Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Need printsiibid on aluseks kogu uuele filosoofiale, mida Descartes'il on plaan üles ehitada: "Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis oleks püsiv ja liikumatu, selleks, et liigutada paigast kogu maad; tuleb loota midagi niisama suurt, ku...
Lihula Gümnaasium Rene Descartes Referaat Õpilane: Gert Kindel 10. klass Lihula 2009 R ene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
Rene Descartes (1596 1650) Elulugu. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega.
Rene Eespere Tema heakõlalises muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Helilooja ning pedagoog. Sündinud 14.12.1953 Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumisstiihiast kantud kontserdizanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordustehnikaga. Eestlaste südamesse kirjutanud end koorilauludega "Ärkamise aeg" ning "Armastan, sind, Eestimaa". Kirjutanud nii lavamuusikat, orkestriteoseid kui ka teoseid sooloinstrumentidele. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad: tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle.
René Descartes 1596-1650 Prantsuse filosoof Uusaja filosoof, rajaja Matemaatik Füüsik Füsioloog Nooruses reisis palju, hiljem rohkem paigal Elu Õppis La Fléche'i jesuiitide kolleegiumis Katoliiklane Pärast sõjaväeteenistust asus ta elama Hollandisse Hollandi teoloogide tagakiusamise tõttu, suundus ta Rootsi (1649) Paar kuud pärast Rootsi saabumist suri kopsupõletikku Saavutused Suurteoses Geomeetria arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale Tema kõige tundum teos on Metafüüsilised meditatsioonid Mehaanikas näitas liikumise ja paigalseisu suhtelisust Kosmogoonias arendas teadusele uut päikesesüsteemi loodusliku arengu ideed Sõltuvalt tema uurimustest matemaatika ja füüsika alal kujunes ka välja tema õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist Kaht...
Rene Descartes sündis 1596 aastal. Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta sündis parlamendinõuniku pojana. Ema suri siis, kui poiss oli veel väike ja ta kasvas üles vanaema juures. Saanud hariduse jesuiitide kollegiumist, läks Descartes õppima õigusteadust, kuid hiljem valis ta sõjalise karjääri. See viis ta Madalmaadesse ja Baierisse, kus ta leidis enda filosoofilise ülesande: mitte ainult lisada filosoofiale, vaid rajada see uuesti algprintsiipidest peale. Descartes oli vaga katoliiklane ja näitas suurimat aukartust vaimulike, eriti jesuiitide vastu. Kuid siingi ei saanud ta soovitud rahu. Ta peale kaevati protestant poolt, et tema filosoofia on ateistlik. Descartes oleks anted kohtu alla, kui Prantsuse saadik ei oleks vahele astunud. Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud kirjavahet...
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus.......................................
Rene Descartes Kethmar Salumets 120731 IABB 31.10.12. 1. Kahtlus - esitada argumentasioon tajutava maailma (unenägu-ärkvelolek), kehade ja matemaatiliste objektide tõesuse poolt ja vastu ( I meditatsioon) Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analü...
NÕMME GÜMNAASIUM RENÉ DESCARTES Referaat Kersti Lang 12C Juhendaja õp. Indrek Riigor Tallinn 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade elust ja loomingust................................................................................ 4 Descartese põhimõtted ja vaated...........................................................................6 DESCARTESE EESMÄRK................................................................................................... 6 KEHA JA HINGE ERISTAMINE......................................................................................... 7 ARGUMENT JUMALA ...
Rene Descartes 31. märts 1596 – 11. veebruar 1650 Ketriin Antson Elust Sündis La Haye külakeses, 1967.a kannab nime Descartes Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane 17.sajandi ratsionalismi isa 1629. aastast elas Hollandis Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest Lahkus Hollandist 1649. aastal 1650. aastal suri kopsupõletikku Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on - Cogito ergo sum Elust Kõige produktiivsemal perioodil 1629-1649 elas vabameelses Hollandis. Muutis pidevalt oma aadressi ja pidas sõpradega ühendust kirja teel. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Haridus ja elukäik Jesuiitide kolleegium La Fleche´is Keskkool Poitier...
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vää...
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla.
René Descartes Descartes sündis 1596. aastal Kesk-Prantsusmaal. Ta ema suri, kui ta oli üheaastane. Isa otsustas saata René elama vanaema ja vanaonuga. Tegemist on matemaatiku, filosoofi ja loodusteadlasega. Teda peetakse kaasaegse filosoofia rajajaks ehk filosoofia isaks. Samuti ka ratsionialismi isaks. Ta kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest. 1618. aastal liitus ta Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. Tal oli krooniline köha ning seda peeti tuberkuloosiks, mida ta põdes juba noorest peast saati. Kui teised pidid kell 5 hommikul ärkama, et kooli minna, siis tema sai vabalt kella 11ni magada. Samuti oli ta väga kahvatu ning tal olid pikad tumedad juuksed. Ta ei abiellunud kunagi, aga tal oli tütar. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Reisis väga palju läbi Euroopa. Filosoofilised ideed: Tema arvates sarnaneb filosoofia puuga: juured on met...
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon pu...
et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seost. Decartes on veendunud, et hing on püsiv ja keha alaline. Ta toob fakte kehast mis on eraldanud vaimust, kuid jätab puutumatta vaimu kui eraldi olevuse. Rene jõuab arusaamisele, et ka vaim võib eksida ja, et kehi tajutakse ainult intellektiga mitte meeltega või kujutlusvõimega. Descartes üritab lahti mõtestada
Teose analüüs Rene Magritte maal ,,See ei ole piip" on üks paljudest Magritte sürrealistlikest maalidest. Sürrealism kujutab endast kunstnike unenägudele ja vaistudele või alkoholi ja uimastite mõjul tekkinud nägemustele toetudes maalimist. Eiratakse tavasid, reegleid ja ühiskonna moraali. Kunstnik on maalinud lõuendile ühe ilusa piibu ja maalinud kirjana alla sõnad "See ei ole piip". Mis selle mõte on, seda teab vaid kunstnik ise, aga ilmselt on see tavapärane, sürrealismile omane reeglite eiramine ja tavainimestele esmapilgul mõistetamatu vastuolulisus. Samas võib igaüks ise mõelda, mis see on, kui all on kiri, et piip see ei ole. Minu meelest meenutab see ikkagi piipu. Aga kui seda tagurpidi vaadata, siis meenutab see võib-olla elevanti. Sellist hambutut ja kihvadeta elevanti. Rene Magritte ,,See ei ole piip"
RENÉ DESCARTES JA BARUCH SPINOZA RENÉ DESCARTES · 31.märts 1596 11.veebruar 1650 · Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane LAPSEPÕLV · Sündis Kesk-Prantsusmaal La Haye ne Touraine´is, mis 1802.aastal nimetati ümber tema auks ja on tänapäeval Descartes. · Kui ta oli ühe aastane, suri sünnitades ema. · Isa oli kohtu liige. · Rene elas koos vanaema ja vanaonuga ELU · 1607.aastal asus õppima jesuiitide kooli, kus tutvus matemaatika, füüsika ja Galileo Galilei töödega · 1614.aastal õppis kaks aastat Poitiers´ ülikoolis, kus sai bakalaureuse ja litsentsiaadikraadi õiguse. · Tema isa tahtis, et temast saaks jurist ning Rene suundus Pariisi. · 1618.aastal liitus Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. · 1619
. .........7 Teine argument jumala olemasolust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........7 Kolmas argument jumala olemasolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................7 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Rene Maltete on tuntud prantsuse fotograaf. Tema tööd on iroonilised visandid tegelikkusest. Maltete andis ideele "otsustav hetk" oma lõbusa ja samal ajal meeltliigutava heli. Fotod toovad vaatajale naeratuse ja osalemise tunde saladuses, mida autor oli alati valmis jagama. Ta oskab vaadata tavapärase piiridest väljapoole. Maltete projekti iseloomulik joon on filosoofilise noodiga peen huumor. Autoril on annet märgata detaile, mis esmapilgul ei ole märgatavad. Loodud teostes ei ole midagi keerulist, vastupidi, nad on kõikidele arusaadavad. Tema tööd on otsene kinnitus sellest, et maailm räägib meiega juhuslikkuse ja kokkusattumuse läbi, mis igapäevase hõivatuse pärast jäävad meile kahjuks tihtipeale märkamatuks. Maltete looming põhineb vastuolul ja üllatusel. Töödes on alati olemas huumor, kuid see ei ole lihtsalt pilt, vaid sageli filosoofiline sõnum vaatajale. Need kutsuvad järele mõtlema. Maltete tööd on alati must-valged. Värv võiks...
Kokkuvõte filosoofilisest tekstist Rene Descartes Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Teda huvitas peamiselt optika, geomeetria ja hinge loomus. Just viimase teemaga seotud filosoofilisi meditatsioone võtan mina kokku. Decartese teises meditatsioonis kõlas põhiväitena ,,mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran’’. Tema väite põhiargumendiks oli ,,...Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
Rene Descartes LÜHIKE ELULUGU Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt alustas õppimist jesuiitide kolleegiumis (range kasvatus). Huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Descartes ise hiljem väitis, et tema haridus andis talle vähe sisu ja et vaid matemaatika oli andnud talle teatud teadmisi. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem oli Baieri armees elukutseline sõdur
Rene Descartes arutlus meetodist IV osa Antud artikli põhiteemaks on arutleda inimese ja Jumala hinge olemasolu üle, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine. Descartes leiab, kui mõelda, siis järelikult peab ka olemas olema. Sellest lähtuvalt, et ta on olemas, tekkis kohe järgmine probleem kes või mis ta on? Ta võis oletada, et tal pole keha ega üldse mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olnud, kuid sellest hoolimata võis ta kindel olla, et ta ise on olemas. Ta mõtles ja kahtles, ta oli substants, kelle olemus sisaldus ainult mõtlemises. Ta ei vajanud selleks ühtegi kohta ega sõltunud ühestki materiaalsest asjast. Descartes leidis, et hing, kes ta oli, oli täiesti erinev kehast ja hinge oli isegi kergem tunnetada kui keha. Kuna Descartes kahtles, siis leidis, et ta pole küllalt täiuslik. Ja kuna tal puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ta ainus eksisteeriv olevus. Seega pidi eksisteerima keegi veel peale tema, kee...
Võrdlus Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene Descartes (15961650) oli aga Prantsuse filosoof, kes esindas interaktsionismi, arvates, et hing ja keha mõjutavad üksteist. Berkeley arvates võivad meil olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm.
Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas.
Rene Descartes ja Gottfried Wilhelm Leibniz Rene Descartes Gottfried Wilhelm Leibniz Teooria Dualistlik interaktsionism Ettemääratud harmoonia teooria Kas keha ja Keha ja vaim mõjutavad teineteist Keha ja vaim ei mõjuta teineteist. Nii vaim on vastastikku. Vastavalt meie kehalised kui ka mentaalsed omavahel organismis oleva väikese näärme protsessid on Jumala poolt seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud
Essee Kuhu põgeneda iseenese eest? Politsei eest suudavad leidlikud pätid põgeneda aastaid, tigeda abikaasa eest võib mees peita end päevi, pahurate vanemate eest leiavad lapsed ikka mõne peidupaiga. Kuhu aga põgeneda vahel suurima vaenlase, iseenda eest? Chateaubriandi ,,Renés" on peategelane peitunud Louisana rohtlaantesse. Ta on jätnud oma suursuguse elu Euroopas, et teha lõpuks rahu iseendaga. Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele. Loodetakse, et loodus puhastab hinge ja viib minema rahutuse. Loodusesse justkui põgenetakse iseenese eest. Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi meeldib murede puhul jalutamas käia. Puhas õhk ja loodushääled teevad pea selgemaks ning pärast jalutuskäiku pole enam vaja kuhugi põgened...
Arvo Pärt Sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. ...
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioo...
Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonumendi ja Pilon(u1535-1590)- Katariina de Medichi korraldusel tegi Henry? II hauamonumendi, mille keskse osa moodustavad 3 graatsiat, kes kannavad oma pea kohal urni, kuhu pand Henry II süda.
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt kõlasid sellises ettekandes näiteks ,,Kaelakee hääl", Ivo Linna ,,Suvi", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning ,,Põdra maja"
Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Ühiskonna ümberkorraldamine saab lähtuda ülaltpoolt lähtuvatest reformidest
kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg voolab" ehk ,,Behmed kellad". Rene Margritte (Belgia) voolab" ehk ,,Behmed kellad". Rene Margritte (Belgia) voolab" ehk ,,Behmed kellad". Rene Margritte (Belgia) voolab" ehk ,,Behmed kellad". Rene Margritte (Belgia) optilised petted. optilised petted. optilised petted. optilised petted.
tulla. Ta hoiatab internetis olevate ohtude eest ja paneb mõtlema vanematega hästi läbi saamise olulisusele. Autori eesmärk on näidata, et alati pole õnnelikke lõppe. Reeli Reinaus soovib ka täiskasvanutele näidata, mis noorte mõttemaailmas toimub ja aidata lahendada noorte muresid. Kindlasti on ta eesmärgiks ka noorte lugema sundimine, ta loodab, et tema noorteromaani loetakse ja tänu sellele hakatakse lugemist nautima. Teose peategelased Kleer ja Rene on kaks Tartus elavat noort, kelle elud on väga värvikad. Kui Kleeri pere otsustab pealinna Tallinnasse kolida, hakkab Kleer oma kodulinna Tartut väga igatsema ning otsustab pärast pikki kuid ebaõnnestunud läbirääkimisi vanematega iseseisvalt Tartusse põgeneda. Ta on isegi oma pinginaabri Triinuga kokku leppinud, et Kleer võib suvevaheajal tema juures elada. Sügisest pidi Kleer niikuinii Tartus endale korteri üürima ja gümnaasiumi viimast klassi alustama
Stoikud olid igast seisusest, nt Epiktetos, kes oli ori. Tema arvates ei ole surm hirmus, vaid hirmus on arusaam, et surm on hirmus. „Arenematu inimene süüdistab oma hädades teisi, arengut alustav iseennast, tõeliselt arenenu ei iseennast ega teisi.“ Kord loengult tulles olevat Zenon komistanud ja endal sõrmeluu murdnud. Zenon koputas vastu maad ja ütles: “Tulen, tulen juba, milleks veel kutsuda.” Ja ta suri sealsamas, hoides hinge kinni. 2. Ratsionalism. Rene Descartese elu ja filosoofia 1596-1650 Teda peetakse sageli uusaja esimeseks filosoofiks. Sel ajal arvati, et teadmised on olulised, seega filosoofia keskendus sellele, mis on teadmine ja millised teadmised on olulised. Ta sünnib Prantsusmaal, saab jesuiitide koolis hea hariduse. Sealt tekib tal austus jesuiitide vastu, kuid põlgus distsipliini vastu. Kolib Hollandisse. Teda peetakse laisaks filosoofiks, kirjutab matemaatikat ja filosoofiat. Tema teosed on „Arutlus
igale lugejale juba enda eest. Reeli Reinaus on Eesti kirjanik. Tema sulest on ilmunud hulk laste- ja noorteraamatuid. Noortele on ta varem kirjutanud raamatud ,,Mõistatus lossivaremetes", ,,Kivid, tulnukad ja sekt", ,,Nõidkapteni needus" ja ,,Vaevatud". Tema noorteromaan ,,Must vares" võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esikoha. Vaid juhus on see, mis raamatu peategelased Kleeri ja Rene kokku viib. Nende mõttemaailm, sõbrad ja tulevikusihid on liiga erinevad selleks, et kohtumine oleks võinud aset leida juhuse abita. Kui pealinnast suveks Tartusse põgenenud tüdruk satub silmitsi probleemidega, mida ta poleks osanud uneski ette näha, püüab ootamatult tema ellu ilmunud poiss teda eneselegi üllatuseks abistada. Paari nädala jooksul toimuvad sündmused muudavad nende mõlema väärtushinnanguid ja tulevikku.
Sürrealistide eesmärgiks oli kunstija elupiiride äh mastamine ning ühiskonna lammutamine, uue inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Sürrealismi võib ära tunda esemete,inimeste ja muu sellise ebatavalise paiknemise ja seostumise järgi.(na gu kasvab munast lilled ja seintel ripub hiiglaslik kin nas jne.) Tähtsamad sürrealistid on Salvador Dali,Giorgio de Chirico ja Rene Magritte Salvadore Dali Salvador Dali Salvador Dali Giorgio de Chirico Giorgio de Chirico Giorgio de Chirico Rene Magritte Rene Magritte Rene Magritte LÕPP
Salvador Dali. Põlev kaelkirjak. 1937 Salvador Dali. Narkissose metamorfoos. 1937. Salvador Dali. Uni. 1937 Salvador Dali. Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga. 1940. Salvador Dali. Püha Antoniuse kiusatus. 1946. Salvador Dali. Leda Atomica. 1949. Salvador Dali. Püha õhtusöömaaeg. 1950. Salvador Dali. Corpus hypercubus, 1954. Salvador Dali. Autoportree Mona Lisana. 1954. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Rene Magritte. Sööst läbi aja. 1932. Rene Magritte. Clairvoyance (Autoportree). 1936. Rene Magritte. Punane modell. 1937. Rene Magritte. Ravija. 1937. Rene Magritte. Suur Sõda (Esimene Maailmasõda). 1964. Rene Magritte. Inimese lapsed. 1964. Rene Magritte. Carte Blanche. 1965. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud
Optilisi petted, mida saab tajuda mitut moodi. Reaalse ja ebareaalse piirid Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. 1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO RENE MAGRITTE (1898 – 1967) Ta oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte'i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on pööratud ebahariliku illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes. TEMA TÖÖD RENE MAGRITTE. THE LOVERS. 1928. RENE MAGRITTE.BLACK MAGIC. 1933/34.
................................................................6 Kokkuvõte...........................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8 Sissejuhatus 18. sajandil mõeldi välja 3 skaalat. Erinevalt Celsiuse ja Kelvini kraadist ei ole Reaumuri skaala enam kasutusel. Reaumuri skaala võttis kasutusele Rene Antoine Ferchault de Reaumur. Seda kasutati piiritustermomeetril ja selle tähis oli oR või oRe. 1 Reaumuri kraad võrdub 0,8 oC. 2 Rene Antoine Ferchault de Reaumur (28. II 1683 - 17. X 1757) R.A.F. de Reaumur oli prantsuse füüsik ja zooloog ning Teaduste Akadeemia liige (1708). Ta leiutas 1730. aastal ka piiritustermomeetri, kuid selle erinevusega, et valis 0-punktiks
•Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli Salvador Dali- „Sulanud kellad“ „Uni“ „Leda atomica“ Joan Miro „Naine,linnud,täht“ „Poetess“ Rene Magritte „Igavene otsus“ „Mälestuste rada“
NAIVISM · Naivistid pole kunsti õppinud, maalivad enda lõbuks · Püüavad jäljendada nähtavat, aga ei oska või ei suuda · Ei kasuta tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid · Naivismi teine nimetus primitivism · Mõned võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti · Sõltumatu igasugustest traditsioonidest · Konstrueeritud kompositsioon · Loodud üksinduses ja teistest sõltumatult · Henri Rousseau, Niko Pirosmanasvili, Ivan Generalic, Maurice Utrillo · Eestis: Jaan Oad, Paul Kondas Henri Rousseau "Autoportree", "Pulmad maal". Henri Rousseau "Pulmad maal", "Karnevaliõhtu". Henri Rousseau "Unenägu" Henri Rousseau "Jalgpallimängijad", "Naine eksootilises metsas". Henri Rousseau "Magav mustlastüdruk" Henri Rousseau "Troopiline mets ahvidega". Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvili loomamaalid. KUNST 1. MAAILMASÕ...
ühendust diplomaadi kolleegidega, kes sündmuskohale tuleksid ja aitaksid olukorda kohapeal lahendada. Välisministeeriumi teatel peab diplomaat Viini Konventsiooni alusel asukohariigi seadusi järgima, aga kui ta seda ei tee, siis ei saa teda asukohamaa seaduste alusel vastutusele võtta. Teisisõnu öeldes pole politseil õigust purjus diplomaati liiklusest jõuga eemal hoida. Rahvusvahelise õiguse eksperdi, Rene Värki hinnangul oleks politsei võinud Narvas purjuspäi autoga ringi sõitnud Venemaa peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi kinni pidamisel julgemalt käituda. "Üldreegel on muidugi see, et diplomaatilist puutumatust omavat isikut või tema sõidukit kinni pidada ei tohi, kuid kui diplomaat on ohtlik endale või teistele, on rahvusvaheline tava teistsugune," ütles Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse lektor Rene Värk.
Igavesti Printsess (2010a.) Meg Cabot Tegelased: - Amelia Mignotte Grinaldi Thermopolis Renaldo ehk Mia - Raamatu peategelane. - Lars - Mia ihukaitsja. - Lana - Mia sõbranna. - Tina - Mia parimsõbranna - Gupta - Mia kooli (AEG) direktor. - Rene - Mia nõbu. - Clarisse Marie Grimaldi Renaldo - Mia vanaema (Grandmere) - Bella - Rene naine - Ms. Martineze - Mia lõputöö juhendaja - Dr. Knutz - (Dr.K) Mia terapeut. - John Paul Reynolds Abernathy 4. (J.P) - Mia poiss-sõber - Boris - Tina poiss, J.P sõber. - Michael Miscovitz - Mia ekspoiss - Shameeka ja Trisha - Mia sõbrannad - Paks Louie - Mia kass - Helen Thermopolis - Mia ema -Rocky - Mia vend - Härra G. (Gianini) - Mia kasuisa (ehk Frank) - Philippe - Mia päris isa - Perini - Mia sõber ja J.P sõber - Härra Hakim Baba - Tina isa
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion"
Vaim ja mateeria Isik Rene Descartes George Berkeley Descartes ei eita materiaalsuse Berkeley arvab, et on olemas vaid olemasolu, ta usub, et olemas on vaim ning sellist asja nagu mateeria nii keha kui vaim, mis on üldse ei eksisteeri. omavahel tihedalt seotud. Ta väidab, et kõik olemasolev on Ta leiab, et hingel pole vaimne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
