TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1
maad (loodusressursse) ning saavad nende eest vastu tasu (palk kui tasu tööjõu eest, renditasu või müügitulu kui tasu kapitali ja loodusressursside eest). Need moodustavad majapidamiste sissetuleku. Ettevõtted muudavad tootmistegurid hüvisteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Hüviste müügist saadav raha moodustab ettevõtete tulu. Nii kodumajapidamised kui ettevõtted maksavad valitusele makse ja saavad valitsuselt tulusiirdeid (toetused, subsiidiumid). 29. kulutuste lähenemisviis (Koguprodukti arvutamise viisid) korral kasutatakse SKP komponentidena lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutusi: liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned,
· Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. XòYXX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XXYYXYXYYXX XXYYXY YXYXXX YYYY · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. XòYX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XYXYYXX XòYX XX YXYXXX YYYY Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele.
Esitas lapse kulu mõiste: Lapsesaamise ja kasvatamisega seotud kulud on Gary Becker samasugused nagu igasuguste kaupade puhul ning need mõjutavad laste arvu Lapse maksumuse tõttu peaksid väiksemate majanduslike võimalustega inimesed saama vähem lapsi Majandusliku heaolu tõustes suurenevad ka kulutused lapsele ning inimesed muutuvad lastele tehtavate kulutuste osas vähem järeleandlikuks Lapsesaamise otsus võistleb teiste elusündmustega Soov lapsi saada ja laste arv Soov lapsi saada võib olla üks olulisemaid sündimust mõjutavaid tegureid Soovitud laste arv on seotud vanusega Üllatuslikult soovivad mehed naistest enam lapsi Suurimaks probleemiks on soovitud laste sündide ärajäämine Kas lapse sünni aeg muudab lõplikku laste arvu? Lapsevanemaks saamise edasilükkamine on üldine tendents
Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse üheks olulisemaks näitajaks. Taasiseseisvumisest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mis eeldab piiratud
KASU JA KULUTUSED Kasu (TsüS § 62) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (ehk kasutuseelised). § 63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku võiosalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. § 64. Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. § 65. Eseme väärtus Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika on suunatud kogunõudluse AD vähendamisele ja majandusliku aktiivsuse kahandamisele. Seda on võimalik saavutada avaliku sektori kulutuste vähendamise, maksumäärade tõstmise ja tulusiirete kahandamisega. Õige vastus on: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule. Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tulumaksu alandamine nihutab Vali üks või enam: kogunõudluse AD kõverat üles paremale kogunõudluse AD kõverat üles vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat alla vasakule
aktsiatesse paigutanud. Õpik lk 72 on joonis ka. 14. Netoeksport Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. (import M). Import lahutatakse maha kuna, kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste alla. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. (net export X-M) 15. Amortisatsioon näitab kulutusi kulunenud ja vananenud kapitali kaupadeasendamiseks. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. 16. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse
16 1,6 SKP 140 1,4 Varude ja müügi suhe 1,2 120 0 100 Aeg Varumuutuste ja majandustsüklite seos. 11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute - kulutuste mudel Tarbimisfunktsioon ja säästufunktsioon 12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute-kulutuste (Q/E) mudel 11. Q/E mudel d l on täi täielikult lik lt orienteeritud i t it d majanduse j d nõudluspoolsele
PRANTSUSMAA 33 100 POOLA 18 800 PORTUGAL 23 000 ROOTSI 39 100 SAKSAMAA 35 700 SERBIA 10 900 SOOME 35 400 SUURBRITANNIA 34 800 SVEITS 42 600 TAANI 36 600 TÜRGI 12 300 UUS-MEREMAA 27 700 VENEMAA 15 900 Riikide SKT elaniku kohta dlemiseks arvutatakse seda kohaliku valuuta ostujõu alusel USA dollarites. See tagab hindade ja kulutuste rahvusvahelise Eesti SKT elaniku kohta on kõrgem kui meie naabritel Lätil ja Venemaal. Soomes ja Rootsis on SKT kõrgem kui kulutuste rahvusvahelise võrreldavuse. ootsis on SKT kõrgem kui Eestis.
MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG.................................
võimalusi? Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine. Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 6. Miks peetakse maksupoliitikat tavaliselt lühiajalise stabiliseerimise eelistatavamaks vahendiks kui kulutuste suurendamise (eelarve kaudu) poliitikat? · Maksude kehtestamine on kiirem. · Kulutuste tegemine eelarve kaudu võib toimuda sihtprogrammide abil, paraku on vajalike sihtprogrammide väljatöötamise aeg tihtipeale ääretult pikk. ·Kaitsekulutuste vähendamine võib tekitada aga g hoopis p majanduslikku j kahju.
20. Reaalne SKP on hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga 21. Nominaalne SKP- 22. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent. 23. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ning rahvamajanduse arverpidamise ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed 24. Kogukulutused (E) on SKP komponentide summa (tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport) 25. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27
SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa a. Intressimäärade kasvu b
mõjutamisele (visible hand). Saksamaa seevastu on väga skeptiline keynesliku reguleerimise suhtes. 6. Ühe liikmesriigi fiskaalpoliitika võib mõjutada teisi riike ___________________ kanali, ________________ kanali ja______________________________ kanali kaudu. Need välismõjud võivad teiste riikide majanduse olukorda parandada või halvendada. a) ekspordi ja impordi, aktsiaturgude, vahetuskursi; b) tulude ja kulutuste, inflatsiooni, laenukulude; c) tööjõuturu, kapitalituru, ja maa; d) maksude, kulutuste, eelarve defitsiidi. Vastus: Majandustsükkel on seotud kaupade ekspordi ja impordiga. Kui riigi majanduses on tõusufaas, siis imporditakse rohkem ning seetõttu ulatub mõju ka teiste riikide majandusse. Välismõju on seda suurem, mida tihedam on riikide omavaheline kaubandus. Kui kahes euroala 1
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha
Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad Täielikult elastne nõudluskõver nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsent on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid: asenduskaupade arv; hüvise tähtsus tarbija jaoks; hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetulekutarbimise kui ka Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutusele. Q M
D. pagaritööstuses ja tema müügivõrgus loodud lisandunud väärtus E. kõik ostetud tarbekaubad ja tootmisvahendid ANSWER: C 8. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: A. aktsiaseltsi kasum B. riiklikud siirdemaksed C. ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid D. renditulu E. töötasu ja palk ANSWER: B 9. Riikliku sektori panuse arvestamiseks SKP määramisel tuleb: A. määrata riiklike kulutuste maht kaupade ja teenuste ostmiseks B. määrata riiklike kulutuste maht kaupadele, mis ei kuulu teenuste kategooriasse C. arvestada riiklikud kulutused ainult lõpptoodangu ostmiseks D. arvestada riiklikud kulutused tarbekaupade ostmiseks E. kõik vastused valed ANSWER: E 10. Mõiste " investeeringud" rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: A. iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa B. igat liiki aktsia ostmist C. varude suurenemist aasta lõpuks D
Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist.
Kogutulu(TR total revenue) raha summa , mida firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*P · E>1, hinna tõus vähendab kogutulu · E=1, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · E<1, hinna tõus suurendab kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida rohkem on hüvisel asenduskaupu · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarvija sisssetulekust Nõutava koguse muutust sõltub ka tarija sissetuleku muutusest ja teiste hüviste hindade muutusest. Nõudluse sissetulekuelastus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Normaalhüvise korra on see positiivne · Sissetulekuelastne (koefitsent > 1) · Sissetuleku mitteelastne (koefitsent < 1 Inferioorse hüvise korral on seissetulekuselastuskoefitsent negatiivne.
infokohustus müüjatele pakutava kauba olulisemate parameetrite suhtes; garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest; tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt; miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine. 5. Majanduse koguprodukt, selle liigid (sisemajanduse koguprodukt ja rahvamajanduse koguprodukt) ja komponendid. Rahvamajanduse ringkäik. Koguprodukti arvutamise viisid: kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Reaalne ja nominaalne koguprodukt. Koguprodukti deflaator. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirdes toodetud hüvitiste väärtust. Rahvamajanduse koduprodukt(RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi. Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslike tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab
kulude alla kirja, vajadusel saab klient erinevad maksed kategoriseerida. Juhul, kui klient tasub makseid sularahas, siis peab klient need andmed käsitsi sisestama süsteemi. Iga perioodi kohta saab klient seada endale eesmärgi(d), kui palju ja millele soovib raha kulutada ning jooksvalt jälgida, kuidas prognoositud summa tegelikult kulutatud saab. Kulude ja tulude tabeli abil arvutab veebirakendus valitud perioodi säästetud raha või hoopis hoiatab liigsete kulutuste eest. Lisaks on võimalik igale kulule juurde lisada selle tähtsus, tänu millele saab rakendus soovitada mittetähtsaid kulutusi edaspidiselt vähendada või vältida. Süsteemi saab samuti kasutada pank. Panga klienditeenindajad saavad vaadata kliendi rahalisi kohustusi ning usaldusväärsust pakkumaks neile sobivaid pangateenuseid(nt. laenud, kindlustused, hoiused, pension, investeerimisvõimalused jms.). Klientidel on võimalik panga juurdepääs oma andmetele
toimuda veidi enne hotellist lahkumist. Hilised kulutused (late charges) on kliendi kulutused teenustele, mis on tehtud vahetult enne tema hotellist lahkumist. Seetõttu on oht, et kulutused võivad vastuvõttu kliendi arvele jõuda kas vahetult enne tema lahkumist või halvemal juhul juba pärast kliendiga arveldamist ja hotellist välja registreerimist. Sellistel juhtudel on hotellil suhteliselt raske seda raha kliendilt kätte saada. Hiliste kulutuste arvele mittejõudmise vältimiseks tuleb kliendi arvet pidevalt jälgida. Vastuvõtutöötajad võivad enne kliendiga lõplikku arveldamist neilt endilt küsida, kas nad on kasutanud näiteks minibaari, lasknud pesu pesta või tarbinud mõnda teist lisateenust sel hommikul. Kliendi vastuse põhjal saab kontrollida arvele kantud summasid. Eelnev põhineb kliendi aususel ning alati jääb võimalus, et klient ise unustab midagi ütlemata või jätab teadlikult mõne teenuse eest maksmata.
Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna. 21. Nominaalne SKP- Nominaalne SKP (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal. 22. Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent 23. Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 24. Kogukulutused – Kogukulutused (aggregate expenditures) hõlmavad endas kulutusi kodumaistele toodetele ja teenustele, mida indiviidid igal tulutasemel soovivad teha 25. Investeerimine – on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii
Brutokasum 400 000 Turustuskulud 70 000 Üldhalduskulud 80 000 Ärikasum 250 000 Raamatupidamise seaduse § 25 kohaselt on keelatud teha tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi, välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. Perioodi põhitegevuse tulemi kindlakstegemiseks tuleb tulud ja kulud arvestuslikult üksteisega kooskõlastada. See on võimalik kas: *kulutuste kooskõlastamise teel perioodi tuluga - kogukulumeetodil *tulu kooskõlastamise teel perioodi kulutustega - käibekulumeetodil Eestis on lubatud kasutamiseks kaks kasumiaruandeskeemi - skeem 1 ja skeem 2. Bilanss, kasumiaruanne 4 Triin Muulmann Skeem 1 Koostatakse kogukulumeetodil.
+0,8Qd , siis saame säästufunktsiooni tuletada C asendamisel eelmises võrrandis. Seega, Qd = 100 + 0,8*Qd +S Säästufunktsioon: S = -100 + 0,2*Qd Säästufunktsioon üldjuhul: S = -C0 + s*Qd S0 = -C0 autonoomsed säästud s =1-c = DeltaS/ DeltaQd marginaalne säästukalduvus, MPS SEOS SÄÄSTU JA TARBIMISFUNKTSIOONIDE VAHEL: Kuna MPC = c ja MPS = 1- c, siis järelikult MPC + MPS = 1 Investeeringud Ip = I0 Valitsemiskulud G = G0 Sisuliselt vaatleme SKP leidmist kulutuste meetodil! Seega kirjutame selle SKP leidmise võrrandi kulumeetodil e. kuluvõrrandi: E = C + I + G kus, E tehtud kulutused, C eratarbimine (C = C0 + cQd ), I investeeringud, G riikliku sektori ostud, LOENG 12 INVESTEERINGUD Kapitali kasutamiskulu = intressi määr + amortisatsioon. Kuna mõlemaid suurusi mõõdetakse protsentides võime kirjutada: U = r + d kus : U - kapitali kasutamiskulu; r intressi määr (tinglik kulu, kuna kulutatud raha ei teeni intresse) ;
a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d
d. Riigihanked ja töötasu e. Eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid 14. Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. kroonilt 60 mlrd. kroonile ja deflaator 125 kuni 150. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. Ei muutu b. Suureneb c. Väheneb d. Ei saa esitatud andmete alusel arvutada e. Kõik eelnevad vastused valed 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: a. Koguinvesteeringud b. C+I+G c. Kaupade ja teenuste puhaseksport d. Kaupade ja teenuste riiklik ost e. Töötasu ja palk 16. Isiklik tulu (PI) – see on: a. Aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus b. Majapidamiste poolt aastas saadud tulu c. Isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist d. Antud maal erasööstude arvel kujunenud summa e
muutmisest, siis tema suhtes ei tule enam tehingut avalikult ja samal viisil tagasi võtta, aga kõikide teiste suhtes jääb see kehtima. 11. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed? § 1006 lg 3 järgi ei pea TAL-ja tasu maksma, aga ta peab hüvitama kulutuse, mida isikud heauskselt sellele lubadusele tuginedes teinud on. Hüvitis on kuni lubatud tasu suurus. Tasu lubajal ei ole hüvitamise kohustust, kui suudab ära tõendada, et seda tegu ei oleks kulutuste tegijal võimalik teha. Eristatakse obj (A lubab raha sellele, kes kasvab 3 m pikaks) ja subj (konkr kulutuse tegija jaoks ei oleks olnud selle teo tegemine võimalik, nt A lubab 10000 eurot sellele, kes jookseb 100 m alla 10 sek, kus vana tervisesportlane B ostab uued tossud trenni jaoks) võimatust. 12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel? A lubab TA kassi leidmise eest ja sõlmib teise isikuga B lepingu selle sama teo tegemiseks. Leping
D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
reguleerimata. b. keskkonnarisk Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus c. keskkonnaoht Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus Põhimõtted 3. Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte Majanduslik lähenemisviis - Välisefekti siseefektiks muutmine. Saastusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt – nii saavutatakse toodete “õige hind”. Eesmärk on tagada saastusega seotud kulutuste ÕIGLANE jaotamine. See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest “kasu” peab ka maksma „kahju „ärahoidmise meetmete eest. Saastaja maksab on “prima facie” eetiline normatiiv, mille alusel saastaja maksab alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks. 4. Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine
c. saadud tulu meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse d. saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa SKP arvutamisel kulutuste meetodil loetakse valitsuse ostude hulka: a. Väljamakstud lastetoetused b. Kõik valitsuse kulutused c. Kaupade ja teenuste ostmist avaliku sektori poolt arvestatakse SKP arvutamisel kulutuste meetodil 1,00/1,00 Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: a. jaehinna-, turhinna- ja kokkuleppehinnaindeksit b. tarbijahinna-, ostjahinnaindeksit ja SKP deformaatorit c. tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit d. universaalset makroökonoomilist indeksit
Kui isik saab teada tasulubaduse muutmisest või tagasivõtmisest, siis temale see kehtib sõltumata sellest, kas see tehti talle samal teel, nagu ta esialgu tehti. 11. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed? Tagajärg tuleneb §- st 1006 lg-st 3. Hüvitada tuleb tasu lubajal isikute kulutused, mis on kantud heauskselt tasu lubadusele tuginedes. Seda kuni lubatud tasu ulatuses. Tasu lubaja pääseb kulutuste hüvitamisest ainult siis, kui ta suudab tõendada, et kulutusi teinud isik ei oleks saanud või suutnud seda tegu teha. Siin võib olla jutt objektiivsest võimatusest, kuid võib tulla kõne alla ka subjektiivne võimatus tegu teha. Näiteks A lubab tasu 1000 eurot sellele, kes jookseb 100m kiiremini kui 10 sekundit. Nüüd peaks A tõendama, et sõltumata treenitusest ei suudaks ta seda teha. 12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel? Seosed tekivad eelkõige
. .. 52,6 92,5 .. .. Tabel 8. Leibkonnaliikmete valitud kulutused kuus mõningates piirkondades 2005 ja 2007 Toit ja alkoholivabad ..ajakirjandus ja Kulutused kokku joogid Eluase Transport raamatud Kulutuste Osa- Kulutuste Kulutuste Osa- Kulutuste Osa- Kulutuste Osa- suurus, tähtsus, suurus, Osa-tähtsus, suurus, tähtsus, suurus, tähtsus, suurus, tähtsus, Aasta Piirkond krooni % krooni % krooni % krooni % krooni % 2005 Kogu Eesti 3189,3 100,0 844,1 26,5 479,7 15,0 343,4 10,8 28,9 0,9
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX
õppimist. Inimeseõpetus huvid, võimed, hariduse seos eduga elus, isiklikud ja perekonna finantsid, laenud, säästud, vastutus, kohustused, karjäär, migratsioon, töötaja, tööandja, soov ja vajadus, amet, töö, eetika, säästlikkus (oppekava.innove.ee). Lõimingutundides käsitletav teema on ,,Perekonna eelarve planeerimine ja kulutuse analüüsimise vajalikkus". Gümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõppe õpitulemusteks, mis haakuvad ,,Perekonna eelarve planeerimise ja kulutuste analüüsimise vajalikkusega" on: 1. hindab pideva õppimise ja oskuste täiendamise tähtsust iga elukutse puhul ning oma karjääri plaanimisel, arendab suhtlemis- ja juhtimisoskusi, teeb koostööd ning väärtustab ärieetika põhimõtteid; 2. tunneb tööseadusi ning oskab valida või leida tööd, arvutada bruto- ja netopalka ning tööandja kulusid tööjõule; 3. saab aru, et tarbimise eelduseks on inimeste vajadused, tunneb oma õigusi ja vastutust
Eelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamisel on vaja arvestada mitmesuguseid rahvusvahelisi arenguprognoose. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus,pärast seda kui ministeeriumide ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud,saadetakse eelarveprojekt riigikogusse.Lõpuks parlament hääletab kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam parlamendisaadikut on eelarve vastuvõetud. Eelarveaasta algab 1.01-31
ning ………. vahel: negatiivset; (üldise) hinnataseme 63. Vertikaalne pika perioodi AS kõver vastab klassikalise dihhotoomia põhimõtetele, kuna väljundi ehk kogutoodangu loomulik (naturaalne) määr ei sõltu: raha pakkumisest 64. Pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS on: vertikaalne Teema 8 Tunnikontroll 2018a. 65. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub .... vastuseks ühe rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste muutusele: kogutulu 66. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=150+0,75(Y-T), plaanitud investeeringud on 300 ühikut, valitsussektori kulutused on 500 ja maksud T on 100 ühikut, siis tasakaalutulu võrdub: 3500 ühikut 67. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=100+0,6(Y–T), plaanitud
Täielikult elastne nõudluskõver- nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver- nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid- 1. asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4. hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient- kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku- tarbimise kui Engeli kõvera abil. Pakkumise hinnaelastsus- kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid- 1
ühikuelastne = 1 Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu. Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus. Kui ühest väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem: - Mida rohkem on asenduskaupu - Mida vähem tähtis on hüvis - Mida pikem on hinnamuutusega kohanemis aeg - Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus- mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsent= hüvise nõutava koguse suhteline muutus/ sissetuleku suhtelise muutus Nõudluse ristelastus- mis tahes hüvise nõutav kogus sõltub ka teiste hüviste hindadest. Nõudluse ristelastsuskoefirsient= hüvise X nõutava koguse suhteline muutus/ Hüvise Y hinna suhteline muutus Alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind.
kasvab 22. Kui investeeringute nõudlus väikeses avatud majandusega riigis alaneb, siis netovälisinvesteeringud vähenevad 23. Kui Muppetlandia riigi valitsus seaks sisse kõrged tollid importkaupadele, siis pikal perioodil Muppetlandia reaalne valuutakurss tõuseb 24. Rahapakkumise kasvu aeglustumine Jaapanis toob kaasa USA dollari odavnemise võrreldes Jaapani jeeniga 25. Suure avatud majandusega riigis toob avaliku sektori kulutuste kasv ja/või maksukoormuse alandamine kaasa reaalse intressimäära tõusu, netovälisinvesteeringute alanemise, reaalse vahetuskursi tõusu 5. Töötus 1. Töötuse määra arvutatakse töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust ehk majanduslikult aktiivses rahvastikust. 2. Tööturg saavutab nn tasakaaluseisundis kui töötuse määr ei suurene ega ei vähene ning inimeste arv, kes
Liising - mitmesuguste seadmete, nt autode rentimine, kusjuures rendimaksed võetakse arvesse hilisemal võimalikul väljaostmisel. Mõistlik on kasutada, kui pole piisavalt raha, et endale auto osta. Järelmaks -aitab tasuda vajalike teenuste ja kaupade eest osade kaupa. Mõistlik on kasutada, kui vajatakse nt mingit kodumasinat, mida kasutatakse ka siis veel, kui järelmaks on tasutud. Krediitkaart - maksevahend ootamatute kulutuste katmiseks ja võimaldab sättida oma kulutuste tagasimaksed järgmisesse kuusse. Mõistlik on kasutada, kui ei suudeta nii palju iga kuu säästa, kui oli planeeritud, aga kaup soovitakse kohe kätte saada. 2.AVALIK TEAVE JA MEEDIA(õp.II osast lk 64-67): 1)Mõisted : Meedia - ehk massiteabevahend, üldnimetus trükiajakirjanduse, raadio ja televisiooni kohta. Avalik teave - riigiasutuses avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks.
Põhjendus: 8. Oletame, et rahvamajandus koosneb kolmest ettevõttest, kes osalevad selle rahvamajanduse poolt valmistatava toote valmimisprotsessis. Andmed kulude ja tulude kohta (rahaühikutes, r.ü.) on tabelis. Arvutage sisemajanduse koguprodukt SKP. Näidake arvutust. SKP=? SKP=w+i+rt+pii+mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 9. Kirjutage iga näitaja järele, kas teda kasutatakse SKP arvutamiseks sissetulekute või kulutuste meetodil. Netointressid sissetulekute meetod Kaudsed netomaksud sissetulekute meetod Netoeksport kulutuste meetod 10. 2011. aastal olid jooksevhindades ehk nominaalne SKP ja reaalne SKP Eestis vastavalt a) 14,3 mld. ja 11,2 mld. eur b) 58 mld. ja 66 mld. eur c) 108 mld. ja 103 mld. eur d) 100 mln. ja 160 mln. Eur Maj kasv 2011 4,5%-7,6% Töötuse määr 2011 11,4%; 13,3%; 10,9%; 13,6%; 14,4%
ettevõttele ära vähemalt 0,26 €/km. Erisoodustus iga sõiduauto kohta arvutatuna erisoodustuse summast 256 €. Siia kuuluvad ka omanike isiklikud sõiduautod, mis on firmasse rendile antud. Auto võib olla ka Liisingus, kuid allrendi korras ettevõttesse antud. 6.Isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni maksmise piirmäärad. Ilma arvestuseta (ilma sõidupäevikuta) kuni 64 €, arvestusega (sõidupäevikuga) kuni 256 € kuus. 7.Arvutitööks prillidega seotud kulutuste katmine ilma vastavatest tingimustest kinnipidamata. Tingimuseks maksuvabalt hüvitamisel on arstivisiidi dokumendid nägemise halvenemise kohta, silmade puhkamine ja prillide mõistlik hind 8.Töötaja tervisekontrolli kulutuste hüvitamine, kui see ei tulene seadustest. Töötajatele, kellel on ettevõte kohustatud tagama tervisekontrolli, on võimalus seda teha maksuvabalt, teistele erisoodustus. 9.Töötajale laenu andmine ettevõttest alla EV Rahandusministeeriumi poolt
kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Kuid, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Erinevate riikide heaolu võrreldakse mitmete näitajatega, nagu näiteks SKP, tootlikkus, teaduse ja arenduse kulutuste osakaal, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport, hõive teadmusintensiivses teeninduses ning keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilises tööstuses. Kuigi need näitajad on Eestis jõudsalt paranenud oleme ikka Euroopa Liidu keskmisest tasemest allpool. Heaolu kasvule võiks viidata ka palkade kasv, kuid kasvavad ka hinnad. Inflatsioon teeb oma töö ja kokkuvõttes saame suurema palga eest ikkagi vähem kui saime enne väiksema palga ja väiksemate hindadega.
Tööpuuduse kasulikkus/kahjulikkus Tööpuudus on nähtus, mille korral ei ole sobivat tööd nendele, kes soovivad töötada. Tööpuudusel on nii kasulikku kui ka kahjulikku mõju. Mina leian, et see põhjustab riigile rohkem kahju kui kasu. Inimestele võib see mõjuda pisut motiveerivalt. Mina arvan, et kõige kahjulikum tegur, mida tööpuudus tekitab on riigi kulutuste tõus. Näiteks kasvab abirahade maksmine töötutele, kellel on vaja ennast millegagi ära elatada. Samal ajal kui töötutest pole riigile mingit kasu, jääb selle poolest riigil käibemaksu ja aktsiisi saamine saamata. Lisaks need inimesed võivad kaotada töötuna olles oma oskused ja teadmised, mis põhjustab selle, et neil on raskem tööd leida. Töötud laostuvad vaimselt, perekonna suhted purunevad ja suureneb kuritegevus. Minu teine seisukoht on, et tööpuudus võib tuua ka kasu
teadlikult varajanud puudusi), kuid vaidluste välitmiseks tuleks ostjal järgida seaduses või müügilepingus ettenähtud tähtaja- ja sisunõudeid. Taganemine tähendab endise olukorra taastamist st ostja annab ostetud asja tagasi müüjale ja müüja kohustub ostjale tagastama raha. Seega peab esmalt nõudma puuduste kõrvaldamist st nt asja parandamist. Juhul kui müüja mõistliku aja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib ostja puudused ise kõrvaldada ning pärast nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kui müüja keeldub ka kulutuste hüvitamisest, on ostjal õigus pöörduda kohtusse kulutuste väljanõudmiseks. Kulutused peavad olema vajalikud, põhjendatud ja tõendatavad (tehtud kulutuste tuleb jätta alles tõendina dokumentatsioon, kulutused peavad olema vajalikud puuduste kõrvaldamiseks ja lepingutingmustele vastavuse tagamsieks ning põhjendatud st ei tohi olla liiga kulukad- tuleks võtta optimaalne maksumus
Sekkumise tagajärjed: Otsesed efketid- tegevus andis soovitud tulemuse. Kaudne- sekkumine muutis inimeste käitumist. Ebaõnnestumise põhjused: piiratud informatsioon, kontroll eraturu reaktsioonide üle ja bürokraatia üle ning poliitilistest protsessidest tulenevad kitsendused. Wagneri seadus: Majanduskasv toob kaasa keerukamad majandussuhted, mis tähendab uute seaduste ja õigussüsteemi arengut, mis omakorda toob kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu. Urbaniseerumisega kaasnev välismõjude uurenemine vajab suuremat valitsuse sekkumist. Avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste nõudlus on suure sissetuleku elastsusega. Seega kui majanduskasvu tulemusel suurenevad sisstulekud, kasvab ka nõudlus haridus-, tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega.
Alternatiivselt peab Reinhold hüvitama Maidule sõidukulu 30 eurot (kütus), eksperdikulu 500 eurot (tunnihind 50 eurot) ning kaotatud võimaluse teenida lauanõude müügist omakorda 2000 eurot (Mait oleks Reinholdilt ostnud nõud 18 000 euro eest, kuid müünud need ise maha 20 000 euroga). Ülesanne: hinda, kas pooled on lepingu sõlminud ning kas ja mille alusel saaks ostja seetõttu nõuda lauanõude üleandmist. Alternatiivselt hinda, kas ostja saab nõuda müüjalt kulutuste hüvitamist ning saamata jäänud tulu. Millisel õiguslikul alusel saab Mait nõuda lauanõude välja andmist? Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus, VÕS § 108 lg 2 välistavate asjaolude puudumine, mõistliku aja jooksul tuleb nõue esitada, mõisklik aeg
annaabi.ee 
