maaliteosena, on väga detailirohke, ekstaatilisuse toonitamine on üks barokivaimu tüüpilisemaid kehastusi. · Bernini loomingus olid ka purskkaevud. Kuulsaim neist on Roomas asuv ´´Triitoni purskkaev´´. See fantaasiaküllane purskkaev mõjub erinevate kunstiliikude sünteesina: maalilisus, skulpturaalsus ja ehituskunstilisus sulavad kokku üheks tervikuks. Kuldlõige on geomeetriline vahekord, formaat, mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne proportsioon.Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse (minor : major = major : minor + major). Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione" , kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. Katri Tseskidov 10.h klass
ekspressioon väljendus formaat kunstiteose mõõt fookus kompositsiooni kese tasakaal visuaalsuse ja võrdsuse tunne kompositsiooni üksikute osade vahel kontrast kahetugevasti erineva omaduse kõrvutamine kuldlõige geomeetriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. ornament motiividest kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses pinnaline kompositsioon valdavalt kahemõõtmelisel pinnal, kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt. rütm motiivide või detailide korrapärane või korrapäratu kordus ajas, ruumis, pinnal või protsessis.
seda, et ka ilma jumala puudumisel ei muutu mitte midagi. Eksistentsialismi õpetus on eelkõige inimelu võimalikkusest. Ta ei lepi sellega, et inimene siia ilma tulles pole midagi ja tema muutumise kellekski kujundab keegi teine. Inimene ise kujundab ennast, ehk visandab. Iga inimene on üksikeksemplar, ta eksisteerib täpselt nii, kuidas ta end teostab. Kui arvatakse, et inimene on objekt, siis peaks ta olema samasugune objekt nagu maal seinal. Ometi ei heideta kunstiteosele ette kellestki kõrgemal seisva reeglite täitmatust, küll aga heidetakse ette inimesele reeglite täitmatust, kuigi ta ise on ju ka objekt. Eksistentsialism määratleb inimest tema tegude kaudu, ehk siis inimene ei saa loota millelgi muule peale oma tegude, ning teod on ainsad mis inimese elamist võimalikuks teevad. Ükski moraaliteooria ei saa anda meile käsklusi ega kohustusi, öeldes, et nende järgi pead sa elama, sest need võtavad ära meilt ISE mõtlemise ja
Horisontaalne joon tasakaal sisekujunduses palju kaunistusi mannerism kõrgreljeef ja skulptuur mööblis nt mustpeade maja 3. Iseloomusta renessanssiajastu palazzot. Jõuka itaalia pere elamu, kindluse sarnane, 1 sissepääs ja hoonel siseõu, 3 korruseline ja koosneb 4 tiivast, katus madala, aknad muutusid alt üles suuremaks. 4. Mis on rustikaalne? ruraalne 5. Mis on kuldlõige? formaat mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne propotsioon 6. Mis muutusi toimus renessanssiajastul maalikunstis? seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal tihedamini maalitakse maastiku ja olustikumaale domineerib religioosne ainestik kajastatakse inimlikke tundeid ja elurõõmu alguse saab signeerimine luuakse taas antiikmütoloogilisi teoseid 7. Millist kompositsiooniskeemi peeti renessaansiajastu maalikunstis kõige sobivamaks? kolmnurkset veneetsias keskenduti eelkõige värvidele
Kunstiteose üksikosade tasakaalustatud süsteem. Terviku loomiseks peab olema tasakaal Iga kompositsiooni element(värv, vorm, pind) omab kaalu ja tasakaalu puhul on kompositsiooni vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed. Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta. KONTRAST kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine. KULDLÕIGE geomeetriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe: väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse. MOTIIV- käsitletava aine üks element, mis moodustab omaette kunstilise terviku. Objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues. Ka selle objekti kujutis, nt akantusmotiiv. Kujund, süzee- või kompositsiooniskeem, mis kordub või varieerub mitme kunstniku või ajastu teoseis. Ka ornament võib olla motiiviks.
Nii töötas ta aastaid lennumasina kallal sada aastat enne lennuki leiutamist. Teda huvitas eestlaste elamisviis, kombed ja laulud. Kogu tema looming, eeskätt jutud, annavad mõrku rahvasõbralikkusest. Nii on tema esimene raamat ,,Aiawite peergo walgussel" lõppu lisatud südamlik pühendus: ,,Eesti-ma rahwas! Olgu se teile mällestuseks, et meie mo melest armsad ollete." Mannteuffelit peetakse meie valgustusjutu parimaks viljelejaks, kes õpeyuseiva hoopis rohkem kunstiteosele omase meelelehutuslikkusega ajaviitega sidus. Sellele vastas ka pealkiri. Kasutatud kirjandus Marelle Soosaar e referaat
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1. Dorian Gray oli Basil Hallawardile muusa eest. Ta avas justkui Basili silmad, mistõttu suutis kunstnik näha ilu esemetes, millele ta polnud varem tählepanu pööranud. Dorian Gray oli tema jaoks iluideaal ning ta ütles, et ükski kunstnik ei suudaks eales jääduvstada kogu tema kaunidust kunstiteosele. Peategelane ei olnud tema jaoks lihtsalt modell, ta oli midagi palju rohkemat. Basil ei olnud kunagi varem kohanud kedagi nii puhast, rikkumata ja samas nii mõistatuslikku. Tema ilu oli nii veetlev, salapärane ning portreed Dorianist pidas ta oma suurteoseks ja meest ise koguni oma kunsti aluseks. Henry Wottonile tähendas Dorian Gray hoopis muud, kui Basil Hallawardile. Kuigi Dorian köitis teda väga palju, avaldas ta Henryle teistsugust mõju kui Basilile. Henry tahtis olla tema
juhtvöörid konserveerimispoliitika kohta on Brandist lähtunud; tema teooriat on ka kritiseeritud liigse rõhuasetuse tõttu esteetilistele väärtustele. 24. Nimeta vähemalt kaks peamist põhimõtet, mida peab silmas pidama restaureerimiseetika juures? Restaureerimise eesmärgiks peaks olema kunstiteose potentsiaalse ühtsuse taasloomine, niipalju kui see on võimalik ilma kunstilises või ajaloolises mõttes võltsimata ja ilma kaotamata ühtki kunstiteosele aja kulgemisest jäetud jälge. Restaureerimisel ei peaks taotlema aja tagasipöördumist ega tühistama ajalugu. Restaurerimist peaks võtma kui ajaloolist sündmust, mis on osa kunstiteose tulevikku suunamise protsessist. 25. Mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise rahvusvaheline hartat nimetatakse ka ühe Itaalia linna järgi. Millise? Veneetsia EESTI 1. Kes on Tartu toomkiriku kooriossa rajatud raamatukogu projekti autor? J.W.Krause 2
DEKORATIIVNE kaunistav DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement DETAIL üksikelement, pisiasi DÜNAAMILINE KOMPOSITSIOON- liikumist edsiandev kompositsioon EKSPRESSIOON - väljendus FORMAAT kunstiteose mõõt FOOKUS kompositsiooni kese TASAKAAL visuaalsuse ja võrdsuse tunne kompositsiooni üksikute osade vahel KONTRAST kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine. KULDLÕIGE geometriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe. Väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse. ORNAMENT motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest) kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses. PINNALINE KOMPOSITSIOON valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt.
Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust.
Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust.
kuid naturalism oli harva nii julge nagu Botticelli freskodel portreed ja portree- tahvelmaalidel, kus portreteeritav oli tavaliselt kuni keskkohani ja taust oli kas ühevärviline või lihtne, peaaegu geomeetriline. Tema portreteeritavatel on samasugune mõtlik, kummituslik pilk nagu ta maalide väljamõeldud tegelastelgi. Botticelli oli esimene kunstnik kuni renessansi ajani, kes maalis end oma kunstiteosele. Botticelli maalid: ,,La Primavera (Kevad)" ,,Venuse sünd" ,,Korahi karistus" ,,Kristuse taganutmine" ,,Noor mees" (hea näide Botticelli inimeste kujutamisest portreedel) ,,Kiidetud olgu Madonna" (üks näide mitmest Alessandro madonnadest) Maal, kuhu Botticelli end maalis (ta on paremas nurgas, vaatab vaataja poole, oranzis rüüs) Inglise keeles "Adoration of the Magi" Botticelli ,,Kristuse sünni müsteerium" Kasutatud kirjandus: 1
3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks tingimust: on artefakt; mõni isik on kindla institusiooni ehk kunstimaailma toimise nimel kunstiteosele omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks (nt maali tagakülg pole väärtuslik, seda ei presenteerita). Dickie: Kunstimaailm koosneb isikutest,
vanasõnu. Masing on eesti vanema kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Krahv Mannteuffel- teda huvitas eestlaste elamise viis, kombed ja laulud. Kogu tema looming, eeskätt jutud, annavad märku rahvasõbralikkusest. Nii on tema esimese raamatu ,,Aiawite peergo walgussel" lõppu lisatud südamlik pühendus. Mannteuffelit peetakse meie valgustusjutu parimaks viljelejaks, kes õpetuseiva hoopis rohkem kunstiteosele omase meelelahutuslikkusega sidus. Teos sisaldab valme ja pikema pealkirjata jutustusi, mille esiosas astub autor välja mitmesuguste pahede- joomise, mõisavarguse, petmise vastu. hiljem koondub ta tähelepanu noorte armastuse ja abiellumise probleemidele ning rahvakombestikule. Tema teiseks põhiteoseks on karskuseteemaline jutt ,,Willem Nawi ello-päwad". Erinevalt eelmisest on selles enam õpetlikkust. Teoses on värvikaid karaktereid, keda on osatud mahlakalt kõnelema panna.
tähelepanu. Kunstiteose retsipiendilt ei oodata mitte huvitust, vaid lihtsalt tähelepanu osutamist teosele. Dickie meelest pole aga mingit põhjust nimetada seda tähelepanu esteetiliseks hoiakuks, kuna kunstiteose tajumine ei erine sellest, kuidas me tajume kõiki teisi asju. Ma arvan, et Dickie'1 on õigus, et huvitus (kunstivälise huvi puudumine) ja huvi (mingite kunstiväliste asjade vastu) tähistavad erinevaid motiive, miks me kunstiteosele tähelepanu osutame. Aga see ei tõesta veel, et pole erinevust selle vahel, kuidas me võtame vastu kunstiteoseid ja tavalisi asju. Pole ju tõsi, et me 4Täpselt samamoodi defineerib esteetilist hoiakut ka M. W. Rowe oma artiklis "Kunsti definitsioon". Kummalisel kombel pole Rowe aga pidanud vajalikuks J. Stolnitzi nime isegi mitte mainida. Ometi on Stolnitzi raamat esteetilisest hoiakust kõige tuntum töö sellel teemal.
pärast. Ta lisab hoiakule ka teadvustatuse mõiste, mis tähendab, et objekti kogemisse haaratakse ka abstraktsed objektid nagu kujutlusvõime looming, mõisted ja tähendused. 4. Noel Carroll on Stolnitzi teooriat kritiseerinud, kuna seda on võimatu rakendada poliitilisele kunstile. Ei saa üht ideed korraga nii toetada kui sellest mitte mõelda. Samuti on kritiseeritud aktiivse tähelepanu mõistet, kuna esteetilise hoiaku subjekt kaldub oma tähelepanu nõnda suunama mitte kunstiteosele, vaid oma isikliku elu kogemustele. 1. Esteetilise hoiaku episteemiline õigustamine seisneb väites, et esteetilise hoiak on vahendiks uute teadmiste saavutamisel. Henri Bergson uskus, et esteetiline hoiak aitab näha asjade omapära, indivuaalsust. Me kipume nägema vaid asjade, olendite üksikuid praktilisi omadusi, esteetiline hoiak aitab seda leevendada. Arthur Schopenhauer on väitnud, et esteetiline hoiak on objekti olemuse tunnetamise eeltingimus
loomulikum. Erilisem on Michelangelo Buonarotti Taavet (u 1504), kelles peitub hoopiski tahtejõuline vägilane, kes on valmis heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on ka üldmulje, mis on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Michelangelot iseloomustavad raskeloomulised kehaasendid ning Taavet peatus justkui üksnes korraks, et silmata Koljatit ja hakkab justkui kohe astuma. Sectio aurea abil on antud kunstiteosele ideaalne proportsioon ning tänu laipade lahkamisele ka anatoomiline 6 täiuslikkus. Michelangelo Taavet on küll ühest küljest jõuline: lihaseline, sitke, hoiab üht kätt rusikas; rind uhke, suursugune, pilk on tal terav, kaugelevaatav - ta on ründevalmis... Kõik on peensusteni väljamõeldud ja Taavet mõjub tõepoolest väga meheliku, suursuguse ning elavana. Teiselt poolt on ta aga nii ilus, liigagi ilus, lausa naiselikult ilus: lopsakad huuled,
mõttega süvitsi ja kujundab teosest, nähtusest või probleemist isikupärase tervikliku nägemuse. Kunstiline kujund kunstiteose kese Iga teose muudab tähenduslikuks (või mitmetähenduslikuks) selles leiduv metafoor, mingi ootamatu kujund, võrdlus, asendus, puudumine (elliptiline ehk väljajätteline kõnekujund) vms. Kunstilises metafooris ei ole objektid sageli oma tavatähenduses, vaid esinevad sümboli, allegooria või tsitaadina. Just see annabki kunstiteosele mitmetähenduslikkuse, mitmeti tõlgendatavuse ja eristab seda üheselt mõistmiseks mõeldud kujutistest nagu liiklusmärk või dokumendifoto. Kunstiline kujund võib olla ka otsesemalt näiteks ajakirjandusfotos või dokumentalistikas keskne tähendust loov objekt või objektirühm mingis omavahelises seoses, mis esindab laiemalt mingit seisukohta, olukorda või probleemi. Kunstilise kujundi tõlgendamine teose enda ja ümbritseva (asukoha, olukorra) kontekstis on tähendusloome
b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel omistanud hindamisele kandideerimise staatuse Hindamisele kandideerimine - teatud omaduste esitlemine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele. 7. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad potentsiaalsele kunstiteosele kunsti staatuse mingitest kindlatest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi need, millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Kuid siis oleks ekslik rääkida, kunsti staatuse omistamisest, sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnistavad teose kunstistaatust, mis tal definitsiooni kaudu juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon?
või proosas. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. - Legend 1. algselt pühaku elulugu; rahvajutt, mis räägib ajaloolisest isikust või sündmusest, eriti pühakute imetegudest (vagajutt) 2. kunstiteosele lisatav seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri. - Anekdoot - lühike, päevakajalise sisuga ning üllatava lõpuga naljalugu. 27. Mis on positivism? Kuidas positivistlik teadusfilosoofia mõjutab kirjandusuurimist? - Esimene kirjandusteaduslik suund tänapäevases tähenduses. - Positivistlik teadusfilosoofia tekib 19. sajandi keskel, levib eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaal. Vaade, mille kohaselt vaid teaduslikult
Ideede maailm avaldub Piibli kõrval ka antiikmütoloogias ja kunstis. Sel viisil aitas neoplatonism kokku tuua ristiusu ja antiigi jäljendamise ning soodustada paganlike motiivide kasutamist isegi kiriklikus kunstis. 2 Kuldlõige (sectio aurea (ld.) e. section d'or (pr.)), geomeetriline vahekord, formaat, mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne proportsioon. Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse (minor : major = major : minor + major). Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione" (1509), kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned
Baturinlik surm on poeetiline sündmus, eluilu kulminatsioon, ülendavalt ilus hetk. Ilu ületab, matab valu, ühegi Dido surma puhul pole mainitud põlemisega kaasnevat piina; ka väike Nikas, kui emalõvi käpahoop ta seljaliha vööni lahti kisub, ei kannata valu käes, vaid järgib teedosutavat heli ja jookseb “järjest avarama avaruse ja valgema valguse poole“21, kuni juurdub kadakana kõrgel luiteharjal. Ilu muudab kannatuse millekski muuks. Milleks ja kuidas? Tegemist on kunstiteosele eriomase nähtusega: vaevalt et tegelikus elus “tuleõie“ ilu lähedase inimese tulesurma ülendaks; ilu tunduks pigem vastupidi kohatu, absurdne kategooria. Surma saab ilusaks ülendada siis, kui see on juba möödas – matuserituaali kohta võib ütelda “ilus“. Kirjandus, sõna vahendusel loodud alternatiivne tegelikkus, võib aga kannatuse iluga ühendada, ilma et tekiks dissonants. Kas nii tekib katarsis? Või sobiks ilu ja kannatuse ühendust pigem kinnistama üleva mõiste
Objekti vähendatud varianti ei pea ei pea osadeks jaotama (seega tundub see kvalitatiivselt lihtsam), asi muutub lihtsamini hõlmatavaks. Esteetiline on miniatuur sellepärast, et selle puhul eelneb terviku tunnetamine osade tunnetamisele. Miniatuuri olemuslik kvaliteet seisneb selles, et see pakub meeleliste mõõtmete asemel mõistusega haaratavaid. Samas on vähendatud mudel katse objektiga (kuna on man made) ja valmistamisviisi mõistmine lisab kunstiteosele veel ühe mõõtme. Ja kuna on mitmeid stiililisi võimalusi kunsti teha, saab vaatleja korraga need võimalused ja konkreetse lahenduse, mille tulemusena muutub ta aktiivseks osalejaks. Teadus kuulub metonüümia sfääri (teadus asendaks pitsi kujutluse päris pitsiga, seega tagajärg asenduks põhjusega), kunst kuulub metafoori sfääri (kuna eesmärgiks on luua homoloogiline pilt). Kunstnik on poolel teel struktuuri ja sündmuse vahel, samas kui teadlane ja bricoleur eelistavad ühte
fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. KULDLÕIKE REEGEL – ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. 5 Kuldlõige – (sectio aurea (ld.) e. section d'or (pr.)), geomeetriline vahekord, formaat, mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne proportsioon. Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse (minor : major = major : minor + major). Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione" (1509), kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga
Episteemiline kaalutus kui distants on liiga suur algusallikaga, siis seda vähem toetub hinnang allikale endale ja seda tähtsamat rolli omavad vahendajad kriitikud, ajakirjanikud jne. Erinevad kihid, tähendused, sümbolid jne jäävad tänapäeva vaatlejale märkamata, sest puudub asjakohane haridus. Saame aru oma aja kunstist paremini. 3. Kas ja kuidas on ,,hinnangunihked" probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Mingile kunstiteosele jm langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. Tänapäeval hinnatud kunstnike maine ei olnud sama nende eluajal. 4. Milles seisneb finalismi eeldus? Finalism uskumus, et kõik sündmused on määratud nende eesmärkidest või otstarvetest. Mingil ajahetkel on kunstiteose väärtus lõplikult ja pöördumatult selgunud. 5. Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane? Soovitada kunstikriitikule kunstiteose hindamisel ajaproovi oleks samaväärne arsti
Ka kalevipoeg oli trikster, tegeles teatud mõttes maailma vormimisega, ka vanapagan oli seda. *Sven Kivisildnik [leht olemas] 89.a luulekassett „Märg Viktor“ kuni tänaseni on ta avaldanud üle 30 raamatu. Tema loomingus on kaks põhiprintsiipi: esiteks tehnoloogiline-kombinetoorne ja teine inimlik-sentimentaalne. Esimene täh seda, et kirjutuse aluseks on algorütm, valem või teatud kindel kirj viis (suunatud sellele, et luua ’kirjanduslikku masinat’, ei lähtu kirjutisele kui kunstiteosele). Kunst on justkui toode, mida on võimalik luua konveier-printsiibil. Mõjutusi 1860 popkunstist (Andy Warhol), teine mõju 60- 70ndatel tegutsenud OULIPO rühmitus, kes koosnes kirjanduslikest eksperimentidest huvitatud inimeste loomingust. Kivislidniku 90ndate looming rohkem eksperimentaalne, nüüd taandunud pigem. Kivisildnik tugevalt mõjutatud sürrealismist, nt sürrealistlik automaatkirjutamine meetodiks 1999 „Märg Viktor“ (luuletuste esimene osa Underilt, ülejäänud temalt).
EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust.
DEKORATIIVNE kaunistav DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement DETAIL üksikelement, pisiasi DÜNAAMILINE KOMPOSITSIOON- liikumist edsiandev kompositsioon EKSPRESSIOON - väljendus FORMAAT kunstiteose mõõt FOOKUS kompositsiooni kese TASAKAAL visuaalsuse ja võrdsuse tunne kompositsiooni üksikute osade vahel KONTRAST kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine. KULDLÕIGE geometriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe. Väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse. ORNAMENT motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest) kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses. PINNALINE KOMPOSITSIOON valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt.
Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud hoovusi, fantaasiaid jne, esialgne küsimusasetus. Shelley ,,Frankestein" noor tütarlaps kirjutab raamatu monstrumi loomise loo, tundus nii jabur toona. 1818 ilmus. ,,Nüüd kus ma olen tööga lõpuni jõudnud on hinge mattev tülgastus mu hinges". Objektiivne ilu, käsitlus kujunes defineeri Schelling (saksa filosoof ja kirjanik). Tema väide: kogu loodus on pm mõistuslik, sellisena sarnaneb ta kunstiteosele. Kogu loodus on kunstiteos. Absoluutne kunstiteos selle igavikulises ilus. Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst." Iga kunstiteos annab edasi universumi absoluutset ilu. Kunsti kohustus on tuua looduse ilu nähtavale. Kuna loodus oma olemuselt orgaaniline, peab ka kunst olema romantismiga kaasnev püüe looduslähedusele. Jumal on kõikjal meie ümber. Panteismi loogika, mis kunsti kaldus: terved koolkonnad veendunud et kunsti puhul valdav
Kõik inimesed, asjad. Aga kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed seetõttu, et on unikaalsed. Ühed ütlevad, et polegi olemas originaalsust, et see on ideoloogiline mõiste. Teised ütlevad, et originaalsus ei tähenda mitte millegi uue tegemist, vaid sellest saab rääkida kui uuendustest mõne zanri reeglites. Kui teised neid uusi reegleid järgima hakkavad, ongi tegemist originaalsusega. 3. Kes on kunstiteose autor? 1. Kunstnik on vahendaja, meedium, kes annab kunstiteosele mingi vormi. (Samanistlik mõtlemisviis) 2. Kunstnik on tehnik/meister kunstnik oskab seda, mida oskab, tänu oma tehnilistele teadmistele 3. lugeja/vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Kultuuri filosoofia .. on filosoofia valdkond, kus küsitakse: - kultuuri loomuse kohta - kultuuri ja inimese vahekorra kohta (kultuuri rolli kohta inimeseks olemises) - kultuuride paljususe ja erinevuse kohta (küsimus kultuurirelatvismis) Mis on kultuur? Kuidas seda defineerida?
37 IX LOENG STRUKTURALISM *baasi ja pealehituse analoogia *elemntide kombinatsioon erineval viisil,elementide arv on ette antud, fikseeritud teatad määral *pretenstioon objektiivsusele *vaatab eemalt, ilma vaatleja osalestua *ei ole inimesekesksed *ei pea inimese individuaalsust oluliseks *üldine struktuur *ei uurita kunstiteose kordumatust, vaid kui süsteemi 38 *ei hoolita kunstiteose väärtusest ( ei saa öelda, kas ta onhea või halb) *kunstiteosele lähenedes analüütiline *mudeli rajajooned kristlikust keeleteadusest *vundamendiks Ferdinand de SAUSSURE (18571913) *"Üldkeeleteaduse kursus" (semiootika) *valik 2 keeleteaduse mudeli vahel: a. diakrooniline keelenähtuste uurimine nende ajaloolises arengus (sõnade pärotolu) b. sünkrooniline keeleteadus keele uurimine tema fiksteeritud kujul kindlal ajahetkel. Sisemise loogika ja struktturi uurimine *keele jaotus a
Stolnitzi meelest esteetiline hoiak on ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpatiseeriv tähelepanu. Dickie arvates huvitus näitab midagi retsipiendi motiivide kohta, aga ei näita, mis on vastuvõtja tähelepanuaktis erilist. N kui kaks inimest kuulavad sümfooniat, üks muusika eksami jaoks, teine lihtsalt muusika nautimiseks. muusikat ennast võivad nad kuulata täpselt samamoodi. Huvitus ja huvi tähistavad erinevad motiive, miks me kunstiteosele tähelepanu osutame. 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks? Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu vaid ka ohtlik, kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust. Sellise trivialiseerimise tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse selle nautimisega õigetel põhjustel
1)interpreteerija peab eristama ja identifitseerima tähenduslikud motiivid ehk ära tundma, mida on kujutatud ja millised osad seda teevad 2)teisel tasandil tegeletakse kujundite ja loo interpreteerimisega, st teoseid tuleb lugeda intertekstuaalselt, suhtest teiste teoste ja tekstidega 3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist. Me peame aga esmalt MÄRKAMA kunstiteosele omistatud staatust. Wolfgang Welch ütleb, et esteetikaga tegeledes peame me tänapäeval olema transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus
tuleb jõuda otsusele ühe eelneva küsimuse suhtes. Mis on need "asjad", mida kuulutatakse kohustuslikuks, lubatuks, keelatuks jne? Me nimetame neid "asju" tegudeks." Georg Henrik von Wright (2001). 12. Mida saab näidata robustse subjektivismi näitega? Robustne subjektivism: Standardeid ei avastata, vaid luuakse. Järelikult, on võimalik luua ka meeldimisele tuginevaid standardeid! Robustne subjektivist: hea = meeldib. Kui "meeldivus" on väärtuse standardiks, siis ei ole võimalik osutada kunstiteosele, mis oleks hea, kuid mis ei meeldiks. Headus sõltuks meeldimisest. Nõue "peab meeldima" oleks ülearune! NB! Argument on loogiline: sellise hindaja faktiline leidumine ei ole oluline. 13. Selgitage psühholoogilise ja dispositsionaalse meeldimise erinevust! Meeldimise liigid: Traditsiooniline vaade kaldub "meeldimisotsustuste" üle- psühhologiseerimisele. Meeldimine on liigiliselt mitmekesisem: Võime eristada "mulle meeldib x" kahte tähendust (vt nt Duffley 2004): 1
Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks. Ekspressionism Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust.
foto ei ole autentsem kui teine. foto on kunst mis on loodud massilise reproduktsiooni jaoks, ta on juba oma olemuselt seotud paljundamise ja reproduktsiooni jaoks. see omadus hävitab aura. b ja brechti dialoog, brecht avas benjaminile fotograafiliste vahendite sisu b : mehaaniline reproduktsioon suudab esimest korda maailma ajaloos emantsipeerida kunstiteose selle parasiitlikust sõltuvusest rituaalist. ka kunsti kunsti pärast peab ta rituaaalsel suhtel põhinevaks kunstiteosele tekib eksponeerimisväärtus aura taandumisega me näeme, kuidas kunstiline tekst eemaldatakse rituaali autoriteedist ja kunst muutub seeläbi demokraatlikuks. rituaali asendab poliitika. kunsti poliitilisus tuleb sellest, et ta puudutab paljusid inimesi. varem pidid inimesed minema kultusobjekti juurde (kui tahtsid kunstiga kohtuda) nüüd on kunst kõikjal. sellega väheneb ja/või kaob kunstiteose müstifitseeritus. me saame hakata kunstiteoseid nägema ja
· Filosoofia põhimõiste, ilu mõistmisega tegeleb filosoofia haru esteetika, kuid ilu on ka üks metafüüsika, kosmoloogia ja teoloogia mõiste · Esteetika uurib: millised on ilu kriteeriumid, millistest väärtushinnangutest nad sõltuvad, kuidas inimesed ilu tajuvad ja vastu võtavad, kuidas ilu mõiste on aja jooksul muutunudjne · Väärtushinnanguline mõiste, mille me omistame tajutavale objektile (isikule, kunstiteosele, olendile, karakterile, käitumisele jm) et tähistada selle positiivseid omadusi, sest see objekt tekitab meis meeldivaid aistinguid. · Objektiivne ja subjektiivne ilu mõiste. Tänapäeval raske vahet teha ilusa ja igava vahel. Kui asi on ideaalne, siis ta võib olla igav ja isikupäratu. Piir on hägune. · Tänapäeval kasutame ilu mõistet reeglina materiaalse sfääri tähistamiseks. Moetööstus, kosmeetikatööstus, kehailu. Sellega tegeleme kõige rohkem ja ka
Stuudio pidi kogu teooria praktikasse rakendama. Stuudio sai ideaalseks töömehhanismiks. See omandas Peterburis peagi uue teatrikeskuse maine. Meierhold vajas teatrit oma uute ideede katsetamiseks. Nagu enamik kaasaegseid oli ta liikunud futurismi enne 1917. aasta revolutsiooni. Ta sai bolsevikest inspiratsiooni ja tollele perioodile on iseloomulik konstruktivism, mis on Venemaa futurismi edasiarendust. Konstruktivism läheneb kunstiteosele energiaga: eeldati teistsugust näitlemisstiili, ülistati tehnoloogiat. Meierhold sai inspiratsiooni filmikunsti arengust. Pärast 1917. aastat sai temast nõukogude teatri veendunud eestkõneleja. Alates 1917 juhib Hariduse Rahvakomissariaadi teatriosakonda. 1918 asutas esimese rezissuurikoolituse Venemaal: Lavakunstimeisterlikkuse kursused. 19221938 omanimeline teater. Meierholdi teater tähendab pöördumist teatri alglätete juurde; rõhk kehakeelel, füüsilisel eneseväljendusel
kehastab jätkamise, peatumise, vaatlemise põhimõtet; energia või lõdvestumise kujundit, embava või hävitava käe jälge, mis on [kunstnikule] ainuomane." Me võime seda nimetada teose füsiognoomiaks, või selle rütmiks, või nagui seda meelsamini nimetan, selle stiiliks. Rakendades stiili mõistet ajalooliselt, rühmitamaks kunstiteoseid koolkondadedesse ja perioodidesse, me muidugi tavatseme eirata stiilide individuaalsust. Kuid see ei vasta meie kogemusele, kui me läheneme kunstiteosele esteetilisest vaatepunktist (vastandatuna kontseptuaalsele). Sel juhul, niivõrd, kui teos on õnnestunud ja suudab endiselt meiega suhelda, kogeme ainult tema stiili individuaalsust ja sattumuslikkust. Nii on ka meie eludega. Kui me näeme neid väljastpoolt, nagu üha enam inimesi sotsiaalteaduste ja psühhiaatria mõjujõu ja populariseeritud leviku ajel näevad, vaatleme ennast kui üldiste nähtuste üksiknäiteid ning niiviisi võõrandume sügavalt ja
annaabi.ee 
