Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuuri uurimise alused, kordamisküsimused, Ott Karulin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kultuuril, filosoof, populaarkultuur, loome, käsitlus, populaarkultuuri, lähtu, antropoloog, kultuuriuuringud, tehnoloogia, kultuurifilosoofia, kunst, märgisüsteem, kultuuriajalugu, kultuuriruum, semiootika, kultuurianalüüs, massikultuur, meedium, kõrgkultuur, tähendusloome, kultuurisemiootika, antropoloogi, struktuurid, reaalsus, omailmajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomulik kultuuri areng - kultuuriline pööre - komplekssed põhjused. seletada midagi läbi kultuuri ☼ epistemoloogilised (=tunnetuse olemusega seotud) väljakutsed: kultuuriajaloo rõhk
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja
Culture ... is that complex whole which includes knowledge, belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. 3 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt.
morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4 ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he
olevikku ja tulevikku. Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Kultuuriajaloo käsitlus Kultuuriajalugu on ennekõike ajastu sisemiste seoste otsimine, katse rekonstrueerida vaimset tervikpilti Kui poliitiline ajalugu tegeleb pinnapealsega, siis kultuuriajalugu tegeleb sisulisega, sellega, mis hoiab kõike koos ja annab kõigele tähenduse. Inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur. Ükski neist ei eksisteeri
◦ Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. ◦ Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. ◦ Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. ◦ Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Jacob Burckhardti kultuuriajaloo käsitlus: • Tinglikult esimene kutseline kultuuriajaloolane. Kirjutab 1842. aastal üliõpilasena: “Tahan ennast täiesti pühendada kultuuriajaloole”. • Kultuuriajalugu on ennekõike ajastu sisemiste seoste otsimine, katse rekonstrueerida vaimset tervikpilti (Weltanschauung). • Inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur. Ükski neist ei eksisteeri iseseisvalt, vaid ainult kolmekesi koos ja
kasutamise teenistusse. Esimene lähenemine omistab kommunikatsioonile palju suurema autonoomia, .teine aga käsitab meediat kui poliitiliste ja majanduslike jõudude peegeldust :Meediateooriate lähenemisviisid .Meedia- ja kultuurikeskne vaatenurk sõnumi sisu ja vastuvõtt .1 2. Meediakeskne materialistlik lähenemine rõhutab meedia struktuurilisi ja tehnoloogilisi .2 .aspekte Ühiskonna- ja kultuurikeskne käsitlus rõhutab sotsiaalsete tegurite mõju meediatoodangule ja .3 .vastuvõtule ning meedia funktsioone ühiskondlikus elus Ühiskonnakeskne materialistlik lähenemisviis käsitab meediat ja selle sisu peamiselt kui .4 .poliitilis-majanduslike ja materiaalsete ühiskondlike tingimuste peegeldust Teooriate erinevad liigid Sotsiaalteaduslik ühiskonnakeskne lähenemine aluseks on massikommunikatsiooni iseloomu,
üksteist toetades, üksteisest sõltudes, aga üksteisega põhilistes küsimustes üldse mitte sõltudes. Kõik põhinevad sellel vaatel: minevik on halvem, tulevik on parem. Areng on ühesuunaline. Kõigepealt: HEGEL- ,,Ajaloo filosoofias" räägib sellest, kuidas absoluutne idee järjest paremini ja täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks. Marx- ajaloos toimub areng, majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogia arenguga jne. Peavad muutuma ka majanduse ja tootmise suhted ning nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis on tuletis majanduslikust korrast. Darwin- evolutsiooniteooria. Järkjärguline areng on teinud meid sellisteks nagu me oleme. Comte- positivismi rajaja. Räägib ka sellest, kuidas me saame tegelikkusest järjest paremini aru, meie teadmine jõuab teadusliku tunnetuseni ja selle abil on võimalik lahendada kõik inimkonna eesseisvad probleemid.
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks
Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule. Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked, kuid tähendus, mis võimule antakse on erinev. Kultuur on kõik see, mis puudutab tähendusi, mis ei saa olla ainult individuaalselt, sest need ringlevad kommunikatsioonis, tähendusel on vaja inimeste gruppi, et levida. Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent. Üks oluline aspekt: selleks et inimene olla on vaja kasvada kultuurilises keskkonnas. Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda täiesti bioloogilisel tasandil. nt. peaaju areneb välja alles pärast sündi kultuurikeskkonnas. Kultuur on tähenduste ringlemise integreeritud mudel. - meie keel, meie olmelised harjumused, muusika, uskumused, muu loominguline eneseväljendus
Neid tuleb vaadelda mitmuses. Kultuur vastandus ka tema arvates tsivilisatsioonile. Tsivilisatsiooni nähti kui millegina, mis rikub loodust. Rousseau oma raamatut "Emile" alustas lausega " Kõik mis on hea looja käes, käib alla inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms)
See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis
strukturalism kirjanduse uurimises oluline. Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid c) kuidas tähendus luuakse. Uus-kriitika, lähilugemine: objektiivne analüüs, keskendub ainult tekstile, eriti selle keerukamatele ja raskemini mõistetavatele osadele Semiootika: tekst kui märgisüsteem Dekonstruktsioon (1970'ndad 80ndad): teksti elemendid koosnevad märkidest, tekst on nagu kividest laotud müür, seda on võimalik lahti võtta (dekonstruktsioon) ja kokku panna, aga tekst ise muutub selle protsessi käigus Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19. sajandil, otsene seos autori elu ja tema loomingu vahel, oluline autori ühiskondik-kultuuriline
materialistlikud (majandussuhted, sotsiaalsed kihid jms) aspektid, kirjandus kui kultuuriloome, kirjandusajaloo olevikukesksus (uurija on olevikuga paratamatult piiratud; loomishetke eesmärgid ja väärtushinnangud; ajaloo loolisus; kirjandusloo kallutatus ja erapoolikus). Nüüdisajal: kirjandusajalugu pole enam vajalik/võimalik, pluralism ja ühtse kirjandusajaloo ühtsuse puudumine. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Eesti kirjanduse ajaluu jaotus: esimesed käsitlused (19. sajand), Nõukogude aeg, pagulus, taasiseseisvusaeg. D. Jürgenson 1844, E. Nirk 1970, G. Suits 1953, E. Annus 2001. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood olid kontekstikesksed. 1930. a kerkis positivism ja tekstikesksus. 1970. a avaldus autorikeskne positivsm, ühiskonnakeskne marksism ja tekstikeskne uuskriitika. 1990
Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E. Sõgel, 1965-1991. E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953 A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M
Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E. Sõgel, 1965-1991. E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953 A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E
Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud
Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega.
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus).
(4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. 3.Miks uurida kirjandust? Kirjanduse uurimise eesmärk on saavutada täielikum, kvaliteetsem, ja rahuldavam käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Nimelt on kirjandusteaduse enda sünd seotud arenguga, mida Hegel on nimetanud kunsti lõpuks. See tähendab, et kirjandusteaduse teke on seotud tõsiasjaga, et kunst, sh ka kirjandus, kaotas võime ulatuda vahetult oma publikuni. Kirjandus hakkas vajama vahendamist, tõlgendamist, seletamist jne. Kui kirjandus suudab noori võluda ilma kriitika või teooria vahenduseta, asub ta veel kadestamisväärselt eelmodernses faasis.
• kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele) • kirjandus kui intertekstuaalne konstruktsioon (kirjandusteos suhestub teiste tekstidega) Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve? • Kirjandust peab uurima, et saada täiuslikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. • Kirjanduskriitika otstarve on kirjanduse üle arutada, kritiseerida, anda hinnang, kuid ka teose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus). Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. • Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused,
Harud Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju. Uushistoritsism: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid kirjandusliku nähtusena. !Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Kultuuriuuringud: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 2 Feministlik kirjandusteooria: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus
või vähem arenenud maade allutamine, rikkus läks vaestelt rikastele. 37.Mida väidab üleilmse vaesuse põhjuste kohta moderniseerumisteooria? Millisena näeb see teooria rikaste riikide rolli? Mis on selle teooria kriitika? (Lisaks õpiku tavatekstile vaata ka tabelit lk 264.) Väidab tehnoloogilise ja kultuurilise erinevuse vahet rahvustel. Vaesuse põhjus: kultuuri traditsioonid, kasumliku tehnoloogia puudus. Rikaste riikide panus on olukorra lahenduse võti, tehnoloogia areng. Populatsiooni kontrollimine, Toidu tootmise suurendamine, Industriaal tehnoloogiate tutvustamine, Abipakettide olemasolu. 38.Mida väidab üleilmse vaesuse põhjuste kohta sõltuvusteooria? Millisena näeb see teooria rikaste riikide rolli? Mis on selle teooria kriitika? (Lisaks õpiku tavatekstile vaata ka tabelit lk 264.) Baseerub ühiskondliku konflikti teoorial. Vaesuse põhjus: riigid/ettevõtted käituvad emariikidena, kunagised kolooniad sõltuvad rikastest riikidest
- Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; - Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandus-teaduslikud käsitlused) otstarve? Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel „lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda. Eepika - proosavormis, kuigi klassikalises määratluses värssides (eepose heksameeter), enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv, huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus.
.. ja lugeja küsib: a miks sa siis ei öelnud, miks sa ütlesid midagi muud? freudi kolmikjaotus id miski : tungide maailm, allub pigem loodusseadustele : ka nietzshe võimutahtel on selle vallaga kokkupuude, freud kajab nle mingil määral vastu. seda sfääri ei organiseeri mingi mõistuslik tahe. idi juhub püüd oma vajaduste rahludamise poole, idi juhib naudinguprintsiip. kaks põhivälja : elutung (eros) ja surmatung (thanatos). miski ei lähtu loogikast, miskil puudub ajataju, pole tervet mõistust ega moraalseid väärtusi. moraalsed seadused miski sfääri ei puutu. miski on ka ajalises plaanis kõige algsem. ego mina : mina väljakujunemine on seoste tekkimine välismaailm. reaalsusprintsiip, viis naudingusfääri allutamiseks. kontrollib liigutusaparaati. selles sfääris võetakse vastu otsuseid, mina on võimeline planeerima tulevikku. mina suudab ka ühtteist teadvusest välja tõrjuda. mina tegevus sunnib viivitama
Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus. * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris.
· Stratification and Social Class, lk 429 441; 443 470 · Poverty, Social Exclusion and Welfare, lk 480-506 Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn: · Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus: sotsiaalne võrdsus ja ebavõrdsus, sotsiaalse kihistumise süsteemid, sotsiaalne mobiilsus, eliiditeooriad, kihistumise teoreetilised seisukohad, kihistumise konfliktiteooriad ja funktsionalistlik käsitlus. Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Milles seisneb meritokraatia põhiidee? Kuidas toimub kihtide taastootmine? Kuidas need kaks nähtust omavahel seotud on? (Kuidas meritokraatia seondub kihistumise taastootmisega?) Allikas: Toomse, M. (2007). Üldülevaade, lk 5-9, kogumikus Sotsiaalne ebavõrdus. Tallinn: Statistikaamet. http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/Xsotsiaalne+ebav %C3%B5rdsus&searchscope=1&SORT=D/Xsotsiaalne+ebav %C3%B5rdsus&searchscope=1&SORT=D&SUBKEY=sotsiaalne%20ebav
Kirjandus - funktsionaalne, mitte olemuslik kategooria, teda ei erista mitte eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Kirjandust vaadeldi olevikukesksena, peegeldamas loomishetke eesmärki ja väärtushinnaguid. Tänapäev: a) pluralistlikud kirjanduslood, pole ühtset raami b) keskendumine poeetika ajaloole c) kirjandusajalugu pole enam vajalik Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaasta igast perioodist). Esimesed käsitlused - Tuglas, ,,Lühike eesti kirjanduslugu" - 1934 Nõukogude aeg - E. Nirk ,,Estonian Literature" - 1970 Pagulus - G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu", Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker ,,Eesti kirjanduslugu" - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati
Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist. Pädevust saab vahetada autoriteedi vastu. Äärmisel juhul jõuab asi nii kaugele, et mida rohkem on
Teisalt, tähenduse olemasolu seostub adaptatsiooniprobleemiga -- adaptatsioone (kohandumisi) käsitletakse kui bioloogilistele struktuuridele tähenduste andjat. Tähenduse probleem võib olla seotud ka informatsiooni väärtuse probleemiga. 5) Mälu roll- Mälu on semioosi obligatoorne komponent. Ses seoses on huvitav üks unustusse jäänud suurem uurimus sajandi alguse teoreetilisest bioloogiast -- R. Semon'i (1911) meemi mõistele rajatud bioloogiliste süsteemide käsitlus. Sellele lähenemisviisile rajanes suuresti Bertrand Russell'i raamat "The Analysis of Mind", miskaudu see on mõjustanud ka analüütilist filosoofiat. 6) Süntaks ja sümbioos- Keelte üks põhiomadusi, peale koosnemise märkidest, on süntaksi olemasolu. Sellega seoses on bioloogiliste keeletaoliste nähtuste puhul süntaksi leidumine väga tähtsaks probleemiks. Ühe lähenemisviisi kohaselt on algseks süntaksi viisiks, selle bioloogiliseks analoogiks, sümbioos.
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma empiiriliste meelte abil
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond
individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu me pääseme. Võimutahe(tema teoste oluline mõiste)- elutahe, kõik elav mis maalima tuleb kehtestab ennast võimutahte kaudu. Ressentiment-alaväärsuskompleksist tulev tõrksus. 28.01.2015 NIETZSCHE- käsitlus jumala surmast. Jumal on inimese poolt tapetud. Teos“rõõmu teadus“. Küsimus on selles, et mis tuleb jumala asemele. Jumala asemele on tulnud mõistuse jõud. Valgustusajastu loogika pidas seda ebausuks. Valgustuse loogika on see, et jumalat on vaja seal kus mõistus seda ei seleta. Valgustus ajastu iseloomulik joon oli see, et ta vaatles maailma vaatuste kaupa, inimteadmine järjest areneb, sellega muutub maailm paremaks. Peame usaldama mõistuse jõudu.