Pärisorjuse kaotamine Eestis(1816) ja Liivimaal(1818) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL

VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur ­ algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus ­ Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot ­ I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ­ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse  · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st kujunes Euroopa tuntud t

Ajalugu

20

docx

AJALOO KONSPEKT

avaldusi. Väga oluline oli info levik.) · Rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeo) pidamine · Seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2. Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks · Tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks (Eesti ja Liivimaa kubermangud olid Venemaa arengumootorid.) · Linnade eestistumise algus 3. Poliitilised eeldused: · 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule () · Erakondade (parteide) loomine; eestlaste poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse tõus maa ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitilisteks tegevusteks

Ajalugu

6

doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, kunstnikut jt tippharitlased Fichte, Goethe, Herder, Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine ­ tudengid, kooliõpetajad Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine ­ peamiselt kultuuriline, mis haaras masse Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu, Haydn nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik ,,Saksamaa, Saksamaa üle kõige" Poliitiline liikumine ­ erakondade loomine, esiplaanil 1834 Saksa Tolliliit, 1832 Hambachi peol nõutakse võitlus rahvahariduse edendamise eest rahvusriiki

Ajalugu

14

doc

Rahvuslik liikumine

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist k

Ajalugu

13

doc

Rahvuslik liikumine kokkuvõte

nendest, kes läksid paremat elu otsima linnadesse või Venemaale. - Selleks, et muretseda põllutöömasinaid ja töödelda põllumajandussaadusi renes talupoegade ühistegevus (N: piimaühistute loomine). 3. Tööstus sajandivahetuse Eestis: · Eesti oli 19-20.sajandi vahetuseks muutunud üheks Vene impeeriumi arenenumaks tööstuspiirkonnaks, kus Eestimaa kubermang oli 4.kohal ja Liivimaa kubermang 5.kohal. Kuni 19.sajandi keskpaigani oli juhtivaks Peep Reimer  7 tööstuslinnaks Eestis Narva. Sajandi lõpuks oli enamus suuremaid tööstusettevõtteid koondunud siiski Tallinnasse. · Juhtivad tööstusharud olid: - tekstiilitööstus (N: Narva Kreenholmi manufaktuur (rajatud 1857, kus töötas üle 5000 töölise; Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud).

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

milleks oli I üldlaulupidu. Laulupidusid oli sajandi keskpaiku hakatud korraldama Saksamaal. Sealt võtsid selle üle baltisakslased. 1857. aastal toimus Tallinnas ja 1861. aastal Riias baltisaksa laulupidu. Esimene eestlaste laulupidu või laulupäev peeti 1863. aastal Saaremaal Ansekülas. Nii otsustaski "Vanemuise" selts president Jannseni eestvõttel korraldada Tartus esimese suurema laulupeo. See pidi toimuma 1869. aasta suvel ja olema pühendatud pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Loa taotlemine võttis aega kaks aastat ja see saadi kätte vaid 4 kuud enne peo kavandatud algust, kuid palavikulise innuga tööle hakanud korraldajad suutsid selle ajaga paljundada ja laiali saata noodid, korraldada majutuse ning muu vajaliku. Kuna Jannsen vajas arvukate tehniliste küsimuste lahendamisel saksa seltskonna toetust, siis oli kogu ettevõtmise tonaalsus leplik, väheste kriitikute meelest isegi saksasõbralik

Ajalugu

120

docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

○ Lõuna-Eesti Poolale. ● 1583.aasta Pljuusa vaherahu; ○ Põhja-Eeesti Rootsile. Rootsi aeg: ● Kindralkuberner- Rootsi riigivõimu kõrgeim esindaja; ● Rüütelkonnad- aadlike seisuslikud esindused; ○ Eestimaa; ○ Liivimaa; ○ Saaremaa; ○ maapäev- rüütelkondade kõrgeim võimuorgan. ● Eestimaa kubermang: ○ Eestimaa Ülemmaakohus; ○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus;

Kultuur

11

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel is

Ajalugu

Kommentaarid (0)