Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiteraapia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, kunstiteraapia, therapy, loovus, skulptuur, terapeut, kollaaz, fantaasia, arts, loovtöö, loovteraapia, mask, tekstuur, julgus, keskendumisvõime, suhtlemisoskus, eripedagoogika, unistuste, kunstivorm, paradigma, väljendamiseks, paberil, savist, nukk, muinasjutud, susan, tegija, loovust, toetamine, uurimine, empaatia, loominguline, plastiliinAutor: Janne Jüsmä (TKUT-1) Juhendaja: Eha Rüütel Tallinn 2012 Kunstiteraapiad ja terapeutilised kunstid Kuni 1985.aastani, mil koostati Attenborough raport, ei tehtud veel ametlikes dokumentides olulist vahet kunstiteraapiatel ja terapeutilistel kunstidel. Ometigi on oluline aru saada, mille poolest erineb kunstiteraapia kunstide terapeutilisest kasutamisest. Mõlemad praktikad kasutavad kunsti terapeutilisi omadusi. Oluline on aga rõhutada sõna teraapia ja terapeutiline erinevaid sisusi. Teraapiat ei saa läbi viia ilma spetsiaalse teraapiaõppe ettavalmistuse läbinud õppeta. Teraapia eesmärgiks peaks olema psühholoogiline muutus, mis võib olla nii tahtlik, ette kavatsetud kui ka ette kavatsemata. Kunsti teraapiline kasutamine annab pigem kunstilise elamuse
(7) Süütunne ja ängistus ei ole enese superego eitamise ainukesed tagajärjed, vaid tulenevad sageli võrdselt nii ebaõnnestunud katsetest ära kasutada oma kaasasündinud loomingulist potentsiaali kui ka läbikukkunud püüetest luua mõtestatud elustiili. (8) Idenditeet on muutlik ja samas ka stabiilne läbi inimese elu, vaatamata nõudmistele ja pidevatele üritustel taasühendada ja lepitada enese vastandlikud kalduvused ja erinevad vajadused. Enda töös olen ma välja arendanud kunstiteraapia humanistliku käsitluse kui üldise raamistiku, mis võimaldab ühildada uusi teoreetilisi mudeleid, eesmärgiga avardada ja süvendada sisemise kogemuse ja välise reaalsuse vastastikust mõju. Selline lähenemine põhineb kolmel eeldusel: Esiteks, humanistlikud terapeudid ei vaatle klienti vaimselt haigena vaid pigem inimesena, kes on kokku põrkunud spetsiifiliste probleemidega oma pingutustel tulla toime sisemiste füüsiliste või keskkonna poolt põhjustatud konfliktidega
· Joonistamine - aitab kliendil väljendada oma probleeme, tundeid, lootusi. On piiritletum, vaoshoitum. Sobib ka neile, kes ennast väga julgelt ei tunne. Samas võimaldab välja joonistada detaile, olulisi elemente; · Maalimine - tunnete ja mõtete vaba väljendus, avaldub kliendi spontaansus, on vähem struktureeritud, kui joonistamine. Pakub rõõmu ja lõdvestust, liikuvust ni füüsilisel kui ka mentaalsel tasandil. · Kollaaz - seda tehes samastub inimene materjalidega. See, kuidas ta töötab ja valib materjale, peegeldab tema psüühilist seisundit (tekstuuri valik, valmis pildi valik, lõikamise või rebimise valik); Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 3 · Nukkude ja maskide valmistamine kasutatakse rollimängudeks. Sageli on lihtsam end
.............................................................................................18 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................20 SISSEJUHATUS Teraapia, kui üleüldiselt võtta, on ravi. Täpsemalt öeldes siis ravi inimestega. Selle mõiste alla mahub nii meditsiinilised liigidkui ka muud tavaliigid seoses mitmesuguste teraapiatega, näiteks psühhoteraapia, käitumisteraapia, muusikateraapia, kunstiteraapia jne. Teraapiaid on palju ja nendega tegelevad erialased spetsialistid, nagu psühholoogid, terapeudid, loovterapeudid, massöörid. Teraapiasse tulemiseks on tihti olemas mingi sisemine impulss, mis ütleb, et oleks vaja pöörduda enda avastamiseks või oma olemusele uute suundade leidmiseks spetsialisti poole. 3 Võib olla ka mingi konkreetne probleem, mis on pikemat aega häirinud ja millele ei leidu vastust
kolm põhilist viisi on väljaraiumine, modelleerimine, valu Raidkunst- Kuju tehakse mingist kõvast materjalist tükke eemaldades(kivi, graniit, puu) Punkteerimine kavandi kivisse raiumise vaheetapp. Plastika, Modelleerimine- voolimine- kuju tehakse pehmest materjalist tükk, tükikaupa kokku pannes. ( savi, plastiliin, vaha) Keraamika- põletatud saviesemed, kujud. Valu- valatud skulptuurid, sulametallidest( pronks, vask, segud, kips, sokolaad) Ümarplastika- igalt poolt vaadeldav skulptuur. Reljeef- ühest küljest vaadeldav Kõrg- madal-(metallraha) ja poolreljeef, süvendreljeef Monumentaalplastika- suuremõõtmelised kujud võivad olla seotud ehitisega või pargikujundusega. Assamblaaz- 20 saj. abstraktne mahuline kompositsioon. Pole ei maal, ega skulptuur. Valmisesemete ja nende jäänuste ühendamine Installastioon- Ruumi liigendamine ja ruumielamuste pakkumine. Performans.- lavastatud kunstietendus (ingl
sotsiaalsed oskused; eneseteenindamine; silma ja käe koostöö; igapäevaste toimingute õppimine). Abiõpetajad (igakülgne koostöö eripedagoogiga). Füsioterapeut ja/või liikumisõpetaja (üldmotoorika ja kehatunnetus; peenmotoorika; silma ja käe koostöö). Muusikaõpetaja / -terapeut (sotsiaalsed oskused; keskendumisvõime ja aistingud; tunnete taju ja väljendamine). Kunstiõpetaja / - terapeut (kognitiivsed oskused; motoorika ja kehatunnetus; värviteraapia; peenmotoorika; silma ja käe koostöö; keskendumisvõime; tunnete tajumine ja väljendamine). Logopeed (kommunikatsioon; kognitiivsed oskused; sotsiaalsed oskused). Tegevusterapeut (eneseteenindusoskused; sotsiaalsed oskused; kehatunnetus; silma ja käe koostöö). Psühholoog (laste nõustamine; õpetajate nõustamine). Sotsiaaltöötaja (pere toetamine; töö probleemsete peredega)
verbaalne kogemus mitteverbaalse, tunnis läbiviidud, tegevusega. Tundi läbi viies tasub alati meeles pidada seda, et tegemist on vaba, raamideta tunniga. Alati tuleb vaadata, kuhu mõni tegevus välja viib. Näiteks kui grupp on parasjagu mingi Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 6 harjutusega väga hõivatud, aga ajaliselt oleks vaja lõpetama hakata, siis terapeut ei katkesta gruppi enne, kui nad kõik on lõpetanud. Nii ei jää miski poolikuks ning võib jõuda täiesti uute ja veelgi huvitavamate lahendusteni. Et inimene annaks teada, kuidas ta end just nüüd ja praegu tunneb, võib tunni lõppedes küsida osalejatelt, et kuidas nad end praegu tunnevad skaalal 1-10. Mina ja tantsu- ja liikumisteraapia Minu huvi tantsu- ja liikumisteraapia vastu sai alguse kõigest poolteist aastat tagasi, kui sain lapse
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. 6. Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till, petersell, seller. 7. Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist, otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuuseks saamist. 8. Väik
Loovuse väärtustamine ja arendamine Tervist edendava ja lapsesõbraliku lasteaia üks olulisi tunnuseid on laste erinevate mängu- ning suhtluskohtade olemasolu ja loovuse arendamine. Samuti omab tähtsust harrastustegevuse võimaluste loomine. Lasteaia personal peaks otsima võimalusi ja vahendeid, et lapsed saaksid tegeleda käsitöö, muusika jms tegevustega. Häid kehalise aktiivsuse võimalusi pakuvad spordirajatised, võimlemis- ja mänguvahendid. Kujutlusvõime ja loovus avalduvad sageli mänguväljakul. Soodsalt mõjuvad loovuse arengule olukorrad, kus laps peab välja mõtlema, kuidas midagi teha ja järgi proovima terve hulga uudseid probleemilahendusi. Mänge mängides saavad lapsed paremini teada, kes nad on ja kuidas nad erinevates olukordades käituvad. Läbi mängu võivad lapsed õppida eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Mängu stimuleerimiseks ei ole vaja, et 9
• ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane. Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi spetsialistid: sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog, tegevus terapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst ja meditsiiniõde. Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav) vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse
TARTU ÜLIKOOL Eripedagoogika osakond PARANDUSÕPE JA SELLE RAKENDAMINE Referaat Maris Huopolainen TARTU 2010 Sissejuhatus Iga laps on erinev. Nii oma iseloomult, välimuselt kui ka intelligentsuse taseme poolest ja nad kõik vajavad õpetamist ja juhendamist vastavalt nende tasemele. Selleks, et tagada ühele osale lastest nende jaoks parimat õpet, on loodud parandusõpe. Referaadi ,,Parandusõpe ja selle rakendamine" koostamisel üritasin seletada parandusõppe mõistet ja eesmärke ja tuua välja ülesannete liike, mis sobiks eri valdkondade arendamiseks. Lisasin ka veidi näidismaterjalide linke Internetist, mida saaks kasutada parandusõppe tunnis. Referaadi koostamisel on aluseks võetud ,,Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse oma
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapi
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana,
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
On loodud õpiskeskkond, mis suurendab ise lapse individuaalseid oskusi ja huvisid, kuna peab tähtsaks eakaaslaste seltsis ja väikeses rühmas õppimist. 1.4 Valikuvõimaluste loomine Õpetajad loovad rühmaruumi korralduse abil lastele valikuvõimlaused. Igas rühmaruumis on mitu erinevate materjalidega tegevuskeskust, kus on võimalik avastada ja mängida. Tegevuskeskused võivad olla erinevad, kuid põhikeskused on: · kunst · kirjaoskus · lauamängud (matemaatika) · kodu- ja loovmäng · ehituskeskus · teadus- ja kokanduskeskus · liiv ja vesi · muusika 4 · õuetegevused 1.4.1 Kunstikeskus julgustab lapsi arendama ja avastama oma loovust, lõbustama end uute materjalide katsumise ja kasutamisega. Selles keskuses võib olla
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5
3 keskkond. Täiskasvanu on lapse jaoks kesksel kohal, eeskuju andja ja suunaja. Reggio pedagoogika toetab tugevalt koostööd peredega. Vajalik on luua lapse arengut toetav keskkond. Laps õpib läbi kogemuse, tunnetamise, matkimise ja katsetamise. Kogema peab kõike, tunnetama peab läbi kõigi meelte ja peab olema alati võimalus end väljendada. Olulisteks märksõnadeks on olemine rollis ja kunst. Tehakse palju loomingulist tööd, nii käelist kui ka näideldakse. Igasugune isetegemine ja improvisatsioon nii toas, kui õues on möödapääsmatu. Samuti on improvisatsioon ka õpetaja töö, ta peab kiirelt orienteeruma ja reageerima ning andma alati head eeskuju. Õpetajal on väga tähtis roll, olla kuulaja. Samuti peab ta pidevalt last analüüsima ja vaatlema ning dokumenteerima kõik edasiminekud lapse arengus. Selle eesmärgiks on jõuda arusaamale kuidas laps maailma tõlgendab
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda
lapsed ise ulatuksid. Erivajadustega lapsed peavad saama õppida oma vajadustega ise toime tulema neile sobival ajal. ANDEKUS KUI ERIVAJADUS 1. Mõisted: Erivajadusega laste hulka kuuluvad andekad lapsed seetõttu, et ka nemad vajavad arengupotentsiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist ning teistsugust kohtlemist. Kolm andekuse osaliselt kattuvat valdkonda: üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus (võib olla suunaga kas muusikale ja/või kunstile). Andekus: suurte (intellektuaalsete) üldvõimete kombinatsioonile väga hea õpi- ehk akadeemilise edukusega, lapsel on paremad võimed mitmes asjas: kiirem mõtlemisvõime, parem mälu, võime rohkem meelde jätta, seega tema intellektuaalsed protsessid toimuvad kiiremini ja efektiivsemalt. 2. Intellektuaalse andekusega lastel on täheldatud kõrgemat tundlikkust välise maailma uute
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTI
omast eripära. Tahte, tunde ja mõtlemise edendamise hooletussejätmise nende võimete vastavatel kujunemisajajärkudel tekitab hingelist tasakaalutust ning loob takistusi eluga toimetulemiseks hilisemas eas. Lähtuvalt Waldorf-pedagoogikast loob iga kool ümbruse või keskkonna, kus õppimine aitab areneda. Õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ja omavahel põimunud. Waldorf-koolides on õpetus isiksusest lähtuv, loova lähenemisega õppetööle ning tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele arenevad lapses need isiksuseomadused, mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad. Waldorf-kool koosneb algastmest (1.-8. klass) ja ülaastmest (9.-12. klass). Kooli juurde võib kuuluda ka 6-aastaste eelklass ja 13. lisaklass, kus valmistutakse ülikooli astumiseks, Waldorf-
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007). Lapse arengust ülevaate saamiseks on
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsel
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Jekaterina Andrjuskova Lastekaitsetöötaja võimalused lapsekeskse lähenemise edendamiseks Essee aines ,,Lastekaitsetöö meetodid" Juhendaja: Karmen Toros Tallinn 2013 Sotsiaaltöö on sotsiaalprobleemide ennetamiseks, vähendamiseks või kaotamiseks tehtav töö, mis kitsamas mõistes tähendab tööd, mida teeb sotsiaaltöötaja või muu vastava erialase kõrgharidusega spetsialist kliendi toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi parandamiseks. Sotsiaaltöö on väga lai valdkond, mille alavaldkonnaks on lastekaitse. Lastekaitse põhieesmärgiks on kaitsta last ja tema õigusi, arvestades tema soove ja vajadusi. Meie ühiskond on väga muutunud aastate jooksul ning laste osatähtsus nüüdses ühiskonnas on tõusnud suuresti, kuna lapsed on me
annaabi.ee 
