Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuuri valdkond ja põhimõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kultuurilugu, valdkond, kasvatamine, põhimõisted, hindav, argine, avada, marcus, cato, agri, cicero, arutelud, tarkuse, valgustajad, võtnud, algallikad, religioon, ilumeel, eneseareng, keskaeg, giovanni, medioKULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel-
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui
eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus? Platon (ca 428-348 eKr) Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, samamoodi ka kui hinge laastab ebavooruslik toimimine. Platon voorusest ja õnnest. Platoni keskmised dialoogid (Vabariik). Õnne jaoks keskne : vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast.
Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis) Voorus - arete – täiuslikkus, loomutäius ihade ja ootuste piiramine Paideia: kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid: õnn pole vooruseta võimalik. tagasitõmbumine maisest elust Õnn>voorus, voorus>õnn, õnn <-> voorus? Poliitik ei ole õnnelik! – parasiitlik, kuna vajab turvan. Platon (428-348): Tavaarusaam: õnn asjadest
poliitika ja majanduslik kord. Sealjuures ei ole tegu sõltumatute tunnustega, mis võivad omavahel vabalt kombineeruda, vaid igale kultuurilis-ajaloolisele tüübile on omane kindel morfoloogia. Oswald Spengler (1880–1936) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Eesmärk leida ajaloost loogika, mis seletab ära nii olnu kui ka selle, mis tuleb. ◦ Ajaloo uurimine pole mitte niivõrd ajalooline, kuivõrd filosoofiline valdkond – üles tuleb leida inimkonna ajaloo metafüüsiline mõõde. ◦ Oluline pole uue teabe otsimine, vaid olemasoleva teabe mõtestamine filosoofilise teadmise (“orgaanilise loogika”) abil. ◦ Pessimistlik hoiak: ajaloos puudub progress, küll aga on olemas saatus: kultuurid alluvad allakäigu loogikale. • maailmaajaloos on olnud kaheksa kõrgkultuuri: ◦ Egiptuse kultuur ◦ Babüloonia kultuur ◦ Antiikkultuur
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinev
4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) · Teadlik vastandamine varem kirjutanutele. · Valitseja peab vajadusel oskama olla mitte hea. · Valitseja eesmärgid: au(gloria), kuulsus (fama kandub edasi peale surma) · Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine "suureks" (grandezza) · Kõik, mis riiki säilitab, viib edasi ,,suuruseni", on vooruslik. · Vooruslik e. virtuooslik (virtuoso) valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust (Fortuna) · "Valitseja" pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha · Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid (vs. idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 13 mitmekihilises kultuurikoosluses Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. *** Kolm keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuurindiviid 1. KULTUUR vs LOODUS Küsimus sellest milline on inimese ja looduse suhe, või kultuuri suhe füüsilise keskkonnaga ulatub väga kaugesse aega.
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. * * * Neli keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuur- indiviid 1. KULTUUR vs LOODUS Küsimus sellest, milline on inimese ja looduse suhe, või kultuuri suhe füüsilise keskkonnaga ulatub väga kaugesse aega.
politoloogias. Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. OSWALD SPENGLER (1880 1936) Üldine ajalookäsitlus Eesmärk leida ajaloost loogika, mis seletab ära nii olnu kui ka selle, mis tuleb. Ajaloo uurimine pole mitte niivõrd ajalooline, kuivõrd filosoofiline valdkond üles tuleb leida inimkonna ajaloo metafüüsiline mõõde. Oluline pole uue teabe otsimine, vaid olemasoleva teabe mõtestamine filosoofilise teadmise ("orgaanilise loogika") abil. Pessimistlik hoiak: ajaloos puudub progress, küll aga on olemas saatus: kultuurid alluvad allakäigu loogikale. Ajalugu kui erinevate kultuuride õitsele puhkemine Oli arvamusel et maailmaajaloos on olnud kaheksa kõrgkultuuri:
nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgi, kontrollides ja talitsedes saatust. Vajadusel võib kasutada silmakirjalikkust, kavalust jne, see on peamine erinevus võrreldes Itaalia humanistide poliitilise õpetusega. Lisaks on pigem tähtis näida vooruslik kui sisemiselt vooruslikkuse põhimõtteid järgida. 5. Erasmuse juhised valitsejale
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
Juhuse meelevald Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei: võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab Symposioni meetod Iga osaleja kõneleb armastusest Enamik ei mõista, et lähtub kitsast isiklikust kogemusest Ainult Sokrates (või tema õpetaja preestrinna Diotima) näeb üldist 8 Samas isiklik lugu võib avada veel midagi, nagu näitab Alkibiadese lugu Sokratese Diotima kõne: Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve): · kui x armastab y, siis y on "ilus" · x armastab y's ilu, ei midagi muud · igas tervikinimeses on ka inetust · seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut 2. Apostel Paulus Jumala armust
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. - Erasmus ,,Kristliku printsi kasvatamine" klassikaline humanistlik voorusõpetus. - Machiavelli ,,Valitseja" alternatiivne voorusõpetus. Viimased kaks samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. Kirjutatud samal eesmärgil (saada õukonnas tööd). 4) Machiavelli voorusõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks on vajalik: oma staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine ,,suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste ,,voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust, st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. ,,Valitseja" pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha. Machiavelli: ,,poliitilise realismi" alusepanijaid (vs idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis.
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale val
· Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö väljaarendamine jmt ehk manuaalne töö) Antiikfilosoofia voorus on õnneks tarvilik tingimus, õnne ei ole ilma vooruseta. Koolkondade vaidlus: kas on ka piisav tingimus või on veel midagi vaja? (Loogika kui voorus on tarvilik ja piisav tingimus, siis on õnn ja voorus sünonüümid.) Kuidas vastati? Platoni varased dialoogid (Sokrates) · Elu ei ole elamist väärt, kui · hinge laastab haigus
Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine( tõeline aadellikus seisneb voorustes). * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Viimased 2 samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid. Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. 5
ajas suuresti muutuv. Kas ikka saab öelda, et laias laastus on erinevad religioonid üks ja seesama? Ajaloolane näeb, et tegelikult ei ole isegi üks ja seesama religioon üks ja seesama. Me kõneleme samadest asjadest väga erinevate diskursuste kaudu. ,,Kõik inimesed on 100% sarnased, 50% sarnased ja 50% erinevad, 100% erinevad ja seda kõike ühe korraga." 100% sarnased loodus-,,objektiivse", füüsiliste ,,tajude" poolest; SELLE/NENDE valdkond. 100% erinevad isik, individuaalsus-,,subjektiivse, unikaalsete ,,tajude/tõdemuste/kogemuste"", MINA valdkond. 50% sarnased ja 50% erinevad kultuur, sotsiaalsus, erinevad grupid, jagatud arusaamd; MEIE valdkond. Religioon hõlmab kõiki neid arusaamu. Looduse seisukohalt bioloogiline religioon. Indiviidi seisukohalt religioossed biograafiad. Sinna vahele jääb religioosne sotsioloogia. RELIGIOONI JA RELIGIOOSSUSE PSÜHHOLOOGILISTEST ALUSTEST 17. veebruar 2010 - Roland Karo
Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? Vastus: 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures. 23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: *Isikunimevaramu: Rooma kahekomponendilise isikunime traditsioon (eesnimi+perenimi): Titus Livius. Nimevalik: Roomlaste eesnimedest: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus ja igast tähenduste värk. Nimi ja omadussõnadest, nt Felix *Kohanimevaramu: Augusta Raurica-Augst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); 24. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid.
Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud eneseimetlus, uhkus, mure oma staatuse pärast. Ühiskondlik inimene on sõltuv teistest inimestest. On valmis hävitama oma eesmärkide nimel. Selline inimene ei saa kunagi õnnelikuks, sest tema soovid pidevalt muutuvad(kui üks saab rahuldatud, tekib uus). Ta on kaotanud oma päris-mina ja sõltub võrdlusest teistega. On kaks võimalikku lahendust: 1. ühiskondlik lahendus heas riigis noore inimese kasvatamine samastamaks oma huvisid riigi huvidega 2. individuaalne lahendus inimest tuleb kasvatada isoleerituna ühiskonnast, kus kõik omavahel võistlevad, tuleb väärtustada sõprust ja piirata oma soove. AU 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au saavutamisel on väga suur roll eneseväärikusel. Iga inimene peab püüdlema tõelise au poole, selle saab tasuks loomutäiuse eest. Aluseks on ratsionaalsed valikud. Inimesel on
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud 5 olla. Kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika KIRJANDUSLUGU Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste
Tunnetus = anamnesis (meenutamine). 3 Platoni ettekujutustest saame pildi tema ,,Koopaallegooriast" (vt. näiteks Vikipeedia artiklit Platonist). PLATONI RIIGIÕPETUS Riik peab olema ühtne. Inimesed tuleks jaotada kolme rühma: filosoofid, sõdurid ning käsitöölised ja talupojad. Riiki peaksid juhtima filosoofid, kes on enne olnud töötajad ja sõdurid. Riigi tähtsaim ülesanne on oma kodanike kasvatamine. 20. sajandi mõtleja Karl Popper peab Platonit oma ühiskonnaõpetuse poolest avatud ühiskonna vaenlaseks (nagu ka Hegelit ja Karl Marxi). ARISTOTELES (IV s. e.m.a.) Õppis umbes 30 aastat Platoni AKADEEMIAS, hiljem rajas omaenese filosoofilise õppeasutuse LYKEIONi (Lütseum). Aristotelese saavutused Lääne filosoofia ajaloos on olnud suurimad. Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal hakkasid euroopa rahvused
E. Durkheim -juudi päritoluga teadlane. 1857-1917 Tema ajal muutus sotsioloogia akadeemilisele tasemele ehk seda hakati õpetama ja õppima juba ülikoolis. Tema sai kuulsaks oluliste teostega ,, Ühiskondlikust tööjaotusest", milles toob välja ühiskonnas tööjaotuse kui olulise tunnuse. Ühiskonnas on teadud valdkonnad mis on võrreldes teistega prestiizemad ja seoses sellega ka selles valdkonnas osalevad inimesed. Religioon on alati olnud prestiizne valdkond, sõjaväelased on ka alati olnud priviligeeritud seisuses. Prantsuse revolutsiooniga egalite- kõik kuulutati võrdeteks kodanikesks(citoyem). Usk on oopium rahvale Marx ütles nii. Uuris enesetappe, teos ,,suicide" mida tihedamalt on inimene ühendatud erinevate struktuuridega, seda vähem on eeldusi enesetapuks- see oli tema peatees. Protsesdanid tapavad rohkem, sest katoliikne kogudus on monoliidsem ehk tihedalt religiooniga seotud
SOTSILOOGIA KLASSIKUD- ajatud E. Durkheim -juudi päritoluga teadlane. 1857-1917 Tema ajal muutus sotsioloogia akadeemilisele tasemele ehk seda hakati õpetama ja õppima juba ülikoolis. Tema sai kuulsaks oluliste teostega „ Ühiskondlikust tööjaotusest“, milles toob välja ühiskonnas tööjaotuse kui olulise tunnuse. Ühiskonnas on teadud valdkonnad mis on võrreldes teistega prestiizemad ja seoses sellega ka selles valdkonnas osalevad inimesed. Religioon on alati olnud prestiizne valdkond, sõjaväelased on ka alati olnud priviligeeritud seisuses. Prantsuse revolutsiooniga egalite- kõik kuulutati võrdeteks kodanikesks(citoyem). Usk on oopium rahvale Marx ütles nii. Uuris enesetappe, teos „suicide“ mida tihedamalt on inimene ühendatud erinevate struktuuridega, seda vähem on eeldusi enesetapuks- see oli tema peatees. Protsesdanid tapavad rohkem, sest katoliikne kogudus on monoliidsem ehk tihedalt religiooniga seotud. Sotsiaalne kontroll on tugev-mis probleemid on.
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste t
ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust: * Utopism. Thomas More. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikus seisneb voorustes. * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus)
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud ho
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustam
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e
annaabi.ee 
