LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I JA Triin Samra MIKS MA ÜTLEN,ET MÕNI INIMENE ON KULTUURNE JA MÕNI EBAKULTUURNE Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2012 Kultuur Mida see meie jaoks tähendab? Kõige üldisemas mõttes võib öelda, et kultuur on see, mida me loome ja valitseme ning mis samal ajal loob ja valitseb meid. See on osa meie elust. Me vaatame filme, käime näitustel, loeme luuletusi ja naudime teatrielamusi. Kes
Kultuurne globaliseerumine ja selle mõju ühiskonnale Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuv muutus, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Mina tahaks just arutada kultuurilist globaliseerumist, kuna ma näen, et see valdkond on just tavainimesele vägagi tähtis. Ma arvan, et kultuurilise globaliseerumise kohta saab pigem öelda, et see on mõnes mõttes ikkagi parem kui halvem meie ühiskonnale. Olen olnud globaliseerumise vastu viimased aasta, kuna olen jälginud parempoolset poliitilist välismaa ajakirjandust. Kuigi ma enam täielikult ei nõustu Le Peniga, on mul siiski jäänud meelde üks tema tsitaatidest: "Metsikust üleilmastumisest on mõned saanud kasu, kuid enam jaolt on see olnud suuremale osale katastroof." Kultuuriline globaliseerumine on nn. maailmakultuuri teke ja lokaalsete kultuurinähtuste ilmum...
leiab, et lihtsam on sellest hoiduda või isikule tundub, et teema on nii iseenesest mõistetav ning ei näe selle seletamiseks mingit põhjust. 5)Mispärast näib inimesele, kellele õpetatakse abstraktset mõtlemist, see abstraktse õpetusena, mis toimub vastu tema enda tahtmist (häbi ja edevus tühjavad õppetunni)? Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada. 6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja abstraktne, eraldub tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui kandes kas näruseid hilpe või vastupidi liiga kalleid riideid)? Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)? Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta kardab tavalise seltskonna ees
üks või mitu alaealist last. Tagab meie rahvastiku jätkamise aga pole kindel, kas kõikide pereliikmete majanduslik heaolu on rahuldatud erinevalt üksikvanemaperest, kus tavaliselt mõlemad vanemad on elus ja toetavad last, kui nad eraldi on. Hoolitsusfunktsioon jääb siin alla ainult laiendatud perekonnale, kuna seal on kõik omavahel lähisuguluses, partnerlus- või hõimlussuhteis ning nad hoolivad üksteisest väga. Hariv/kultuurne ja turvalisuse funktsioon oleks selles perekonnas üle rahuldava täidetud. 2)Uuspere-on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus. Soojätkamis funktsioon on olnud eelnevalt edukas, aga ei saa garanteerida, et see on samaedukas, kui laiendatud perekonnas. Seksuaalsuhted ona paremad kui üksikvanemaperes, kus on ainult üks vanem. Majanduslik rahuldatus peaks
Kuid samasugust kavalust ei kavatse Hegel rakendada oma kirjutises "Kes mõtleb abstraktselt". See oleks ka võimatu, sest juba pealkirjas on lahendussõnad välja öeldud. Hegelt üritab teada saada kes on need inimesed kes mõtlevad abstraktselt. Ta teab, et osad tema lugejaskonnast teavad täpselt mis on abstraktne mõtlemine ja et osad seda varjata püüavad, et mõtlevad abstraktselt. Kuidas läheneda oma lugejaskonnale? Tihtipeale eristub kultuurne inimene ülejäänud seltskonnast tehes end nauruväärseks. Nagu hegel oli toonud võrdluse inimesega, kes kannab seltskonnas liialt kalleid või liialt näruseid riideid. Hegeli mõrtsuka näites oskas kultuurne inimene leida mõrtsuka minevikust rasket lapsepõlve ning näha mõrtsukat hoopis ohvri rollis. Siin tulebki ette olukord, kus haritud inimene võib mõjuda naeruväärsena inimestele, kes mõtlevad abstraktselt. Harimatud näevad mõrtsukas vaid kuritegu ning ei midagi muud.
valikud subjektiivne; potentsiaali vajadused teadmised arendamine tekivad läbi kogemuste Hariduse Õpetada "Toota" Iseseisev Üksikindiviidi Näidata Teadlik, eesmärk inimest intelligente, õppimine, pidev areng ja ühiskonna kultuurne enda moraalne, mis koosneb, eneseteostus. valupunkte kodanikkond. käitumist ja teadlik, uuringutest, Inimesel on . Inimeste õppimist kultuurne sõltumatusest kohustus Juhtida läbi kriitilise juhtima. kodanikkon , areneda! See hariduse mõtlemise ja d
paremasse maailma uskuv Mandela siiski riigi kriisist rohkem välja tuua kui eal varem. Seega, võib haridus tuua inimeses esile niivõrd kõrge eneseteadlikkuse ja usu, et sellest võidab kogu ühiskond. Lisaks eneseteadlikusele ja otsesele vabadusele loob haritus ka inimeses vabadustunde inspiratsiooni edasiandmiseks. Iga haritud inimene loeb tihti ka raamatuid, käib teatris või muuseumides ja on üleüldiselt kultuurne. Laiad võimalused võivad teinekord tuua esile ka loomingulisust, vahel väljendub see ka raamatute, teatritükkide, laulude või luuletuste näol. Näiteks on Giuseppe Verdi ooperi ,,Maskiball'' aluseks tema kaasaegse, Rootsi toonase kuninga Gustav III-ga juhtunud õnnetus. Sellise teose kirjutamiseks oli Verdi tõenäoliselt hästi haritud kultuurne härra, ning juhtunud õnnetusest on ta loonud hoopis kunstitüki, mille tagamaad tihtilugu ei teata
Saal oli täis ja balletti ajal kostis koguaeg mingi sagin. Siis kui see lõppes läksid mõned orkestriauku uurimas. See oli tohutult suur. Peale balletti oli garderoobis väga palju rahvast. Õnneks need kes andsid riideid olid väga tragid ja kiired. Pärast seda kogunesime Estoonia ette, et minna Solarisse sööma. Solarises saime olla umbes tund aega. Selle ajaga jõudsime: pooltundi seista järjekorras ja ülejäänud pooltundi süüa. Üldiselt oli päev väga tore ja kultuurne. Pilt võetud https://mail.piletimaailm.com/performances/3081-lumivalgeke-ja-7-poialpoissi
Muusika inimeste elus Muusika on olemas kõikide inimeste elus. Me kuulame muusikat iga päev. On olemas inimesi kellele meeldib popmuusika ja kellele klassikaline muusika. Üks asi on selge, ilma muusikata kultuurne inimene ei suuda elada. Muusikat on vaja kuulata iga päev, kuna see arendab meid. Muusika kuulamine arendab fantaasiat ja emotsionaalsust. Muusikat on vaja hakkata kuulama alates lapsepõlvest. See aitab kaasa vaimsele arengule. Hea on kuulata muusikat kinniste silmadega. Siis see aktiveerib parema kujutlusvõime. Paljud räägivad ka sellest, et muusika aitab ka lõdvestuda. Muusika kuulamine aitab arendada muusikalset ning kujundusliku mõtlemist.
Luuleminutid Esimene luuletus mida ma vaatasin oli Elo Viidingu poolt loetud luuletus- Mälu. Luuletus tundus minule väga sünge ja sügav. Luuletuses toodi välja äärmiselt palju metafoore mis olid väga imelikud. Kokkuvõtvalt rääkis luuletus tänapäeva mälust mis ei ole võimeline erilist midagi tegema. Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mull...
Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Lunyu" nime all ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev. Kulg on korra ja püsivuse alus ja on oluline inimese, riigi ja ühiskonna seisukohalt. Inimene saab normaalselt elada vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt.
Sõjad Napoleoniga Tartu ülikooli taasavamine Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Dekabristide ülestõus Nikolai I (18251855) "Euroopa sandarm" Kruvide kinnikeeramine ja teisitimõtlejate tagakiusamine Aleksander II (18551881) 1861 pärisorjuse kaotamine Venemaal 1863 Poola ülestõusu mahasurumine Atentaadid Aleksander III (18811894) Venestaja Politseiriik ja karm tsensuur Nikolai II (18941917) Haritud ja kultuurne, poleks tohtinud keisriks saada 19041905 Vene Jaapani sõda 1905. aasta revolutsioon 1917. aasta http://www.youtube.com/watch?v=cuSpDjdwI4 Mihhail (1917) Romanovid
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik.
arvatakse olevat kultuurseks inimeseks. Kultuur on inimühiskonna poolt loodud, mis eristub kogu loodusest ja sellest, mis ei ole läbi inimtegevuse tekkinud. Tihti seostatakse kultuuri tsivilisatsiooniga. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur oamndatakse sünnijärgselt ühiskonnalt, läbi teiste ühiksonnaliikmete: kasvatuse, õppimise ja jäljendamisega. Kes siis on kultuurne inimene? Mina arvan, et see on keegi, kes avardab pidevalt oma silmaringi, otsib uusi teadmisi, teab ning mõistab peale oma kultuuri veel ka teisi kultuure. Haritud inimene. Tavaliselt peetakse kultuurseks inimeseks, kedagi, kes tarbib kultuuri. Käib teatrites, loeb raamatuid jne. Samas peaks see inimene ka tarbitavat kultuuri ju mõistma. Usutakse, et inimühiskonnast isoleeritud inimesel ei ole võimalik kultuuri omandada, sest
Lavastaja mõte jõuab tänu esitaja energijale vaatajateni tõhusamalt kui vaadata sama etendust ekraanilt. Samas kui võrrelda mõnda märulifilmi etendusega, siis peab tõdema, et tänu tehnoloogiale on seda mõnusam vaadata kinos, sest teatris puuduvad teatud tehnoloogilised efektid. Sellest järeldan, et igal esitatud mõtet peab edastama õige meelelahutusvorm, et vaatajad saaksid selle sõnumi õigesti kätte. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Vastupidiselt teatrile on kinoga kõik poole lihtsam, välimus ei mängi mingit rolli ja seantsile ei pea pileteid kuid ette broneerima. Teater kui ka kino on meelelahutusevormid- nende mõte on sama, nende
KATARIINA II ·11. Klass ELU Sünninimega Sophie Friederike Auguste ja printsess. Sündis 2. mai 1729 ja suri 17. novembril 1795 rabandusse. Reisis Venemaale. Keisrinna aastatel 1762-1796. Petter III abikaasa ning Paul I ning Anna Petrovna ema. Mitmekülgne isiksus Haritud, kultuurne ja tahtejõuline daam, samas aga julm. TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni.
Rentnikele jäi vaid piiratud kodukariõigus ja voli lahendada väiksemaid talupoegade tülisid. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks. Mina arvan, et talupoegade olukord paranes Rootsi ajal tunduvalt. Nad vabastati pärisorjusest ja neile anti rohkem õigusi. Rootsi aja üks kõige silmapaistvam ja siiani nähtav saavutus oli 1632. aastal avatud Tartu ülikool kuningas Gustav II Adolfi korraldusel, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. See on väga kultuurne ja tuntud hoone. Mitte ainult Eestis. Loetud materjali põhjal arvan, et Rootsi aeg oli ''Vana hea Rootsi aeg'' nagu seda ka nimetatakse, kuna see tõi eestlaste ellu pigem häid muutusi kui halbu. Vaatamata sellele poleks mina tahtnud sellel ajal elada. Kõik oli siiski raskem, keerulisem ja rangem. Talurahvas polnud täiesti vaba ja sõltumatu, kuid nende tase oli siiski kõrgem kui ennem Rootsi aega. Sellel ajal polnud me siiski vaba riik ja kuulusime suuremalt osalt Rootsile
põõsasse magama ning öösel külmuvad surnuks. Alkoholist on väga kerge sõltuvusse jääda, näiteks raskel elu perioodil inimesed ei taha tihtipeale oma tunnetega tegeleda ning hakkavad alkoholi tarbima ning lõpuks nad enam ei tahagi reaalsuses olla, sest see on nende jaoks juba liiga kurnav olla oma päris tunnetega kontaktis. Kuid kõik see kahjustab nii su füüsilist kui vaimset tervist tohutult. Muidugi on olemas ka kultuurne alkoholi tarbimine, kuid kahjuks noorem põlvkond ei ole sellega ülemäära sina peal. Kahjuks just tänu selle oskuse puudulikusele juhtuvadki väga paljud pahandused ja arusaamatused noorte seas. Tihti peale noored ei oska ennast teisiti välja elada kui ennast lihtsalt nädalavahetusel väga täis juua ja pidutseda. Kuid seda kõike saaks ka teisiti teha, näiteks minna sõpradega metsa matkale või lihtsalt olla heas seltskonnas ning mängida mingeid mänge.
Selleks, et sellist kultuuri pakkuda tuli kõige pealt saada luba ja kinnitust kultuuriosakonnast ning peale kinnitust ei tohtinud kavas enam muudatusi teha. Kõik kunstiliigid pidid olema parteid kiitvad. Sel ajastul oli väga oluline toimida Stalini soovide järgi sest ainult nii oli võimalik saada Stalini poolt hinnatuks ning pretendeerida Stalini preemia laureaadiks. Samas oli sel ajastul ka vaieldamatu eesmärk kultuurne inimene ehk ,,kulturnõi tselovek". (Pallo 2017) Kuna aeg oli sellel ajal väga segane nõudis nõukoguliku kultuuripoliitika eelnevate põlvkondade loodud kultuuripärandite hävitamist. Nii puhastati erinevad asutused ,,kodanliku ühiskonna pärandist", mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja see mida ei jõutud hävitada suleti erihoidlatesse. Kõigele sellele järgnes
sajandil, nagu kirjutab Ilmar Raag. Siis toimus esimene suurem üldistamine ja mõiste laienes, hõlmates peale harimise enda alla ka kõike muud, mida ,,inimene võib omandada ühiskonna liikmena". Sealt sai alguse ka arusaam, et kultuursed inimesed on head, mittekultuursed aga väljakannatamatud. Arvestades seda, et igaüks elab teatud kultuuris, on eelnimetatus vasturääkivus. ,,Inimesed käituvad harva vastupidiselt nende loomusele" väitis Ilmar Raag, kuid tegelikult on kultuurne inimene sama ettearvamatu kui metslane, sest näiteks sõltuvalt tujust võib talle ühel päeval klassikaline muusika meeldida, teisel aga mitte, hoolimata lapsepõlvest alanud lembusest klassikalise muusika vastu. Lihtsalt pole tahet selle kuulamiseks. Siinkohal kultuuri ja helikunsti vaheline seos on kui tühi hulk, kuna inimene ei hari ennast tegevusetusega. Kultuur on mõjutatav. Kuna seda vormivad ja täiendavad elanikud, kes selles pidevalt
Kinos ja teatris käitumist õpetatakse lastele juba lasteaiaeast peale.See arendab süvenemisoskust ja silmaringi.Kuidas aga käituda kinos ja teatris nii,et sa ei häiriks teisi vaatajaid seda pole aga kõik selgeks õppinud.Kui inimene pole lapseeas käitumiskasvatust saanud,ei oska ta käitumisele ka täiskasvanuna tähelepanu pöörata.See hoolimatus teiste suhtes avaldub tänapäeval väga selgelt ka liikluskultuuris.Tooksin siin välja mõned näited,kuidas peaks käituma kultuurne ja teistega arvestav inimene. Juba lapseeas on õpetatud,et ära krõbista kommipaberitega kinos või teatris.See segab teisi vaatajaid väga.Olen seda isegi kogenud kui häiriv võib see olla.Sellepärast ei maksa võtta komme kinno ja teatrisse kaasa.Ameerikas on levinud popkorni söömine kinos.See on nagu traditsioon,et kui kinno minna siis kindlasti popkornituutuga.Meie kinodes on ka see võimalus olemas,kes soovib saab endale popkorni seansiks kaasa osta.Väga oluline on,et ei loobitaks
Nii levibki kultuur, mitte ainult rahva- vaid ka massi-, ja kõrgkultuur. Kultuuri õpime me tarbima elu jooksul, kuid see kõik kaasneb meie enda arenguga. Ja kõrgema kultuuri omaksvõtmisel peab inimene ise rohkelt kaasa mõtlema ja tegutsema. Ning millegipärast arvan ka seda, et kardetakse osa saada kultuurist, eriti just kõrgemapoolsest, sest inimesed arvavad, et kultuuritegelaseks saab ainult läbi raha. Kes on rikas, see on kuulus ja kultuurne ning ülejäänud on hall mass. "Raha ja kapital ei tee kellestki kultuuritegelast", arvas ka Tammsaare. Leian, et kultuur on üks osa meie elust, kellel olulisem ja kellel vähem tähtis, kuid ilma kultuurita on raske, sest siis kaovad kombed, moraal, uskumused, väärtushoiakud, teadmised, kunst ning paljud teised valdkonnad. Hannelore Markson 11c
kodanikke suurel määral, oli ta riigivõimust kindlalt eraldatud. Järelikult oli ristiusu vastuvõtmine viga, mis ainult aitas kaasa Rooma lagunemisele. Constantinus pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks impeeriumi idaosa. Seega ei sobinud Rooma enam pealinnaks ja kaotas oma poliitilise ning kultuurilise tähtsuse.Aastail 324-330 kerkis riigi idaossa uus pealinn Konstantinoopol. Linna geograafiline ja sõjaline asend oli väga soodne. Majanduslikult tugev ja kultuurne impeeriumi idaosa oli Konstantinoopoli arengu aluseks. Uue pealinna rajamisega algas keisririigi jagunemine kaheks. Rooma lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Täna germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle.
Kõik toetavad üksteist ning tunnevad rõõmu saavutuste üle ja see ongi kultuurses pooles peamine. Sport, mis oli algselt lihtsalt hea eneseteostamise võimalus, on õnneks mingil määral rahvaspordina veel säilinud. See-eest tänapäeval on sporti aina keerulisem nimetada kultuuriks, sisaldades niivõrd palju kihlvedusid, kokkuleppeid ning poliitikat. Sport on tänapäeval suuremas osas äri ning seda näitavad ka summad, mis selles valdkonnas liiguvad. Tippspordi kultuurne pool on igapäevaga üha enam kadumas. Varsti pole sellest enam järgi mitte midagi muud, kui äri.
arendada pühapäevakoole, siis venelased läksid radikaalselt kuni poliitiliste nõudmisteni: vene keel teiseks riigikeeleks. · Väiksemate rahvaste esindajad (moldaavlased, tserkessid) pidasid aga oma keele ja kultuuri säilitamisel oluliseks sidemeid kodumaa ning seal elavate sugulastega. · Pärimuskultuuri tuleb lastele tutvustada juba varases eas. Tuleb õpetada praktilisi oskusi (folkloor, rahvatants ja muusika), rääkida kultuurist ja luua lastele kultuurne keskkond. · Ühiskond peaks rohkem väärtustama rahvakultuuri (rahaline, moraalne toetus riigi poolt), tuleks korraldada rahvuskultuuride festivale ja pidustusi. Tähtsaks aspektiks vähemusrahvustega heade sidemete hoidmisel on tolerants. Vähemusrahvuste organisatsioonid · Eesti Ukrainlaste Kongress · Eestimaa Rahvuste Ühendus · Eesti Vanausuliste Kultuurikeskus · Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon · Ida-Virumaa Integratsioonikeskus
Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et kohalolija teab mis on abstraktne ja mõtlemine. Kultuurne inimene abstraktset mõtlemist vähemalt sisimas kui midagi ülevat respekteerib, ning sellest mööda vaatab, mitte et see talle liiga madalana, vaid et see talle liiga kõrgena näib.Mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane, vaid et see liiga suursugune, või vastupidi, et see talle midagi erilist paistab olevat, midagi niisugust, millega tavalises seltskonnas pole kombeks välja paista (nagu näiteks uute
See oli mu elu teine (Tsaikovski) ballett, millest esimene oli olnud eelmisel kooliaastal vaatamas käidud ,,Pähklipureja" ning väga positiivse kogemuse tõttu olin üsna elevil, sest teadsin, et ka seekord ma ei pettu. Varasem teadmine, ülevaade nii nimetatu (,,Luikede järv") sisust ja muusikapaladest muutsid elamuse ainult veel rohkem nauditatavaks. Tegemist on siiski ühe kõige kuulsama, kui mitte ise kõige-kõigema ballettiga tantsukunsti ajaloos, millest iga vähegi kultuurne ja intelligentne inimene on kuulnud. Olgu need kummitavad palad, 'väikeste luikede tants' või hoopis Lauri Leesi vene keele õpikutest veeritud tekstid-äratundmismomendid on paratamatud. Lõpuks sai pilet näidatud, kava ostetud, telefon välja lülitatud ning maha istutud, millele järgnes kerge ootusärevus eeloleva elamuse ees. Minu pilk ei olnud aga köidetud ainult andekate tantsijate ja ilusate tantsude, vaid ka lava ees mängiva orkestri poolt. Jälgides, kes
Puskin segas vanaslaavi ja kohaliku vene keele rikkalikuks meloodiliseks keeleks. Ta oli esimene kes kasutas oma luules igapäevast kõne. Puskini romantismi kaasaegsed olid Byron ja Goethe, aga tema iroonilist ellusuhtumist võib seostada 18. sajandi kirjandusega, eriti Voltaire´iga. Puskin kirjutas umbes 800 lüürikat 1000 jutustava poeemiga. Lapsepõlv Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Nende perekond oli kultuurne, kuid vaene. Tema emapoolne vanaisa oli mustanahaline abessiinlane, kes oli Peeter Esimese soosik. Puskin ise oli mustade juuste ning tõmmu jumega. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse käsitamatu ükskõiksusega. Ta oli jäetud lapsehoidjate, prantslastest eraõpetajate ja guvernantide hoolde. Oma lapsehoidjasse, Arina Rodionovnasse oli ta väga kiindunud. Tänu oma suurepärasele
Nii Metternich, de Gaulle kui ka Putin pidasid silmas Euroopat kui kultuurilist mõistet. Ükski ei rääkinud geograafiast, vaid kultuurilisest kuuluvusest, kultuurilist väärtust. Geograafiale apelleeriti märkimaks väärtuste ühtekuuluvust või selle puudumist. Ja nagu iga ebakompetentsuse pärast tagasi astunud Eesti Vabariigi minister, kelle sammu parteigenossed kiidavad ,, euroopalikuks", teame meiegi kõik, et Euroopa on hea, kultuurne, haritud, arenenud. Ühesõnaga- euroopalik. Kuid mida see tähendab ja kust üldse säärane mõiste pärineb? Paraku on Euroopa defineerimine erakordselt keeruline, sest läbi aegade on Euroopa, selle piiridest rääkimata, hõlmanud väga erinevaid asju. Ent samas, nagu Usa Mikk Hödemann 12. d klass ülemkohtunik Stewart Potter ütles kunagi pornograafia kohta, teame meiegi: ,, Ma ei oska seda defineerida, aga ma tunnen ta ära, kui teda näen.
Mesopotaamia koolid asusid nagu Egiptuseski peamiselt templite juures. Õpiti lugema, kirjutama, matemaatikat, kirjandust. Mesopotaamias oli heal tasemel matemaatika, astronoomia. Seal täheldati huvi ka teadmise enese vastu. Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia vahel esineb väga palju sarnasusi, leidub ka mitmeidki erinevusi. Näiteks asukoht, kiri, religioon jne. Mõlemad riigid on meie eludes suurt rolli mänginud, kasvõi kunstis. Iga kultuurne inimene peaks teadma midagigi Egiptuse ja Mesopotaamia kohta.
kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt traditsiooniline ning kultuurne, mõjutavad usk ning poliitika kunsti palju. Võib öelda, et India kultuur ning kunst on mõjutanud nii Hiinat kui ka Tiibetit. Varajane India kunst pole alati tugevana püsinud ning pärast indosumeri tsivilisatiooni (30001500 eKr) hävitati enamus India traditsioone. Enamus säilinud esemetest olid savist kujud ja ka suur hulk keraamikat, mis oli tihedalt seotud Iraani traditsioonidega
Väärtused ja kultuur PROOVIKIRJAND 61 palli Euroopa on äärmiselt kosmopoliitne ja kultuurne maailmajagu. Oleme näinud palju vaeva, et luua pluralistlik ühiskond, mis praeguse seisuga on läbi kukkumas. Meie oleme kaotanud oma sihi, kuid samal ajal üritavad moslemid juurutada siin enda maaimavaadet. Eestlane on väga usuleige rahvas. Enamasti pole meie väärtushinnangud seotud jumalasõnaga. Arvan, et tähtsaim maailmavaate kujundaja on usk, sest see annab meile kindla sihi. Põhimõtted ei pea tingimata seotud olema religiooniga, meid võib edasi juhtida
Tema isa jutustas talle ka mustanahaliste lugusid, et afroameeriklaste pärand kaduma ei läheks. · 1958. abiellus ta Jamaika arhitektiga Harold Morrisoniga, kellega on tal kaks last, kuid pärast kuute abieluaastat ehk 1964.aastal nad lahutasid. · Keskseks teemaks Morrisoni teostes on mustanahalise naise elu ebaõiglases ühiskonnas või tegelase võitlused, et leida ennast ja leida kultuurne identiteet. Tema teostele annavad tugevuse ja tekstuuri fantaasia kasutus, looklev poeetiline stiil ja müütide kasutus. · Tema esimene romaan ,,Kõige sinisemad silmad" (1970) jutustab loo mustanahalisest tüdrukust, kellel on kinnisideeks valgete ilustandardid ja ta soovib endale kõige sinisemaid silmi, sest siis oleks kõik kõige paremas korras. · Järgmise romaani ,,Sula" (1973) sisuks on kahe naise, Sula ja Neli sõprus lapsepõlvest ja naiseeast
erinevatel aladel. Hiinas on sport kindlasti väga suure kultuurilise väärtusega. Juba lapsest saati käivad noored võitluskunste õppimas, neil oleks nagu kohustus oma maa rahva ees, mulle tundub, et seal pole inimest kes pole võitluskunstidega silmitsi seisnud. Kindlasti on igas riigi kultuuris suur osa sportimisel. Kujutage ette, et eestlased ei oleks enam esindatud suusatamises, erinevatel kergejõustiku võistlustel, see oleks jube. Eesti on kultuurne rahvas, kus väga suur osa on just nimelt spordil. Spordiklubid on pungil täis hakkajaid noori ja kusjuures ka vanema generatsiooni esindajaid, kes kõik on seal sooviga ennast vähemalgi määral liigutada. Inimesed tunnevad end hästi, ning just see ongi peamine. Väga suur osa spordis on meedial, kus liiguvad väga suured summad. Spordikanalid teenivad hiigelsummasid saades õiguse edastada rahvale erinevad spordiülekandeid. Meedia andis
Tuntud maalideks Vana-India kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt traditsiooniline ning kultuurne, mõjutavad usk ning poliitika kunsti palju. Võib öelda, et India kultuur ning kunst on mõjutanud nii Hiinat kui ka Tiibetit. Varajane India kunst pole alati tugevana püsinud ning pärast indosumeri tsivilisatiooni (3000-1500 eKr) hävitati enamus India traditsioone. Enamus säilinud esemetest olid savist kujud ja ka suur hulk keraamikat, mis oli tihedalt seotud Iraani traditsioonidega. Kunsti taassünd toimus III sajandi esimesel poolel tänu Buddhismile
jaguneb erinavaks 15 osaks ja on koduks üle 6 miljnoile inimesele. Riyadh on üks kuulsamaid linnu Aasia riikide seas. 2) Mada´in Saleh on arheoloogiline paik. Ehitis ise on väga ammu aega tagasi ehitatud. Pühendatud oli see jumalale Allah ja seal käidi oma pattude eest andeks palumas ning Allahi poole palvetamas. Sealt on ka avastatud palju arheoloogilisi ehituse ja tänu sellele me tunneme minevikku palju paremini. 3) linn Mediina on väga kultuurne ja püha linn. Mediina on Meka kõrval teine islami püha linn, palverännakute sihtkoht. Mediina araabia keelest tähendab ,,Allahi prohveti linna". Erinevalt Mekast tohivad Mediinasse sieneda ka mittemuslimid, kuid mitte linna keskussesse. Religioosset tähtsust omab ta tänu seal asuvate Prohveti moseedele. Moseed on ehitatud Islami prohveti Muhamedi matmispaiga kohale. 5. Riigi areng 5.1 Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav
Knekeel on kneldav keel, igapevane keel. Selle jrgi, mida tnapeval teame keelest ja keeleppimisest, on meie arusaamades knekeel midagi primitiivset, matslikku, harimatut, kirjakeel on kultuurne, linlik, haritud. Tegelikult on knekeel (ja knekeeled) erakordselt keerulise ehitusega ja sisaldavad kikvimalikke stiile, argoosid, slnge. Kui vlismaalane pib eesti keelt siis ta teeb seda lbi knekeele, sest liialt raske oleks tema jaoks ppida kohe kirjakeelt, knekeelt on tal lihtsam ppida kuulates teisi inimesi rkimas ja ise kneluses osaledes. Kui knekeel kaoks ra siis eesti keele ppimine oleks raskem ja vlismaalased ei viitsiks seda teha.
Kurvastavalt tihti nähakse erinevustest ja lahknevustest ohte ning ähvardusi oma sotsio- kultuurilisele minale, ometi pakub just selline erinevus ühiskonnale mitmetahulisust ja kultuurilist rikkust. Sotsiaalpsühholoogiliselt on vihkamise ja põlguse üleskütmisega teistsuguste vastu loodud sageli õigustust ja pinnast "nende teiste" otseseks ründamiseks, millel on ainelise kasusaamise eesmärk. Väga väheste sõdade siht on olnud ju alistatute pehme ja kultuurne juhtimine nn õigele teele; vallutajaid on ikka ajendanud soov röövides rikastuda. Tuleb nentida, et raha on maailmas kahjuks üks suurim vihkamist toitev allikas. Raha võib tülli ajada elukaaslaseid, sõpru, tuttavaid või isegi riike. Samas on raha ja ainelise rikkuse taotlemine olnud kahepalgeline materiaalset vara peetakse kristlikus kultuuris tihti alaväärseks, sellega seonduvat mustaks ning räpaseks,
langesid aarjalaste sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale India kultuurile. Teine allikas: Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo. Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga. Mitmed kultuurilised praktikad, kombed ja isegi monumendid on selle näiteks. India ühiskond on pluralistlik, mitmekeelne ja kultuurne. Religioon on Indias väga avalik asi palju praktiseeritakse suursuguste, elurõõmsate ürituste läbiviimist, mis peidavad endas sügavamaid tõekspidamisi. Varajasemad kirjanduslikud traditsioonid Indias olid suulised, enamus neist on pühad teosed, mis pärinevad hindu traditsioonist (näiteks Veedad, eeposed Religioon India on religiooni poolest maailmas ilmselt kõige mitmekülgsem maa, kus kogu ühiskond on sügavalt usklik.
5.Inimene ei taha tunnistada abstraktset mõtlemist kui loomuliku asjana, mis inimese juurde kuulub ning seetõttu kardab jääda häbisse nö. ,,lihtsa ja madala" mõtlemise tunnistamisega loomuliku asjana.Teda ahvatleb rohkem preemia selle eest, kui ta laidab abstraktse mõtlemise maha. 6.Inimene, kes teab mis on mõtlemine ja abstraktne erineb tavalisest seltskonnast selle teadmise varjamise tõttu, kuna inimene, kes midagi varjab pingutab tavaliselt üle ja näeb seetõttu tobe välja. Kultuurne inimene näeb hästi läbi ajaleheartiklis satiiri eest välja pandud preemia tõttu kirjutatud teost.Põhjuseks võib tuua selle, et keegi ei soovi end narriks teha ja seetõttu ei kirjuta avalikult tõsiselt sellistel teemadel. 7.Lihtrahvas laidab kordasaadetud teo otsekohe maha asja tagamaadesse süvenemata, inimesetundja aga seevastu hindab olukorda tervikuna ja mõistab selle tegelikku olemust. 8.Turueit näeb naisterahvas vaid halba isiksust, sest see naine nimetas munasid mädadeks ja
Poliitikat teevad : Riigivõimu asutused Erakonnad ehk partied. Huvirühmitused Poliitika liigid : Hariduspoliitika. Eluasemepoliitika. Sisepoliitika. Regionaalpoliitika. Sotsiaalpoliitika. Keskkonnapoliitika. Välispoliitika. 3. Nimeta demokraatliku poliitika eesmärgid - Demokraatliku poliitika eesmärgid : Tagada iga rahvuse püsimajäämine. Tagada iga rahvuse kultuurne areng. Ühes riigis elavad rahvad pooldaksid kehtivat ühiskonnakorraldust. Ühes riigis elavad rahvad austaksid selle maa seaduseid. 4. Nimeta infopoliitika tunnused demokraatlikus riigis. - Infopoliitika tunnused demokraatias : Ajakirjandus on vaba. Infoallikaid on palju. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimu ja ametnike tegevus on avalik ja läbipaistev. Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid.
ressursse kulutas. Veel üks eelis kõrgemaks positsiooniks on haridus. Isegi selles on paremini kindlustatud inimestel paremad võimalused. Rikkamad saavad lubada kalleid erakoole ja õpetajaid ning riigieelarveväliseid ülikoolikohti kuni lõputunnistuste võltsinguteni välja. Alati ei kaasne sellega küll suurem haritus, kuid levinud arvamus on, et jõukamad on ka intelligentsemad. Eeliseid on neil selleks küllaga. Eestis on kultuurne olemine üsna kulukas. Käibemaksu tõusmise järel on raamatud, kontserdid ja teatrietendused nii mõnelegi üle jõu käivad. Peale harituse on ka näilised võimusümbolid, nagu kallid autod ja uhked majad, rikaste pärusmaa. Nii nukker kui see ka poleks, aitab varanduslik seis võimu saavutamisele palju kaasa. Raha paneb inimesed alatult käituma. Vara nimel on tapetud ja rünnatud, rüüstatud ja vallutatud, end naeruvääristatud ja väärtushinnanguid unustatud
Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Lunyu" nime all ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev. Kulg on korra ja püsivuse alus ja on oluline inimese, riigi ja ühiskonna seisukohalt. Inimene saab normaalselt elada vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt. Allikad: Wikipedia, õpik ,,Muistne kirjandus"
saa kunagi olema nii konkreetne kui seda on asja mõistmine. 5.Inimesele, ei soovi tunnistada, et ta selliseid asju ei tea, kuna see võib ta mainet või enesehinnangut langetada ja seetõttu üritab selle eest põgeneda. 6.Inimene, kes teab mis on mõtlemine ja abstraktne erineb tavalisest seltskonnast selle teadmise varjamise tõttu, kuna inimene, kes midagi varjab pingutab tavaliselt üle ja näeb seetõttu tobe välja. Kultuurne inimene näeb ka hästi läbi ajaleheartikklis vaid satiiri eest välja pandud preemia tõttu kirjutatud teost, kuna keegi ei soovi ena narriks teha ja seetõttu ei kirjuts avalikult tõsiselt sellistel teemadel. 7.Lihtrahvas laidab kordasaadetud teo otsekohe maha asja tagamaadesse süvenemata, asjatundja aga seevastu hindab olukorda tervikuna ja mõistab selle tegelikku olemust. 8.Turueit näeb tema munad mädadeks nimetanud naisterahvas vaid halba isiksust, kes solvas
värvimassiga Karel Appel, Asger Jørn, Corneille Pariis Kerikis esile ekspressiivne abstraktsionism Kunstnikud maalisid reljeefitaolist paksu värviga kindlate piirjoonteta kujundeid P. Soulages (laiad värvilindid) ja Saksamaal sündinud H. Hartung (hoogsad jooned heledal toonil) Soulages Hartung J. Dubuffet hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest brutaalne kunst (art brut) on väärtuslikum kui ,,kultuurne". Kunstiks kõlbavat kõik objektid, peaasi, et põhjustaks üllattust, sokki. Tema (tihit 3d) maalid meenutasid kobrutavalt ja podisevat juhuslikult tardunud massi Neodada Taust 1950-60 vahetused tugevnes NY's ja Pariisis opositsioon abstraktse ekspressionismiga, kuna see oli muutunud massiliseks moeks Avangardne kunst aga peab väljendama opositsioonilisi ideid ja meeleolusid Eeskujuks võeti dadaim ja M Duchamp'i pärand Kunst Pariisis Y
tolleaegsele läänemaailmale. 1920ndaid aastaid ongi nimetatud ,,kergemeelseteks kahekümnendateks". Lõbutseti olukorras, kus suur osa ühiskonnast nii eestis kui mujal oli alles üsna vaene. Kuid ka kehvem rahvas võis endale mõnikord lubada lõõgastust mustkunstnik San Martino DeKastrozza trikke vaadates või kinos käies, kus sai näha eelkõige Ameerika ja Saksa filme Pickfordi, Chaplini, Garbo või Dietrichiga peaosas. Maalgi levis seltside ja rahvamajade kaudu n.-ö. Kultuurne meelelahutus, mis vana ,,kiigekultuuri" lõplikult tagaplaanile tõrjus. Külad olid veel rahvarohked ja elujõulised (1930ndate lõpul koguni kurdeti, et Eesti küla on ülerahvastatud), ning maakohtades viljeldava harrastuskultuuri kandeind oli lai. Näiteks võis suvalisest külast leida dzässorkestri või registreeritud spordiklubi. Laulukoorid ja näiteringid olid nagunii, need olid olnud juba 19. Sajandil
Tema täispikk nimi on Mihhail Afanasjevitš Bulgakov. Ta oli vene kirjanik. Mihhail Bulgakov sündis 15. mail 1891. aastal Kiievis, mis tollal kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Peres oli seitse last, tema oli esiklaps ning tal oli 4 õde ja 2 venda. Isa Afanasi Bulgakov töötas õppejõuna Kiievi Teoloogilises Seminaris ning ema Varvara Mihhailovna oli endine õpetaja. M.Bulgakovil oli õnnelik lapsepõlv. Bulgakovite pere oli sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Kõik see tekitas temas huvi teatri vastu. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega.
sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7. Lihtrahvas näeb mehes ainult mõrvari külge ja seetõttu ignoreerib kõike muud selle mehe suhtes (hävitavad tema ülejäänud inimloomuse). Samalajal inimesetundja hindab olukorda tervikuna ja üritab aru saada, mis on viinud selle inimesi kuriteo toimepanekuni. 8
suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. 22) millist kunsti tegi Jean Dubuffet, mida tähendab ,,art brut", kuidas suhtus ilusse? tegi jõhkraid inimese kujutusi, hiljem maalis väga passtoosselt, hakkas värvilse lisama igasugu matrejale (liiv, puulehed) tegi ka teoseid põrandale. art brut tähendab ,,brutaalset" kunsti, see on väärtuslikum kui ,,kultuurne", ilu nägi koledas. 24) milliseid töid lõi Klein? lemmikvärv? mis voolu alla kuulub? lõi ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, hiljem keskendus sinisele värvile, tema lemmik kõige abstraktsem, kuulub neodada alla. oma sinisega kattis lõuendile kinnitatud pesukäsna saades poolpehme reljeefi. 25) mis olid Y. Kleini ,,antropomeetriad"? alasti naised määrivad orkestri saatel üksteist värviga kokku, lohistasid üksteist mööda põrandale laotatud lõuendit.
suhtuda. Inimesi peab suunama vastavate isikute juurde, kes neid sõltuvusega võidelda aitaksid, mitte nende aadressil nalja viskama. Alkoholi vastu võitlemiseks on vaja Eestis uut lähenemist. Minu arvates põhineb kõik suhtumisel ning hetkel on meie suhtumine vale. Inimeste kallal ei ole mõtet kogu aeg näägutada, kui halb on alkohol ja kuidas Eesti inimesed ei saa ilma selleta kuidagi olla. Alkohol ei ole tingimata midagi kurja, Jeesuski olevat vee veiniks muutnud ning kultuurne tarbimine pikendavat eluiga. Pessimism ei aita, vaid tuleb hoopis teadlikumalt suhtuda ja suunata, eriti noori, alkoholi mitte tarbima. Vanematel tuleks ka lapsi suunata erinevatesse huvialaringidesse, sest kui inimene on tegus, siis pole tal aega lihtsalt niisama aega surnuks lüüa.
annaabi.ee 
