Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle
01.2021 Ka Kolb on öelnud, selleks, et kunstnikel oleks publikut, tarbijaid ja turgu, tuleb kultuuri valdkondasid õpetada inimesele juba varases eas. Huvihariduse pakkumine noorele on oluline osa tema tulevases kultuuritarbijaks kasvatamisel. Pakkudes noorele võimalust kogeda läbi huvihariduse ja -tegevuse kultuurikogemust, tunnevad nad selle järele vajadust ka täiskasvanuna. (Kolb 2005: 12) Essee eesmärgiks on analüüsida huvihariduse seotust Eesti kultuuripoliitika põhialustega, tuua analüüsi toel välja 3 põhimõtet ning teha ettepanekud kuidas neid rakendada ja rahastada. Analüüs, kolm põhimõtet ja ettepanekud Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lähtub põhiseaduslikust sihist „tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“ ja „kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja
Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogud...
aastate näitekirjanike põlvkonna modernismile, lavastaja Panso ja kirjanik Smuul moodustasid Teatud piirides taastus lavastaja õigus isiklikule stiilile ja nägemusele. Läbi kogu järgneva perioodi täiustus üha ka vihjete ja ümberütlemiste kunst, mis niikuinii õitses argieluski. 1960. aastate lõpu teatriuuendus 1960. aastatel ilmus kõigis kunstides uus põlvkond, keda nõukogude okupatsiooni omaaegne äkiline trauma enam nii tugevasti ei muserdanud. Nende tõusu soosis ka kultuuripoliitika jätkuv diferentseerumine tohutu impeeriumi erinevates piirkondades. Kunstivabaduse tõmmet (enamasti mitmesuguste modernistlike suundade poole) tunti kogu "idablokis" ju kõikjal, kuid selle tegelik avaldumisjõud sõltus kohalike võimude leebusest. Baltimaadel eelistasid kohalikud võimud vaadata vähem ohtlikele opositsioonivormidele (nagu kunstilised uuendused) üldiselt läbi sõrmede. Seetõttu meenutasid arengud siin mõnes osas pigem Ida- Euroopa "rahvademokraatiaid" kui Venemaad ennast
- talupoegade maalt lahkumine - elatustaseme langus - sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged Pärast Stalini surma põllumajanduse toibumine, ENSV-st saab näidisliiduvabariik. Toimusid N.Hrustsovi eksperimendid põllumajanduse valdkonnas. Juhtimine majanduse valdkonnas muutus paindlikumaks, kuid jätkati ikka majanduse ekstensiivset arendamist. ,,Sulaajal" loodi rahvamajandusnõukogud, mis allutati liiduvabariigi kontrollile. 1965.a. rahvamajandusnõukogud likvideeriti. Rahvus-ja kultuuripoliitika. 1945 1989 vähenes eestlaste osakaal 97,3% -lt 61,5%-le. Eestis elas 963 000 eestlast ja 602 000 muulast, peamiselt venelast. 1970.aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve. 1978 seoses Karl Vaino saamisega EKP juhiks algas nn. uus venestusaeg. NSVL rahvuspoliitika eesmärgiks oli luua ühtne nõukogude rahvas. 1978 võeti vastu määrus vene keele õpetamise parandamisest liiduvabariikides, millega algas kakskeelsuse kampaania. Venestamise ja rahvusliku identiteedi
Isamaa ja Res Publica Liit Lühidalt IRL-ist 04.06.2006 loodi erakond Isamaa ja Res Publica Liit. IRL-il on pea 9800 liiget ning seetõttu on IRL suuruselt kolmas erakond Eestis. 28.01.2012 valiti erakonna uueks juhiks Urmas Reinsalu. Aseesimeesteks on Ene Ergma, Juhan Parts ja Tõnis Lukas. Erakonna auesimees on Mart Laar. IRL-i logo (kaheksakand) Urmas Reinsalu Kultuuripoliitika IRL soovib luua paremaid tingimusi kultuuri edendamiseks ja õitsenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. IRL suurendab kõrgharidusega kultuuritöötajate palku. IRL parandab kodumaise tippkultuuri kättesaadavust väljaspool suurlinnu. Hariduspoliitika Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärgiks on see, et alushariduse omandaks koolieelsetest lastest vähemalt 95%. IRL-i eesmärgiks on korraldada tasuta kõrgharidus, mis kehtestatakse avalik- õiguslikes ü...
seda enam teravneb klassivõitlus. See põhimõte andis kogu aeg võimaluse vaenlasi otsida ja leida ning kogu rahvast hirmu all hoida. Nõukogude inimene pidi kogu aeg meeles hoidma, et vaenlane ei maga – hirm oli kogu aeg sees. Väliskülalistele torkas Stalini ajal samuti silma kohalike tohutu hirm. Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes Stalini ajaga toimus Hruštšovi ajal teatud pingelõdvendus. Kaasa aitas eelkõige Hruštšovi isiklik suhtlemine välisriikide juhtidega. Kultuuripoliitika Hruštšov oli väga väikese haridusega, kuid kahjuks pidas ta end paljudes küsimustes suureks asjatundjaks. Kultuuriküsimustes põrkusid kokku ühelt poolt võim ja teisalt rumalus. Rumal hinnang kõrgelt võimkandjalt võis kultuuriinimestele tekitada väga palju probleeme. Kunstis meeldis Hruštšovile sotsialistlik realism – tööinimese kujutamine. Mujal maailmas levisid (40ndatel – 60ndatel) uued kunstistiilid. Need Nõukogude Liitu ei jõudnud
Mootorsõidukite, autode ja ka veoautode arv kasvas pidevalt kõikidel aastatel, välja arvatud kriisiaastail. 1931. aastaks kujunes ulatuslik bussiliinide võrk. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga iga tuhande elaniku kohta Norra, Inglismaa, Hollandi, Taani, Kreeka ja Rootsi järel seitsmendale kohale maailmas. Esimesi samme tehti ka tsiviillennunduses. 11 12 5. KULTUURIPOLIITIKA Rahvuskultuuri arenguks kujunesid käsitleval etapil tunduvalt paremad tingimused kui varem. Kuna küllalt suur osa haridus- ja kultuuritegelastest võttis omaks demokraatlikud põhimõtted ning teenis oma loominguga rahvast, suutis eesti rahvuslik kultuur luua paljudel aladel püsivaid väärtusi. 5.1. Rahvaharidus Rahvahariduse ajal oli oluline Oktoobrirevolutsiooni mõjul toimunud kooli
suurim nuhtlus. Kolmekümnendate teisel poolel tõusid palgad nii tööstuses kui põllumajanduses. Paraku jäi Eesti Vabariigi eluiga liiga lühikeseks, et jõuda realiseerida kõiki omariiklusest tulenevaid võimalusi. Kui Eesti oleks säilitanud isesesivuse, võinuks ta tänapäeval seista majanduslikult kõrgel arenenud riikide hulgas. 11 Kultuuripoliitika Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel seisva rahvuskultuuri väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. Vabariigi algusaastail oli majandusliku kitsikuse tõttu raske saavutada märgatvat edenemist kultuurielus, ent juba 1925. aastal jõuti kultuurkapitali loomiseni. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sisstetulek jagati
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Nõukogude võim valitses Eesti aladel aastatel 1940-1941 ja taastati pärast Saksa okupatsiooni aastateks 1944-1990. Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt avaldas Nõukogude võim eesti kultuurile üsna suurel määral mõju. Kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud, kaasnes sellega ka kultuurielu valdkondades infosulg. Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada ning kogu tähelepanu pidi pöörama vaid vene kultuurile. Siiski läbi välisraadiojaamade
pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. Anna hinnang välismeedia rollile Nõukogude Eestis. V: Välismeedia saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu. Miks hakati Eestit nimetama ,,Nõukogude Lääneks"? V: Eestisse tuli rohkem turiste nende vahendusel jõudis Eestisse ka lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? V: Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamise ühiskonnas. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika elluviimisel? V: Sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti vaid üksikuid aastakäigud perioodilistest väljaannetest ning mõned eksemplarid raamatutest
ENSV kultuurielu 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? 1) Sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri sunniviisiline juurutamine. 2) Venestamine. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika läbi viimiseks? 1) Tsensuur. 2) Ideoloogiline surve. 3) Takistati vaba mõtte levikut. 4) Kultuuripärandi hävitamine. 5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele kättesaamatuks.
KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave
Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest
Kultuuri loomine ENSVs Nõukogude liidu kultuuripoliitika eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine ühiskonnas. Selle elluviijad tahtsid, et inimeste seas ei tekiks rahutusi ega teisitimõtlemist. Samas pidi teistele riikidele ning inimestele endile tunduma, et kõik on demokraatlik ning rahvuslik. Tegelikkuses toimis tsensuur koos pideva meelsuskontolliga, mis pidi takistama vaba mõtte levikut. Selle tagamist kindlustasid julgeolekuorganid, nagu KGB. Lisaks püüdis võim valikuliselt hävitada eelnevate
SOTSIAAL- DEMOKRAATLIK- ERAKOND ALLAN AUG ERKI BAUMANN SOTSIAALDEMOKRAATIDEST o Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub hetkel üle 4500 liikme. o Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. o SDE on üks kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakond. o SDE logo on punane roos, mis osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Ka teistes riikides on punane roos paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks. SDE ESIMEES o SDE esimees alates 16. oktoobrist 2010 on Sven Mikser. o Ta sündis 8. novembril 1973 Tartus ning kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda alates 2005 aasta maist. o 20022003 a. oli Sven Mikser Siim Kallase valitsuse kaitseminister. o 26. mail 2009 nimetas NATO Parlamentaarse Assamblee täitevkomitee Sven Mikseri assamblee eriraportööriks. VÄLIS- JA JULGEOLEKU- POLIITIKA VÄLISPOLIITIKA EESMÄRK o Välispoliitika aitab kindlu...
*Põllumajandust hakati sundluslikult kollektiviseeruma. *Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. *Sisse ränne kahandas aja jooksul oluliselt Eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Industriaaliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustas linnastumist. * 1980 aastatel elas linnades juba üle 70% elanikkonnast. * Mõned Eestimaa piirkonnad muutusid venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? Seati eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika elluviimisel? Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Raamatukogud puhastati "kodaniku ühiskonna pärandist". Sel moel hävis suur osa iseseisvus aegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba
pealtnäha haritud, kui tegelikult rumalaid inimesi, kes täidaks Moskva käske mõistmata nende sisu ja ning ei oleks huvitatud iseseisvuse taastamisest. Nõukogude kultuuripoliitikas oli palju negatiivset, see oli läbi ja lõhki kommunistlik reziim, mille tipus üritasid Stalin ja teised enam-jaolt temasugused fanaatikud oma ideaalidega maailma vallutada ning oma kontrolli alla saada. Tsensuur takistas inimeste loometegevust ja üleüldine surutis ühiskonnas tekitas depressiooni. Kultuuripoliitika areng oleks olnud märgatavalt kiirem ja aktiivsem, kui uksed läänemaailma oleks olnud avatud. Varem või hiljem pidi keegi aru saama, et taoline süsteem ei tööta, rahva tausta, kultuuri ja juuri ei saanud ju niisama lihtsalt ära kaotada. Positiivseks võib ehk lugeda seda, et nõukogude aeg andis rahvale kogemust ja julgust otsida väljapääsematust olukorrast lahendusi ning toime tulema väga vähesega. Õnneks on Eesti geograafiliselt soodsas piirkonnas kui me oleks
Kultuur Kultuuripoliititkaja 3 kultuuritegelasekohta. Hariduspoliitikaja 3 haridustegelasekohta. Kultuuripoliitika Eestikultuur on eestlastekultuur, mis on tihedaltseotudeestiloodusejainimestega. Eestikultuuri on mõjutanudläbiaegadegeograaafilineasukohtjaajalugu. Eestikultuuriga on seotudkabaltisakslaste, setudejavenekultuur. Ühekskultuuritegelaseksvõiblugeda Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes on koostanudeestirahvuseepose "Kalevipoeg". KreutzwaldsündisJõeperemõisas. 1815. aastalastus ta saksaõppekeelegaRakverealgkooli, ilma et sõnakestkisaksakeeltoleksosanud. Teisekskultuuritegelaseks on Kaur Kender, kes on eestikirjanikjaettevõtja. Ta on avaldanud 10 erinevatteost, ühekskuulsaimaksvõiblugeda"Iseseisvuspäev". TeosräägibKenderielustjaeestikultuurist1990.aastatel. Kender on töötanudkakultuurilehe "Sirp"toimetajana, kuidlahkussealtaastal 2013, tuuespõhjuseksajalehesilmnen...
üldse eluks vajalikku. 24. Kuidas mõjutas käsumajanduse rakendamine Eesti arengut? (55) Eesti areng hakkas tagasi minema, kuna enamasti pöörati rõhku rasketööstuse arendamisele. Käsumajanduse rakendamine tõi kaasa ka võõrtööjõu sisseveo teistest riikidest ja osad piirkonnad jäid täiesti eestlastest tühjaks. Talud sundkollektiviseeriti. 25. Milles avaldus Nõukogulik kultuuripoliitika? Kuidas seda ellu viidi? Millised olid selle eesmärgid? Nõukogude kultuuripoliitika seisnes sisult sotsialistlikus ja vormilt rahvuslikus kultuuri juurdumises ühiskonnas see toimus pideva ideoloogilise surve all. Nõukogude kultuuripoliitika oli tsensuur, mis ei kadunud ei liberaalse ega range poliitilise korra ajal. EestiNSV oli eraldatud lääne maailma vaimsest arengust ja suundumustest. Lisaks püüdis NSVL hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit
lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja "punase hädaohu" ülevõtmises idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. Tähtsamad liikmed : http://www.mindmeister.com/158238992/tarapita- kirjanduspoliitiline-r-hmitus
Geograafia KT- rahvastik Rahvastikku iseloomustatakse : rahvaarvu ja rahvastiku jagunemise põhjal ( sugu, vanus, rahvus, liikumine, usutunnistus, linnas või maal elamine , tööhõive , haridus jm.) Demograafia rahvastikuteadus. Kõige täpsema ülavaate annavad olukorrast rahvaloendused. See on andmete kogumine inimese käest küsimise teel. Andmete kogumine on vajalik, et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel majanduse, - sotsiaal, -kultuuripoliitika jm kujundamisel. Peale rahvaloenduste kasutatakse ka rahvastikuregistrit. See on andmetekogum, mis sisaldab täpsemaid andmeid iga inimese kohta. Muidugi oleneb see ka sellest kuidas inimesed seda täidavad! Muinasajal Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes. Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja küladesse asusid elama sakslased, Eesti saartele ja rannikutele rootslased. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama peale katkuepideemiat, siis oli peamine osa kõrgel loomulikul iibel. Absoluutne loomulik...
Kirjanduslik rühmitus 1921-1922 aastal. Oma loomingus nad jätsid tahaplaanile tundeelamused ja asusid analüüsima ja üldistama, astudes võitlusesse sotsiaalsete pahedega. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku väljavaated. Rühmituse eesmärgiks oli kirjandusele ja kirjanikele saada oma koht ühiskonnas. Rühmitus oli oluline, kuna seisid kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest ning viisid luule uuele tasemele. Riigi kultuuripoliitika 1920. aasta keskpaigas hakkas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. 2 aasta jooksul esines rühmitus manifestidega ja andis välja 7 numbrit ajakirja ,,Tarapita". Tundub, et paljudele inimestele, eriti võimumeestele ei meeldinud see rühmitus, kuna arvati, et ,,Tarapita" õõnestas iseseisvust.
*Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel keerulistel aegadel mil kehtestati NSV võimu *Käbin-(1950-1978) laveeris, oskas asja ajada, säilitada Moskva käske ja Eesti huve *Vaino-(1978-1988) äärmuslik valitseja käsumajandus- tehti nii nagu riik ütles küüditamine-1949-eestlaste vastupanu suruti maha metsavendluse nõrgestamine 1940-1950 aktiivne metsavendlus 1960-dissidentlus e. teisitimõtlemine 1970- avalikud vastuhakud Nõukogude kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas Eesti kultuurielu jagunes kaheks välis- ja kodueesti kultuuriks EKP III pleeniumi tagajärjel olid paljud haritlased sunnitud oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone Laulupidude tähtsus- need olid eestlaste poolt tehtud massi- üritused, eestlaste isetegevus maakultuuri hääbumine- linnastumine tekkis kohustuslik 8-klassi haridus kirik-riigistati, määrati kogutustele maksud
Kontrolltöö rida B (Eesti Nõukogude okupatsiooni all 1944-1991) 1.Eesti kultuurielu Nõukogude võimu aastail. * Kuidas toimus valikuline kultuuripärandi hävitamine? Kuidas toimus nn tasalülitamine Too näiteid. * Milline oli ideoloogiline surve -missugust liini kultuuris tuli jälgida? Too näiteid. * Miks nõukogude valitsus selliseid abinõusid rakendas? * Missugused olid Nõukogude kultuuripoliitika saavutused? Kas rahvuskultuur säilis või mitte? Too näiteid. *Kuidas toimus venestamine? *Millise hinnangu annad kultuurielu arengule Eestis nõukogude võimu ajal? _____________________ kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik"
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
Eesti kultuurielu nõukogude võimu ajal Nõukogude võim valitses Eestis 1944-1990. See aeg avaldas Eesti kultuurile üsna suurt mõju. Kultuurielu valdkondades tekkis infosulg, kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud. Kogu tähelepanu keerati Vene kultuurile. Lääne kultuurist ja selle arengust saadi teada läbi Soome televisiooni ja võimalike raadiojaamade kaudu, nagu Ameerika hääl ja Vabadusraadio. Nõukogude kultuuripoliitika tõttu ei ole säilinud kirjutisi Eesti rahvale olulisest perioodist. Hävitati suur osa iseseisvusaegadest ajalehtedest, ajakirjandusest ning ka ilukirjandust. Rahvas ei saanud lugeda mida tahtis. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Paljud eesti haritlased põgenesid Eestist ja said välismaal olles oma loometegevust jätkata. Anti välja pagulaskirjanike teoseid, levis vabale Eestile kombeks olnud seltsielu. Seevastu
ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on paguluses loodud vaimupärand väga rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku
Ajalugu . Kultuur Eesti Vabariigis. Riiklik kultuuripoliitika Eesti iseseidvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus ohtkultuuri saksatumiseks või venestamiseks ning eesti kultuuri pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, se...
Referaat Tarapitalased kui 1920. aastate alguse teisitimõtlejad Tallinn 2008 Kirjanduslik rühmitus ,,Tarapita" tegutses aastatel 1921 1922. Sinna kuulusid paljud kuulsad tolleaegsed kirjanikud ja poeedid: Artur Adson, August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. ,,Tarapita" oli kirjanduspoliitiline rühmitus, mis tegeles peamiselt Eesti probleemidega. Tarapitalased juhtisid tähelepanu kehvale kultuuriolukorrale ning võitlesid kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Rahvuslikest ja riiklikest huvidest sõltumatu inimsuse ja vaimse kultuuri nimel seisti vastu äri- ja võimutõusiklusele, uusbürokraatiale, ametlikku tellimust täitvale kirjandusele ja ajakirjandusele ning militaristlikule kasvatusele. Rühmitus korraldas kirjandusõhtuid ja andis välja aj...
ning peale kinnitust ei tohtinud kavas enam muudatusi teha. Kõik kunstiliigid pidid olema parteid kiitvad. Sel ajastul oli väga oluline toimida Stalini soovide järgi sest ainult nii oli võimalik saada Stalini poolt hinnatuks ning pretendeerida Stalini preemia laureaadiks. Samas oli sel ajastul ka vaieldamatu eesmärk kultuurne inimene ehk ,,kulturnõi tselovek". (Pallo 2017) Kuna aeg oli sellel ajal väga segane nõudis nõukoguliku kultuuripoliitika eelnevate põlvkondade loodud kultuuripärandite hävitamist. Nii puhastati erinevad asutused ,,kodanliku ühiskonna pärandist", mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja see mida ei jõutud hävitada suleti erihoidlatesse. Kõigele sellele järgnes propaganda, mis pidi allutama kogu vaimse elusfääri valitseva reziimi kontrolli alla. (Tannberg 2009)
Ajalugu §43 Nõukogude võimu taaaskehtestamine 1944. a eesti kultuur kaheks välis ja kodueesti kultuur. Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel...
Eesti NSV kultuurielu Eesti NSV kultuuri loomine oli mõjutatud Venemaa poolt. ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust . Nõukogude võim proovis valikuliselt hävitada ka eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgiks oli '' sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik''. Kõik toimus pideva ideoloogilise surve all, mis oli kõige hullem Stalini viimastel aastatel. Uuesti tugevnes see 70ndatel. Selle tagamiseks aitasid kõvasti kaasa ka julgeolekuorganid. Raamatukogud puhastati sõjajärgsetel aastatel '' kodanliku ühiskonna pärandist'' . Nii hävitati iseseisvusaegsed perioodilised väljaanded ja ilukirjandus. Ebasobivad raamatud, trükid jms.
Paldiskist sai samuti kinnine linn. Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati ettevõtteid. Tööstus tootis seadmised põlevkivi- ja naftatööstusele, elektrimootoreid jne. Arenes ka kergetööstus, nt taastati puuvillakombinaat. Tagajärg: linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis nõudis ehitusmatejalide tootmist ja töökäsi. Kadus lõplikult erasektor. Väikeettevõtted riigistati 1947. 6. Eesti NSV kultuurielu. NSV KULTUURIPOLIITIKA OLEMUS: ENSV aegse kultuuripoliitika peamine eesmärk „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“ kultuuri juurutamine. Suhtuti eestlaste kultuuripärandisse algusest peale lähtudes klassiprintsiibist. Kogu vaimuelu sfäär NSV ajal oli kord vähemal- rohkemal määral ideoloogilise surve all. Eriti raske oli J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Surve tugevnes uuesti Brežnevi ajal[1970 II pool]. Olenemata valitseva režiimi liberaalsusest ja rangusest, ei kadunud tsensuur.
investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine toidutoorme tootja oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturul. 4) Loome kohaliku taastuva energiaressursi (biomass, raps jt teraviljad) kasutamiseks kompleksprogrammi. 5) Toetame erametsandust ja sellega seotud organisatsioone ning muudame ka tulumaksuseadust. LOOV RAHVAS (kultuur) SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik toetamine, kultuuritöötajate panuse õiglane hindamine, kultuuripärandi hoidmine ja kättesaadavuse suurendamine, tippkultuuri ja rahvakultuuri käsitamine ühe terviku eri tahkudena. Me taotleme huvihariduse riikliku rahastamist ning kultuuriürituste piletihinna käibemaksu langetamist. Peame kultuuridevahelist suhtlust eluliselt vajalikuks nii Eesti siseselt kui piiriüleselt.
parema koha eest uues ühiskonnas. Astusid võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega kirjanduses nende teemade käsitlemise läbi. Stiil:Ilustamata, otsekohene, analüütiline, üldistav, teemadeks noorte olukord, haridus, tulevikuperspektiivid. Polnud romantiline ja tundeelamusteküllane nagu Siuru (ja Noor-Eesti). Tähtsus: Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. ARBUJAD (See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber.) Aeg:1930(1938.a.)-1940ndad. Liikmed: B.Alver, H.Talvik, B.Kangro, U.Masing, P.Viiding, A.Sang, K.Merilaas, M.Raud. Eesmärk: Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana
kommunistlike ideede ülevõtmises. ,,"Kommunistid!" -- see oli syydistus, mis meile juba esimesel loengul, Viljandin, osaks sai." Selles võis olla tera tõtt, sest Johannes Varesel, Tarapita liikmel, oli tõepoolest Nõukogude Liidust hea mulje ning ta oli mõnda aega isegi nõukogudemeelse valitsuse peaminister. Siiski oli Tarapita täiesti eestimeelne ning tegeles üksnes kultuuripoliitika ning selle probleemidega. Tarapita ei püsinud koos kaua, lagunes see juba 1922. aastal. Tähelepanuväärne on, et ühtseks rühmituseks suutsid koonduda nii erinevate vaadetega autorid. Lühikesest tegutsemisajast hoolimata avaldas Tarapita väga suurt mõju kunstile, kirjandusele ja kultuurile, mis 20ndatel aastatel ka jõudsalt arenema hakkasid. Kasutatud materjal: Vikipeedia Tarapita http://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_(rühmitus)
sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. 1932-37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Riikliku kultuuripoliitika ja kultuurkapitali toel muutus kunst professionaalseks. 1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru", "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare jt. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Nõukogude ajastu eesti kirjandusele sai üldiselt iseloomulikuks n-ö ridade vahele kirjutamine
Riiklik kultuuripoliitika Rahvuskultuuri väljaarendamine, eesti kultuur sai riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslik...
kohas, oma kinnistud. - Väärtuslik ajaloolis-etnograafiline kogu. - Muuseumi eri osade eripalgelisus. - Vabaõhumuuseumi hea asukoht, kiire ligipääs Tallinnast ja vallast. Nõrkused - Vähe personali. - Parkimiskohtade vähesus vabaõhumuuseumi külastajatele. - Ühistransport kesklinnast ja valla keskusest. -Poe ruum on kitsas. Võimalused - Euroopa Liidu meetmed kohaliku elukeskkonna arendamise kaasfinantseerimiseks. - Eesti ja Euroopa Liidu kultuuripoliitika, mis tähtsustab ainulaadseid ja kaduvaid kultuurinähtusi talurahva kultuur, talurahva oskused. - Töötajate arendamine (koolitused, seminarid) Ohud - Muuseumitöö alahindamine ja talurahva kultuuri säilitamise vähene mõistmine. - Muuseumi alafinantseerimine, sponsorite puudumine - Madalate palkade tõttu pole võimalik palgata eriala tippspetsialiste. - Elanike kultuurihuvi vähesus, kommertskultuuri eelistus. -Koht suletakse klientide vähemuse tõttu. 4. Kokkuvõte
Tööstuses muuusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandiskolhoosid ja sovhoosid. Eesti juurutatud käsumajandusega kaasnes sundkollektiviseerimine ja industrialiseerimine. Viimane põhjustas massilise võõrtöölliste sissevoolu mujalt NSV Liidust.Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas.Soosustad linnastumist. Nõukogulik kultuuripoliitika Orienteeritus vene kultuurile. Nõukogude võim püüdis valikuliselt häbitada varasemat kultuuripärandit, sellesk põletati hävitati raamatuid jne. Hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandti. Alles jäeti vaid üksikuid aastakäigud perioodilistest väljannetestning mõned ekemplarid raamatutest. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus piiratuks. Lisandus tervet ühiskonda hõlmav punaporpaganda, mis pidi aitama allutaga kogu vaimusfääri valutseva reziimi kontrollile.
· Juba järgmisel päeval, st 25. veebruaril saabusid Tallinna Saksa väed. · 3. märtsil sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa rahulepingu: Eesti jäi vormiliselt Venemaa võimu alla, ent tegelikult läks kogu võim Saksa sõjaväe kätte. · Kehtestati sõjaväeline diktatuur. · Mitmed poliitikud vangistati, saadeti koonduslaagritesse või hukati. Saksa okupatsioon · Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele ja asuti kõike Eestist välja vedama. · Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. · Eestlaste vastutegevus Eesti Vabariigi iseseisvust de facto tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. · Baltisakslased üritasid luua Balti Hertsogiriiki. · Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon, millega keiser kukutati. · 11. novembril anti võim üle Ajutisele Valitsusele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastus 21. novembril. Saksa sõjaväelased enne lahkumist Viljandis 1918.a. Ajutise Valitsuse
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati
50ndate keskel hakkas ka vahel suhkrut poelettidele ilmuma. Vahel tuli poe juurde järjekorda minna öösel ja seista seal 6-7 tundi, et pool kilo suhkrut saada. Koju tulles võis kohata mitmeid ,,kotipoisse", kes käisid ringi ja nurusid toiduaineid." Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks: kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes ,,õigeid" tutvusi omades. Kultuurielu Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus Teine Maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Kuid hoolimata tõsiasjast, et pagulusse siirdus arvukalt loovinimesi, otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamik. Just nende vastupanuvõime ja elujõulisus otsustasid lõppkokkuvõttes eesti kultuuri järjepidevuse säilimise ka nõukogude aastatel.
suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja "punase hädaohu" ülevõtmises idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu Tarapitalastele. 1930 aastail tuli luulesse sülem noori lüürikuid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast antoloogia ,,Arbujad" ilmumist 1938.a. Arbujate luulesõpruskond hakkas kujunema kümnendi algul Tartus. Nende sõpruskonda iseloomustab püüd vaimsele iseseisvusele. Nad kaitsesid indiviidi sõltumatust ja suhtusid kriitiliselt päevapoliitilistesse nõudmistesse
Tegelikult arenes Eesti majandus 1930. aastate teisel poolel sarnases rütmis, millega oli alustatud 1920. aastatel orienteerudes Lääne- Euroopa turgudele. Valitsuse poliitika nägi siiski ette mõningat sekkumist majanduspoliitikasse. Näiteks toetati põlevkivi- ja bensiinitööstust. Siiski võib öelda, et Eesti tuli majanduskriisist välja mitte tänu autoritaarsele süsteemile vaid vaatamata sellele. Aastatel 1918-1934 ja 1934 -1940 valitses ka erinev kultuuripoliitika. Demokraatlikul perioodil oli riigi sekkumine kultuuriinimeste tegevustesse minimaalne. Loometegevusse otseselt ei sekkutud, ent kultuuri arendati ja suunati riiklikul tasandil läbi finantseerimise 1925. asutatud Kultuurkapitali abil ning üritati maksimaalselt soodustada rahvuskultuuri arengut. Autoritaarsel perioodil piirati kultuuritegelaste loomevabadust. Keelustati igasugune võimude tegevuse kritiseerimine mistahes vormis. Riigistati haridus- ja kultuuriinstitutsioonid.
· Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts. · Linna kleebiti üles tuhandeid eksemplare iseseisvusmanifesti, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud SAKSA OKUPATSIOON Saksa okupatsioon - kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. 2) VABADUSSÕDA (1918-1920)
Seda soosis ka haridussüsteem, kuna alates lasteaiast kuni kõrgkoolini sai õppida nii eesti kui ka vene keeles. Nõukogude armee koos oma sõjaväebaasiga oli üks põhjusteks, miks ökoloogiline olukord halvenes. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi, millele viitasid järjes suurenev alkoholitarbimine ja enesetappude arv. Kultuurielu põhijooned Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus Eesti NSV ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli: ,, sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtuvalt. 1940.aastate lõpul ja 1950.aastate esimesele poolel oli eriti tugev sundorienteeritus vene kultuurile. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati sõjajärgsetel aastatel ulatuslikud
Muulaste osatähtsuse jätkuv kasv pingestas uusmigrantide ja põlisrahva vahelisi suhteid. Enamik saabunuid said mugavustega korteri. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Peamiseks reostajaks oli Nõukogude armee. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi. Suurenes alkoholitarbimine ja enesetapud. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Vaimuelu sfäär on olnud nõukogude ajal ideloogilise surve all. Ühiskondliku rahu tagamisel oli oluline koht julgeolekuorganite (KGB) tegevusel. Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik infosulg. Nõukogude kultuuripoliitika tõttu toimus ulatuslik raamatukogude puhastamine ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi. Haritlaskonna uus põlvkond.
Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt assimileeruda asukohamaaga oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSVs tuli vastu seista venestamisesurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ja tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli "sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
