Mõisted ja seletused Viljaka poolkuu ala – piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsioonid. Alepõllundus – põlluharimise viis, mida kasutati metsarikkamates piirkondades. Põlde valmistati ette puid põlema pannes ja seejärel kasutati tuhaga kaetud maad põlluna. Linn – suur asula või haldusüksus, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega ning sellele on antud linnaõigused ja linna nimetus. Kõblas – põlluharimise tööriist. Ader – põlluharimise tööriist. Pronks – vase ja tina sulam. Viljelusmajandus – inimesed kasvatasid endale ise toitu. Ühiskondlik tööjaotus – tehtavad tööd jaotati ühiskonnas laiali, st osa tegeles põlluharimisega, osa käsitööga jne. Varanduslikud klassid – inimesed jaotusid klassidesse selle järgi, kui jõukad nad olid ning kui palju nad omasid. Riiklus – rikkamate seast olid esiletõusnud elukutselised valitsejad, kes kontrollisid...
jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst. Inimesed olid loodusega tihedalt seotud ja küttimise tulemusena kujunesid välja koopamaalingud (kaasati ka värve), esimesed joonised kraabiti muidugi luule, sarvele või kivile. Mitmesugustest materjalidest (nt. luu ja kivi) arenesid välja skulptuurid. Tekkis käsitöö, ajapikku hakati kaunistama ka tööriistu. 3. Tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused 1) viljelusmajandus (ettenägelikult mõeldakse toidule) 2) varanduslik kihistumine (võimu poolest, rikkad, vaesed jne.) 3) riiklik korraldus (käskude jagamine, täitmine) 4) kiri (märgitakse asju üles) 5) vaimne tegevus (traditsioonid, kombed, usk jne.) Tekke põhjused 1) Koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusmajandusele. 2) Sama keel, koonduti kokku, moodustati rahvus.
Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajärk 500-338 eKr * Kreeka-Pärsia sõjad (Kreeka võitis): 490 eKr Maratoni lahing, 480 eKr Salamise merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks
saab seal põllundusega tegeleda (Niilus ajas üle ja niisutas maad). Ilma selleta oleks see võimatu kuna Egiptuses ei saja peaaegu üldse. Niiluse üleujutused kestsid juulist sügiseni. Pärast vee taandumist külvati seeme maha ja kevadel saadi saak. Tänu sellele tekkis sealsele rahvale korrapärane elurütm. Kuna Egiptuse riik oli eraldatud teistest, säilis ka neil paremini oma traditsioonid ja stabiilsus. Tsivilisatisooni tunnused 1. Inimühiskonna organiseeritus 2. Kõrge kultuuritasemega ühiskond 3. Varanduslikult kihistunud ühiskond 4. Religioon 5. Üle mindud viljelusmajandusele Egiptuse kirjandusliigid Peamiselt kirjutati lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. See kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiatest. Kirjutati ka hümne. Egiptuse kuulsaim kirjandusteos on ,,Sinuhe jutustus". 3 religiooni tunnust Templid Jumalad Preestrid Uue riigi(u 1550-1075 a eKr) 2 tunnust Taastati riigi ühtsus
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel.
Kas tsivilisatsioonide arengus on ühiseid jooni? Pärast esimeste inimeste kujunemist hakati algsest elupaigast välja rändama. Enne, kui hakkasid tekkima suuremad kogukonnad, olid inimesed rännanud juba Maa erinevatesse paikadesse. Alates 3000.aastast e.Kr hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid ehk hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad. Väidetavalt on iga tsivilisatsiooni tekkes midagi ühist. Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile
linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitsesid Idamaade üle, nimetatakse hellenismiperioodiks. Sõna Hellenism tuleb sellest, et kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks, mis nende jaoks tähistas madala kultuuritasemega orjasid. Hellenismiperioodil tekkis palju kreekapäraseid linnu Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias ja ka Induse ääres. Sulati ühtseks kreeka keelt rääkivaks rahvaks ühiste kommete ning tavadega. Pärast Aleksander Suure surma toimusid sõjad, mille käigus tekkisid kolm hellenistlikku suurriiki : Egiptus, Selekuiidide riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud
Keivin Kivimägi 10A Vanimate tsivilisatsioonide erinevad jooned (Egipt. ja Mesop.) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid · rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linn...
(Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca Vana Babüloonia (1800 1600 eKr) kuningas Hammurapi; · A) laiendas riigi piire · B) korrastas riigisüsteemi
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud
Esimesed teadaolevad tsivilisatsioonid hakkasid kujunema alates III aastatuhandest eKr. Mesopotaamias ja Egiptuses. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult soodsaimad elutingimused. Tsivilisatsiooni all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi ning defineerime kui - kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist ent tuntud inglise teadlane Arnold Toynbee on jaotanud inimkonna ajaloo kogunisti 13-ks tsivilisatsiooniks. Tsivilisatsiooni tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste
Tsivilisatsioonid on olnud olemas juba ürgsetest aegadest alates. Teadlaste arvates hakkasid tsivilisatsioonid tekkima alates III at eKr. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult kõige soodsamad elutingimused. Tsivilisatsioonide all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Tsivilisatsioonide jaoks on välja mõeldud ka definitsioon: see on kõige suurem kultuurilis- eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Kuulus inglise teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13-ks tsivilisatsiooniks, tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist. Tsivilisatsioonide tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti selles, et esimeste
Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus
Aleksander Suur e. Makedoonia Aleksander-antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht,Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.Palestra-Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis, mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks.Teater-sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette.Ahhailased-muistsed kreeklased,Doorlased-madalama kultuuritasemega elanikud,kes tulid Balkani poolsaare põhjaosast.Joonlased-lahkusid,kuna ei tahtnud seguneda doorlastega.Hellenid-kõik kreeklased kokku.KIRJANDUS tragöödia-Aischylos``Erasteia``,Sophokles``Kuningas Oidipus``.komöödia- Aristophanes``Linnud``TEADUS- ajalugu-Herodotos``Historia``,matem:Pythagoras,Eukleides,Archimedes,Ptolemaios,meditsiin- Hippokrates.KUNST-vaasimaal-mustafiguuriline,punasefiguuriline vaas,arhitektuur:templid-Nike
Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Perekondade teke,varanduslik kihistumine,ebavõrdsus,tekivad erinevad klassid,sõjaväed,riigi teke,huvi kultuuri ja hariduse vastu.Tsivilistatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad,nim ka varasteks kõrgkultuurideks ~5000 a.t.On toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele(alates pronksiajast)Varanduslik kihistumine,riikluse teke,kirja olemasolu(5000 a.t sumeritel Mes.ja egiptlastel)vaimne tegevus koolides(koolide teke,kirjanduse,teaduse ja kunsti areng,vaatlused ja religioonid.On kujunenud ühiskondlik tööjaotus.Primaarne tsivilisatsioon.~3000 ekr leidis aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres
ainult arvata. Kindel on aga see, et kunsti teke näitab nüüdisinimese paremat abstraktse mõtlemise võimet, kui varasematel inimlaste liikidel. Just seesama abstraktne mõtlemine võis olla põhjus, miks nüüdisinimene jäi olelusvõitluses muudest inimliikidest (nt neandertallastest) edukamaks. 11) Mis on tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur? (Konspekt/ õpik lk 195) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. 12) Nimeta tsivilisatsioonide tunnused (5) (Konspekt/ õpik lk 25) 1. Põlluharimine ja karjakasvatus 2. Ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. Riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. Kirja teke 5. Kõrgkultuuri arenemine (nt kirjandus, teadus) 13) Kuhu ja millal tekkisid kaks esimest primaarset tsivilisatsiooni (Mesopotaamia ja Egiptus)
elulaadist poliitikasse sekkumisesest Talcott Parsons'i järgi 20. sajandi lõpus mitmeks kihiks sõltuvalt... isikuomadustest (nt kompetents) sotsiaalse rolli täitmisest omandist (nii materiaalsest kui vaimsest) 9. Mõisteid sotsiaalsest staatusest Sotsiaalne stratifikatsioon inimeste järjestumine kihtidesse sõltuvalt nende objektiivsetest (tegevusaladega seonduvatest) ja subjektiivsetest (väärtushinnangute ja kultuuritasemega seonduvatest) sotsiaalsetest parameetritest Sotsiaalne straatum sarnaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste võimalustega inimeste grupp. Sotsiaalne staatus inimese positsioon konkreetses kogukonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide liikumine staatusliku hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt 10. Ühiskonna kolm sektorit Avalik sektor
VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED Sõna"tsivilisatsioon" tuleb ladina keelsest sõnas civilis ja tähendab suhteliselt kõrgelt arenenud kultuuritasemega ühiskonda. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on varanduslik kihistumine, riiklikuse olemasolu, ühiskondlik tööjaotus, rahva olemasolu ühiskondlik tööjaotus ja kirja olemasolu. Vihmaga niisutavad alad on need, kus põhiline niisutus on vihm. Selleks, et põlluharimine ja saak oleks hea, on vaja sooja kliimat ja piisavas koguses sademeid. Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr Väike-Aasia tasandike steppides, Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil elasid Hetiidid
20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24.Joonista mustafiguuriline ja punasefiguuriline vaas. 25.Millega said tuntuks Aristoteles ja Herodotos? 26.Nimeta vanaaja 7 maailmaimet! 27. Kuidas on kreeka keeles: Kreeka, mittekreeklasest madalama kultuuritasemega inimene, tähestik, parimate võim, koosjooming, meeste ruum, veinisegamisnõu, armuke, alasti noormees, riietatud neiu, poistermastus, tüdrukutearmastaja, linn, ainuvalitseja, pikkades viirgudes sõjavägi, Sparta kodanik, Sparta maaori, Sparta vaemate nõukogu, rahvavõim, väejuht, Ateenas elavad võõramaalased, eesvärav (uhke sissekäik), Ateena neitsitempel, lapse (poisi ) juhendaja, ennustus, vanema põlvkonna jumalad (Maa ja taeva lapsed), alasti
piiskop, alluv piirkond diötsees, sinod: üleriigiline kirikukogu, Pühakirja sünd - Uust Testament - kujunes 2. sajandil (kreekakeelne) - 60ndatel aastatel evangeeliumid (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese) + lood apostlite tegudest · Mõisted · Ajalooline aeg- alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Tsivilisatsioon- hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond · Patriarhaalne-isa valitsuse alune, võim kuulub meestele · Matriarhaalne- ema võimu alune, elu juhivad naised · Hieroglüüfkiri-piltkiri, kasutati Egiptuses · Mastaba-Vana-Egiptuse valitsejate matmispaik · Vaarao-Muinas-Egiptuse valitseja · Animism-uskumus, et kõik on hingestatud · Polüteism-mitme jumalaga usk · Monoteism-ühe jumalaga usk · Tsikuraat-Mesopotaamias jumalatele ehitatud hoone · Messias-salvimisega pühitsetud kuningas
Kui enne ristisõdu olid Vahemerel võimutsenud Araabia kaupmehed, siis nüüd hakkasid seal võimutsema Euroopa kaupmehed. Neist enim Itaalia kaupmehed. Positiivne oli, et ristisõjad aitaid kaasa käsitöö arengule. Nimelt Euroopa meistrid õppisid Idamaadest neile seni tundmatui töövõtteid. Tunduvalt laienes seetõttu kaupade valik. Tähtis oli ka see, et Idamaade kultuuriline mõju hakkas nüüd üha enam jõudma Euroopasse. Seni olid Idamaad olnud kõrgema kultuuritasemega kui Euroopa. Näiteks hakkasid eurooplased end rohkem pesema. PTK 18 AADEL Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotamine seistustesse. Eri seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks seisuseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine, kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või
rohkust (ilmastik, jõed, linnud, koduloomad...jne), üldiselt hakkas kunstis sel ajal domineerima geomeetrilised ornamendid, mustrid, kaunistused) 6) Usk tekkis kuna muinasaja inimesel oli elus palju mõistmatuid asju ja nende asjade seletamiseks arvati, et igal loodusobjektil on oma hing, keda pidi austama, et saada paremat saaki. 3. Tsivilisatsioonid 1) Tsivilisatsioon- hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskonda (Vanal ajal tsivilisatsiooni mõiste = riigi mõistega), mõiste tekkis 18. Saj Prantsusmaal · Tsivilisatsiooni tunnused: a) viljelusmajandus b) varanduslik kihistumine c) riiklik korraldus d) kiri e) vaimne tegevus · Tsivilisatsioonid tekkisid kuna: kaubandus arenes, tekkisid linnad, mis vajasid
Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid. MAALIKUNST KESKAJAL Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), altarimaal ning klaasi- ja
Kaotati rahavakoosolekud Keisri tiitel piiramatu võim, ka magistraatode otsuste üle Kuna senati tegevus võis siiski keisri tegevust takistada püüdsid keisrid senatiga läbi saada Kodanikkond kasvas kodanike õigusi jagati kõigile meestele(seetõttu muutus kodaniku tiitel tähtsusetuks) Senaatoriteks tõusid ka Itaalia linnad ja ka provintside esindajad · Ida- ja lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid kõrge kultuuritasemega juba enne Rooma vallutusi Olid kõige jõukamad alad keisririigist Eksporditi käsitöötooteid, luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Kreeka keel Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia olid enne Rooma vallutusi riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumist. Erandiks oli Põhja-Aafrika, mis oli juba Kartaago hiilgeaegadest rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Linnad tekkisid alles peale Rooma võimu alla minekut ning olid algusest peale
AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM 1. Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon. Mõiste ''tsivilisatsioon'' tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on... 1) Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas. 2) Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks.
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka
ka sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine. Kõige vähem oli ühiskonnas ülikuid, kuid nendel oli kõige rohkem õigust. Palju oli vabu linnakodanikke ja ka orje. Rauaaeg algas siis, kui hetiidid leiutasid raua toorsulatuse. 5. Selgita, kuidas tekkisid tsivilisatsioonid (Catal Hüyük, sekundaarne, primaarne, eeldused, tunnused, viljakas poolkuu, kirja tekkimine, riiklus). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond; 2) varanduslik kihistumine ühiskonnas; 3) oli kujunenud riiklus (ülikud ja nende ametnikud juhtisid ühiskonna tegevust tuginedes seadustele); 4) tarvitusel oli kiri (selle abil pandi kirja majandust ja riiki puudutavad tegemised); 5) mitmekesine vaimne tegevus (teadus, kirjandus, usk).
Alguse said riide kudumine ja savinõude valmistamine. Metallide kasutuselevõtt. 4. Aastatuhandel eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vase ja tina sulamit- pronksi. Samal ajal leiutati ader ning mindi üle künnipõllundusele. Rauast esemete valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr. Põlluharimiseks soodsamad metallileiukohtadele lähemal paiknevad piirkonnad arenesid kiiremini. Tekkisid linnad. Tsivilisatsioonide sünd. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond: põlluharimine ja karjakasvatamine, varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid jõgede äärde . 3. Egiptus 3.1 Geograafilised ja looduslikud olud. Egiptus paikneb Niiuse kesk- ja alamjooksul. Jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubia. Idast ja läänest piiravad Egiptust poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud,
ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks) · Spengler tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring; igal tsivilisatsioonil on oma hiigelaeg; ,,Õhtumaa" areng on jõudnud viimasesse etappi. · Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa · Akadlased sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca. · Hetiidid lüliks Vana-Idamaade ja Egiptuse vahel; olid esimesed rauakasutajad; eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid · Foiniiklased head meresõitjad; rajasid kolooniaid; tähestiku loojad · Egiptus: 1) Vana Riik (27.-21.saj eKr) sisemine ühtsus isoleeritus
· Evolutsiooniteooria looja (Inimene on arenenud ahvist) Australopiteekus neandertallane Homo sapiens · Australopiteekus on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Kõnnib kahel jalal ja tema peaaju on arenenud kõrgemale tasemele. · Neandertallane on Homo erectus (sirginimese) ja Homo sapiensi vaheline lüli. · Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult. · Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Teoreetikud · Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, ,,kultuuri arend on nagu aastaring" · Fukuyama - ,,elavad ja surnud tsivilisatsioonid", kokku on 23 · Huntington - tsivilisastioonide kokkupõrge, kuid see pole igavene Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused
Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid. MAALIKUNST KESKAJAL Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), altarimaal ning
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres:
vahe? 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE 11 PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID JA TSIVILISATSIOONI LEVIK VANAAJAL primaarsed tsivilisatsioonid tsivilisatsiooni levik vanaajal Varased tsivilisatsioonid Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kuju- nema tsivilisatsioon. Selle ladina keelest tuletatud terminiga (civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik) tähistatakse hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Neil kõigil oli teatud iseärasustest hoolimata ühiseid jooni, mida võib pidada varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks. 1. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piir- konnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandu- sele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ning karjakasvatajate ühis konnad
vahe? 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE 11 PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID JA TSIVILISATSIOONI LEVIK VANAAJAL primaarsed tsivilisatsioonid tsivilisatsiooni levik vanaajal Varased tsivilisatsioonid Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kuju- nema tsivilisatsioon. Selle ladina keelest tuletatud terminiga (civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik) tähistatakse hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Neil kõigil oli teatud iseärasustest hoolimata ühiseid jooni, mida võib pidada varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks. 1. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piir- konnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandu- sele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ning karjakasvatajate ühis konnad
australopiteekus e lõunaahvlane esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel, kes aju suurenedes hakkasid kahel jalal käima neandertallane - on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, tegutses ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi Homo Sapiens e tarkinimene inimesega sarnanev liik, kes ilmus u 40 000 aastat tagasi Euroopasse 3. Tsivilisatsioonid tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas)
17. sajandist pärit loits, aga ka nt. ,,Raua needmine", mille tekst on pärit osaliselt ,,Kalevalast"). VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA Mesopotaamia Egiptus Assüüria Vana-Kreeka Vana-Rooma Iisrael Inimene, ühiskond, kultuur I, lk. 11, 12: ,,Alates III aastatuhandest eKr hakkas maailma mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon nn hästi korraldatud ja kõrge (minu kurs. v.j.) kultuuritasemega ühiskond. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Neil kõigil on teatud iseärasustest hoolimata ühiseid jooni, mida võib pidada varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks. 1. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti
- Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja kasutamine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia umbes 3000 eKr Egiptus umbes 2500 eKr Ameerika tsivilisatsioonid: Peruu, Kesk-Ameerika umbes 1600 eKr 3. Egiptus Looduslikud olud: Korrapärased üleujutused 3 aastaaega Eraldatus kaitse võõrmõjude ja vaenlaste eest.
suurenemise ning ei toodetud enam ainult oma tarbeks. Tekkis eraomand, suhukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks. 2. Tsivilisatsiooni tekkimine Varased tsivilisatsioonid. Alates kolmandast aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Selle ladina keelest tuletatud terminiga (civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik) tähistatakse hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisiis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 3
lokalisatsioon. (erinevad arvutamise strateegiad, mentaalse rotatsiooni ülasended). Kui üks lokalisatsioon saab kahjustada, võivad teised olla piisavad, et funktsiooni käigus hoida (peab erinevaid viise õppima). 3. Eriliselt inimomaste oskuste areng sõltub otseselt sotsiaalselt edasiantavast kultuuripärandist. Seetõttu lokaliseeruvad sama ülesande lahendamisel funktsionaalsed süsteemid erinevate kultuuritasandiga inimestel erinevalt. Madalama kultuuritasemega inimese funktsionaalsed süsteemid sarnanevad rohkem laste omaga. Sama lokalisatsiooniga kahjustuse tagajärjed sõltuvad kultuurist. *kultuur ei üle midagi konkreetset indiviidi kohta. Kambad, näiteks sotsiaalses suhtumises. Hoiakute, väärtuste teema esiplaanil. Kõik ühtemoodi – ei tähenda, et kultuurist vaba. Kultuur – keeles kodeeritud informatsioon ja kogemused. Sooliste erinevuste neurpsühholoogilisi aspekte 1
Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega. Majordoomused pakkusid neile omalt poolt varju ja Paavst omakorda edutas Majordoomuse ehk siis Pippini kuningaks. PILET 4 Varaste tsivilisatsioonide sünd Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- Sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused: · karja ja viljakasvatus · varanduslik jagunemine · kirja olemasolu · ühiskondlik tööjaotus · riikluse kujunemine · kitsa kultuuri areng (teadus, kirjandus) Paiknemine: jõgede ääres Eufrat ja Tigris Ristiusu kirik keskajal Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine. M. Lutheri õpetus.
Mõju ühiskonna arengule: Pronks hakkas kivi tööriistamaterjalina kõrvale tõrjuma. Leiutati ader. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Mehe kui põlluharija osatähtsuse kasv ühiskonnas. Metallide kasutuselevõtt ja üleminek viljelusmajandusele suurendasid erinevusi inimese arengutasemes: kiiremini hakkasid arenema põlluharimiseks soodsad ja metallirohked alad, kus kujunesid välja varased/primaarsed tsivilisatsioonid. tsivilisatsioon sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsivilisatsiooni tunnused: Tekkisid pärast viljelusmajandusele üle minemist ja metalli kasutamist. Välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks, oli kujunenud riiklus. Tunti kirja, sellega kaasnes kõrgkultuur. Viljakas poolkuu: sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia (sumerid) alad. Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus, kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt
Nende kõrval oli ka teisi, väiksemaid religioosseid kogukondi, näiteks islami ismaeliitlikust harust välja kasvanud druusid. Teistes Araabia kalifaadi osades elanud juudid toetasid küll Palestiina juute, aga ise sinna tagasi ei pöördunud. Juudi kultuurikeskuseks oli siis Hispaania lõunaosas paiknev Córdoba kalifaat. Palestiina jäi tähtsusetuks provintsiks. Kuigi ka araablased kuulutasid Jeruusalemma oma pühaks linnaks, elasid valitsejad riigi kõrge kultuuritasemega pealinnades, algul Damaskuses, hiljem Bagdadis ja Kairos. Juutide elu araablaste võimu all oli üsnagi edukas. Nad elasid islamimaailmas tunduvalt paremini kui Euroopas, kus neid taga kiusati ning osadest riikidest isegi välja aeti. Moslemite valitsusaega Hispaanias (711-1491) peetakse keskaegse Euroopa juutluse kuldajastuks. Kui aga rekonkistadoorid Hispaania tagasi vallutasid, pidid juudid sealt oma elu pärast kartes põgenema, kuna kõik, kes kristlust vastu ei võtnud, hukati.
tagasi. Kehaliste tegevuste (tööriistade kasutamise) õppimise /kehalise kasvatuse (sõjalise ettevalmistuse) kujunemine tsivilisatsioonide-eelsel ajal: vajaduspõhine Vanaaeg. Vanaaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): Vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kuluuri ajastu. Tsivilisatsioonide tekkimisest u 4. aastatuhat eKr kuni antiikkultuuri hääbumiseni 5.-6. saj. m.a.j tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (tehti midagi peale eluks vajaliku tootmise) pealikuriigid ca 20000 elanikuga kogukonnad, mida juhtis kõrgeima saatusega perekonna vanim liige Vanaaja riikide kuulsad valitsejad: Hammurapi(Babüloonia); Amenhotep IV (Egiptus); Aleksander Suur (Egiptus); Kyros Suur (Pärsia); Saalomon (Kaanan?); Caesar (Vana-Rooma); Octavianus (Egiptus, Rooma) Vanimad eeposed: Gilgames (sumeri), Mahabharata (India), Ilias ja Odüsseia (Vana- Kreeka),
piirkondade arengutasemes. Põlluharimiseks soodsamates ja metallileiukohtadele lähemal paiknevates piirkondades järgnes senisest palju kiirem areng, mis viis peagi klassiühiskonna, kõrgkultuuri ja riigi tekkele. Suures osas maailmast aga jätkus elu veel pikka aega traditsioonilisel moel. Varased tsivilisatsioonid Termin tsivilisatsioon tuleneb ladina keelest (civilis linnaühiskonda ja riiklikku korraldusse puutuv) ja tähistatab sisemiselt küllalt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt leidis see aset enamvähem üheaegselt IV aastatuhande teisel poolel eKr. Mesopotaamias (tänapäeva Iraagis) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Mõneti hiljem tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (III aastatuhande keskel eKr.) Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u. 2000 a. eKr
Esimene käik Austraaliasse lõppes ebaõnnestunult, sest see tundus täiesti tühi maa. 1770 jõudis James Cook Austraaliasse aja avastas seal vilja kandvad maad, mille tulemusena hakkas Euroopa Austraalia vastu huvi tundma. Maadeavastuste mõju Euroopa arengule. Tulevad paljud uued kaubad, aga tulevad ka haigused nagu süüfilis jne. Samas viivad eurooplased haigusi ka koloniseeritud maadesse. Tsivilisatsioon Hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) Viljelusmajandus 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Vaimne tegevus ja kultuur Tsivilisatsiooni tekkimiseks peab olema viljaka poolkuu piirkond. Ala-Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõgede orgudes tekkisid kõige varasemad tsivilisatsioonid. Primaarne kõrgkultuur on välja arenenud iseseisvalt, ilma mõjutusteta (nt. Vana- Egiptus, Mesopotaamina, India, Hiina, Kreeta, Mesoameerika).
muutus veelgi ebaühtlasemaks Rauaaeg 1300 a. eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma, rauda oli rohkem; metallide tootmine, töötlemine nõudis oskusi, osa inimesi hakkas ainult sellega tegelema, tööjaotus arenes, kaubavahetus suurenes, toodeti rohkem kui oma tarbeks, tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, varanduslik ebavõrdsus, eeldused klassiühiskonna sünniks 2. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsiv. peamised tunnused: · Tekkisid peale viljelusmajandusele üleminekut, algus varases pronksiajas, samal ajal, kui tuli ulatuslikum metallikasutus · Varanduslik kihistumine · Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda · Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses · Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus
annaabi.ee 
