10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina Vahi
Õppematerjali autor
8. Absoluutne murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines n = c / v 9. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna ansoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n(s) = n(2)/n(1)=v(1)/v(2) 10. kui valgus langeb kahe keskkonna lahutuspinnale risti, siis valgus ei murdu, st levib otse edasi 11. lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kerapinna osad ja mille optiline peatelg läbib nende kerade keskpunkte 12. kumerlääts koondab valgust(keskelt paksem) 13. nõguslääts hajutab valgust(keskelt nõgus) 14. koondaval läätsel on fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele paralleelsed kiired pärst läätse läbimist 15. hajutaval läätsel on näiv fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele langevate
tasapinnas. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suht on antud keskkonna jaoks konstantne suurus. Täielik peegeldus: Kui valguskiir läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse, siis võib tekkida olukord, et suurte langemisnurkade puhul ei toimu valguse murdumist. Sellist nähtust nim. Täielikuks peegelduseks. Läätseks nim. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Läätsed valmistatakse tavalisest klaasist. Läätse, mille paksus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiusest tunduvalt väiksem nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi, mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim.
teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Esimeseks keskkonnaks nimetatakse seda keskkonda, kust valgus tuleb ja teiseks seda, kuhu valgus läheb. Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende ainete absoluutsete murdumisnäitajatega, sest õhu absoluutne murdumisnäitaja on küllalt suure täpsusega võrdne ühega. Kujutise tekitamine läätse abil Optikas me nimetame läätseks läbipaistvat keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Sirget, mis läbib nende kerade keskpunkte, nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Kõik teised sirged, mis läbivad läätse keskpunkti, on optilised teljed. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes
http://www.abiks.pri.ee LÄÄTSED. KUJUTISE KONTSTRUEERIMINE ÕHUKESTES LÄÄTSEDES. LÄÄTSE VALEM. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha nim läätseks Läätsi, mis on keskelt paksemad kui äärtelt nim koondavaiks. Õhukese läätse paksus on väike võrreldes eseme kujutise kaugusega Kujutise konstrueerimine: kasutatakse kolme kiirt 1) Optilise peateljega paralleelselt langev kiir läbib pärast läätsest väljumist peafookust F (koondav lääts) või kulgeb nii, et selle pikendus läbin ebafookust (hajutav lääts), 2) Peafookust läbiv või ebafookuse suunas langev kiir kulgeb pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna
piirpinnale.Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult tagasi. Väikseimat langemisnurka, mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Läbipaistvast ainest keha, mis oondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõugsläätsedeks. Kumer on keskelt paksem, koondab valgust. Nõguslääts on keskelt õhem, hajutab valgust. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade kskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks 0 nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on hakatud nimetama fookuseks. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus
Kui langemisnurk on vähemalt akr, siis valgus läbi lahutuspinna ei pääse, vaid peegeldub täielikult tagasi. 17.Fermat´ printsiibi sõnastus. Valgus levib ühest ruumipunktist teise alati niisugust teed, et tema levimise aeg oleks ekstremaalne. 18.Peegeldumisseaduse tuletamine Fermat´ printsiibist. Joonis selgitustega. 19.Murdumisseaduse tuletamine Fermat´ printsiibist. Joonis selgitustega. 20.Paralleelsete kiirte käik kumerläätses (joonis). Kumerläätse elemendid. Läätse fookus – punkt, milles pärast läätse läbimist lõikuvad paralleelsed kiired, mis langevad läätsele tema sümm.tasandiga rist. Optiline peatelg – kujuteldav telg, mis ühendab läätse fookusi. Optiline keskpunkt – läätse sümm.tasandi ja optilise peatelje lkpn. (O) Fookuskaugus – optilise kskpn-i ja fookuse vaheline kaugus. Koondava läätse puhul alati positiivne arv. 21.Paralleelsete kiirte käik nõgusläätses (joonis). Nõgusläätse elemendid.
Kui langemisnurk on vähemalt akr, siis valgus läbi lahutuspinna ei pääse, vaid peegeldub täielikult tagasi. 17.Fermat´ printsiibi sõnastus. Valgus levib ühest ruumipunktist teise alati niisugust teed, et tema levimise aeg oleks ekstremaalne. 18.Peegeldumisseaduse tuletamine Fermat´ printsiibist. Joonis selgitustega. 19.Murdumisseaduse tuletamine Fermat´ printsiibist. Joonis selgitustega. 20.Paralleelsete kiirte käik kumerläätses (joonis). Kumerläätse elemendid. Läätse fookus – punkt, milles pärast läätse läbimist lõikuvad paralleelsed kiired, mis langevad läätsele tema sümm.tasandiga rist. Optiline peatelg – kujuteldav telg, mis ühendab läätse fookusi. Optiline keskpunkt – läätse sümm.tasandi ja optilise peatelje lkpn. (O) Fookuskaugus – optilise kskpn-i ja fookuse vaheline kaugus. Koondava läätse puhul alati positiivne arv. 21.Paralleelsete kiirte käik nõgusläätses (joonis). Nõgusläätse elemendid.
Kui langemisnurk on vähemalt akr, siis valgus läbi lahutuspinna ei pääse, vaid peegeldub täielikult tagasi. 17.Fermat´ printsiibi sõnastus. Valgus levib ühest ruumipunktist teise alati niisugust teed, et tema levimise aeg oleks ekstremaalne. 18.Peegeldumisseaduse tuletamine Fermat´ printsiibist. Joonis selgitustega. 19.Murdumisseaduse tuletamine Fermat´ printsiibist. Joonis selgitustega. 20.Paralleelsete kiirte käik kumerläätses (joonis). Kumerläätse elemendid. Läätse fookus – punkt, milles pärast läätse läbimist lõikuvad paralleelsed kiired, mis langevad läätsele tema sümm.tasandiga rist. Optiline peatelg – kujuteldav telg, mis ühendab läätse fookusi. Optiline keskpunkt – läätse sümm.tasandi ja optilise peatelje lkpn. (O) Fookuskaugus – optilise kskpn-i ja fookuse vaheline kaugus. Koondava läätse puhul alati positiivne arv. 21.Paralleelsete kiirte käik nõgusläätses (joonis). Nõgusläätse elemendid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid