Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstniku puudutuse vajalikkusest erinevates kunstivooludes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, puudutus, puudutuse, tabada, näitus, kunstiteose, muuhulgas, selleni, tajuda, ldiselt, radadel, teeks, maagiline, ljes, lesanne, vajalikkusest, kaudselt, kski, lähenemine, ainuomane, emba, kumba, radadele, piiluma, pakkudes, puhtale, arusaamise, kriitilise, liikuda, teadvustamata, aegadel, muusika, lõhe, ajalehes, inimestevahelisi, sidemeidkunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi. Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik kuidas mina asja näen-teen, varjatud põhineb erinevatel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnalised. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs(tarvilikud ja piisavad tingimused), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitte-retooriline ja mitte-ilukõneline, terminite ja
loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms. Piir nende kahe vahel pole alati selgesti määratletav. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Filosoofilise esteetika koolkond. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: a) seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest b) liigsetest üldistustest c) alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarvilikud ja piisavad tingimused)
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
Ainult kunagine NSV Liidus välja mõeldud “Kommunismiehitaja moraalikoodeks” võis ülimalt naiivselt deklareerida, et “inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend”. Tegelikult on inime- ne inimesele pigem hunt. Aga riigi (majandus)poliitika peab looma niisuguse keskkonna, et see hundikari saaks võimalikult sõbralikult – vähemalt ilma verd valamata – koos eksisteerida. Poliitika on ju eelkõige kompromisside tegemise kunst. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad ei ole oma otsustustes vabad. Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus; kehtiv poliitiline kord; huvigrupid. Ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult vastu võtta. Institutsioonid ja ühiskondliku otsustusprotsessi reeglid on lühiajaliselt muutumatud
See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kkui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tüüpi ,,asjad" on kunstiteosed? Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
maailmas, siis pöördutakse fantaasiamaailma. pärast seda saadakse seda nautida juba avalikkuses. seega kunstniku loodud teos tekitab olukorra, kus kunstniku sisemised soovid osaliselt sublimeeritakse ja osaliselt tuuakse avalikult nähtavale. see on muidugi üsna algeline teooria, ja sellega psa algas, me ei pruugi seda väga tõsiselt võtta enam keerulisem lähenemine on kontsept, et kunstiteos on asendusunenägu : me saame seda unenägu hakata vaatama, kui me avame raamatu. kunstiteose mõju liigub mitteteadvuse aspektide kaudu. seda ideed me võisime näha ka nietzsche ja isegi marxi teooriates. freud : unenägusid pole võimalik tõlgendada, kui sinu käes ei ole unenägude nägija eneseassotsiatsioone. psühhoanalüütilist meetodit publiku peal rakendades saame aru, et publiku assotsiatsioonid on vähemalt sama olulised kui autori omad. freudi lähenemisel oli muidugi alati ravieesmärk. miskilt, idilt, tuli vallutada mina e ego jaoks ruumi tagasi
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust. * Tehnilised teadmised – oskus teadmisi esitada, organiseerida ja väljendada. Siia alla kuuluvad: a) loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek
Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on). · Descartes- filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii, et kõige pealt seame kahtluse alla kõik selle, mis on vähegi võimalik ning kahtleme selles, milles on üldse võimalik kahelda ning siis vaadata, kas jääb alles midagi, milles pole enam võimalik kahelda
IT arengu jne. Läbi mille on võimalik palju erinevaid kultuure tarbida ja ennast mõjutada lasta. Kultuurisõltelisus Positsioon, mis eeldab, et iga kultuur kujundab ise oma vahendid ja mehhanismid, mille abil tema kandjad maailma mõtestavad. Need vahendid ei pruugi omavahel kokku sobida. Keeleteaduses: Iga keel oma grammatikaga analüüsib, liigendab, kirjeldab maailma individuaalsel viisil, et selle keelega üles kasvanud inimesed saavad kaasa ka maailmapildi ja kindla viisi maailma tajuda, mis on kultuurile ainuomane. Ja teise keelde ei olegi võimalik ilma kadudeta kultuurinähtuseid tõlkida. Pooldajad: kultuur vajab mõistmiseks, et teoreetilised väited selle kultuuri jaoks kohaldatakse. ei ole võimalik ehitada suurt taustsüsteemi, kus kõiki kultuurinähtusid oleks võimalik kirjeldada. Kultuuriuniversalism: inimesed on bioloogilise liigina ja kul.tegutsejatena sarnased. Inimeste ees seisvad ülesanded konstandid on samad ja ülesanded, mida kultuur peab lahendama on
Koreograafi ja tantsijate suhtumine, eelistused, soodumused, huvid jäävad sellesse töösse ometi, ka siis kui otseselt lugusid ei jutustata. Sel juhul saab neist töö pemine sisu (olulised on ka kontekst - aeg ja koht). "Vorm on sisu nähtav kehastus" ütles Ben Shahan. Koreograafuilise vormi erinevad tasandid on: kineetiline, nähtav (visible), auditoorne. Süzheetu tants võib väljendada missiooni, tõestades vaatajatele, et liikuvad kehad on piisav, et sünniks tants kui kunst, et koos eksisteerivad heli ja valgus on samuti võrdväärne kunst ja võrreldav integreeritud narratiiviga. See oli üks Cunninghami missioone. Narratiivsed ja süzheetud tantsud võivad avada sotsiaalseid väärtusi: ansambli väärtustamine -versus solisti esile tõstmisega, eluliste probleemide -peenemaitselise maailmapildi vastandus, sexism homofoobia jne. Väärtuste avaldumine toimub läbi koreograafi tehtud valikute - nii osatäitjate,
Ajalugu on Daseini spetsiifiline teostumine ajas. Igasugune mõistmine saab teoks juba mingi eelmõistmise raames ja see tuleb end Heidegger räägib mõistmisest kui eksistentsiaalist. Mõistmine kuulub paratamatult iga inimese olemise juurde. Kui inimene elab, siis ta ka mõistab. Pole võimalik elada, kui ei mõista. Tänapäeva maailmas ei ole võimalik lõplikult mõista, kuna kõik on seotud. 3.Gadamer. Tõde ja meetod. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri «Kunstiteose algupära». Gadameri peateos on „Tõde ja meetod: filosoofilise hermeneutika põhijooned“ ilmus 1960.aastal.Gadameri kui filosoofi kujunemisaeg langeb Esimese maailmasõja järgsetesse aastatesse. Paljudele intellektuaalidele oli maailmasõda tõendiks, et modernistlik väärtussüsteem on jõudnud kriisi.Filosoofiline huvi oli koondunud eelkõige teadusele kuid peale selle analüüsiti ka moraali, kunsti ja
Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad . B)Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus. C) Tehnilised asjad (loogika, dialektika,retoorika). 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: .
Ent kuidas me teame, et Jumal tagab, et maailm on selline nagu me seda tajume? Descartes: Me ei eksi, kui usume üksnes neid ideid, mis tunduvad meile selged ja distinktsed. Miks peaksime saama idee ilmnemise iseloomust järeldada selle tõsikindluse? Ratsionalism: meie teadmised pärinevad mõistusest (arutlusvõimest), mitte kogemusest. Paratamatute tõdedeni võime jõuda mõistuse abil, meeltele toetumata. 78. Empirism Tõsikindluse rõhutamine viib selleni, et me teame üksnes seda, milleni jõuame tõsikindlalt mõistuse abil. Sellise olukorra vältimiseks võib lõdvendada õigustuse tingimust. Selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sul peavad olema head tõendid selle uskumuse kasuks Häid tõendeid võib saada ka kogemusest. Empirism: suurem osa uskumusi on õigustatud kogemuse põhjal Locke'i järgi omandatakse kõik ideed kogemuse kaudu.
Paljud inimesed tundsid intensiivset entusiastlikku huvi igasuguste asjade vastu - entusiastlik entusiasm. Väga tähtsal kohal religioon osade romantikute jaoks, romantismi aeg on aeg, kus autorid ja ilmselt ka teised inimesed, tihti peale on neile omane pöördumine religiooni - Novalis (pöördemoment), Friedrich Schlegel - võtsid omaks katoliikliku usutunnistuse, hiljem Chateaubriand, kes allutas kogu oma loomingu katoliikliku usutunnistuse kiitusele. Teine suur valdkond on kunst - väga oluline asi, kunst asetub praktiliselt religiooniga samale tasemele. Kunstnik on geenius, ühtlasi siia juurde arusaam, et sellele geeniusele on lubatud palju rohkem kui tavainimesele. Just kunstnik, mitte kirjanik - ka Goethe räägib kuntsnikust, mitte kirjanikust. Teine grupeering vastukaaluks kunstnikule on kodanlane e filister e keskklass. See vaade kestab kuni postmodernismi tulekuni. James Thomson - märkab, et inimest ümbritseb loodust, järjest rohkem hakkab
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
) STANKEVITS: Schellingi Jumal on kosmos, ühtse terviku Looduse dialektiline areng teadvuse tekkeni; ja Inimene on seal, kuhu areng on jõudnud, loomad on tast natuke maad tagapool, juurviljad rohkem maha jäänud ja kivimid pole veel kuhugi jõudnud. Kas me usume seda? On sel tähtsust? Mõtle sellest kui luuletusest või maalist. Kunst ei pea olema tõene nagu teoreem. Ta võib olla tõene mõnel teisel moel. Schellingi tõe järgi on kogu universum ainuline tervik, mitte lihtsalt rida erinevaid osi, mis juhtumisi korratult koos esinevad. Teisisõnu, see tõde ütleb, et sellel kõigel on tähendus, ja Inimene on seal, kus see tähendus end ilmutama hakkab.
See sootuks keerulisem tööjaotus lubab rääkida uuest staadiumist rezissuuri arengus. Kui varem täitis trupi direktor ühtlasi ka lavastaja funktsiooni, siis nüüd kujutab lavastamine endast juba iseseisvat tegevusala. Lavastaja elukutse tekkimine aga ei tähendanud veel lavastajateatri tekkimist. Truppi juhtis endiselt direktsioon, kes palkas lavastaja vaid proove läbi viima. Lavastajateater on selline teater, mille lavastaja kui kunstiteose ainuisikuline autor loob enda ümber kindlatel ja selgelt sõnastatud esteetilistel eesmärkidel (Stanislavsi ja Nemirovitsi Moskva Kunstiteater). Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib
............ 38 38 SISSEJUHATUS Alati on inimesi elavalt huvitanud see, kuidas nad üksteist mõjutavad ja üksteisega suhtlevad ning inimeste jälgimine on sageli üpris huvitav, kui oskad analüüsida ja teha sellest õiged järeldused, vahest isegi mõjutada seda inimest. Maneerid ja kehasignaalid on kõigile näha, ometi ei hinnata alati täielikult, kui väga mitteverbaalne käitumine mõjutab nii seda, kuidas teisi tajuda, kui ka seda, kuidas ennast tajuda. Kui inimese peast käib läbi mingi mõte, siis on keha loomulik reaktsioon seda otsekohe avaldada. Seega otsustasin uurida seda asja lähemalt ning analüüsida, õppida ja täiendada end, kuid samuti anda selle tööga midagi teada ka teistele. Esimeses peatükis kirjutan üldiselt sellest, mis on kehakeel, miks ta nii tähtis on, kuidas ja kus võib seda lugeda. Toon mitmeid näiteid sellest, kuidas on kehakeel otseselt avaldunud
Juba 2. klassis arvati 10% poistest ja 5% tüdrukutest päris täpsed olla. Statistikas märgitud ku-Kas statistikat ritegevuse vägivaldsete laste hulka. 9. klassis ulatus see näitaja poiste hulgas ligi protsent sõltub paljuski politsei, elanike, äride ja võib usalda- asutuste 13%-ni ja tüdrukutest loeti vägivaldseteks 2%. Vä- Kes lööb, aktiivsusest. Nii näiteks on võimalik tabada rohkem da? vargaid nendes givallaohvriteks osutusid enamasti nooremate klasside õpila- ^eda kaubamajades, kus on palgatud enam turvamehi ning üles seatud sed. Saksamaa kooliõpetajate seas läbiviidud küsitlus näitas, 'üüa'cse*> et tõhusam vargavastane tehnika. Kuid kurjategijate arvuline näitaja sõltub vandalismi ja varguseid tuleb ette igas vanuseastmes. Keha-list vägivalda
tähendus. Inimeste huvid ja lootused on seotud väga erinevate valdkondadega ja igale valdkonnale ei jätku tähelepanu ja finantse. Selles mõttes sellel nn üleminekuajal on kultuuriprotsess ühiskondlikus tervikpildis kõrvale jäetud. Olukord muutub sajandivahetusel, mil kultuuri tähtsus suureneb. Inimeste heaolu ja kindlustatus kasvab ja selle kõrval on võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur. On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud.
valikupõhimõtted), kestis sajandivahetuseni. Seda aega jäid tähistama artiklid hauamonumendist eesti lastekirjandusele, mis tundus välja surevat. (Müürsepp 2005a: 40). Hävis 1960ndate-1980ndate vältel loodud turvaline lastekirjandusmaailm, milles lastekirjandust ilmus mitmekümnetuhandelistes tiraazides; kus lasteraamatute illustreerijate seast võis leida toonase eesti kunsti eredamaid tähti; kus sõna ,,lasteraamat" tähendas muuhulgas seda, et teos on kirjutatud selges ja õiges, haritud eesti keeles. Muutunud oludes tuli lasteraamatute autoritel ja kirjastajatel hakata võitlema vihast eluvõitlust koha eest päikese all. (Müürsepp 2005: 41). Lastekirjanduse vajalikkuses ei kahtle keegi, aga ometi on tal ühele kitsale grupile loodava tarbekirjanduse maine, mille paralleele võiks tõmmata kasvõi naistekirjandusega. Tegemist on marginaalse kirjandusega. Samas tunnustatakse
Sellise planeerimissüsteemi alusel tekkisid terved uued linnaosad, kus vaheldusid tööstushooned, elurajoonid ja kommunaalhooned. Ebapiisava linnaplaneerimise tagajärjel muutusid linnade struktuurid märksa kaootilisemaks ning kaotasid terviklikkuse. Linnade südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3]. Art Nouveau (juugend) arhitektuur Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Euroopas Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes, galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Juugendstiili alusepanijaks peetakse inglise kunstniku ja arhitekti William Morrist
Anna on abielus, meeste maailm, kus naistele on vähem lubatud. Anna suhtes täielik suhtlemiskeeld, aga Vronski võib minna seltskonda ja suhelda. Miks seda üha rohkem hakkab tegema? Anna muutub kohutavalt armukadedaks, anna armastus muutub klammerdumiseks. Mõned inimesed on sõpruses klammerdunud, see on kohutavalt rakse. Anna armastus on üldse väga kiivas, väga klammerduv, sest ta on väga ebakindlal pinnasel. Viib lõpuks Annat selleni, et hüppab rongi alla. Sest Tolstoi meelest ei saanudki õnnelikuks saada. Anna ja Vronski suhe pole ideaalne, aga mõjub tõepäraselt. Teine paar on Kitty ja Levin. See on Tolstoi ideaalkujutlus ideaalsest abielust. Ideaalne suhe. Kui Vronski oli sõjaväelane ja haritud mees, Levin oli ka haritud mees, aga maamõisnik. Niisugune maamõisnik, nagu Tolstoi tahtnud ise olla. Selline, kes käib oma talupoegadega hästi läbi, käivad koos heinal, kõikidel on ühesugused vene
annaabi.ee 
