juhtide tegevus hindamine) Protsess – eesmärkide püstitamine – informatsiooni kogumine, töötlemine ja esitamine – alternatiivide hindamine – otsuste vastuvõtmine eelarve kui mudel – sisend – seosed – väljundid- monitooring Mõjutatavad kulud (kontrollitavad) – kütuse otsekulu, hooldustarvikute kulu, kulud seoses kadudega Mittemõjutatavad kulud (mittekontrollitavad) – kapitalikulu, otsene palgakulu!? a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega Elluviimise vahendid: kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis
•Kõik kulud on kontrollitavad teatud juhtimistasandil • Näide: autotranspordiettevõtte ekspluatatsiooniosakonna juhataja poolt – mõjutatavad (kontrollitavad) kulud: • Kütuse otsekulu • Hooldustarvikute kulu • Kulud seoses kadudega – mittemõjutatavad kulud • Kapitalikulu • Otsene palgakulu ?! (nt maksude suurust ei saa tema kontrollida) a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu b. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 i. Definitsioon – Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, -kohtade) arvestus
pool nõuda enda poolt antu tagastamist, kui ta ka ise kõik teiselt poolelt saadu tagastab. Praktikas esitavad töövõtjad pärast taganemise toimumist tihti tellijale ka tasunõude taganemise hetkeni teostatud tööde eest. Oluline on siinjuures märkida, et ehkki juba üleantu tuleb taganemise korral küll teisele poolele välja anda, ei tulene seadusest võimalust, et töövõtja saaks juba tehtud töö eest tellijalt tasu/hüvitist nõuda, lepingujärgse kogutasu nõudmisest rääkimata. On mõistetav, et töövõtja tahab saada tasu töö eest, mida ta tegelikult juba on teinud. Paraku ei pruugi tellijal sellise töö vastu enam mingit huvi olla ja seetõttu ei tulene tellijale ka töö eest tasumise kohustust. Ehk teisisõnu, tellija taganemise korral kaotab töövõtja oma tasunõude täies ulatuses. Erandiks võiks lugeda vaid selliseid olukordi, kus
Motivatsioonisüsteemi eesmärgiks on ligi tõmmata, säilitada ja motiveerida organisatsioonile vajalikke töötajaid, suurendades nende organisatsioonikindlust. Motivatsioonisüsteem on/võib olla organisatsiooni strateegia elluviija. Motivatsioonisüsteem on motivatsiooni mõjutavate tegurite kogum, milleks on tasustamissüsteem, organisatsioonikultuur, töökorraldus, töösoorituse juhtimine ja ressursside jaotamine. Motivatsioonisüsteem eeldab kogutasu, mis jaguneb väliseks ja seesmiseks kogutasuks. Välise all mõistetakse välist kogutöötasu, mis saab omistada rahalise väärtuse: hüved (tervishoid, kindlustus, puhkused jne), tulemustega seotud osa (preemiad, grupi töötasu, tulemustasu), palga põhiosa (tunnitasu, põhitöötasu). Seesmise all mõistetakse väärtused ja motivatsioon: eluviis, tööviss, töö kvaliteet (huvitav töö, autonomia, saavutused), töökeskkond (töötingimused, töövahendid, koolitus, areng jne). 20
Selle „roh- kem kui” idee saaksime veel täpsemalt kirja panna võrratuste abil [lk 190]. Võrrandi koostamine Rolli mängivad siin olukorras räägitud kõneminutite arv, kõneminuti hind ja kuu- maks. Viimased kaks neist on lihtsalt arvud, kõneminutite arvu me alles otsime – tema on muutujaks ning võime tema väärust tähistada -ga. Kogutasu saamiseks peame kuutasule liitma kõneminutite ja minutihinna korru- tise. Kokku maksaksime siis kuus: • operaator A juures: eurot, • operaator B juures: eurot. 174 Tingimuse, et mõlema operaatori juures oleks kogumakse võrdne, võime siis kirja panna järgmiselt: . Võrrandi lahendamine
annaabi.ee 
