Kahest arvuston viksem,mille kujutusi asetab teine kujutisest vasakul, nt negatiivses suunas Iga negatiivne arv on viksem nulist ja igast positiivsest arvust. Kahest negatiivsest arvust on viksem see, mile absoluutvrtus on suurem Niteks -2 > -3,8 -1 > 3
d 1960.a-te keskpaigas tegevusvaldkond laienes, hõlmates filmi, lavakujundust, tegevust rock- ansambli mänedzerina jne. Ta kasutas verd tarretama panevaid kujutusi, näiteks elektritooli või pilti autoõnnetusest, aga ka ohutuid kujundeid, näiteks lehmi ja lilli. Juba niigi masstoodangus olevate kujundite lõuendil kordamine ning nende mittevajalikku värvi toonimine andis üllatavaid tulemusi. Kujund muutus ühtaegu banaalsemaks, aga samas ka ligitõmbavamaks või, kujutisest olenevalt, isegi kohevaks. Warhol eitas alati, et tema teostel ka tähendus võiks olla. Ta koondas ka enda ümber hulga sõpru, kellega koos kirjutati raamatuid, maaliti, tehti maailmakuulsaks saanud filme, kus peaosades mängisid Warholi sõbrad. Tuntuimad teosed: ,,Supipurgid'' ,,Marilyn Manroe'' ,,Jackie Kennedy'' ,,Warhol ise'' Kasutatud kirjandus : Norbert Lyton ,,Moodsa kunsti lugu'' Avita, 2001
Ernesto Che Guevara (19281967) Tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna 14. juuni 1928 Rosario 9.oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias Argentina päritolu marksistlik revolutsionäär LadinaAmeerikas Stiliseeritud kujutisest sai tuntud protestiliikumise kultuuriline sümbol Reisikogemused ja vaatlused LadinaAmeerikas Järeldus, et regioonis sügavalt juurdunud majanduslik ebavõrdsus on omane : · monopolistlikule kapitalismile, · uuskolonialismile ja · imperialismile Ainus ravim on maailmarevolutsioon. Kohtas Mehhikos Fidel Castrot ja liitus 26. Juuli Liikumisega 1956 oli revolutsionääride hulgas, kes Castro juhtimisel tungisid Kuubasse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud
Nüüd vaatlesin valgustatud eset, milleks oli laelamp. Selleks asetasin auguga poole lambi poole ning kaugust korrigeerides tekkis küpsetuspaberiga kaetud pinnale objekti tagurpidi kujutis. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija. Camera obscura aluseks on optiline nähtus, mis esineb pimedas ruumis, mille ühes seinas on avaus. Kui see ava on piisavalt väike, siis seda läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Ava läbimõõtu vähendades kujutise teravus kasvab. Paar sajandit hiljem keerati kujutis peegli abil õigeks. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Kümnenda sajandi lõpul kirjeldas ja kasutas eksperimentides camera obscurat Basras sündinud teadlane Al- Hasan( 965-1039). Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale
Uuringu tegemise ajal liigutatakse spetsiaalset andurit geeliga niisutatud nahapinnal. Ultrahelianduris tekitatud helilained panevad võnkuma kehamolekulid, kudedest tagasipeegelduvaid võnkeid analüüsitakse ultraheliaparaadi arvutiga ja saadud kujutis kuvatakse monitoriekraanile. Kujutist on võimalik analüüsida vahetult uuringu ajal ekraanilt või trükkida välja üksikuid ülesvõtteid saadud kujutisest ja salvestada pilti elektrooniliselt või videolindile. Ultraheliuuringul vaadeldakse, mõõdetakse ja hinnatakse erinevate organite kuju, suurust ja kajaehitust ning hinnatakse vajadusel nende verevarustust. Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt. Ultraheli registreeritakse spetsiaalsete anduritega.
Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükk Lametrüki puhul on trükivormi pind tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vanadest lametrükitehnikates on tuntuim litograafia. Monotüüpia lametrüki tehnika, kus värviga metall- või klaasplaadile maalitud kujutisest saadakse trükkimisel harilikult üks tõmmis. Litograafia Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati Trükkimiseks on vaja litokivi. Selleks võetakse 812 cm paksune lihvitud lubjakiviplaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase kriidi ja/või tusiga
tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus- lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Bütsansi skulptuur Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis.
mõõtkava, mis reaalses elus on täiesti vale. Maja ja keha vaheline suhe ei klapi, kuna hoone, kus inimene elab, ei saa olla kuidagi temast väiksem. Teose juures kasutatud materjalidel on soojad toonid. Usun, et mustvalgena selle välimus eriliselt ei muutukski, kuna tegemist on niigi tuimade ja igapäevastelt nähtavate värvidega. Erksamate toonidega oleks seda kindlasti huvitavam vaadata. Kunstiteos on koosneb kahest kujutisest- inimkehast ning majast, seega võib öelda, et see on mitmeosaline töö. Seda teost võib vabalt asetada näiteks kuskile tänavale või keskplatsile, arusaamine sellest seejuures ei muutuks. Kõik jääb ikkagi samaks. Välistingimustes ärataks see inimestes kindlasti huvi, kuna sellel pole tavaline väljanägemine. Seda võib uurida igast küljest. Mida rohkem vaadata erinevatest nurkadest, seda paremini on näha selle ebakorrapäraseid mõõtmeid.
tptlive.ee/Trykitehnoloogia/ajalugu1.html# ) Hiinas kasutatud siiditrükk (~960 a. e.m.a) jõudis Euroopasse alles 1907 aastal, kui S.Simon selle patendeeris. Siiditrükk on väga mitmekülgne ja sellega saab printida näiteks nii ruumilistele objektidele kui ka riidele, võimalik on trükkida peaaegu kõigele. Võrreldes ofsettrükiga on siidtüki tulemuseks kirkamad värvid ja kergelt reljeefne värvipind, mis kestab ka riidel praktiliselt ´igavesti´. Trükitavast kujutisest tuleb kõigepealt teha värvilahutus ning trükikiled. Seejärel valmistatakse trükimatriitsid iga värvi jaoks. Värv kantakse kangale läbi raamile pingutatud trükisiidi ning kinnitatakse kuivatustunnelis kõrgel temperatuuril (5). 19.sajandi alguses leiutati ka esimesed koopiamasinad. 1964 toodeti esimene maatriksprinter arvutitest printimiseks. Esimene maatriks oli väike ja 2 korda aeglasem kui hilisem versioon maatriksist, mis võimaldasid vaid tekstitrükki.
viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas
Esimeste nädalate jooksul on refiksatsiooniks olemas ainult sakaadilised (kiired või tõmblevad) silmaliigutused. 6. elunädalaks tekivad sujuva jälgimise liigutused ja reageering optokineetilistele stiimulitele. Imikutel areneb nägemine väga kiiresti esimese 2 kuni 3 elukuu jooksul ja seda perioodi nimetatakse nägemise arengu kriitiliseks perioodiks. Kõrge resolutsiooniga foveaalse nägemise areng sõltub selgelt fokuseeritud reetina kujutisest varase arengu jooksul. Puudulik võrkkesta stimulatsioon selle perioodi jooksul võib põhjustada pöördumatu nägemiskeskuse kahjustuse. Nägemisteravus paraneb aeglaselt pärast kriitilist perioodi ja on 0,6 umbes 3. eluaastaks. Tsentraalne fiksatsioon ja fiksatsiooniobjekti sujuv jälgimine on aluseks normaalsele nägemise arengule. Normaalselt esineb lastel tsentraalne fiksatsioon ja objekti sujuva jälgimise võime 2. 3. elukuuks, mõnel lapsel võib esineda ka aeglasem nägemise areng
apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj- st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Skulptuur: Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil
1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN
Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse. Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Värvinägemise häired on enamjaolt pärilikud või tekkinud mingi vigastuse tõttu. Daltonism: puna-roheline värvipimedus, st ei eristata punast ja rohelist värvi.
Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kastuavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Skannerite liigid Ka veebikaamera ja videokaamera on spetsiaalne skaneermisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Siiski kasutatakse videosüsteemides paljude sensorite massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta. Tavalistes skannerites toimub informatsiooni sisselugemine rida- ja punktihaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Liigitada võiks skannereid järgmiselt: · Kassaskanner · Tasaskanner · Projektsiooniskanner · Slaidiskanner · Käsiskanner · Trummelskanner · Lehesööturiga skanner Kassaskanner 15.05.10 Robert Kasela 10a
printfailist mõeldakse selle all postscript faili. Printfaili laiend võib olla ka prn. EPS Encapsulated postscript · Kuid olemas ka postcriptfaile, mida saab ka kujunduse käigus muuta. Ning neid nimetetatakse EPS failideks, mis tähendab inglise keeles encapsulated postscript file - kapseldatud postcript · EPS on standard faili formaat postcriptfailide importimiseks ja exportimiseks. · EPS fail on kombinatsioon tekstist, kujutisest ja graafikast. · EPS failid sisaldavad harilikult väiksemahulisi pilte lihtsalt ekraanilt vaatamiseks. EPSide vaatamiseks pole vaja postcripti lugevat programmi seda on võimalik isegi Wordiga vaadata. Kui aga eps saadetakse printerisse ilma postcripti toeta lähevad printerisse ka ekraani pildid. · Kuid kui on olemas postcripti tugi läheb printerisse ka korralik pilt. EPSe saab teha iga kujundusprogrammiga ja mõeldud on selleks, et saaks näha ekraanil korraga nii
PORTUGAL Portugali lipp Portugali lipp on ristkülikukujuline, jaotatud vertikaalselt kaheks värviribaks - tumeroheliseks ja punaseks. Keskel asub Portugali vapp, mis koosneb kollasest taevasfääri kujutisest ning Portugali kilbist. Geograafia Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Mandri-Portugali kõrgeim tipp on Torre (1993 m), mis asub maa põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit
värssides. Rooma eepik Silius Italicus (u. 25-101) eeposes Punica kirjeldas Liviusele tuginedes II Puunia sõda. Lisaks võib eristada ka nn „väike eepos“, mida viljelesid hellenistlikel eeskujudel neoteerikud ning mille nimetus oli epüllion. Mütoloogilistest teemadest eelistati kangelaslike tegude ülevusele väikseid seiku ja suuri kirgi ning nende emotsionaalsest esitust. Näiteks , Catullus 64, Peleuse ja Thetise pulm, kus pulmavoodi katte kujutisest areneb edasi Theseuse ja Ariadne lugu. Historiograafia Historiograafias ehk ajalookirjanduses võib rõhutada viis liiki: 1. Vanimate rooma ajalooliste ülestähenduste mõju tõttu oli endiselt valdav annalistlik lähenemine (Annales) , kus sündmusi kirjeldati aastate kaupa, mitte sisuliste tervikutena. 2. 2. sajandi lõpuosas hakkati rohkem kirjutama monograafiad üksikuist lähiajaloolist sündmusist. Näiteks, Caesar kirjutas
Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta
SILMADE TERVISHOID SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori pikaajaline vaatamine ei ole hea lastele, vanematele inimestele ja inimestele kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile.
tekib. Alati saame teada, kas optilise süsteemi tekitatud kujutis on näiline või tõeline, lihtsalt selle põhjal, kas süsteemi läbimise järel lõikuvad (koonduvad) kiired või kiirte pikendused: kiired > tõeline; pikendused > näiline. Harjuta eseme kujutise leidmist joonisel erinevate läätsede ja peeglite korral. Tõelist kujutist (1) saab tekitada ekraanile, näivat (2) ei saa. Nii näilisest kui tõelisest kujutisest saab aga fotoaparaadiga pilti teha. Et teada saada, kuhu tekib punkti kujutis, tuleb leida kahe sellest punktist lähtuva ja optilist süsteemi läbiva kiire (või kiirte pikenduste) lõikepunkt. Et teada saada, kuhu tekib mingi eseme kujutis, piisab tavaliselt selle eseme kahe punkti kujutise asukoha leidmisest. Nende punktide vahele saab siis eseme kujutise joonistada. Läätse/sfäärilise peegli optilisel peateljel asuva punkti A kujutise leidmine: Vali
Plastikümbris eeliseks on läbipaistvus Juhuslikesse ümbristesse fotosid pakendada ei tohi ( nt värvilised paberid, kirjaümbrikud jms). 3. FILMIDE KORRASTAMINE Suurem osa meie aja- ja kultuuriloost on jäädvustatud filmilindile, kuid samal ajal on film kiiresti vananev materjal ja säilitustingimuste suhtes väga tundlik. Filmide vananemise kiirus sõltub: Filmimaterjali omadusest Fotograafilise töötlemise kvaliteedist Hoiutingimustest Fotograafilisest kujutisest ja selle tekkimise viisist liigitatakse filmid: Negatiiv (kaamera negatiiv) Pöördfilm Duubelpositiiv Duubelnegatiiv positiivkoopia FILMIDE SÄILIVUSE TAGAMINE Tegelemisel kasutada puuvillaseid kindaid. Higised sõrmejäljed kahjustavad emulsioonikihti ( emulsioonikiht koosneb tavaliselt želatiinist ühtlaselt jaotunud hõbedasoola mikrokristallidest). Filmide kerimiseks ja vaatamiseks kasutatakse kerimisladu, liimpresse ning filmiprojektoreid.
(Lisad: Pilt 1) 2. Liht- ja liitlääts Lihtlääts tähendab üksikut läätse ehk koosneb ühest optilisest elemendist. Seda terminit aga ei kasutata eriti palju, kuid et eristada teda kuidagi liitläätsest ning mitte kasutada lihtsalt sõna lääts, siis ongi üksiku läätse puhul kasutusele võetud termin lihtlääts. Liitlääts tähendab, et ühel optilisel teljel asub mitu lihtläätse. Liitlääts võimaldab paremini parandada võimalikke optilisi moonutusi kujutisest, kui seda suudaks näiteks lihtlääts. 3. Optilise läätse valmistamine Nii optilise prisma kui ka läätse valmistamine käib enamvähem ühtemoodi, ainuke vahe on selles, et läätse pind ei ole lame, vaid kumer või siis nõgus. Materjal, millest lääts tavaliselt valmistatakse on kas spetsiaalne optiline klaas või läbipaistev plastik. Esimene etapp on see, et materjali (klaasi või plastik) tahvlist saetakse välja
paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. Uraan 2005. aastal. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad.k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi - Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma
Iga rahulolematuse põhjuseks on meie ideed ja ettekujutused selle kohta · Kuidas peab kulgema meie (meie lähedaste) elu . · Kuidas (millal) peab toimuma teatud sündmus · Kuidas peab käituma konkreetne inimene või inimesed üldse. · Milline pean ma olema ise jne... Me hoiame oma peas kinni oma ootuste mudelit. Kui tegelikkus hakkab erinema teie poolt loodud kujutisest , kogeme laias gammas mitte eriti meeldivaid tundeid. IDEALISEERIMINE on inimesele ülitähtsa idee , elu korraldamise mudel, mille purunemine tekitab tal kestvad negatiivsed üleelamised. Tihti on see meile ebateadlik üliväärtuslik idee , mille purunemisel tekib pikaajaline rahulolematus . Seda saab vaadata ka teisest küljest ja anda teine definitsioon.
Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Alates 9.saj-st levis aga tahvelmaal ehk ikoonimaal. Ikoonimaalidel oli õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetati ja neid hoiti kodus.Kirikus hoiti neid peamiselt erilisel võredel ikonostaasidel. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks.Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks,kuid Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid.Mõned tuntumad ikoonid on Õnnistav Kristus, Peaingel Miikaeli imetegu,Vladimiri Jumalaema.Viimane sai oma nime selletõttu,et seda hoiti Vladimiri linnas
Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta
[Henshall 88] P¨aike murdmas l¨abi ava . [ 93] P¨aike t~ousmas astronoomiariis- ta jia kohal. 108 [Vaccari 50] Lind istumas pesas. Linnud l¨ ahevad p¨aikese loojumisel l¨ a¨anekaarde oma pessa. [Wieger 40] Esitatud kujul, kuid mit- te segamini ajada. Kujutab pesa, kuhu linnud p¨aikese l¨a¨ande loo- jumisel laskuvad. [Henshall 88] Algselt korv, algeline veinipress, t¨ahendus `l¨a¨as' on foneetiline laen. [ 93] Foneetiline laen linnupesa kujutisest. 116 [Vaccari 50] Mees puhkamas puu all. [Wieger 40] Mees seisatumas puu all, analoogia . [Henshall 88] Mees peatumas ja puhkamas puu k~orval. [ 93] Mees puu najal puhkamas. 167 [Vaccari 50] Koer pikutamas oma isanda k~orval. [Wieger 40] Mees matkimas koera v~oi panemas teisi koera moo- di k¨aituma. Roomama, kukkuma, k¨ uu¨rutama. [Henshall 88] Koer k¨ uu¨rutades haukumas v~oi foneetiliselt haukumine. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud. 109
1961. aastal loodud organisatsioon SETI (Search For Extra-Terrestrial Intelligence, eesti keeles maavälise intelligentse elu otsing) on tegelenud erinevate kosmosest tulevate raadiosignaalide koondamisega. Püütakse leida mingisuguseid mustreid ja sõnumeid, mida võivad saata meile teised tsivilisatsioonid. Samuti on püütud Maalt saata kosmosesse raadiosignaale. Esimene saadeti teele 1974. aastal, mis koosnes 1679 kahendkoodi märgina esitatud kahemõõtmelisest kujutisest. Nagu Voyagerite kuldplaadiga, saadeti teele erinevaid pilte Maast, põhitõdesid, Päikesesüsteemi kaart ja helisid. Sellega on kaasnenud erinevaid probleeme ja vastasseise. Stephen Hawkings väitis 2010 BBC-le antud intervjuus, et tulnukate külastus siia oleks sama tulemusega, kui Columbus astus Ameerika pinnale. See ei lõppenud hästi pärismaalaste jaoks. Kui mingisugune tsivilisatsioon suudaks tulla meie planeedile, oleksid nad meie arengust
e8 0 , 040 0 , 073 Ava kaliibrite tolerantsid tuleb võtta 8. ja võlli omad 7. tolerantsijärgu järgi. Tabel 6. Z=5 Z1 = 3 H=4 H1 = 4 Y=4 Y1 = 3 Hp = 1,5 2. Joonestame istu skemaatiliselt mõõtkavas ja kanname sellele samas mõõtkavas kaliibrite tolerantsid. Ülevaatlikkuse mõttes paigutame ava kaliibrite tolerantsitsoonid istu kujutisest vasakule ja võlli omad paremale. 13 Töötlemistolerantsid: Kõik arvutused on mikromeetrites ja ei hakka tulemuste järele mõõtühikuid kirjutama. TDt = TD Z H = 33 5 4 = 24 Tdt = Td Z1 H1 = 33 3 4 = 26 Töötlemislõtkud ja pingud: H H1 4 4 Smaxt = Smax+ = 106 + = Smaxt = 110
2) Sõnaseletus mäng Õpilane saab kaardi ja peab selgitama teistele seda sõna. Saab mängida kahes versioonis : a) Seletamine sõnade abil b) Seletamine kehakeele abil See, kes sõna ära arvab, seletab järgmisena. SFINKS PÜRAMIID PREESTER TALUPOEG ORI VAARAO NIILUS HIEROGLÜÜF PAPÜÜRUS ŠADUFF Lõiming Kunstiõpetus : Savitahvli vamistamine Vaja läheb : pilt vaarao maski kujutisest voolimissavi plastikust nuga kuldne värv akrüülvärvid Igaüks valib endale ühe vaarao kujutise, soovitatavalt maski osa. Savist voolitakse sobiva suurusega plaat, mille peale noaga uuristatakse kujutise piirjooned. Seejärel värvitakse saviplaat kuldse värviga üle ja siis jääb igale ühele vaba võimalus, kuidas ülejäänud värvilahendus sättida. Kasutatud materjal : http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptus tutvustus Vana-Egiptusest http://www.miksike
alustalad peavad eelnevat olema olemas, et neid teise külje pealt nägema hakata ja neile uus vorm anda. Kujutlus, sümbol ja metafoor Walrond Skinneri (1986) järgi on kujutis miski, mis on tahtlikult loodud sisemine representatsioon objektidest ja sündmustest. Kui kujutlusega kaasnevad vaimsed protsessid nagu mälestused, emotsioonid, mõtted ja soovid, siis saab kujutisest tegevus ehk kujutlus. Kujutlus erineb hallotsinatsioonist kuna omab kriitilist hoiakut, mis on tõene, reaalselt juhtunud, mis mitte ning fantaasiast selle poolest, et omab kognitiivset mõtlemist, teadvustatust. Kujutlustvõime harjutused ja kujutlused on terapeutilises protsessis ühed kesksemad. Näiteks klientide puhul, kes on kinni jäänud enese loodud fantaasiamaailma aitavad kujutlusharjutused kaasa kriitilise mõtlemise arengule. Ning teistpidi jällegi saavad
müügil tänapäevani. ( Kaljund 2010) Kaasaegne digitaalfotograafia ei erine oma olemuselt kuigi palju sajandivanusest värvipildistamine toimub ka tänapäeval enamasti läbi kolmevärvilise niinimetatud Bayeri filtri, nii et iga kujutis jäädvustatakse tegelikult kolme halltoonides pildina. Fotode esitamisel ekraanil aga segatakse need kanalid taas kokku. Paberile trükkides (ajaleht, raamat, printer) läbib värvipilt seejuures veel ühe teisendusfaasi, kus kolme kanaliga RGB-kujutisest (red, green, blue) saab nelja kanaliga CMYK (cyan, magenta, yellow, black) värvipilt. ( Kaljund 2010) Eriefektid Need illusioonid, mida kasutatakse filmides või televisioonis, et näidata välja mõeldud asju, kutsutakse eriefektideks. Eriefektid jaotatakse optilisteks eriefektideks ning mehhaanilisteks eriefektideks. Mehhaanilisi eriefekte tehakse tavaliset filmimise ajal ning selle tegemiseks kasutatakse igast rekvisiite ja pürotehnikat
LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 3 115 33 29 卜文 ✄ ✂象形 ✁Vanas kirjapildis 萬, kujutab putukat. 〔説文〕seletab kui putuka kuju- ちゅう じう tist 蟲, v˜otmeks , aga putuka nime j¨atab konkretiseerimata. On teooria skorpioni たい kujutisest, kuid m¨argid ei sobi omavahel foneetiliselt. 萬 kasutusn¨aidet putuka ばんぶ t¨ahenduses pole, juba 卜文 kasutab m¨arki arvu t¨ahenduses, 万舞 oli Yin 殷 ajastu tants. 旧字 比較! ⇒萬 ⇒ 方 1 k¨umme tuhat (arv) 3 l˜oputult, l˜opmatuseni
tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis
Milliseid kiiri kasutatakse kujutise konstrueerimisel? 6. Millal tekib esemest näiv kujutis? Kas näivat kujutist võib näha, projekteerida ekraanile, fotografeerida? Kui punktist A väljunud ja optilist süsteemi läbinud kiirte pikendused koonduvad ühte punkti (kiired näivad lähtuvat ühest punktist), on tegemist näiva kujutisega. Tekib nõgusläätse, kumerpeegli ja tasapeegli korral. Ei saa ekraanile projitseerida. Nii näilisest kui tõelisest kujutisest saab aga fotoaparaadiga pilti teha. 7. Tuleta valem (1) joonisel 22 toodud kiirte käigu alusel. 1 1 1 + = a k f 8. Tuleta valem (3) joonisel 23 toodud kiirte käigu alusel. l 2 - e2 f =
,,Mälu püsivus'' Salvador Dali teos ,,Mälu püsivus'', mida tuntakse veel nimede all ,,Sulanud aeg'' ja ,,Pehmed kellad'' valmis aastal 1931. 1932. aastal pandi maal välja Levy galeriis New Yorgis ja see oli alguseks Dali karjäärile Ameerika Ühendriikides. Hiljem kujunes see Dali ja kogu tema loomingu sümboliks. Meistriteoses on amööbitaoline pea paigutatud maastikule, mille taustal kõrgub Cap Creusi rannakalju. Profiilis kujutatud pikkade ripsmetega pea peal valgub taskukell ja kujutisest vasakul on savikarva alus, mille servalt valgub alla teine kell. Aluse tagumises servas turritab raagus puu, mille ainsal oksal ripub kolmas pehme kell. Kontrastiks neile valguvatele kelladele on aluse eesmisel serval tahke suletud taskukell, mille pinnal ronib arvukalt sipelgaid. Nemad ja kärbes, kes istub helesinisel, justkui veega täidetud kella sihverplaadil, on selle sünge ja melanhoolse maali ainsad elusolendid. Kõik kellad näitavad eri aega, sest Dali
See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Ka videokaamera on spetsiaalne skaneerimisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Videokaamerad teostavad samal viisil skaneerimist selles mõttes, et nad järjestikuselt loevad sisse infot kujutise iga rea ja punkti ehk pildielemendi (pikseli) kohta. Siiski kasutataksse videosüsteemides paljude sensorite kahemõõtmelist massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta. Tavalistes skannerites toimub info sisselugemine rida- ja punkthaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Need
I I I I I 'I II I Joonestadapoolvaatl6iksanfud f ou kabitpr ojekts ioon ijh vandiviljalikanisegaja likpiaviirutanisga' /r4 kujufis isfdinefias Joanesfadaantud objekfi (silindepisnaatilise s|jvdiga) vasakpooIn m6tkavas |2:1' Niisaadud kujutisest l6igata vii|ja eesni ja suuda! vead'Likepinadviiufada' J;lgida noandetguid viirutusjoonte Jooesfada kepide istisoneetias 46* II tt ,, --1-- |= I II I Lahndadatoruko]nikulikunisijlesaeja esit'ada s kabintprojektsioois (l'|2:|)' ---l
on punktiallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punktis S ja kujutiseruumi punktis I nimetatakse kaaspunktideks. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri koste (silmas valgusaistingu, fotoaparaadis filmi tumenemise, CCD kaameras laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini jõudev kiirusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukohta ekraanil, ei teki ekraanil kujutist. 6 3. Valge valgus ja valguse allikad Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab kõrge temperatuurini kuumenenud läbipaistmatu keha (nt. Päikese või volframniidiga hõõglambi) kiirgus
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja
Seetõttu on punkti kujund ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid kujutise pind kõver (pildivälja kõverus) 10. Mis on distorsioon optikas? Distorsioon -Lääts ei suurenda objekti kujutise osasid ühtmoodi. Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll terav, kuid ei ole esemega sarnane * padija tünndistorsioon. 11. Mis on isotroopne materjal? Isotroopsel materjalil on kõigis punktides suunast sõltumatud omadused 12. Mis on kooma optikas? Kooma - Kujutisest lähtuvad äärmised kiired tekitavad erineva suurendusega kujutise. Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand?
9 Joonis 2: Optilise süsteemi läbimisel tekib näiv kujutis. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri T koste (silmas - valgusaistingu, fotoaparaadis - filmi tumenemise, CCD - kaameras - laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini P jõudev kiirgusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukoha ekraanile, ei teki ekraanil kujutist. 5. Fotokaamerate enimlevinud formaadid ja klassifikatsioon Klassifitseerimine suuruste järgi: a. Suureformaadiline kasutatakse väga kvaliteetsete fotode saamiseks, mida saab suurendada. b. Keskmise formaadiline kasutatakse reklaamfotode, arhitektuurifotode jms tegemiseks c. Väikese formaadiline (enam levinud) kasutavad nii profi- kui ka
ettevalmistatult ja avatult. Visuaalne kirjaoskus Visuaalsete kujutiste kõige olulisem funktsioon on edastada mingisugust sõnumit, tähistada mingit teadet ning teha seda retooriliselt ja esteetiliselt huvitavas vormis. Kunstis on erinevate sõnumite edastamiseks aja jooksul välja kujunenud traditsioonid ning et see paremini vastuvõtjani jõuaks, peab looja tundma kunstiteoste grammatikat, omandama n-ö visuaalse kirjaoskuse. Visuaalne kirjaoskus tähendab võimet leida kujutisest sõnum. Sõnumi leidmine algab teosel näha oleva äratundmisest, asjade ja tegevuste nimetamisest ning lõpeb keerulise kontekstuaalse, metafoorilise ja filosoofilise tasandi tõlgendamisega. Rakenduse leiavad tunnetuse erinevad aspektid nagu isiklikud seosed, küsimuste esitamine, oletamine, analüüsimine, faktide leidmine ja kategoriseerimine. Visuaalne kirjaoskus hakkab arenema siis, kui vaatajal kujuneb suhteline arusaamine sellest, mida ta vaatab. Sõnumi leidmine
füüsikas nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks. Absoluutne murdumisnäitaja Keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes. Dispersioon Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Spekter Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Näiv kujutis Näivast kujutisest räägitakse siis, kui kiired ise ei lõiku, küll aga lõikuvad nende pikendused. Mingi teine optiline süsteem, näiteks silm, võib selle näiva kujutise teha tõeliseks. Tõeline kujutis Tõeline kujutis tekib siis, kui lõikuvad kiired. Seda on võimalik tekitada ekraanile. n(10) keskkonna absoluutne murdumisnäitaja, langemisnurk, murdumisnurk, n(21) teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes, n(2) teise keskkonna
· Esiptoloogia rajamine-kaasas teadlased · Uuriti Giza platood ja püramiidi · Hieroglüüfe lugeda ei osata ALLIKAD · Esmased on kindlasti hauakombrite ja templiseintele jäädvustatu · Lisaks erinevad kuningate nimistud · Palerno kiri · Karnaki kuningate nimistu · Aleydosse kuningate nimistu · Tarino kuningate papüürsus · Enamik ajaloostd siiski arutan ning tõlgendav kokkuleppeline HIEROGLÜÜFID · Koosneb umbes 1000 märgist ja kujutisest · Maleusidel sageli erinev tähendus · Vaaraode ja jumalate nimed olid kartussides · Ei osatud lugeda ligi 14000 aastat · 1977 teadlane Gampollion avastas Rosetikiri · Kivil üks tekst kolmes kirjas 1. Hieroglüüfid 2. Demootne kiri 3. Kreeka keel 13.09.2011 · RIIGI KUJUNEMINE 1 · Tänaseni teadmata, kust egiptlased tulid · Mesopotaamia · Abydose lähedalt Kesk-Egiptusest · Umbes 3200 e
Selle peale vastas Dalí: "Mina olengi sürrealism". (Weyers, 2006; Salvador, 2001) 4.4. Mälu püsivus 1931. aastal maalis Dalí ühe oma kuulsamatest teostest "Mälu püsivus", millel kujutas esmakordselt oma kuulsamat motiivi pehmeid, sulavaid taskukelli. Üldlevinud tõlgenduse järgi sümboliseerivad painduvad kellad arusaama, mille kohaselt aeg ei ole jäik ja ettemääratud. Profiilis kujutatud pikkade ripsmetega pea peal valgub taskukell ja kujutisest vasakul on savikarva alus, mille servalt valgub alla teine kell. Aluse tagumises servas turritab raagus puu, mille ainsal oksal ripub kolmas pehme kell. Kontrastiks neile valguvatele kelladele on aluse eesmisel serval tahke suletud taskukell, mille pinnal ronib arvukalt sipelgaid. Nemad ja kärbes, kes istub helesinisel, justkui veega täidetud kella sihverplaadil, on selle sünge ja melanhoolse maali ainsad elusolendid. Kõik kellad näitavad eri aega, sest Dalí
ristisomeetriline kujutis (sele 22b). Sele 22. a – punkt A antud oma kolmvaatega; b – sama punkti A ristisomeetriline kujutis 1. Konstrueeritakse teljestiku kujutis vastavalt selele 21 2. Kantakse x-telje kujutisele x-koordinaatlõik (abstsiss) OAx=20 3. Punktist Ax tõmmatakse sirge paralleelselt y-telje kujutisega ning kantakse sellele y- koordinaatlõik (ordinaat) AxA'=30, saades nii punkti A pealtvaate A' aksonomeetrilise kujutise. 4. Kujutisest A' tõmmatakse sirge paralleelselt z-telje kujutisega ning kantakse sellele z- koordinaatlõik (aplikaat) A'A=40. Sellega saadaksegi punkti A aksonomeetriline kujutis. Terminid aksonomeetriline projektsioon – mõõtarv – размерное число аксонометрическая проекция projekteeriv kiir – проецирующий луч
Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi. Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas.
Monokroomsed neooniga täidetud plasmapaneelid võimaldasid ilma luminofoore kasutamata ehitada oranzi helendusega kuvareid, mis leidsid mõnda aega laialdast kasutamist, kuid 1970-ndatel aastatel tõrjusid kineskoopmonitorid arvutite plasmapaneelid kõrvale. 90ndatel algas plasmaekraanide täiustamine värvitelerite jaoks. Esimese värvilise 21" plasmaekraani valmistas Fujitsu 1992.a. Plasmaekraani voolutarve sõltub tugevasti edastatavast kujutisest, muutudes koos sellega. Keskmine voolutarve jääb neil siiski LCD-paneelidega samasse suurusjärku. Plasmaekraanide üheks puuduseks on laiaribaliste elektromagnetiliste häirete tekitamine, mis segavad raadiovastuvõttu kesk- ja pikklainetel. Plasmaekraanide eelised on suur kontrastsus (rohkem kui 15000:1), kiiretoimelisus, lai jälgimisnurk ja võimalus ehitada väga suuri paneele (diagonaaliga ligi 4 m). 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel
annaabi.ee 
