TEKSTITÖÖTLUSPROGRAMMID WORD, WRITER JA NOTEPAD (0)

Antsla Gümnaasium
MARILIIS UMBLEJA
10B KLASS
TEKSTITÖÖTLUSPROGRAMMID WORD, WRITER JA NOTEPAD
Uurimustöö
Juhendaja : Urmas Soonvald
Antsla 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Microsoft Office Word 4
OpenOffice Writer 6
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9
Lisa 1 10
10
Lisa 2 11
11
Lisa 3 12

Sissejuhatus

Oma uurimustöö teen kolmest samaväärsest tekstitöötlusprogrammist, milleks valisin Openoffice Writeri, Microsoft office Wordi ja NotePadi. Valisin need programmid, kuna leian, et neid läheb mul elus kõige rohkem vaja ja lisateadmised nendest oleksid head. Oma uurimustööst loodangi rohkem teada saada nende erinevustest ja kasutamisvõimalustest.
Kuna arvutiõpetuse tundides tegeleme ka tekstitöötlusprogrammidega siis paljud oskused ja teadmised olen omandanud sealt, kuid leian, et väga palju oleks veel õppida. Tehes seda uurimustöö saangi uusi kogemusi ja teadmisi nendest programmidest.

Microsoft Office Word

Microsoft Office Word on tekstitöötlusprogramm, millega on võimalik teksti redigeerida. Algne programm Multi- Tool Word toodi avalikkuse ette 1983.aastal Xenixi platvormile. Teistele platvormidele loodi Microsoft Wordi versioon hiljem, näiteks Microsoft Windows sai selle programmi 1989.aastal. Microsoft Office Word on programmi ametlik nimi alates 2003.aastast. Microsoft Office on tasuline tarkvara võrreldes OpenOffice.org-ga. Programmisisesed aknad on MS Wordil küljepaanid.
Kui võrrelda Wordi Writeri või Notepadiga, võib öelda, et Word on neist kolmest kõige täiuslikum, võimaldades rohkem võimalusi.
Wordis on palju võimalusi, et teha tekst endale sobivaks . Võimalik on muuta teksti suurust, värvi, stiili. Teksti saab teha kas rasvaseks, kaldkirja panna või alla joonida. Kõiki neid kolme võib kasutada ka korraga. Teksti värvi ja tausta muutmiseks on valikus väga palju erinevaid värve. Kui võrrelda Writeri ja Wordi värvi valikuid võib öelda, et Wordis on värvide valik suurem. Wordis on võimalus ka sõnu lugeda, Writeris selline võimalus puudub. See on hea, kui on ette antud kindel sõnade arv, näiteks kirjandi kirjutamisel . Notepadis puuduvad samuti sellised võimalused.
Wordis on olemas ka võimalused tabelite ja diagrammide loomiseks. Ise on võimalik valida suurus ja samuti diagrammi kujundus. Võimalik on valida sektordiagrammi, tulpdiagrammi ja joondiagrammi vahel. See võimalus on olemas ka Writeris. Diagramme tehas saab valida värvi ja teksti stiili ja suuruse. Võimalik on ka panna diagrammile pealkiri.
Dokumendi vormindamisel on Wordis nelja tüüpi stiile, nendeks on character, paragraph, table ja lists . Microsoft Office tekitab automaatselt uue stiili kui vormindada tekst ükskõik mismoodi . Puuduvad lehekülje- ja paneelistiilid, kuid olemas on tabelistiilid. Dokumendi akna avamisel on MS Wordis viis võimalust. Normaal vaade, mis näitab teksti koguaeg keritavana, web layout vaade kuvab dokumendi sisu nii, et seda on ekraanil kergem lugeda. Print Layout vaade, annab võimaluse kuvada lehel olevad oblektid sellises asendis nagu need on printimise ajal, outline vaade kuvab dokumendi struktuuri, pealkirja ja teksti viisil, mis teeb dokumendi ümbervormistamise lihtsamaks ja reading layout vaade võimaldab kuvada dokumendi nagu avatud raamatu kaks kõrvuti olevat lehekülge.
Wordis on olemas joonistustööriistad, millega on võimalik luua kõiksugu kujuneid ja ilukirja. Valida saad ristküliku ja ovaali vahel, mis on kõige tavalisemad, lisaks neile on ka päikese kujutis, erinevad nooled, tähed ja jutumullid. Juurde saab lisada ka pilte. Kujunduse poole pealt saab lisada varje ja 3D-d.
Wordi üldvaade on võrreldes Writeri ja Notepadiga väga hea ja maitsekas. Sinakas taust ei muuda akent nii üksluiseks ja igavaks. Tööriistanupud on värvilised ja kiiresti leitavad.

OpenOffice Writer

Openoffice on tarkvaraline kontoritarkvarapakett, mis on saadaval internetis tasuta. Writer on tekstitöötlusprogramm tekstide kirjutamiseks, töötlemiseks ja lihtsaks küljendamiseks.
Oma ülesehituselt on Writer sarnane Wordiga, kuid erinevus seisneb programmisisestes akendes, mis Writeris on nii dokitud kui ka vabalt liikuvate akendena.
Oma töö vormindamisel on võimalik kasutada viite tüüpi stiile nendeks on pharagraph, character, frame , page ja list´s stiil. Uue stiili loomiseks tuleb see kõige pealt defineerida. Writeril on olemas ka lehekülje- ja paneelistiilid, mis teevad mahuka dokumendi töö lihtsamaks. Võrreldes seda Wordiga, siis Wordis oli neid neli. Notepadil vormindamisstiilid puuduvad. Võimalik on liigutada vormingu akent ükskõik kuhu dokumendi aknas , et oleks endal mugavam.
Kui Wordis oli võimalik valida viie eelvaate vahel, siis Writeril on neid ainult kolm. Nendeks on Web Layout vaade, Print Layout vaade ja Outline vaade.
Salvestamisel pakub Writer mitut võimalust. Võimalik on salvestada ka PDF formaati , mida Word ei võimalda. PDF formaat võimaldab salvestada ja hiljem vaadata tööd sellisena, nagu ta algselt oli. Sellise salvestamise käigus pole vaja karta, et midagi kaduma läheks.
Tööriistaribal paiknevad korraldustenupud on kättesaadavad ja üksiti mõistetavad. Sellel paiknevad nupud, millega on võimalik salvestada oma tööd, valida uus tekstidokument , vaadata eelvaatena ja printida, teha tabeleid, valida teksti suurust, värvi ja stiili.
Välimuselt jääb Writer alla Wordile. Word on kujundatud natuke maitsekamalt ja käepärasemalt. Writer on enamjaolt hallides toonides, kuid Word sinakates toonides.
Notepad
Notepad on lihtne tekstiredaktor, mis on vaikimisi kaasas Microsoft Windows operatsioonisüsteemidega.
Notepad võimaldab kirjutada lihttekstis dokumente. Salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-, XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid.
Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi paks, kursiivis ja allajoonitud kiri on Notepadis võimatu, rääkimata teksti paremale, vasakule või keskele joondamisest.
Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehtavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu teksti aktiivseks tegemine. Samuti on võimalik viimase tegevuse tagasivõtmine, kuid puuduseks on see, et tagasi saab võtta ainult kõige viimase tegevuse ja mitte rohkem.
Notepad võimaldab valida lehekülje suurust (näiteks A4, A3, B1, B2), seada lehekülge kas horisontaalseks või vertikaalseks ning valida sobivad äärised, samuti otsustada, mida kirjutada päisesse ja jalusesse. Vaikimisi on päises failinimi ja jaluses leheküljenumber koos märksõnaga "Page“.
Notepad võimaldab sisestada ka automaatselt süsteemiaega, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ning YYYY aastat.

Kokkuvõte

Tehes oma uurimustööd sain palju uut ja huvitavat teada erinevatest tekstitöötlusprogrammidest. Kui varem olen arvanud, et Word ja Writer on samasugused aga erinevad oma nimede poolest, siis nüüd sain teada, et peale nime on neil hulk teisi erinevusi ka. Näiteks vormindamisel on Wordis võimalik valida nelja stiili vahel aga Writeris on neid stiile viis. Erinevused on ka dokumendi akna avamisel, kui Wordis saab valida viie vaate vahel siis Writeris ainult kolme vahel. Erinevusi võib täheldada veel ka programmisisestel akendel. Kui mina peaksin valima kas teha tööd Wordi või Writeriga valiksin ma Wordi, sest see tundub minu jaoks mugavam ja lihtsam käsitleda kui Writer.
Notepad, mis võimaldab kirjutada ainult lihttekste on teist kolmest kõige algelisem . Peale kirjutamise seal põhimõtteliselt muud teha ei saagi. Kuna varem pole ma Notepadiga tööd teinud, siis nüüd katsetasin seda ka ise. Tuleb tõdeda, et kui on vaja kirjutada lihtsalt mõni retsept või lühike jutuke oma tarbeks, siis Notepad sobib väga hästi.

Kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/Notepad
http://en.wikipedia.org/wiki/OpenOffice.org_Writer
http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Office
http://office.microsoft.com/et-ee/word-help/
Tiit Tilk, Arvutiõpik, OpenOffice.org 1.1, Kuressaare 2003, Tallinna Raamatutrükikoda

Lisa 1

OpenOffice Writeri tööleht

Lisa 2

Microsoft Office Word tööleht

Lisa 3

Notepad tööleht
12