Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KUJUTLUS JA FANTAASIA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fantaasia, kujutlus, kujutluse, tajukujund, kujundite, loovaeelte, kujutlust, luuakse, pargis, kujundid, originaalsus, oletus, koolimaja, nägemismeeleeltel, sidruniälujälg, olle, reaalsuses, tahtmatu, tahtliku, originaalne, loovat, tajus, tekkib, kusjuures, võrkkestal, pastapliiats, pimedas, energias, otsustuste, oletused, erutus, konstantsusPsüühilised seisundid kestavad võrreldes protsessidega kauem. Psüühilised omadused on elu ajal omandatud või kaasa sündinud. Psüühilised nähtused protsessid seisundid omadused aisting tundmused temperament taju emotsioonid (kaasasündinud) mälu iseloom kujutlus fantaasia mõtlemine kõiki protsesse saadab kõne Aisting Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess,mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid liigitatakse selle järgi, missugune meeleelund ärritust vastu võtab. Aistingute liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed. Taju Taju on vahetu tunnete protsess
Taju eesmärgiks on luua terviklik pilt, et inimene oleks suuteline otsustama adekvaatselt esemete ja nähtuste omaduste üle (Allik jt 2002). Taju sõltub aistingutest ja eeldab tähelepanu. Samuti mõjutavad taju emotsioonid, mõtlemine ja eelnevad elukogemused. Tajumise protsessi eesmärgiks on on terviku tunnetamine- mis omakorda sõltub sellest, milline keskkond ja objektid inimest ümbritsevad-, eelnevate faktorite koosmõjul tekib inimesel subjektiivne üldistatud tajukujund. Näiteks ruumis olevaid erinevaid elemente tajume me ühtse tervikuna, mitte eraldi. Objekte oleme tervikuna suutelised tajuma ka siis, kui silmale on nähtav ainuuüksi mingi osa vaadeldavast objektist. Taju on keeruline protsess. See on seotud inimese järelduslikkuse, loovuse kui ka mineviku kogemustega. Alateadlikult seostatakse objekti, niisamuti ka olemasolevat hetke- varasemalt kogetuga. Olulist rolli tajumisel mängib ka fantaasia- objektile võidakse omastada fantaasia elemente.
korraga ei mahu (nt detailid muutuvad häguseks). Probleemtunused: 1) hüplev tähelepanu - ei suuda pikalt tähelepanu millelgi hoida. Konsentreerimisraskused. 2) professorlik hajameelsus - tähelepanu on hõivanud üks probleem või valdkond. Fookus - see, mis on tähelepanukeskpunktis, ülejäänu on tagaplaan ehk foon. Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus. On kaht tüüpi protsesse, kuid on üks seisund, aga nad lähevad ühest teiseks erutus <-> pidurdus. Tähelepanu jaguneb: 1) tahtmatu- orienteerumisrefleks. Ootamatu tugeva signaali või muust taustast erineva signaali poole tähelepanu pööramine (loom v inimene). Tahtmatult püüavad tähelepanu neoonoranzil taustal mustad tähed (plakat), signaali uudsus, liikumine. Üks liik võib teisele üle minna. 2) tahtlik- nõuab pingutust , tahet, et fookust hoida. Püsiv tegevus, nt õppimine. Teadvuse tsoonid:
seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib? Tema õpetus selles osas võib pidada sensualistlikuks. Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting. Siit lähtub kogu meie vaimne tegevus. Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks. Selline tajumine on aga ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. Kogemus pole midagi muud kui vaid ajus talletatud tajude summa. Sellised algelised funktsioonid esinevad ka loomade juures
metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2 Arengulugu Animism esemete ja olendite hingestamine (selline maailmanägemine siis). Idealistlik psühholoogia Platon väidab,et hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis,et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia R. Descartes . Vaim ja keha kui erinevad alged, siiski mõjutavad teineteist. Frenoloogia põhines ekslikul oletusel, nagu oleks võimetel ja isiksuse omadustel peaajus kindlapiiriline asukoht. Psühhofüüsika objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes.
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39 Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab.
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus
............................................................................ 22 Temperamendid.................................................................................................................... 23 Iseloom................................................................................................................................. 24 Keel ja lapse kõne areng....................................................................................................... 25 Kujutlus ja fantaasia.............................................................................................................. 27 Psühholoogia * Psühhologos hingeteadus -) Psühho (psyche) hing -) Logos õpetus * Teadus kasutab teaduslike meetodeid ehk see ei sõltu sellest, kes seda kasutab. -) Teadusliku meetodi teeb teaduslikuks kontrollitavus ja sõltumatus tegijast. *) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel.
psüühikanähtusi, mis kaasnesid uimastavate ainete mõjuga, haigusega, hallutsinatsioonidega jmt hinge mõistet kasutades. Animism-maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on ,,kuri sisse läinud") Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks. Antiik-Kreekas vastandlikud psüühilise alge seletamise traditsioonid Materialistlik(Demokritose liin) Hing on kehagi.Inimene tunnetab maailma meelte materiaalne ja koosneb aatomitest nagu 7 abil,millele avaldavad oma mõju Idealistlik(Platoni liin) Hing ei ole midagi välismaailma esemete aatomid. ühist mateeriaga,hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas.
Animism-maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on „kuri sisse läinud“) Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks. Antiik-Kreekas vastandlikud psüühilise alge seletamise traditsioonid Materialistlik(Demokritose liin) Hing on Idealistlik(Platoni liin) Hing ei ole midagi materiaalne ja koosneb aatomitest nagu ühist mateeriaga,hing on ideaalne ning kehagi.Inimene tunnetab maailma meelte tunnetus seisneb kehasse asunud hinge abil,millele avaldavad oma mõju meenutustes elust ideaalses maailmas. välismaailma esemete aatomid. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19.saj. psühhofüüsika.See on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses ühed usaldusväärsemad.
mõtlemine toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega. Keele abil toimuv mõtlemine võimaldab tajukujundeid mõtestada. Mõttetöö pole mõeldav ilma mälu, tähelepanu ja kujutlusvõimeta. Loova mõtlemise eredaimaks avalduseks on fantaasia. 2. Taip. Nii mõtlemises kui õppimises on keskel kohal taiplikkus ehk asjade ja nähtuste olemuse kiire lahtimõtestamise võime. Taibukus tagab mõttetööle vajaliku selguse ehk arusaadavuse ning ühemõttelisuse. Otsekohe kui mõttetöös kustub selgus, võtab see pinna kiirelt taiplikkuselt (kahaneb huvi asja vastu). Sellepärast tuleks selguse nõuet pidada mõtlemisel üheks kesksemaks
toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega. Keele abil toimuv mõtlemine võimaldab tajukujundeid mõtestada. Mõttetöö pole mõeldav ilma mälu, tähelepanu ja kujutlusvõimeta. Loova mõtlemise eredaimaks avalduseks on fantaasia. 2. Taip. Nii mõtlemises kui õppimises on keskel kohal taiplikkus ehk asjade ja nähtuste olemuse kiire lahtimõtestamise võime. Taibukus tagab mõttetööle vajaliku selguse ehk arusaadavuse ning ühemõttelisuse. Otsekohe kui mõttetöös kustub selgus, võtab see pinna kiirelt taiplikkuselt (kahaneb huvi asja vastu). Sellepärast tuleks selguse nõuet pidada mõtlemisel üheks kesksemaks
SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole.
Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. · Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest
Näiteks on vaja teha vahet söödaval ja mürgisel seenel ning saada aru, millal on vaja süüa või kuidas reageerida liiklusohtlikus olukorras. Sisuliselt kõike seda, mida inimesel on toimetulemiseks vaja, saab ta teada aistingute, meelte ja taju vahendusel. Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast meelte kaudu omandatud infot objekti-, sündmus-, heli-, maitse- jms. kogemuseks Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru saada ümbritsevast maailmast. Taju omadused: Taju piirid: · absoluutne lävi- min ja max piirid, milles inimene on võimeline tajuma/eristama · Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene võimeline tajuma Kujunemise aeg:
hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised laine (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde ehk cortexisse) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne
stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20
meeldib talle) 35. Väljatõrjumine inimene tõrjub pingettekitava mõtte organismist välja. 36. Projektsioon inimene kannab enda halbu iseloomujooni teistele üle(pinda teise silmas näeb, aga palki enda silmas mitte). 37. Ratsionaliseerimine inimene muudab oma seisukohti pinge alandamise eesmärgil. Ise ei teadvusta. 38. Fantaseerimine neil, kellel on hea fantaasia on vähem pingeid, aga fantaasia muutub haiglaslikuks, kui me ajame reaalse ja fantaasiamaailma sassi. 39. Regressioon e tagasiminek inimene pingelises olukorras pöördub tagasi lapseliku käitumise juurde(hakkab nutma) 40. Samastamine e identifitseerimine samastatakse end kellegagi, kes on edukam(kambas võetakse üle liidri släng ja käitumine; laps räägib ja käitub nagu ta autoriteedid vanemad) 41
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid
huvitavad ja püüab välja uurida mismoodi 1 teguri olemasolu põhjustab teise teguri ilmnemist. ) *laboratoorne *loomulik *Vaatus *ekstrospektsioon e välivaatlus (vaatleja kasutab ise silmi, kõrvu jmt, ka tehnikat) *introspektsioon e sisevaatlus (analüüsitakse iseennast) *Test *Küsitlus/anketeerimine *Modelleerimine e mudeldamine. Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal. (+kliiniline, biograafiline, tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine) P=tõenäosus Vaidluteljed: Bioloogiline (geen) <-> sotsiaalne (kasvatus) Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) <-> empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring)
näitab kas või see asjaolu, et aju mõne teatud osa vigastamise või kahjustamise korral häirub vastavalt ka psüühika talitus. 8. Psüühilised nähtused jaguneva kolme suurde rühma: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Psüühilised protsessid- on vaimsed tegevused välismaailma peegeldamisel (kajastamisel), mis avalduvad: a.) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud,tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b.) emotsionaalsete protsessidena c.) toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidega Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiiresti ja tõhusalt , üldine olek on reibas. Siis asendub see seisund loidusega, tülpimusega, kus tundmused on minoorse värvinguga. Olek on räbal ja töö ei lähe
või mitte.Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. PRAIMING Praimingunähtuse ehk olulisem sõnum peitib tõsiasjas,et inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi,toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave,mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus on psüühiline protsess,mille peamiseks tuunusjooneks on objektide või olukordada psüühilise kujundi teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess,meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste,kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. MÕTLEMINE Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud,loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms)
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu,
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
(teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned)
- Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised lained (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne. Psüühiline teadvuspeegeldus on alati subjektiivne ning on alati vahendatud konkreetse inimese hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.)
Locke väitel vajatakse materiaalset substantsi individuaalse asja omaduste toeks, mis ilma selleta jääks justkui õhku rippuma. Rääkides omadustest peab eksisteerima midagi, millel need omadused on. Locke jagas omadused kahte ossa-primaarsed e. absoluutsed (sõltumatud tunnetavast subjektist- vorm, suurus) ja sekundaarsed (sõltub subjektist) maitse, lõhn. Locke- vahetu aisting esindab välist reaalsust, esindab objekti Berkeley- aisting on idee minu meeltes Kuidas säilitada vahet fantaasia ja reaalsuse vahel? Berkeley väidab, et kõik mida me näeme, tunneme, kuuleme on sama kindlalt olemas, kui ennegi, sama reaalne. Tõeline ja kujuteldav erinevad teineteisest ideede jõulisuse ja detailsuse poolest. Kuigi reaalsus koosneb ideedest ja on seetõttu oma olemuselt vaimne, ei ole ta meie meelevalla all. Ideedel on omad seadused-rerum natura, mis määravad ära nende omavahelised suhted. Nende suhete alusel eristame reaalset objekti tajutavast. Berkeley väidab, et
Nende hääl loeb kaubandustööstuskojas. Sinna pürgivad tööle kõrgema enesehinanguga töötajad ehk võivad lubada endale parema tööjõudu. IMIDZ Teataval määral lavastus Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt e. näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidz/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Maine juhtimine seisneb avalikkuse teavitamises (kommunikatsioonis) ettevõtte "sõnade, tegude ja põhimõtete" osas. Erinevad stiilid maine juhtimisel: · Riskivõtja, mainest ei hooli · Vigade parandaja st reaktiivne juhtimine · Peamine tähelepanu brändile, korporatiivne maine tagaplaanil
stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine äratundmine/integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks
II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. III Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. IV Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad. VII Õppimine erinevate teooriate valguses. VIII Intelligentsuse erinevad mudelid. Intelligentsuse mõõtmine eri aegadel. IX Isiksuseteooriad X Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid XI Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad. XII Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad
Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2
annaabi.ee 
