Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. (0)

Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu.

Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad.
Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal.
Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult.
Loodusvarad : savi ja pilliroog.
4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri).

Mesopotaamia riigid

. 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja , vankri, ratta, eesli veoloomana.
Igal linnriigil oli oma kaitsejumal , kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel .
Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega.
Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa
valdajad
Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid
sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel.
Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid.
Sumeritest läänepool elasid Semiidid , kelle keskuseks Mari linn.
2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi.
3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia . Pealinnaks Babülon . Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu.
4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium .
Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša.
5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid
Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati. Vallutati ka Urartu riik.
Pealinnadeks Assus ja Ninive .
Viimane Assüüria kuningas Assusbanipal(668-627) asutas Ninive lossis raamatukogu 20 000 savitahvliga.
Ninive raamatukogust on säilinud kiilkirjas savitahvlil eepos „Gilgameš.”
612 eKr põletasid babüloonlased Ninive linna
6. 626 -539 eKr tekkis Uus-Babüloonia.
Babüloonlased koos meedlastega vallutasid Ninive linna, mis oli Assüüria pealinn.
605 – 561 eKr valitses kuningas Nebukadnetsar. Pealinna Babülon ümber oli kahekordne kindlusmüür, millel oli 100 väravat ja 250 torni.
Babülonis asusid vanaaja maailmaimed nt Jumal Merduki tsikuraat e astmiktempel ehk Paabeli torn, Jumalanna Ištari peavärav ja Semiramise rippaiad .
597 eKr vallutasid babüloonlased heebrealaste põhjapoolse riigi ehk Juuda riigi.
586 eKr babüloonlased hävitasid peale Jeruusalemma ülestõusu Jahve templi , küüditati juudalased Mesopotaamisasse (toimus paabeli vangipõli)
7. 559 – 330 Pärsia.
Kuningas Kyros II vallutas Babüloni linna.
539 eKr lubati juudid tagasi kodumaale (lõppes Paabeli vangipõli)
516 eKr taastati Jeruusalemmas Jahve tempel.
8. 331 eKr – 2 saj. eKr Kreeka impeerium
Valitses makedoonia kuningas Aleksander Suur.
9. 2saj eKr – 476 pKr rooma impeerium
146 eKr Roomaga liideti Makedoonia ja Kreeka
30 eKr liideti hellemistlik Egiptus
476 pKr germaani väepealik Odoakes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.

Mesopotaamia kuningavõim, riigikorraldus, sõjavägi.

Kuningat ei jumalikustatud, kuid tal oli piiramatu võim.
Kõik suurriigid tekkisid vallutustega. Kohalikud kuningad jäid piirkonna asevalitsejateks.
Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriikidest, kelledel oli suur sisemine iseseisvus ka majandustegevuses.
Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest nõukogu.
Sõja kohustuse korral ülikud sõdisid kaarikutel. Vabad kodanikud moodustasid jalaväe. Kõige võimsam oli Assüüria armee.
Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon kuigi maarahvast oli rohkem.
Mesopotaamia ühiskonnaelu oli vähem reglementeeritud kui Egiptuses.
1901. a eKr leiti hammurapi seaduste kogu tulp , mis asub Pariisis Louvre ´I muuseumis.
3 õigusliku seisust :
Vabad kodanikud
Sõltlased – allusid suurmaaomanikele või templitele
Orjad .
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Tsivilisatsioon tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi.