Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuurilood I (sügis 2010)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
narratiiv, loos, narratiivid, reformatsioon, kultuuril, lugude, lugusid, film, veresugulus, lugudes, iliases, carlo, tausta, seostada, kirik, loost, vastureformatsioon, uurijad, pöördepunkt, trükikunst, lihtrahvas, bastille, eksamiküsimused, lühiessee, alaosa, erinevas, kuuluvuse, nendesse, gruppidesse, etniline, kirjaoskus, valikul, narratiivsus1. Kultuuriajalugu võib käsitleda mitmel erineval moel. Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem, ülejäänu on siiski natuke kõrvaline. Päris ära loomulikult ,,väikseid" inimesi ei unustata mõnikord
rütm. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchulainn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagade kangelased olid Finn/Find/Fingal ja tema poeg Ossian. Bardid nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Filid oli kuningate lähedased nõuandjad ja ennustajad, jäädvustasid eepilistes lugudes sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. Laulikute mõte oli näidata, et kõik siin maailmas on ilus. Finn ei olnud ainult vapped sõjamees, vaid ka laulik ja prohvet ning Ossiani isa. Finn olevat elanud 3. sajandil, tema isa oli sõdalane Cumhaill ja ema luigekaelne Murna, jumaliku tuathade (tuatha de danaan Danu lapsed, Danu oli kõikide jumaluste ema), rassi järeltulija. 4. Germaani kirjanduse vanimad lood: maailma loomine, siduda Völuspaa teemaga.
noor ameerika lõunaosariiklane, kes pürib kirjanikuks; teosest on tehtud edukas film). Autobiograafiline jutustus „Nähtav pimedus“ (1990) depressiooni õudustest. Loengute lühikonspektid. 7. loeng - Italo Calvino jt itaalia kirjanikke 7. loeng Italo Calvino 1923 – 1985 Sündis Kuubas. Novellist, romaanikirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik. Leidlik jutuvestja, kelle meeleolukaid lugusid täidab alltekstina moraalne ja filosoofiline tähendus. Tugevasti mõjutatud valmižanrist, selle mänglevast fantaasiast ja moraalsest sisust. Kasutab selliseid võtteid nagu iroonia, sümbolism, satiir ja allegooria ühes realistliku detailitäpsusega, käsitleb armastuse, võõrandumise, eksistentsi ja identiteedi teemasid. Õppis Torino ülikoolis agronoomiat ja inglise kirjandust. Isa töötas botaanika-aias, siit sage looduseteema Calvino loomingus. Varased jutud 1940
muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
õpetamine. 8. rahvaluuleteaduse põhimõisteid (traditsioon, stereotüüp, tüüp, variant, Andersoni seadus, sünkretism, suulisus) Rahvaluuleteaduse põhimõisted folkloristika põhiterminid jagunevad kaheks: 1) rahvaluule püsivust, kestvust, muutumatust näitavad mõisted 2) rahvaluule muutuvust väljendavad mõisted: variant, versioon (tekstide ühine algupära), redaktsioon(regionaalne lugude erinevus), improvisatsioon, kontaminatsioon (tervikteemade liitmine), variatsioon (kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstist). Erinevused tulenevad tahtlikest muutustest nagu kontaminatsioon, improvisatsioon ja funktsioonimuutused ning tahtmatutest nagu unustamine. 1) traditsioon "traditio" lad. k. Üle, edasiandmine, põlvest põlve edasi andmine, jutustamine. 1. aspekt: põlvest põlve vahendatava pärimusilmingute väärtustamine. 2
Need kolm mõjutasid Rooma kuldse ajastu poeete. Theokritos mõjutas otseselt Boccacciot. Rooma periood (1. saj lõpp eKr 5. ja 6. saj pKr): proosa (sofistika, romaan) Rooma kirjanduse mõju kasvas koos Rooma sõjalise tähtsuse kasvuga. Võrdlemisi palju kreeka kirjandust loodi nüüd Roomas. Iseloomulik oli minevikuihalus, vanade ideaalide poole pöördumine. Mõju oli sofistidel. Plutarchos kirjutas palju moraalitraktaate, paralleelseid (Kreeka ja Rooma) elulugusid ning õpetlikke lugusid. Lukianos oli menukas sofist ja rändkõneleja. Ta kirjutas kõnesid ning avaldamiseks mõeldud kirju, dialooge, satiire. Rooma ajajärgul sündis iselaadne zanr: kreeka romaan. Nt Longose ,,Daphnis ja Chloe". Rooma kirjandus Arhailine periood (24080 eKr): eepilise luule alged ja draama Kirjanduseelsel ajal domineeris rahvalaul. On teateid hümnidest, töö-, sõja-, karjase-, triumfilauludest. Neil võis olla rituaalne taust. Folkloorse taustaga oli ka laulumäng e atellaan,
Giovanni Levi (sünd. 1939) ☼ kuidas 17. saj huvitaval moel majanduslikud ja religioossed aspektid koos. erinevate aspektide segunemine Natalie Zemon Davis (sünd. 1928) ☼ varauusaja uurija, fookus Prantsusmaal ☼ naisteajaloo uurimine (3 naiste eluloo) “Martin Guerre’i tagasitulek” ☼ talupoeg hüljab oma pere, küla ning kaob jäljetult ☼ 16. saj külaelu ☼ kuidas inimene sai vahetada identiteeti ☼ sellest raamatust on ka film, näitlejad aitasid autorile paremini mõista tema tegelasi raamatus Jacques Revel (sünd 1942) Arlette Farge, Jacques Revel “Mässu loogika. Lasteröövide afäär Pariisis 1750” ☼ konkreetne üksikjuhtumi analuus ☼ hirmu lainete tagamaid ☼ ülevaade, kuidas toimus ühiskond, võimusuhted, hirmud, kuulujutud ☼ linnavoim vs politseivõim ☼ mikroajalugu üks võimalik lähenemine ajaloos, ajaloolise roll on leida õige ja sobiv kava enda probleemi uurimiseks Argiajalugu:
Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessansi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse komöödiatesse ja tragöödiatesse
kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest – hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga. See ei tähenda ainult füüsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud räägivad võitlusest, on jõhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust,
Tänapäeval väga enam ei kasutata, kuid siiski mõnikord. Sellest ajast on väga palju selliseid huvitavaid kogusid. Nt Swifti ,,Kirjad Stellale", Diderot'i kirjad. Väga populaarne oli ka reisikiri. Need olid populaarsed sellest ajast kui hakati reisima. Oli ka laevade logiraamat. Reisikiri oli selline zanr , millel täpset zanrsimääratlust on väga raske teha. Reisimine muutus tihedamaks ja siis hakati ka üha rohkem reisikirju kirjutama. 18.sajandi reisikirjades on tihtipeale valetatud lugusid. Alguses räägitakse küll, et reisikiri jne, aga hiljem avastatakse, et tegelt on autor valetanud ja kirjutanud hoopis nagu ilukirjanduse. On aga fiktsioone, mis on esitataud nagu reisikirjad, nt Defoe ,,Robinson Crusoe". Ilukirjanduse autorid tihtipeale kõhklevad ja ei julge nimetatada oma teoseid ilukirjanduslikeks. Osalt on see seotud poliitiliste põhjustega. Väga paljud valgustusteosed olid kriitilised. Kritiseeriti üldiselt ja ka konkreetseid isikuid.
kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega Europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda. Kultuurikäsitlus Kultuuride mõistmiseks on vaja neid tunda nii nende ainulaadsuses kui ka ajaloolisuses. Möödunud kultuure tuleb mõista n-ö seestpoolt, tuleb suuta ennast nende sisse tagasi mõelda (Einfühlung) Ükski ajastu ei ole teistest parem ning ükski kultuur pole pelk vahend teel teise kultuuri juurde. Igal kultuuril on oma"raskuspunkt", mida tabamata me ei suuda seda kultuuri mõista: "Igal rahvusel on tema õnne keskpunkt iseendas, nagu igal keral tema raskuspunkt." Kultuuri kandjaks on rahvas. Igal rahvuskultuuril on suur väärtus. Kultuur väljendub (rahva)laulus- ja luules. Noor Herder: kultuur ei allu progressi mudelile "Igal ajastul ja teatud asjaoludel on iga rahvas kogenud ülima õnne hetke, või siis ei ole seda mitte keegi kogenud.""See, kes on püüdnud näidata
=Sonetipärg -15 sonetti -Viimane koosneb kõigi eelnevate esimestest ridadest -Peab lõppema puändiga Pilet 7 Rüütliromaan; Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 1. Rüütliromaan Kujuneb vähemal määral rüütliluule kõrval =Põhja-Prantsusmaal Loojad truväärid =Nad olid isanda teenistuses menesterialised ehk eriülesannetega teenrid Hakkasid kirja panema isandate esivanemate lugusid =Romaanid ja kroonikad =Romaan on rahvuskeelne teos =Kirja pandud kui tõsilugu Kirjutati Aleksander Suurest, Trooja sõjast, Aenasest =Kangelastest tehti keskaegsed rüütlid Armastusteema =Läbi Araabia tutvuti ,,1001 ööga" Kirjutati Pühast Graalist =Karikas Kristuse verepiiskadega =Erinevate võimetegab Skeem =Kaks noort inimest, kes on armunud, aga õnnetud =Põhjus -Vanemad ei luba
saarlastega: „Peksku teid sakslased!”; ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa; emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde võiksid käia ka representatsioonid või Henrikust alguse saanud ilukirjandus, kus väideldakse autoriga.
Fakt ning fiktsioon ei eksisteeri alati koos, samuti ei pruugi olla väljamõeldislik tõde alati ajalooline. Ajaloolased räägivad sellest, mis on; kirjanikud/luuletajad sageli sellest, mis võiks olla. Fiktsiooniline tekst ei saa toimida loogilise eeldusena, ei oma otsest praktilist väärtust. Selline tekst on konstrueeritud kunstireeglite põhjal. Väljamõeldislik ei pruugi alati olla kujundlik. Kuid näiteks 17. ja 18.sajandi romaane esitati sageli kui tõestisündinud lugusid (nt Robinson Crusoe). Ajakirjanduse tõeväärtus on ajalooliselt tugevalt varieeruv. Sageli peetakse määravalt kujutlusvõime abil loodud teoseid nendeks õigeteks ilukirjanduslikeks teosteks, nt omaelulookirjutuslikke teosed peetakse tihti kui mittekirjanduseks (käsitlevad küll autori tegelikku elu, kuid autor pole teost luues kujutlusvõimet piisavalt kasutanud). Siiski ei saa pidada kujutlusvõimet ainult kirjandusele omaseks tunnuseks. Seda võib
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema k
16. saj-l algas kodu sõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Kultuurile polnud kohta. Teatrid suleti. Prntsmaal kujunevad eeldused rahvuslikuks draamakski, aga ei teostu. R jääb katkendlikuks, ei näe laiemalt zanrite arenemist. Mõned autorid on, aga sellega ka hiilgus piirdub. Prnts rahv draama tekib alles alates klassitsismist ja on teistele reeglitele allutatud kui mujal varem. Saksamaal õiget R ei olnudki. Ei kujunenud. 16. saj-l algas reformatsioon. Ususlispoliitiline liikumine. Lahkulöömine kat kirikust. Prot kiriku teke. Pidevad sõjalised konfliktid. Kolmekümne aastane sõda jms. Kltr-l ei olnud hingamisruumi. Ei olnud piisavalt võimalusi, et kltr oleks õitsengu seisundi saavutanud. Säilisid hiliskeskaegsed kirjandusvormid veel 16. saj jooksul. Mujal Eur-s ei saa Rst kuidagimoodi rääkida. R peamised nähtused: tähendab taassündi. Termin tekkis It-s. Varasem sündimine oli antiigis
just näitekirjanikud, aga kuna see teema ei olnud talle, sattus ta proosa kirjutamise juurde. Fielding lõi palju eeltingimusi Euroopa romaani kujunemisele selliseks, nagu ta kujunes 19. sajandil, mis omakorda andis aluse 20. sajandi romaani põhilistele võtetele. Olulisem teos ''Tom Jones. Ühe leidiku lugu''. Selle kohta on öeldud, et teos on 18. sajandi Inglise valgustuskirjanduses üks harmoonilisemaid romaane. Teos on humoorikas, satiiriliselt terav. Leidlapse lugusid kirjutati väga palju nii, et lugu algas punktist A ja liigub punkti B. ''Tom Jones'' on 100% väljamõeldud lugu, mille eesmärk on konkreetselt vaadelda Inglismaad topograafilise romaani alge. Inspiratsiooni sai Cervantes'e ''Don Quiote-st''. Tom Jones on üksik hing, ekslik inimene, kes teeb vigu ja autor ei püüa neid vigu varjata. Autor kujutab teda tavalise inimesena, mitte kangelasena. Inglise realistidele oli omane panna oma loo tegelane kodumaale
Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi F.R Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas tööd eeposega F.R Kreutzwald. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Hiljem otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Ülesehitusest: Eeposes on 20 lugu, mis jagunevad kahte ossa. I lugu : Kalevi tulek; Salme ja Linda. Salme kosilased,Linda kosilased ja pulmad.
7 dell arte. Paralleelselt sellega tegeles ka kooliteater, mis tegutses tolleagse ainsa vene kõrgkooli juures. Vene õukond kolis Peterburi u 1715. aastal. Siis hakkasid ka seal tekkima teatrid. 1732. aastal asutati Peterburis esimene priviligeeritud sõjaväekool kadetikorpus, kus õpiti lisaks sõjaväedistsipliinidele ka kirjandust, keeli, tantsu, kombeid jmt. Kadetid hakkasid ka omavahel etendama prantsuskeelseid lugusid. 1735. a hakkasid nad juba mängima Voltaire'i tragöödiaid. Selles kadetikorpuses õppis Aleksander Sumarokov. Sealt sai ta esmased kogemused teatrist. 1740ndatel hakas Sumarokov kirjutama teatri jaoks originaalseid näidendeid. Nad olid kirjutatud Pr malli järgi, eeskujuks oli tal Voltaire. Teine tragöödia kandis pealkirja ,,Hamlet", mis oli osaliselt ümber tehtud Shakespeare. Nii said Vene vaatajad mingit aimu Shakespeare'ist
Eepika zanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast > nii proosa- kui värsivormis Proosazanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti `temavormis' (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk "tema" ja "nende" järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega
Eepika žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast > nii proosa- kui värsivormis Proosažanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk “tema” ja “nende” järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega
"kangelaslugude meeleolu" tekitamiseks. 14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas. üleskutse muusale (,,Ilias": Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast...), eepilised vormelid alguses mälutehnikana (vt eelmine küsimus) 15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika? Ilmselt samast ajast pärit (arhailine ajajärk). Erinevus selles, et eepikas sündmused jutustaja pilgu läbi ja on mingi narratiiv, lüürikas minakõneleja, kes räägib ühest situatsioonist. 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid? Aoid oli laulik kui laulude looja, rapsood oli laulude ettekandja 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? Heksameeter, milles kuus jalga. Need võisid olla daktülid (üks rõhuline/pikk silp, seejärel kaks rõhuta) või selle asemel ka spondeused (kaks rõhulist/pikka silpi). Viimases, kuuendas jalas oli alati kaks silpi
Nii nagu ,,öös on asju" annab mingi ülevaate sellest, mis on elekter, siis siin saame muuhulgas ülevaate sellest, mis on vampiir ja millised juhtumised on sellega seoses maailma ajaloos olnud. Doonori sõna pealkirjas osutab verele ja selles romaanis on mitmeid verega seonduvaid arutlusi ja kõrvalliine. Küsimus pole siin mingi üksikisiku veres, vaid eestlaste veres kui puhas see veri on jne. See on see sügavam tasand selles loos. Selle teema ümber see romaan keskendubki. Ühe tõlgendusvõimaluse pakkus välja ka Krull, kes luges seda vampiiriromaani kui võimu allegooriat. Võim foucault'likus tähenduses võim tuleb esile inimestevahelistes suhetes, argielus jne. Näiteks võimu umbisikulist olemist märgib kasvõi alguse situatsioon, kus peategelane saab mingi kutse kelleltki, kuid ta ei tea kellelt. Selline käsk kuskilt, kuid käsu autrit ei ole kuskilt aimata.
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..................................7 2.1Rahvusriikide suvereensu
"Filostrato" kasutab oktaavi vormi (tekks 13.saj teisel poolel itaalias. Boccaccio oli esimene haritud kirjanuk, kes selle vormi poole pöödrus ja andes eelakordi sellele, sellest sai 15.saj teisest poolest kõige viljeletum eepilise luule vorm. Kaheksast värsireast koosnev stroof.). Lugu on antiigist, esmakordselt jutustatakse seda 12.saj rüütliromaanist, mis jutustab ühe armastuse loost (Troojus ja ..). Boccaccio üks tunnusjooni on ka see, et ta kasutas tuntud lugusid oma tekstides. Kuid tõi selle kaasaega ja jättis mulje, et see toimus kaasajal. 1340.aastal naasis ta Napolist Firenzesse, peale seda elabki peamiselt seal, on ka Firenze linnavalitsuse teenuses. Sel aja kirjutas nt. "Amaroza visione" (armu nägemus) 1341-42. Siin on Dante mõju, sest ta kasutab siin tertsiini (kolmest värsireast koosnev stroof), mille tõi luulesse Dante. "Ameto (nümfid)" pastoraalne ja proosaline teos, mis kujutab väga rohmaka ja toore karjase Ameto kohtumist 7
28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? LOE Ühest küljest jääb mulje et tänapäevased linnalegendid saavad muistendiks alles läbi aja, et neid saab küll üheks liigitada, kuid väärtuse omavad nad alles tulevikus. Nii et kaasaegsed hindavad kaasaegset sisu negatiivselt aga vanemat positiivselt. On läbinud mingi filtri. Samas toob Klintberg näiteks et inimestel kes tänapäeval antud lugusid tõsimeeli usuvad, on väga raske leppida sellega kui neile vastupidist tõestatakse. Klintbergi ja paljude teiste muistendiuurijate meelest kuuluvad klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid samasse žanrisse. Vanas traditsioonis on üleesindatud muistendid üleloomulikest olenditest, nõidusest ja ajaloolistest sündmustest, seevastu alaesindatud talupojaühiskonnas muutust ja uuendusi peegeldavad muistendid. Praeguses muistendiainestikus on tõenäoliselt
Soomes oli seda 13 tk. Uurib vepsa kataloogidest ning see lugu on väga levinud slaavi ja vene kataloogides. Kui teha selline uuring, et kus need tekstid on, hakatakse uurima, mis on tekstides sama, mis on erinev. Nendes tekstides on sama konflikt. Pere elab üksi, peres on isa ema poeg ja tütar ja konflikt lõppeb sarnaselt. Ta korjab lood kokku ja hakkab neid komplekteerima teatud sarnaste punktide kaudu. Alg tekst on see, mis on kõige loogilisema kulguga, mis annab hilisemate lugude ebakõladele loogilise tähenduse. Tõlgenduslik uurimine, ääretult konsturktivistlik. Mõistete vastavus Tekstiuurijad jagunevad peamiselt kaheks. Need kes tegelevad algtekstiga ja need kes ei tegele. Algteksti- konseptsioonist või selle edasiarendusest ( arhetüüp) lähtuvad käsitlused · soome kk: laul- teisend/variant · Tüpoloogiline kk: laul/tüüp- laulu variant Algteksti ei ole võimalik rekonstrueerida. Käsitlused, milles ei lähtuda algteksti-konteptsioonist
Anderseni kaasajal ilmus peamiselt pedagoogilisel eesmärgil kirjutatud MJ. Seetõttu erines A, jättes ära ühe ja ainsa tõe ning otsese moraali esitamise. A MJ- sse on lihtne sisse elada, kuna esineb elav, dialoogiline ning dramaatiline esitusviis. Anderseni MJ või lugudes sisaldub topeltadresseering: tema lood sobivad nii lapsele kui ka täiskasvanule. Selle kõige tõttu oli ta MJ žanri looja. 17. Lastetasand A. Lindgreni raamatuis. * Lapse elu on Lindgreni lugudes üldjuhul turvaline, vähemalt sellist lapsepõlve väärtustatakse ja selle poole püüeldakse * Laps on tegevuse keskpunkt ja tihti ka minategelane * Tegevus toimub tihti lapse silmade läbi * Lindgren loob lapsele idüllilise keskkonna, lugedes ei tunne laps hirmu (vb isegi mitte Lõvisüdamete tegemisi jälgides) 9
Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede kataloog. Inglise aed" (2017). Keskendub lõppemise ideele, mitte ainult iseenda jõu lõppemise ja nõrkuse motiivile, vaid ka üleüldisema lõpu ideele. Stefano Tani: 21. sajandi metafoorid: 3 suuremat juhtkujundit/metafoori, mille ümber luuakse lugusid, esitatakse küsimusi, proovitakse otsida mingeid vastuseid: Ekraanid (iseenda vaatamine, s.t ühiskondlikku olemist, mis on tegelikult ohutu iseendaga olemine, ekraan on peegli ja kaitse funktsioonis); Alzheimeri tõbi puudutab mälu (iseenda või mina tühjaksvalgumine, mälu delegeerimine, maailma tõbi informatsiooni hulga suurenemise tõttu. Subjekti võime informatsiooniga toime tulla järjest väheneb). Zombid see on supermetafoor
Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse komöödiatesse ja tragöödiatesse. Eelistatatuna kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. 2
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
mitte sõnum ei otsusta kunstiteose poliitilise v6imekuse üle, vaid vorm. Benjaminile on tähtis, et me vormi all mõistaksime seda, kuidas kunstist saab kaup. Ta oli arvamusel, et kunst peaks ka poliitilist külge omama. Ta väitis, et maailmas kus toimuvad sellised muutused, peab kunst valima poole. Sel peab olema mingi poliitiline kõnevõime, kuigi samal ajal ei tohiks see mingi kindla poliitilise erakonna huve teenima. See peaks meile näitama millised valikud meil on. Ajaleht, film, fotograafia olid massikommunikatsiooni vormid, mis sündisid mehaanilisest taastootmisest. Benjamin kunst peab sisaldama midagi uut, muidu puudub väärtus. Kunstiteose vormistamine tehnoloogia kaudu. Kunst on massiliselt taasloodud. Benjamini suhe tehnoloogiaga futurism (1909 Itaalias, Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid). Esteetika pidi teenima poliitikat. Vesi fasismi veskile. Mehaaniline reproduktsioon : kunst on sõltumatu originaalist
annaabi.ee 
