Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ultraheli (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS


KOKK



Ultraheli

Referaat


Juhendaja :
Pärnu 2010
Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Ultraheli
  • Kasutatud kirjandus





    Sissejuhatus
    Ultraheliuuringul saadakse kujutis siseorganitest kõrgsageduslike helilainete (ultraheli) abil. Uuringu tegemise ajal liigutatakse spetsiaalset andurit geeliga niisutatud nahapinnal. Ultrahelianduris tekitatud helilained panevad võnkuma kehamolekulid, kudedest tagasipeegelduvaid võnkeid
  • Ultraheli #1 Ultraheli #2 Ultraheli #3 Ultraheli #4 Ultraheli #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MisTahad Õppematerjali autor
    referaat

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    docx

    Ultraheli - referaat

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS REFERAAT ULTRAHELI KEITY KIVILO SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ultraheli, kasutusalad 3. Kasutatud kirjandus ULTRAHELI DEFINITSIOON Ultraheli on helilaine mittekuuldava sagedusega 20 kHz kuni 1GHz. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz. Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus. Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. HELILAINETE LEVIMINE Laine levik sõltub materjalist: Gaasiline keskkond ­ võnkumised sumbuvad kiiresti. Tihe keskkond ­ peegeldatakse tagasi peaaegu kõik helilained (luu, metall, kaltsium jne). Vedel keskkond ­ kõige ideaalsem keskkond helilaine levimiseks Ultraheli tekkimine

    Füüsika
    thumbnail
    133
    ppt

    Laevajuhid- navigatsioon

    Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W).

    Merendus
    thumbnail
    133
    ppt

    Väikelaevajuhid - navigatsioon

    Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maa

    Laevandus
    thumbnail
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    thumbnail
    343
    pdf

    Maailmataju uusversioon

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

    Teadus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun