India Kultuur (0)

India Kultuur
Induse kultuur oli pronksiaegne  tsivilisatsioon  Loode-Indias, Induse jõe orus 3300-1300 eKr (tippaeg 2600–1900 eKr), India varaseim kõrgkultuur.[3] Induse kultuuri nimetatakse vahel ka Induse oru tsivilisatsiooniks või  Harappa kultuuriks selle ühe peamise asula järgi. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar- Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon; viimane neist põhinebGhaggar-Hakra jõe samastamisel "Rigvedas" "Nadistuti suktas" mainitud  Sarasvati jõega, kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav.
Induse kultuur koondus Induse jõeoru ümber ja Pandžabi regiooni, hõlmates ka Ghaggar-Hakra jõeoru ning Gangese ja  Yamuna  jõgede vahelise ala.
Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal.[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.[11] Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on  Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluv Mohenjo- Daro , mis asub samuti tänapäeva Pakistanis.
Harappa keelest puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostanud protodraviidi, elami-draviidi, (para-)munda ja indoeuroopa keeltega mitmed teadlased, näiteks Iravatham Mahadevan,  Asko Parpola, F.B.J. Kuiper,Michael Witzel ja Shikaripura Ranganatha Rao. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini Lõuna-Aasias tuliseid vaidlusi.
Induse kultuur oli eelkõige  linnakultuur . Säilinud kirjalikke mälestisi pole tänini lõplikult dešifreeritud. On teada, et Induse jaMesopotaamia vahel toimus meritsi kaubavahetus. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku eKr ja selle viimased alad langesid   aarjalaste sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale  India kultuurile .
Teine allikas:
Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo.
Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga.
Mitmed kultuurilised praktikad , kombed ja isegi monumendid on selle näiteks. India ühiskond on pluralistlik , mitmekeelne ja – kultuurne.
Religioon on Indias väga avalik asi – palju praktiseeritakse suursuguste, elurõõmsate ürituste läbiviimist, mis peidavad endas sügavamaid tõekspidamisi.
Varajasemad kirjanduslikud traditsioonid Indias olid suulised, enamus neist on pühad teosed, mis pärinevad hindu traditsioonist (näiteks Veedad , eeposed
Religioon
India on religiooni poolest maailmas ilmselt kõige mitmekülgsem maa, kus kogu ühiskond on sügavalt usklik.
Religioon mängib keskset ja otsustavat rolli inimeste ja terve maa elus.
Praeguseks on Indias 80% hindusid, hinduismi peetakse maailma kõige vanimaks usuks. Islam on Indias levinud 13% rahva hulgas.
Sikhism , ayyavazhi, budism ja dzainism on Indias tekkinud religioonid, mis on tugevasti mõju avaldanud ka teistele maadele. Kristlus , zoroastrism , judaism ja bahai on väiksemas osakaalus.
Hinduism on religioon, mis põhineb veedadel ja teda peetakse ka veeda religiooni otseseks järglaseks, hinduism koosneb mitmetest sektidest.
Jumalate panteon on suur ja neid kõiki peetakse ülima jumala Brahmani ilminguteks .
Enim kummardatakse Šivat ja Višnut.
Šiva on hävitaja, kuid just ka kõige halva hävitaja, Višnu on tuntud kui säilitaja ja tihtipeale teatakse paremini tema kehastusi Krišnat ja Ramat.
Budism on Põhja Indias 6s e.m.a. tekkinud religioon, mis levis üle Aasia ja põhineb Budhha õpetusel. Budism levis India kontinendil 5 sajandit peale tema surma ning levis Kesk-,Kagu- ja Ida Aasiasse järgneva kahe tuhande aasta jooksul. Tänapäeval on budism Indiast pea aegu et kadunud.
Jainism on üks suurest neljas Dharma religioonist, mis pärineb Indiast. Hiljem tekkisid kaks uut usuvoolu:
1. svetćmbara (kandsid valgeid rüüsi, et näha kõiki putukaid - et neid mitte tappa)
2. digambara ( taevasse rõivastunud, st. käisid ilma rõivasteta)
Jainistid on ranged taimetoitlased , igasugune tapmine on keelatud, isegi kärbse tapmine on suur kuritegu .
Samas budismis on nii, et kui munk pole looma ise tapnud , või kui seda pole tapetud spetsiaalselt tema ajaoks, siis võib ta liha süüa.
Jainistid jagasid maailma elavateks ja elututeks asjadeks.
Valgus ja vari on ka mateeria .
Maailm on täis elusid (inmesed, loomad, põrguolendid jne. ), kelle eesmärgiks on saada puhtaks.
Tunnistavad ka karma seadust.
Islam jõudis Indiasse 8. sajandil. Järgnevatel aegadel andis ta palju juurde niigi rikkale India kultuurile, suurte monumentide hulgas on näiteks Taj Mahal .
Ayyavazhi on religioon, mis tekkis Lõuna Indias 19. sajandil.
Ametlikult peetakse teda hinduism-i sektiks ja kuigi ta ei ole saavutanud ametlikku tunnustust, on ta filosoofia ja religioossete praktikate poolest erinev ta hinduismist.
Lõuna Indias on umbes 7000 usukeskust.
Zoroastrism on muistne pärsia religioon, mida tänapäevani Indias praktiseeritakse.
Sikkhism tekkis Loode-Indias, Punjabis, u 400a tagasi. Sikhid järgivad 10 sikhi guru õpetust, mis on kirja pandud nende pühas raamatus Guru Granth Sahib.
Seda raamtut loetakse nenede üheteistkümnendaks ja viimaseks guruks.
Sikhism sarnaneb bhakti liikumise  (hinduism) ja sufismiga ( islam ).
Judaism kauba kontaktid Vahemereäärsete piirkondade ja India läänerannikul asuvate asunduste vahel viisid väikse juudi kogukonna tekkimiseni Indias nii vara kui esimesel aastatuhandel e.m.a.