Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuurilood I essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eluloo, biograafia, duby, lugulaul, kirjeldatava, elulugude, uurijatel, tavadest, päeviku, pannud, kirjutatakse, talletatakse, elulood, guillaume, selgub, allikaid, kogunud, kuivalt, niisiisühiskonna uurimine, rahulolu ühiskonnas) esemed ja mälestused ehk etnoloogiast folkloristikani: Asa Ljungström uuris esemeid, kangakudumise masinaid, märkas, et talle räägitakse lugusid nende esemetega seotud inimestest ja hakkas koguma mälestusi. Anu Kannike: koduteemad eluloouurimine: Ene Kõresaar: mäluuuringud, Terje Anepaio, Daniel Bertaux: sotsioloogilised küsimused eluloo kui allika kohta: pereliikmete intervjueerimisel selgus, et ühe pere liikme valikud on seotud pere soovituste, väärtuste ja võimalustega vms. Migratsiooniuurimine: Brigitte BönischBrednich: kasutab Ameerikas väljatöötatud migratsiooniteooriaid ja näitab, kuidas need Euroopas sobituvad/ei sobitu. Näitab, kuidas väljarändest kõneldakse. Aivar Jürgenson: analüüsib 2 inimese elulugu, kes pidasid end Venemaal eestlasteks ja kes tahtsid Eestisse elama tulla.
kulgeda, milliseks oleks selle tagajärjel maailm võinud kujuneda. Kirjutas ka terve portsu kriminaalkirjandust, mille süžeede taustaks on hilis keskaegne Tallinn. *Paavo Matsin „Baer“ [bä:r] osutatakse loodusteadlasele Karl von Baer’ile. Omamoodi poeem, mis räägib alternatiivse loo vabamüürlase rõhuga Eesti kultuuris Karl von Baerist. *Vaade ajaloole läbi ühe indiviidi, st subjektiivne vaade. Autobiofraafid, memuaarid, päevikud jne. Eelmise kümnendi lõpus elulugude ja mälestuste buum’i algus nö. Avapauguks 2006 Ita Ever „Elu suuruses“ Ilmus palju Eesti kultuuriinimeste elulugusid, populaarsemateks oli mingisugust performatiivset ametit pidanud inimese oma. Postmodernset subjekti mõjub ennekõike välispidisus, avalik elu. Tihti intervjuude või jutustuse vormis (ei mingit suurt süübimist psüühikasse vms); palju pilte. 2008.a Mihkel Raud „Musta pori näkku“ ja Mari Tarand „Ajapildi sees“. Tugev autori kujund, selge stiil
väheseid asju. "Harala elulugudele" eesti kirjandusest võrdkujusid otsides on välja toodud enamasti Mats Traadi enese teoseid: praeguseks kümneosalist romaani "Minge üles mägedele" ja lühiromaani "Tants aurukatla ümber". Retsenseerijad nimetavad "Harala elulugusid" kokkuvõtlikuks raamatuks. Seda sellepärast, et sinna on koondatud tõenäoliselt kõik, mida Mats Traat on Harala kohta kirjutanud. Samas sisaldab kogumik ka kõike seda, mida autor on kirjutanud lõpetatud eluloo vormis. Ka sõna otseses mõttes on PaulEerik Rummo sõnul tegemist kokkuvõtete raamatuga: iga pala on kokkuvõte ühest inimelust. Teost on nimetatud ka läbilõikeks eesti küla elu ja olude muutlikkusest ning läbilõikeks palade kirjutamise ajal toimunud muutustest inimkäsituses. Kuigi see on sündinud väliseeskujude mõjul, omandab see hoopis teises ja kauges kultuurikontekstis täiesti teistsuguse väärtuse ja kõlajõu.
kirjanduse saavutusi, kogu sajandite kestel kogunenud meisterlikkust. Vanad kreeka zanrid saavad roomlaste juures uuendatud kuju. Roomas toimub niisiis kohalikest iseärasustest vabastatud kreeka kirjandusvormide laiendatud reprodutseerimine. Iseloomusta autorit, too näiteid loomingust: Plutrachos, Lukianos. Plutarchos (46-120 pKr) ,,Paralleelsed elulookirjeldused" biograafia. Informatiivne ja ilukirjanduslik biograafia liigid. Mitmeid Kreeka ja Rooma suurkujusid võrreldakse paaride kaupa. Võrreldakse Zeust ja Romulust, Aleksander Suurt ja Julius Caesarit. On biograafiazanri esindajana entusiast. ,,Kirjutame elulugusid, mitte ajalugu". ,,Tühine tegu või nali ilmutavad sageli paremini inimese iseloomu kui kõige verisemad lahingud". Teda huvitab inimese iseloomu areng. Lood on põimitud psühholoogiliste detailidega on kasutanud Shakespeare. On
Tema mõtteterade najal õpiti kõnekunsti. Hõbedane ajajärk (40130) Poliitiline aspekt kadus, vabameelselt enam kirjutada ei tohtinud. Tulemuseks oli see, et kirjandusteoste stiil muutus retoorilisemaks ja kujundlikumaks. Draama oli suhteliselt oluline, kuid enam seda eriti ei etendatud: tekkis lugemisdraama. Autorite seas domineerisid Rooma perifeerias elanud kirjanikud. Seneca kirjutas filosoofilisi teoseid ja puhtaid lugemisdraamasid. Ta kaugenes selgelt kreeka draamade headest tavadest, jubedad stseenid ja veri olid tavalised. Filosoofilised teosed käsitlesid praktilist moraali. Seetõttu oli ta varauusajal hinnatud. Ta propageeris stoikude ideid. Oluline proosakirjanik oli Tacitus. Eelkõige oli ta oluline ajalooraamatute poolest: kirjutas biograafiaid ja ka suuri teoseid. ,,Historia", ,,Annaalid". Ta üritas küll olla erapooletu, kuid ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust
Ajal, mil romaanid pandi kirja, 1.saj eKr-4. saj pKr, romaanis tegelasteks kõrgemast soost noormees ja neiu, noored 13-17 aastased. Tüüpilised motiivid: peategelaste põgenemine vanemate eest, reisile minek, üks arvas teise surnud olevat. Pärast lahutamist said kokku, tõestasid truudust jne. Romaanid mõeldud pigem naissoost lugejatele. Antiikaja romaanide autoriks võis olla ka mõni naine pseudonüümi all. 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Kirjutas aastal 167 stoitsismil põhineva filosoofilise raamatu "Iseendale". 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? * Aisophos (Kreeka) tema valmide tegelasteks on enamasti loomad. Olid proosavalmid, hiljem valati luule vormi. Kreeka mütoloogias puuduvad müüdid loomade tekke kohta. 5.-4. saj eKr muutusid valmid koolikirjanduseks, ei olnud enam ühiskonnakriitilised. * Phaedrus (Rooma) tõi valmi Rooma kirjandusse
Romantismi üheks jooneks on see, et tekivad koolkonnad. Jena romantikute kokkutulekut loetakse romantismi alguseks 1796. aastal. Liikmed: A.W.Schlegel, Fr. Schlegel, Novalis, L.Tieck, W.Wackenroder. Seotud: filosoof Fr. Shcilling. Said omavahel tuttavaks ja moodusutasid sõpruskonna. Sellele järgnes rida teoseid, kõrgaeg 1797-98. Siis ilmusid kõige olulisemad teosed, väga viljakas aeg. Andsid välja kaks ajakirja: Athenaem(?), Lyceau du Schönen Künsk(?) Fr. Schlegel on kirja pannud romantilise teooria. Teosed: ,,Kriitilised fragmendid", ,,Fragmendid" ja ,,Ideed". Tähendab ka hoiakulist murrangut. Oli oma teoste suhtes kriitiline, ka väljapoole oli kriitiline. Ta annab oma teostele kummalise kuju ja selle nimi ongi fragment. Ei kirjuta traktaatliku teost, mõlemad teosed kujutavad mõttekilde. Fragment on romantikute loodud vorm, mis on romantismile väga omane. Seda võiks kirjeldada kui inimloomingu parafraasi. Abstraktsionism, meelega mõistmine
Mõlemates tekstides on usu poeesiat. Palju on kirjeldatud loodususkusid. ,,Vürst Vladimir Monomahhi õpetus" 1117. aastast õpetab oma järglasi enda ja oma isa näitel elu elama. Pühakute elulugu ehk agiograafia veel üks zanr. Elulugusid on palju. Iga zanr toetus teatud kaanonitele. Keskaja kirjandus on kaanonipõhine iga zanri jaoks oli välja töötatud mudel, mille järgi kirjutati tekste. Valdavalt kõik tekstid olid anonüümsed. Pühakute elulugude autoreid teame me väga harva. See polnud tol ajal tähtis kirjutab Jumal, aga autor on lihtsalt riist Jumala kätes. Tekstide autoriks on Jumal. Sellepärast palvetati enne teksti kirjutamist ja raamatute kirjutajad olid enamuses mungad. Nad uskusid, et nii toimides ei eksi nad Jumala tahte vastu ja see viib neid eesmärgini. Eesmärgiks oli oma hinge päästmine ja taevariiki jõudmine. Kogu kirjavara oli suunatud sellele, et inimesed saavutaksid Jumala õnnistuse ja pääseksid taevariiki
Loodus olulisem ruum kui kultuuriline ümber või linn. Peatähtis pole siiski loodus ise, vaid tung kuulatada olemist, ükskõikset ja sõnastamatult Teist. Tugev intertekstuaalne kihistus kõigis. Uue sajandi esimesel kümnendil suur nihe autobiograafilisus. Oma mineviku ja mõtetega tegelemine. Anton Nigov ,,Harjutused" ,,Piiririigi" saamislugu seal. Tagasivaade ajale Pariisis, mälestused. Kirjelduse objektiks on salajased tunded, isiklikud harjumused. Oma keha eluloo paneb kirja (traumad, vigastused) muide ju keha tabu. Üks oluline osa seostub selle päevikuosaga: ta arendab päevikusissekanded üsna traditsioonilisteks esseedeks. Seal on üks läbivaid teemasid pettumine-kahtlemine kultuuris ja loomingu mõttekuses. Siin on üsna tumedates toonides analüüsitud tänapäeva kultuuri seisu, seda võiks nimetada kultuuripessimismiks. Kultuurilise põlvnemise teema kuidas mina kui indiviid olen arenenud kultuuriliselt
Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Eeposte tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kunsteeposi. Rahvaeeposed põhinevad kangelaslugudel, mis laulik on üheks liitnud; kunsteepose on koostanud teadaolev autor rahvaeeposte eeskujul.
vormiks, tegelikult on poeem määratud märksa suuremale kuulajaskonnale. ,,Tööde ja päevade" sisu on kaunis kirju. Teos algab mõtisklusega õiglusest. Sellega seoses esineb allegooria kahte liiki võistlusest: kasulikust, mis õhutab inimesi agaramale tööle, ja kahjulikust, mis tekitab tülisid ja sõdu. Hesiodos hülgab seega Homerose kuulsust ja saaki taotleva sõjalise uljuse ideaali. Ent tööski näeb poeet ainult ränka vajadust, mille on pannud inimestele peale vihane Zeus. Püüdes seletada inimsoo hädade tekkimist, toob Hesiodos muinasjutu sellest, kuidas Zeus saatis inimestele karistuseks kauni salakavala naise Pandora anumaga, millest lendasid välja kõik hädad. Sama mõte läbib ka muistendit viiest ajastust (sugupõlvest). Õnnelikule elule, mida inimesed nautisid kuldsel ajastul, mil nad elasid kui jumalad ja maa andis neile kõike külluses ja ilma vaevata, järgnes
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus ku
vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (,,balleres", samast tüvest ka sõna ball ja ballett). Ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ka ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr. Ballaadistroof, katrään, 4- ja 3-rõuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeeb abcb. Sisu: eksistentsiaalsed piirisituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam
(tragöödia) ja madalaiks (komöödia, satiir), tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, jäljendati antiikkirjandust, põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus. ( Esindajad Eestis: K. J. Peterson, F. R. Faehlmann). Sentimentalism, romantism - 18.saj. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal, Püüti avada kannatava inimesesisemaailm, pöörati tähelepanu looduskirjeldustele, teoste keeleks oli ilukõne, kasutati kirja, päeviku ja eleegia vormi, Prantsusmaal Jean Jacques Rousseau, Venemaal Nikolai Karamzin, Eestis Suve Jaan. Romantism - pöörati pilk minevikku, püüe vabaduse poole, oluline oli jumalakunst, inimene oli eelkõige hingeline olend, peeti tähtsaks loodust, kesksed mõisted on armastus ja usk, eelistati luulet, proosat, ja romaane. Eestis Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Saksamaal Johann Wolfgang Goethe, Prantsusmaal V. Hugo, A.de Musset, Inglismaal W.Scott, G.G.N.Byron, Venemaal M. Lermontov, Ungaris S
nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (`ballares', samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
Lev oli palju vendi ja õdesid kes suutsid ta elu õnnelikuks teha. See jäi talle meelde kogu eluks. 1841 kolisid nad kaasanisse. Seal sai ta hea kasvatuse. 1844 astus ta Kaasani ülikooli, alhul Idamaade keelte pärast õigusteasduskonda. 1847 soovis ta sealt lahkuda. Tegelikult tahtis ta talupoegi aidata. Eeskujulikku mõisnikku tast ei saanud. Neil aastail tekkis tal kirjutmis vajadus. Pidas päevikut, sellest sellgub järjepideva enesevaatluse püüe. 1851 aastal kirjutas ta ,,Minu päeviku lugu" tema alg töö aga oli ,,Eilse päeva lugu"(Lõpetamata). Kaasanis sai algus ka kporropärane kirjaniku töö. Looming zanriliselt kirjutab ta romaane. ,,Sõda ja rahu," ,,Anna Kareenina," ,,Ülestõusmine." Ta on kirjutanud autabiograafilise triloogia: ,,Lapsepõlv," ,,Poisiiga," ,,Noorus." On veel kirjutanud ,,Sevastoopoli" jutustused. Näidendeid: ,,Elav laip." Ta on veel loonud ka oma kooli heaks ,,Aabitsa" ,,Sõda ja rahu"
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk 8. 5. sajandil eKr;
nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (‘ballares’, samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline žanr Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb
Kahekõne isaga, keda ta ei mäleta. ,,Seesama jõgi" (2007) autobiograafilne, kuid ka klassikaline romaan. Mängib rolli õpetajakuju (Uku Masing). Peategelase keskne romaan ja ajaromaan. ,,Taivahe heidet tsirk" (2012) tekste 1960ndatest uuema ajani. Lõuna-eesti keeles. Saab tuntuks ka vene kirjanikuna (2014 ja 2017 vene keeles ilmunud teosed). Katsetab keeltega, keelelise kogemuse avardamine. Luule avanes vene luule kaudu (koolipõlves Lermatov). Kaplinski proosa: autobiograafiline (oma eluloo peegeldaja), esseistlik proosa (essee vorm kasvab ilukirjanduslikuks suuremaks projektiks või tektiks), reisikirjeldused ja jutud, ulmekirjandus. Need saavad mitmes kombinatsioonis kokku. Kaplinski liigub proosasse esseistika kaudu. Kosmopoliitne kirjandus. 11. Jüri Üdi / Juhan Viidingu luule. 1970-1980 Runnel ja Jüri Üdi domineerivad. Alustasid maaläheduse võtmes. Nende tekste oli hea laulda. Jüri Üdi laulis oma tekste ka ise. Kirjandusliku pere päritolu
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
äärmiselt olulised. Hütis kõik tegevused pimedas ja läppunud. Depressiivne hommik. Jutt katkeb, tegevus läheb edasi hoopis hiljem, tegevus läheb edasi (Toompea) vanglas. Seal saavad kokku üks noormees ja vanamees. Hakkavad üksteisele oma lugusid rääkima. Valgustaja mees peab pettuma, ta ei saanud ühiskonda valgustada, see viis ta osavõtuni revolutsioonist (Tuglas). Vanamees oli arreteeritud ühe mõisa juures, aga tema polnud põlema pannud vaid linna omad olid põlema pannud ja ära läinud. Kohalikud ei olnud mõisapõletamisega seotud. Kohalikud tahtsid hoopis hingemaad endale, maad mis hoiaks neil hinge sees, oma maad. Mõlemad lõpetasid koos vanglas. Tugev ühiskonnakriitika. ,,Popi ja Huhuu" Sümbolismi esindaja. Idee tekkis Pariisis väikeste Hollandlaste natüürmorte, kirjutas 3 päevaga valmis. Tekib tunne nagu olekski tegu maaliga, sündmusi käivitavateks tegevusteks on valgus. Sümboleid seletamata: Elab Isand, kes hommikul tõuseb ja paneb riidesse
Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. Tänapäeval mõeldakse väljamõeldise (fiction) all ilukirjandust, proosateoseid. Väljamõeldise ja mitte- väljamõeldise eristamine on üha keerulisem. Mitte-väljamõeldis on dokumentalistika ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule.
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ame
annaabi.ee 
