonstruktsioonid, aknaplekid, välistrepi käsipuu jm. on tume tooniga. 1.6 Hoone kandekonstruktsioonide kirjeldus Kandvad ehituskonstruktsioonid on projekteeritud lähtuvalt ehitise elueast 50 a. Hoone vundamentideks on monoliitsed raudbetoonist post- ja lintvundamendid, mis toetatakse kõvale paealusele. 1. korruse põrand valatakse raudbetoonplaadina vastu pinnast. Hoone kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem, mis koosneb
Trepid ja liftid on vajalikud hoones liikumiseks korruselt korrusele. Rõdud, ärklid ja lodzad Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm, ärkel aga seintega ümbritsetud. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 6 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). · Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kande-konstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse hooned järgmiselt: · kandvate pikiseintega hoone (skeem 1) · kandvate põikiseintega hoone (skeem 2) · kandvate piki- ja põikiseintega hoone · mittetäieliku karkassiga hoone (skeemid 3 ja 4) · täiskarkasshoone (skeem 5)
Osa 1-4: Roostevabast terasest konstruktsioonide projekteerimine EVS 1993-1-5 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-5: Lisanõuded põiksuunas koormamata tasapinnaliste plaatkonstruktsioonide projekteerimisesks EVS 1993-3-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 3-1: Tornid ja mastid EVS 1993-4-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 4-1: Puistemahutid EVS 1993-4-2 Teraskonstruktsioonid. Osa 4-2: Vedelikumahutid EVS 1993-6 Teraskonstruktsioonid. Osa 6: Kraanade kandekonstruktsioonid Need projekteerimisstandardid põhinevad Eurokoodeksite ENV-variantidel. Teras 1 3 Teraskonstruktsioonide valmistamise ja püstitamise standard EVS 1090: EVS 1090-1 Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaz. Osa 1: Üldreeglid ja reeglid hoonete konstruktsioonidele; EVS 1090-2 Teraskonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Lisanõuded külmpainutatud
järgmisi põhinõudeid: · konstruktsioon peab vastuvõetava tõenäosusega täitma talle esitatud nõudeid kogu projekteeritud kasutusea vältel ja tagama ekspluatatsioonikulude jäämise kavandatud piiridesse; · konstruktsioon peab nõuetekohase usaldusväärsusega olema võimeline vastuvõtma ja kandma kõiki ehituse- ja ekspluatatsiooni ajal tõenäoliselt esinevaid koormusi ning tal peab olema normaalsete hoolduskulude juures küllaldane kestvus (ajaline säilivus). · (2) Kandekonstruktsioonid peavad olema projekteeritud nii, et nad sellistel põhjustel nagu plahvatused, kokkupõrked või inimlike vigade tulemused ei kahjustuks võrreldes põhjuse tõsidusega kohatult palju. (3) Võimalikke kahjustusi tuleks vältida või piirata, kasutades järgmisi põhimõtteid: · välditakse või vähendatakse neid võimalikke ohte, mis on konstruktsiooni seisukohalt riskantsemad; · valitakse selline konstruktsiooni liik, mis ei ole tundlik võimaliku ohu suhtes;
olukorra hinded 3); renoveerimine vajalik 10 aasta jooksul (olukorra hinne 4). 40 2.3 Katused 2.3.1 Katuste lahendused Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk-konstruktsioonina (Joonis 2.4). Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes. 19. sajandi keskel oli peamiseks katusekatteks laud ja katusekivi. 19. sajandi lõpul hakkas domineerima katusepapp, mille ees varasemad kattematerjalid (laud, sindel, laast) kiiresti taandusid (Mäsak 1981). Jõukamatele majadele hakati alates 19. sajandi lõpust tegema ka plekk-katuseid. Tallinnas keelati juba 19. sajandi lõpus laudkatused, kuid jätkuvalt lubati kasutada katusepappi. Hiljem, 1930. aastate lõpul, keelati kõigis linnades kasutada
Võib saada 300-400 a. vanaks. Raieküpsuse saavutab ca 100 aasta vanuselt. Moodustab puhtpuistuid, kuid ka segapuistuid koos kuuse ja kasega. Viljakamatel kasvukohtadel domineerivad segapuistud, väheviljakatel puhtpuistud. Mänd on siiski rohkem kehvemate kasvukohtade liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses (seinad, kandekonstruktsioonid, uksed, aknad, põrandad jne), vineeriks, postideks, mööblitööstuses. Männi puitu kasutatakse ka paberitööstuses, on tooraineks ka puitplaatidele. Männipuistutes kasutati enne lõppraiet sageli vaigutamist, saades väärtuslikku vaiku. Kasvatatakse ka pargipuuna, eraldab fütontsiite, mis puhastab õhku kahjulikest mikroobidest.
Joonis 9.8.11. Äärekivi. Vaiad. Need on tavaliselt postitaolised elemendid, millel on ruudukujuline 135 ristlõige. Vaiadel on alumine ots terav, et seda oleks võimalik maasse rammida. Vahel kasutatakse ka torukujulisi vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul. Sel juhul on vaja ehituse raskus kanda vaiade abil üle tugevamatele pinnasekihtidele. Fermid. Need on sõrestiku-kujulised kandekonstruktsioonid. Ferme kasutatakse hoonetes katuse-kanduritena. Samuti kasutatakse neid sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni. Raudbetoonkoorik. See kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30...50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Muud raudbetoon-elemendid. Raudbetoonist tehakse veel: 1) raudteeliipreid, 2) teepaneele, 3) sildade elemente, 4) veerenne,
Ajalooliselt edestavad raudbetooni oma levikult kivikonstruktsioonid, millede kasutamine al- gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades);
annaabi.ee 
