Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kultuurilood I essee - sarnased materjalid

eluloo, elda, biograafia, duby, chal, chali, guillaume, selgub, niisiis, kuivalt, allikaid, tlikultuuri, uurijatel
thumbnail
2
odt

Kultuurilood I essee/eksam

defineerida ülimat väärtust. Näiteks ,,Iliase" VI laulus arutavad Hektor ja tema naine Andromache sõja üle. Homeros esitab kaks erinevat nägemust, millest mõlemal on oma tõepõhi, aga mõista tuleb ,,arete" olulisust - mehel ja naisel on erinev ,,arete" ehk ülim väärtus. ,,Ilias" ei kirjelda pelgalt sõda, vaid käsitleb olulisi väärtusi nii mehe kui ka naise elus. Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" ei tundu esmapilgul omavat mingit sügavamat tähendust, aga seda hiljem analüüsides selgub, et see on lugu süüteost, patustamisest ja selle tagajärgedest. Lood on suuresti seotud mäluga. Mõne loo puhul võib väita, et tal on mitu elu, näiteks ,,Gilgames" ja ,,Ilias" on elanud oma elu kõigepealt orgaanilises mälus, hiljem on tekst talletatud savitahvlitel, raamatutes. ,,Suured narratiivid" annavad edasi ühiskonna- ja kultuuriväärtusi, mistõttu on oluline, et need lood püsiksid läbi ajaloo, algselt suulises, hiljem kirjalikus kultuuris. 2

Kultuurilood
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kultuurilood I lühiesseed

Kultuurilood I, kodueksam Mis on narratiiv? Narratiiviks nimetatakse tavaliselt müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu kujul vormistatud lugu, mis kirjeldab fiktiivseid või reaalseid sündmusi. Narratiivil on tähtis roll meie ühiskonnas ja kultuuripildis ning selle olemasolu on äärmiselt vajalik. Suure loo tähtsaim sündmustik keerleb suurte tegelaste ja neile lähedal seisvate inimeste ümber. Siiski ei saa öelda, et suur lugu vaid ,,suurte" inimeste lugu on, sest peategelase suhtest ümbruse ja ühiskonnaga peegeldub tegelikult ka ,,väikeste" inimeste ­ siinkohal pean silmas tavalisi ebaolulisena näivaid tegelasi ­ elu ja lugu, mis mängib üsna olulist rolli loo jälgija jaoks tänapäeval. Juba selles, kui Gilgames Uruki müüril kõndides oma maavaldusi jälgib, avaldub sealse ühiskonna elu ­ millega linnarahvas parajasti tegeleb ja kes milliseid ameteid seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpetavad meile tolleaeg

Kultuurilood I
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kultuurilood II

Kultuurilood II essee 1. Canetti järgi on mass mõistatuslik ja samas universaalne nähtus, mis tekib sinna, kus enne polnud midagi. Mass võib olla nii avatud kui ka suletud ning kõik massi liikmed tunnevad end võrdsetena. Avatud mass loomulik ning on elujõuline seni, kuni ta kasvab, kui enam ei kasva, siis mass laguneb. Avatud mass on selline, kuhu mahub lõpmata hulk liikmeid, ainsateks kirteeriumiteks on see, et on olemas inimlikud tunnused. Suletud massil on teistsugused eesmärgid: peatähelepanu pole mitte arvukusel, tähtis on massi püsimajäämine. Suletud massil on teatud sisseastumistingimused, kuna inimeste arv massis on limiteeritud. Suletud massil on olemas ruum, kuhu kokku tullakse, kuid sellega seoses on suletud massist ka raskem lahkuda kui avatud massist. Andreas Kalkuni ,,Jakob Ploomi kirjad sõjast" kirjutab Jakob peale oma mobilise

Kultuurilood
118 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Kultuurilood I

Alternatiivid ilmutavd ennast,nende ümberpööramine konservatiivseteks on seda sügavam. Taipame alternatiividele ei ütlemise kaalu. Soo käsitlus on ajastutruu. Sooline identiteed koosneb paljudet tavadest ja praktikumidest. Iliases on nähtaval soo erinevusest tingitud vahed. 20.saj 1935 ilmus Gerardoux' i "L' Iliade ou le poème de Force" Näidend Hitleri ähvardavast ohust.Oht ei ole Hitleris ,vaid sisserännanud juutides. 07.10.2009 Georges Duby ja Gillaume le Marèchal Kursus kui korrastatud teadmine,mida võib esile tuua nagu arvutimenüüd.Üks teadmine viib teiseni.Kõik on omavahel seotud.Elame info määratletud ühiskonnas. Gillaume le Marèchal ehk maailma parim rüütel *surmaasta 1219 *osalemine palverännakus 1185 - ettevõetud teekond pühasse paika.Teekond oli pikk ja raske.Jalgade ja terve kehaga kaasa elamine.Inimese teekond elus on sihitu - ebamäärane.Palveräänak kui sihtistatud rännak - rännak usu nimel

Kultuurilood
144 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kultuurilood I

Kultuurilood I (20. sept) * ILIAS Mnemoonika ­ epiteet ­ vormel, kordused, taustaandmed (kuidas tolleaegsed inimesed võisid mõelda, tunda). Kirjalikus keeles muutuvad ühel hetkel mõttetuks ja igavaks (erinevad kordused jmt), samas kui suulises kõnes hinnatakse neid. Vormeliteooria järgi on kultuur ressurss. Me ei pea nt regilaule sõna-sõnalt teadma, laul komponeeritakse igal esitusel uuesti, see on kultuuriga ümberkäimise vabadus. Juttu suurest sõjast, sõjaeepos. Sõda kestnud 9 aastat. Ahhailased on tulnud Trooja linna alla, 9a sõda käinud, ikka pole suutnud vallutada. Mehed lahutatud neile olulistest inimestest. Sõjameeste laagritest ei puudu naised, aga neid kõrgeid soost abikaasasid, kes Kreekasse maha jäänud, pole kaasa võetud. Tüdimus, asjad ei liigu, kumbki osapool pole võidule küllaltki lähedal. Sõjaseisukorraga ära harjutud, kuid siiski ei tea kunagi, mis edasi saab. (Mõiste ,,nostalgia" tähendab u. tagasipö�

Kultuur
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kultuurilood II kodueksam.

Kultuurilood II kodueksam. 1.Mass on üksikisikute kogum. Palju inimesi ühest huvigrupist moodustab massi. Massil on omad kindlad reeglid, kuidas käitutakse ning kuidas ei tohi käituda. Mass tekib siis, kui järjest rohkem üksikisikuid pühendub mingile tegevusele. Näiteks religioon, kirikud, inimesed moodustavad kirikutes massi, kõik usuvad ühte asja, teevad koos samu toiminguid, veedavad koos aega. Nad on mass ja neil on omad reeglid. ?ksikisik ei või massis teha otsuseid, mis mõjutavad ka kõiki teisi. Kui rääkida Jakob Ploomi sõjakirjadest, siis Jakob oli üks inimene suurest massist. Massiks olid kodust kaugel olevad sõdurid. Kui Jakob Ploom oleks teinud üksikisikuliselt otsuse jagada vaenlastele informatsiooni nende asukoha või taktika kohta lahingus, oleks olnud terve mass mõjutatud. Terve suur mass oleks tapetud ja seda ainult ühe inimese otsustest, kes massi kuulus. Samuti ei saanud Jakob Ploom kirjutada kirju kodustele nii, et see oleks haavanud võib-olla m

Kultuurilood
83 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kultuurilood

1. Kultuuriajalugu võib käsitleda mitmel erineval moel. Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem, ülejäänu on siiski natuke kõrvaline. Päris ära loomulikult ,,väikseid" inimesi ei unustata ­ mõnikord pühendatakse neile terveid lugusid ja tihti on nende tegevus taustaks, kuid mitte nii suurel määral. ,,Suured" lood ongi püsima jäänud ilmselt just nende ,,suuruse" pärast. Näite

Kultuurilood
57 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kultuurilood I - eksami vastused

1. Suurte narratiivide olulisim sündmustik toimub kangelase ümber. Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma ,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi ­ peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda ­ igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta on küll sarnane oma kaasaeg

Kultuurilood I
137 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kultuurilood I (sügis 2010)

Kultuurilood I (sügis 2010) Eksamiküsimused ­ kolme lühiessee teemad 05.­07.01.2011 1. Mis on kultuuris püsivat väärtust ja tähendust omav ,,suur lugu" ehk narratiiv? Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile: a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus ­ indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse ­ kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine seotud ka aja ja mälu

Kultuurilood
118 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kultuurilood I kodutöö MOODLES

Kodutöö tarvis palume mõtiskleda kahe ajasõlme üle: vabal valikul kas A) aastad 1190 ja 1517 või B) aastad 1314 ja 1789. Samad ajasõlmed tulevad käsitlemisele tulevaste loengute jooksul. Need sõlmpunktid tähistavad mingisuguseid kultuuriliselt olulisi murranguid, millele on omistatud märgilisi tähendusi. Kuid kuna kultuuriliste katkestuste kõrval esindavad need aastaarvud üheaegselt ka kultuuriliste protsesside järjepidevust, ei pea vastus piirduma ainult konkreetse aastarvuga. Ajamääratlusele võiks läheneda kui võtmele, mis seostub ajastu üldise kultuurilise tausta ja/või konkreetsete tüvitekstidega. - Valige 2 pilti (fotod, kunstiteoste reprod vm), mis avavad ning iseloomustavad valitud kahte perioodi. Pilte võib leida kas internetist või ise skaneerida. Sobivad erinevad levinumad failiformaadid, faili suurus võib olla kuni 1 Mb. - Sõnastage märkuste lahtrisse piltidele allkirjad, milles tutvustage valitud pildimaterjali. - Põhjendage ja selgitage oma v

Kultuurilood I
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Dr.Živago Kultuurilood II

Kultuuriteksti analüüs Doktor Zivago Film ,,Doktor Zivago" on adaptsioon Vene kirjaniku Boriss Pasternaki Nobeli auhinnaga pärjatud samanimelisest romaanist. Film kujutab Venemaad 20. sajandi esimesel poolel ­ aega, mil Venemaal oli revolutsiooni eelõhtu, aega, kui Venemaal toimus kodusõda ning aega, kui Venemaa oli oma jõududega I maailmasõjas. Põikena ollakse ka nii-öelda filmi ,,tänapäevas", ajas, kui bolsevikud olid kindlalt võimul ning riigis valitses suur juht Stalin. Võib öelda, et film kujutab seda ajastut, mis tõi inimestele kaasa kannatust ja surma ­ see oli suurte muutuste ning võimuvahetuste ajastu Venemaa. Taoline must ja sünge ajastu vajab oma kangelast ning antud filmis on selleks arst, kes on samas ka poeet, valades oma mõtted ja tunded lüürikasse, Doktor Yuri Zivago. Tema keerulise elu- ja armuloo taustal areneb vaatajale lahti ka Venemaa tollane lugu. Filmis on oskuslikult põimitud inimeste saatus Venemaal aset leidnud sündmuste taustale. Film

Kultuurilugu
36 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Kulturoloogia

Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" ­ institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict ­ konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostataks

Kultuurilugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kultuurilood

tapetuga). Selle eetikakoodeksi vastu Iliase kangelane eksiski. Lohistades, oma sõbra tapnud, vastase kuninga poja laipa, enda järel ümber Trooja linna. Eeposes ongi välja toodud kaks vastandit Kleos ja Eleos. Esimene neist tähistab hiilgust või valgust, teine inimlikku halastust. Sealt ka probleemipüstitus, et kumb on olulisem. Kui aga Hektori isa Priamos tuleb Achilluse juurde ja palub oma poja laipa tekib kolmas väärtus sophosyne e mõõdutunne. Eluloo puhul on tegemist ajalooga. Mihhail Lotman on loengus öelnud: "Ajalugu ei ole mitte minevikus toimunud sündmused, vaid ajaloo kohta kirjutatud sündmused." Järelikult on lugu väga subjektiivne. Kindlasti ei muuda see, et allikas ei ole "objektiivne" teda kasutuskõlbmatuks. Kõik mis öeldud või kirjutatud on tõene seni kui ei ole tõestatud vastupidist. Elulugude kirjutamist ajendavad erinevad põhjused. Menocchio puhul olid selleks tema drastilised vaated ning dramaatiline elu

Filosoofia
110 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kultuurilugu tekstides

1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale val

Infoteadus- ja...
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Elulookirjeldus ehk biograafia

Elulookirjeldus ehk biograafia Elulookirjeldus ehk biograafia on isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Enamasti avaldatakse see essee või raamatu vormis või mõnel muul kujul, näiteks filmina. Biograafia jutustab inimese lugu, peatudes mitmetel tema elu tahkudel, sisaldades tihti ka intiimseid detaile ja iseloomu analüüsi. Tavaliselt on tegemist mõne tuntud, meeldejääva või mõnel teisel moel silmapaistva karakteriga, kelle eluloo jäädvustus võiks inimestele huvi pakkuda ning korda minna. Elulookirjelduse lugejateks on inimesed, kes tahavad kirjeldatava isiku elu ja tegemiste kohta põhjalikku ülevaadet saada. Olgu lugejaks siis mõni lähikondlane või võhivõõras inimene - igal juhul võtab lugeja biograafia kätte mingil huvipakkuval põhjusel. Näiteks rüütel Guillaume le Maréchali elu kirjeldav ning meenutav lugulaul säilis läbi aegade, olenemata sellest, et rüütli

Kultuurilood
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kultuurilugude kontrolltöö

Kultuurilood I Kontrolltöö Marie Udam Nagu elulugu ise, nii on ka eluloo tekst oma ajastuga sarnane. Keskaja õilsasse rüütlikultuuri sobis epopöalaadne ülistav lugulaul. Truväär Jeani kirja pandud kangelaslaul Guillaume le Maréchalist annab edasi ajastule iseloomulikku. Vormilt on lugu maailma parimast rüütlist romaan. Elulugu kui romaan on tüüpiline nähtus pea igal ajastul. Tänapäeval ilmuvad elulood lausa romaanisarjadena, kuid populaarseks on saanud ka meie kiiresse elutemposse sobivad bestsellerilaadsed biograafiad. Eluloo kirja panemiseks on mitmeid eesmärke. 13. sajandil jäädvustas Guillaume le Maréchali poeg isa eluloo selleks, et rüütli mälestus jääks kestma ka sajandeid hiljem

Kultuurilood I
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-India muusika

SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. ÜLDISELT JA SISSEJUHATAVALT...............................................................................2 2. ESIMESED KLASSIKALIST MUUSIKAT KÄSITLEVAD TEKSTID INDIAS.........3 3. SAGTA ­ MUUSIKATEADUS.......................................................................................4 3.1. Svara............................................................................................................................................... 4 3.2 Rga................................................................................................................................................. 6 3.3. Tla ehk rütm................................................................................................................................. 7 3.4. Vdya ehk instrumendid

Kultuurilood
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Surmaga seotud arusaamad muutuvad elu jooksul.

Surmaga seotud arusaamad muutuvad elu jooksul. ? Surm ja selle tähendus üksikisiku tasandil erineb suuresti sellest surmast, mida edastab meile massimeedia ning sellega kaasnevad narratiivid. Me oleme harjunud nägema telekaist krimisarju, vererohkeid õudus- ning põnevusfilme, isegi lastele orienteeritud multikad kajastavad tihti vägivalda ning sageli ka nn halva tegelase surma kui positiivset sündmust. Sellises poolreaalsuses tajume me surma kui midagi üsna ohutut, teatud olukordades isegi koomilist. Mõistetakse, et ekraanil toimunu on väljamõeldis ning kogetu pole võrreldav tõelise elulise inimese surmaga. Keeruliseks läheb olukord siis, kui sama meediumi (sel puhul siis televiisori või arvuti) kaudu edastatakse reaalsuses toimunud õnnetusi või surmajuhtumeid, mida tuleks käsitleda alati ülima delikaatsusega ­ ent siiski kiputakse tänapäeval seda tava tihtipeale eirama (mis on juba omaette arutlusteema). Tihtipeale o

Kultuurilood
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ilias, Guillame le Maréchal, ajasõlm, mälu

Mis sobib naistele, mis meestele. Kumb on tugevam ­ geneetiline programm või käitumisprogramm (kasvatuslik programm; traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 ­ Jean Giraudoux ,,---" http://en.wikipedia.org/wiki/The_Trojan_war_will_not_take_place Simone Weil (1909-1943) ­ ,,L'Iliade ou le poeme de Force" (1940). Tegelikult on Iliases väga palju sõjavastaseid ideid. Nemesis ­ saatus. Thersites ­ 7. okt. 09. a. Georges Duby ja ,,Guillaume de Maréchal" *kirjutamise aeg *lugemise aeg *teose (toimumise) aeg Michel Foucault Diskursus William Marshal ehk maailma parim rüütel ( meest mõõdetakse tegude järgi, vt ,,Ilias"!) - http://en.wikipedia.org/wiki/Guillaume_le_Maréchal - 1185 ­ palverännak Kuidas Guillaume le Maréchali mäletati? - Kuninga järelehüüd Philippe Auguste'ilt Gatinais'is - Hauamonument

Kultuurilood
83 allalaadimist
thumbnail
1
doc

August Kitzbergi eluloo essee

August Kitzberg August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud aine

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Viivi Luige eluloo esitlus

Viivi Luik Elukäik sündinud 6.novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas Aastatel 1954­1965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965.­1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (1993­1997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998­ 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed Luuletused Proosa ja lasteraamatud ,,Pilvede püha" 1965 ,,Salamaja piir" 1974 ,,Taevaste tuul" 1966 ,,Seitsmes rahukevad" 1985 ,,Lauludemüüja" 1968 ,,Se

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

August Rodini eluloo essee

August Rodin August Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis. Rodini on peetud enamasti impressionistiks, kuid tema loomingus leidub jooni, mis on omased ka juugendile. Ta oli häbelik ja lühinägelik. Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda Kaunite Kunstide kool, oli Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis. Kuni viiekümne eluaastani oli ta töötanud vaesuses. Ta maalib lähedastest inimestest õest ja vennast. 1862. Aastal suri ta õde, Rodoni oli väga õnnetu õe surmast ning mattis end kloostrisse. Üürib oma esimese ateljee hobusetallis. Selajal kohtab ta 18-aastase Rose'iga, kes poseerib talle mitmeid kordi ja kellega ta elab koos. Rodini esimene teadaolev töö pärineb 1864.aastast ja see kannab nime "Mees murtud ninaga". Teose modell oligi üks murtud nina ja saatusega hulgus. Skulptuur ei pea külmale vastu ja selle skultruuri pea läheb lõhki. August Rodini tapab end tööga, ta ei osalenud 1

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Teatri ajalugu

Teater läbi aegade Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Teatri algus · Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi pidustused Dionysose auks · On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. · 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". · 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. · 14. saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi ­ müsteeriume

Kultuurilood
45 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kultuuri mõistest ja määratlusest

ümbritsevatest mitmel viisil: nad elavad eraldi kogukondades, räägivad ühist keelt, jagavad samu kombeid, ja suhtlevad üksteisega sagedamini ja lähedasemalt kui inimestega väljaspool seda ühiskonda. Raymond Scupin (1992) Cultural Anthropology: A Global Perspective. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall. Konkreetsemalt viitab [ühiskonna mõiste] suhete mustritele inimeste vahel, kes elavad teatud kindlal territooriumil. Ühiskonda määratlevad olulisemad tunnused on niisiis: 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest · Kindel inimrühm · Kindel territoorium · Suhted inimeste vahel · Jagatud kultuur (s.h. keel, kombed jne) · Jagatud institutsioonid NB! Nagu mõiste ,,kultuur" on ka ,,ühiskond" abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi.

Kultuurilood
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite

Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite. Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argipäevadel kui pidulikel puhkudel. Eestimaal tähistasid rahvarõivad nii seisuslikku kui rahvalikku kuuluvust ­ maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõivaks oli tol ajal var

Kultuurilood
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Nikolai I

4. Nikolai I valitsemise põhijoontest Ajalooline kontekst. Alustas loomingut 1840ndatel aastatel. Keiser Nikolai I, valitses aastast 1825. Samal aastal toimus dekabristide ülestõus. Esimene aadelkonna avalik katse isevalitsust kukutada. Vandenõu. Aadlikud, eelkõige sõjaväelased, kes üritasid radikaalsete meetmetega kukutada keisrit ning mõrvata kõiki dünastia esindajaid. Üks kaugem projekt oli ka vabariigi kehtestamine. Kaardiväelased Talvepalee ees väljakul. Nikolai I õnnestus samal päeval mäss maha suruda. Surma mõisteti esialgu 36 aadlikku. Armuandmine. Poodi üles 5 mässajat. Ülejäänud sunnitööle Siberisse. Just see sündmus mõjustas Nikolai I valitsemismoodust, kõik järgnev oli järelkaja mässule. Nikolai I Teda ei valmistatud ette troonile astumiseks. Keiser Paul I poeg. Valmistati ette vanemat venda Aleksander I-st (1801-1825). Paul I järgmine poeg loobus troonist, ning Nikolai I oli sunnitud troonile astuma. Ta tunnis

Kultuurilood
20 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti Kultuurilugu

kirikuraamatud, kuhu märgiti sündinud, armulaual käinud, abiellujad ja surnud. Georg Müller ­ sünd. umbes 1570, tegutses koolmeistrina Tallinnas. 1601. a alates Tallinna Pühavaimu kirikus abiõpetaja, kelle 39 eestikeelse jutluse tekstid on säilinud. Tema jutlused näitavad, et ta tundis antiikautoreid ja reformatsiooniteolooge ning oli oma aja kohta haritud mees. Tema jutlustes on esmakordselt eesti keeles esitatud tähelepanekuid kaasaegsest elust ja juhtumustest Tallinnas. Jutlustest selgub, et tema ajal ringles pastorite hulgas Piiblist ja koraalidest tehtud eestikeelseid tõlkeid, milliseid ta kasutas ja mis olid aluseks ka Stahtli käsiraamatule. Kindralkuberner ­ 1629 aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel Altmarki külas vaherahu. Kogu Mandri-Eesti oli sellega allutatud Rootsi võimule. Poolakatelt ja venelastelt vallutatud aladest moodustati kindralkubermang keskusega Tartus. Kindralkuberneriks

Kultuurilood
66 allalaadimist
thumbnail
16
doc

HERAKLES

HERAKLES KULTUURILUGU REFERAAT Semiootika 1. Aasta Sissejuhatus Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiikmütoloogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate ‘käega-katsutavusse’ suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma ju

Kultuurilood
6 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Kuningas Oidipuse konspekt

Või siis pigem parema kui halvema inimese poolt. * Esialgu võtsid luuletajad käsile ükskõik millised ettejuhtuvad lood. Nüüd aga seatakse ilusamad tragöödiad kokku mõnede väheste perede aineil. Nagu näiteks Alkmaionist, Oidipusest, Orestesest, Meleagrosest, Thyestesest, Telephosest ja teistest. Kellele sai osaks läbi elada või teha midagi kohutavat. Niisiis on kunsti seisukohast parim tragöödia sellise kokkuseadega. Seepärast eksivad need, kes heidavad Euripidesele ette just seda, et ta oma tragöödiais nii teeb. Ja et paljudel neist on õnnetu lõpp. Sest see, nagu juba öeldud, on õige. Lavadel ja võistlustel osutuvad sellised tragöödiad, kui nad on õigesti teostatud, kõige traagilisemaiks. Ja Euripides, kui tal ka muus suhtes kõik korras pole, osutub luuletajaist kõige traagilisemaks.

Kultuurilood
51 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Vaesed inimesed" Dostojevski

2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ­ ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni ­ jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed ­ meestegelane väike ametnik, naistegelane ­ vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ka tegelaste nimed ­ jätkab selle

Kultuurilood
39 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. E

Kultuurilood
195 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokkuvõte Ilmar Talve raamatu kohustusliku osa kokkuvõttetest

Karl 11. absoluutne monarhia, vastuolu aadliga, siinse talurahva toetus. Mõisate reduktsioon. Mõisnikud muutusid rentnikeks. Talupoegade olukorra reguleerimiseks: vakuraamatud, pärimisõiguse seadistamine, talupoegade kaebeõigus mõisnike peale, karistussüsteemi muutumine. Pastorite keeleoskuse rangem eksamineerimine. Koos reduktsiooniga muutus talupoegade sotsiaalpsühholoogiline olukord. Reduktsioonipoliitika kaugem siht feodaalse süsteemi lammutamine. 17. saj niisiis üleminek kapitalismile ­ mõisnik pidi mõisa muutma põllumajanduslikuks käitiseks. Võib käsitleda talupoegade pärisorjusest vabastamisena. Kamrealism ­ rootsi riigi esimeseks ülesandeks siis rahva heaolu parandamine. Riigivõimu progressiivne kooli- ja kirikupoliitika, mida viidi ellu aadli pidevast vastuseisust hoolimata. Eesti ja läti kirjakeele teke, sündis ja kasvas emakeelne kirjandus. Kohalike

Kultuurilood
132 allalaadimist
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus
399 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun