kanali kaudu, kuid samas on võimalusi nende õiguste tundmise parandamiseks. IV. Teise riiki kolimise ja seal töötamise takistused (näiteks kutsediplomite tunnustamine) eksisteerivad juba pikka aega. Kuigi komisjon ja liikmesriigid on võtnud nende takistuste kõrvaldamiseks mitmeid meetmeid, püsivad need endiselt. V. Liikmesriigid on oskuste ja tööjõu tasakaalustamatust kajastavate andmete küsimuses nii piirkondlikul kui riiklikul tasandil erineval arengutasemel. Komisjon teeb liikmesriikidega jätkuvalt koostööd nende andmete täiustamiseks. VI. EL toetab tööjõu liikuvust Euroopa Sotsiaalfondi kaudu liikmesriikide jaoks, kes on selle vajaduse kindlaks teinud. Tööjõu liikuvust ei ole siiski eraldiseisva investeerimisprioriteedina määratletud ning ESFi praeguse programmitöö perioodi heakskiitmismenetluse käigus sellealast tegevust ei jälgitud. Seetõttu ei ole teada, millises ulatuses kasutatakse sellel
Talvi Kallasmaa (2003, lk 143) selgitab, et kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid inimese suutlikkuses hinnata olukordi ja omaenda toimetulekuressursse ning toimida vastavalt neile nii, et psühholoogiline heaolu säilib või taastub. See tähendab, et kohanemise seisukohalt on oluline inimese võime analüüsida ümbritsevat keskkonda ja iseennast ning reguleerida oma käitumist, mõtlemist, tahet ja emotsioone. Hille Pajupuu (2000, lk 17) toob välja teise kultuuriga kohanemisel neli perioodi, mille kestus ja intensiivsus oleneb inimesest ja sellest, kui palju teine kultuur enda omast erineb. Kohanemisperioodid on algusinnustus, pettumus ja kaitsemehhanismid, olukorraga leppimine ja kohanemine. 3.1 Mis on kultuuritundlikkus ja kuidas seda saavutada Pajupuu (2000, lk 14) räägin oma raamatus ka kultuuritundlikkusest. Selleks, et
,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. See võib olla üks vahendeid meie püüdlustes saada aru tänapäeva maailmast, mõista paremini end ja teisi selles. See võib olla üks võtmeid, et avada uks uude ühiskonda. Kultuur on inimeste suhtlemise
Isegi sama keel on igaühel veidi erisugune, kõnelemata taustateadmistest (igaühe "personaalsest entsüklopeediast"), aga samuti sellest, mida märgatakse ümbruses, st kuidas sõnumile kujuneb (osaliselt) kontekst (seega rohkem kui kultuuriline kood). Relevantne on informatsioon, mis tekitab maksimaalse kognitiivse muutuse täiendab olemasolevaid arusaamu, lükkab neid ümber või tugevdab neid oluliselt minimaalse kuulajapoolse jõupingutusega. Kultuuridevahelises suhtluses jäävad arusaamatused eriti tihti teadvustamata ja seega ka lahendamata. Inimene lahkub maalt ja imestab, miks suhted ei jätku. Juri Lotmani näide "Hamleti" erinevatest tõlgendustest: - 18. saj. Shakespeare oli barbar - 19. saj. romantikutele geenius, kes annab edasi siiraid tundeid, murrab konventsioone - 20. saj. renessansi universaalvaim, kasutab ka kõiki tollaseid teadussaavutusi. ("Autor loob teksti, kuid tekst loob ka autorit").
1) kultuuridevahelised erinevused; 2) uuringud kultuurierinevustest; 3) stereotüüpsed kultuurierinevused; 4) oma kultuuri prillid. Referaat põhineb Aune Valgu artiklil ,,Kuidas mõista inimest võõrast kultuurist?". 3 1. Kultuuridevahelised erinevused On teada, et kultuurid on erinevad ja erinevused võivad omakorda põhjustada arusaamatusi ja konflikte omavahelises suhtluses. Kultuurierinevused pole ületamatud ja olemuslikud, vaid on pigem mõjutatud majanduslikust seisundist, haridusest, kasvatusest ja meediast. Seega pole olulised üksnes etniline ja rassiline identiteet, vaid ka kogemus, huvid ja staatus kultuuri sees. Erinevatel inimestel on individuaalsed iseloomujooned ja sellest tulenevalt ei saa inimestevahelisi erinevusi taandada kultuurist tulenevateks. Kuigi enamik õpitust on võimalik ka ümberõppida, siis ei tuleks kultuurierinevuste
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .......................................................................
Uuris ka laste mõtlemise arengut. Uurimisobjektiks on intellekt, mida käsitletakse inimese olemuse eraldiseisva osana. Leidis, et lapse maailmapilt ja loogika on täiskasvanute omast oluliselt erinev ja neil ei saa olla ühist mõõdupuud. Kognitiivne areng tähendab kogemuste omandamist, mis korrigeerivad maailmapilti ja arendavad seeläbi intellekti. Andis aluse astmeteooriale, mis tähendab, et inimene läbib rea arenguastmeid, end välismaailma suhtes kvalitatiivselt erineval moel üleval pidades ja seda käsitates. Astmeteooria omandas tagantjärgi halva kuulsuse. Muuhulgas selgus, et mõtlemine pole nii homogeenne nagu arvati ning seda ei juhtinud vaid loogilised struktuurid, nagu Piaget oletas. 4. Vahendamine ja mõtlemine Inimest esindab teistest liikidest füüsiliste ja keeleliste tööriistade loomine ja kasutamine. Tähendus ja mõte liiguvad kasutaja ja artefakti vahel lugemise ja kirjutamise kaudu. Olukordade
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
Sotsioloogia Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis, sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust. Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist. Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel. Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena. Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhetele, sest need kujundavad ühi
2. Edukad keeleõppurid otsivad ja leiavad rääkimissituatsioone nii kodu- kui ka välismaal. Nad peavad võõrkeelt emakeelena kõnelejatega sidet. Nad õpivad keeli rääkides. 3. Nad ei karda rääkides vigu teha. See hirm iseloomustab sageli keeleõppureid. Selle tulemusel võib inimene end rääkides ebakindlalt tunda või rääkimisest hoopis loobuda. Keegi ei oota, et te räägiksite võõrkeelt perfektselt. Edukas õppur võtab vastu keelelise väljakutse ja pikendab selle riski arvelt oma kõnelemisaega. 4. Head keeleõpprid ei anna kohe alla, kui nad ühest lausest aru ei saa. Nad on valmis mõistatama. Nad kasutavad oma elukogemust ja juba õpitud teadmisi mõistmaks tundmatuid sõnu. Lugedes ja kuulates kasutavad nad vajalikke abivahendeid. (Kleinschorth 2000: 11-12, 21-22) 3.2. Sõnavara õppimine Keel koosneb mitmesajast tuhandest sõnast. Mitu sõna me peame õppima? Olge
projektipõhine õppimine). Teadmisi kinnistab nende rakendamine Õuesõppe pedagoogika põhimõtted eeldavad teadmiste kasutamist. Praktikas saab seda teostada õpilaste omavahelise või õpilase-õpetaja vaheliste diskussioonide ja aruteludena, samuti erinevaid vahendeid rakendades ning loodusest õppides. Õuesõppe pedagoogika panus õppimisse Õuesõppe pedagoogika ühendab endas nii õppetöö läbiviimse koha, kui ka õppimise sisu. See on õppimise viis, mis võimaldab taasluua loomulikud suhted mõtete ja tunnete, õppimise erinevate aspektide, koha ja identiteedi vahel. Meelelise kogemuse ja raamatuhariduse koosmõjul võib kujuneda optimaalne õppimine. LAPS JA LOODUS (Patrik Grahn) Lapsed kuuluvad loodusega kokku. Kui laps saab looduses aega veeta, kasvab temast tugev ja terve inimene, kellel on oluliste asjade kohta enda ümber teadmsed. Sellised teadmised panid F. Fröbeli 19. sajandil lasteaedu looma. Tema väitel hangib laps meeleliste ja esteetiliste
Põhimõttelise reeglina on see universaalne. Globaliseerumine, maailmaküla. Arvati, et globaliseerumine viib maailmaküla tekkimiseni. Globaliseerumine läheb aina edasi ja maailm muutub ühetaoliseks selles mõttes, et üha rohkem on maailmas selliseid kultuuri elemente ja nähtusi, mis on mõistetavad kogus maailmas. Nt jalgpall, popmuusika jne. Selliste kultuurielementide hulk üha kasvad, inimesed hakkavad üksteist paremini mõistma, nende väärtushinnangud muutuvad sarnasemateks, kogu maailm muutub sarnaseks. Kaovad kohalikud eripärad. Tekib maailmaküla, lähed ükskõik kuhu, igal pool on kõik sama. Huvitav on see, et globaliseerimine käib aastakümneid, kuid kas me näeme, et oleks kasvanud harmoonia ja üksteise mõistmine, ei paista väga seda moodi, peetakse igasuguseid sõdu, nt põhjus usuline. Kultuuribarjäärid Teisest küljest levivad üha paremini ka kultuuribarjäär. Globaalne, regionaalne ja lokaane (individuaalne
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kul
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis
formaalseks, tihtipeale vahendatakse õppurile hierarhiliselt ja aksiomaatiliselt ülesehitatud struktuure. Üks inimene saab teise inimese teadmisi tajuda kas tema sõnade või tegude kaudu. Teadmised ilmnevad n-ö dialoogi kaudu. Õuesõppe pedagoogika ühendab endas nii õppetöö läbiviimise koha kui ka õppimise sisu. Selle olulisim tunnusjoon on, et see on üks õppimise viis. See õppimisviis võimaldab taasluua loomulikud suhted mõtete ja tunnete, õppimise erinevate aspektide, koha ja identiteedi vahel. Meelelise kogemuse ja raamatuhariduse koosmõjul võib kujuneda optimaalne õppimine. Laps ja loodus Kui laps saab looduses aega veeta, kasvab temast tugev ja terve inimene, kellel on oluliste asjade kohta enda ümber teadmised. Sellised arusaamad panid muuhulgas Fröbeli 19. sajandil lasteaedu looma. Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga
Enesekehtestamisel võib välja tuua 7 erinevat klassi vastuseid: Esimesed 3 on negatiivsed: 1) ebapopulaarsete või erinevate arvamuste esitamine 2) teistelt käitumise muutmise nõudmine või palumine 3) keeldumine mittemõistlikest palvetest. Järgmised 4 on positiivsed: 1) omaenda puuduste ja vigade tunnustamine 2) komplimentide tegemine ja saamine 3) interaktsioonide algatamine ja ülalhoidmine 4) positiivsete tunnete väljendamine. Põhimõtteliselt on meil võimalik käituda 3-l erineval viisil: 1) Esiteks võime me käituda ennast mittekehtestaval viisil. 2) Ennast kehtestava vastuse puhul seistakse enda eest, kuid võetakse arvesse ka teise inimese seisukohta. 3) Agressiivne vastus kujutab endast teiste ähvardamist või siis teiste õiguste rikkumist. Siin vastatakse juba siis kui teine pole veel lõpetanud, räägitakse kõvasti ja sõimatakse, süüdistatakse teisi, hinnatakse endid teistest kõrgemalt ja rünnatakse teisi selleks, et ei rünnataks teda
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnase
Räägitakse sellest, kuidas peaksid asjad olema. Reeglid kuuluvad ideaalse kultuuri valdkonda. Reaalne kultuur on see, mida uurija ise vahetult kogeb ja jälgib, näeb ja dokumenteerib. NT Ideaalne kultuur ühes ühiskonas on on see,et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel olema. Reaalne kultuur võib olla palju avaram, seksuaalsuhted samast soost jne. Komid - kui neil hakkab hästi minema, siis nad värvivad veranda ära, mida kirevam, seda parem Teooriad Miks on rahvad erinevad? Nad on erineval määral arenenud. Tuleneb erinevatest kultuuri mõjudest. Tulenevad erinevatest elukeskkondadest(geograafiline piirkond). Kujunes välja 19.saj teisel poolel. Evolutsionism – esimene teooria. elus maailm areneb evolutsiooni teel. Antropoloogiasse tõi selle idee Edward Tylor ja Lewis Henry Morgan. Idee on selles, et kõik kultuurid arenevad läbi etappide: metslus, barbaarsus ja tsivilisatsioon. Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee.
erinevad ajalised piirangud. - Maitse-eelistustes väljenduv kuuluvus Vajadus, kui tuleb väljast, mõjutab seda kohalik kultuur. Toodete sisenemine kultuuri ei tähenda, et kogu kultuur muutub. Kumb muudab rohkem kultuuri, kas toode ise või sotsiaalsed suhted, mis uute toodetega kaasnevad? Jaotus ja vahetus Tootmine on alati teatud määral diferentseeritud (sr eri inimestel on juurdepääs eri toodetele, erineval hulgal), seega tuleb tooted ümber jagada või vahetusse anda Vahetus- ja jagamisviiside aluseks on teatud olemasolevad inimsuhted Vahetuse ja jaotuse käigus luuakse erinevaid inimsuhteid Karl Polanyi vahetusviisid Vastastikune ehk retsiprookne – toimub inimeste vahetuste kasulikkuse kaudu. Ümberjagav ehk resdistributiivne – tooted koondatakse ladviku kätte, kes kontrollivad uuesti jagamist ühiskonnas olevate tarbijate vahel.
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Seksiga seotud asjades on naiste pool reglementeeritum. Suuremas osas ühiskondades on keelatud seks menstruatsiooni ajal ning peale sünnitamist (danidel viis aastat, sest laps vajab tähelepanu, demograafilise kontrolli mehhanism). Homoseksualism suuremas osas ühiskondades keelatud, rangem ollakse neis ühiskondades, kus on keelatud abort. Soorollid Naturistid e konservatiivid naine ja mees on bioloogiliselt erinevad. Erinevused on loomulikud, ka kultuurilise käitumise osa. Nurturistid soorollid on õpitud. Erinevused on triviaalsed. Kultuuriliste reeglite ning naiste, meeste erinevuste vahel pole seost. Ühiskond loob soorollid. Millest erinevused tekivad: Jõuteooria mees on naisest füüsiliselt tugevamad. Mehele on omased tööd, mis on lühiajalised ja nõuavad suurt füüsilist pingutust (kiirus, palju energiat). Soorollid on seega universaalsed. Naine teeb pikaajalisi pidevaid töid, mis
....................................................................................................46 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................51 ALLIKAD................................................................................................................................54 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Laialt defineerituna on mõtlemine kogu psühholoogia. Kitsalt defineerituna ei tundu see üldse olevat psühholoogia. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
konstrueerimine tema teooria kehtivuse kontrollimiseks empiirilistes uuringutes. Abraham Maslow humanistlik isiksuseteooria Maslow vaadete kujunemisel mängisid olulist osa eksistentsialistlik filosoofia, mille kesksed postulaadid võiks visandada järgmiselt: - Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne, - Ehki kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust, - Elu on meile kõigile esitatud väljakutse mõtestada oma individuaalne eksistents põhiolemuselt absurdses maailmas, - Tajudes oma vastutust saatuse ees, tunnevad paljud inimesed üksildust, ärevust ning meeleheidet, - Elu üks põhiküsimusi on see, kas inimesed suudavad elu juhuslikkuse määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu, - Kuna igaüks on oma elu arhitekt, asetab see suuri nõudeid elus tehtavaile valikuile,
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
· Arengu tagamiseks on vaja tunnetuslikke struktuure, näiteks kategoriseerimisvõimet (Piaget) · Loomade jaoks tekitab vastuolu & pinget keskkonna uudsus, mis sunnib neid uurivat käitumist kasutama · Berlyne (1960) arvates tunnetavad loomad & inimesed stimulatsiooni optimaalset taset & vajadusel muudavad seda. · Mitme autori arvates tekitab motiveerivat vastuolu keskkonnas oleva seisu & indiviidil olemas olevate võimaluste võrdlus, mis võib olla aluseks kas väljakutse (püüdluse) või pinge (vältimise) tekkeks ·Vastuolule võib reageerida kui väljakutsele (kui püüdlusmotiivile) ning kui ähvardusele (kui vältimismotiivile). Selle alusel eristatakse meisterlikkusele orienteeritud & egole orienteeritud inimesi. Püüd meisterlikkusele puhkevat toetavas & turvalises keskkonnas, egole orienteeritus pidevaid ähvardusi sisaldavas keskkonnas · Egole orienteeritus tähendab, et indiviid õpib ainult seda, mis on talle vahetult kasulik
mentaalselt ja psüühiliselt tervetena. Arengu etapid: normaalne autism (6-8 esimest elunädalat) laps on sulgunud iseendasse, siiski tajub ja kogeb seda, mis on ümber. Kaitseb sünteesimist. normaalne sümbioos(2-5 esimest elukuud) kiindumus hoidjasse. Kujutab ette, et on hoidjaga üks, ei ole ,,mina" tunnet. Toimub sulandumine, psüühilise arengu algus. Eneseväärikustunde alus. Oluline on õigeajastus. Põhi turvalisus. Omistab peamiselt positiivset. Halb jääb välja. Sümbioos kestab kuni 2 eluaasta lõpuni. Hoidja mõjutamine ja juhtimine. Eneseväärikuse jaoks on vaja kõikvõimusse tunnet. Laps mõistab, et pole emaga üks ja ei saa valitseda ema. Vanemad hakkavad esitama piiranguid. Tuleb olla järjekindel, muidu laps ei saa kõikvõimsuse tunnet täielikult kogeda. Mida raskekujulisem on psüühiline häire seda varasemasse arengu perioodi see jääb.
väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral. Valim- grupp keda küsitletakse, välja valitud. Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Nt võrreldakse inimeste intelligentsi või isiksuseomadusi. 2. korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel); Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Viimase puhul on seos pöördvõrdeline. Nt: inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad. Üldiselt on raske korrelatiivsete uuringute alusel öelda midagi põhjuslike seoste kohta. 3. eksperiment (aitab seletada mingit käitumist). Eksperiment e katse selgitab põhjuslikke seoseid. Saab kontrollida teatud tegureid ja teisi tegureid muuta. Kuna tavaliselt on tegu laborikatsetega, siis saab igasuguseid kõrvalmõjusid mõõta.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i
4 Kõne sotsiaalne päritolu Ei ole teada, millal inimene hakkas keelt kasutama; arvamused varieeruvad paarist miljonist neljakümne tuhande aastani tagasi. Üldiselt arvatakse, et kui inimene umber 100 000 aastat tagasi Aafrikast üle maailma laiali levima hakkas, kõneles ta juba täiesti arenenud sõnavara ja grammatikaga keelt. Keel on tekkinud ühistegevuseks tarvilikus suhtluses arvatavasti hilispaleoliitilikumis. Sellel on peamiselt kaks funktsiooni: 1) Keel on inimestele omane häälikuil rajanev märgisüstem. See on tihedalt seoses mõtlemisega: sõnda ja laused võimaldavad kinnistada ja väljendada mõtlemise abstraktseid vorme (nt. mõisteid,otsustusi). Soes abstraktse mõtlemisega tagab keelele võimaluse edastada,mis tahes teavet,kõiki inimeste teadmisi ja kujutlusi maailmast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
