Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Missugune arv on väiksem missugune väiksem? valem (2)

1 Hindamata
Punktid
Missugune arv on väiksem missugune väiksem-valem #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lauri139 Õppematerjali autor
õppisin seda alles

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
txt

Positiivsed ja negatiivsed arvud

Positiivsed ja negatiivsed arvud Definitsioon Positiivne arv on arv, mis on suurem kui null. Definitsioon Negative arv on arv, mis on viksem kui null. Definitsioon Vastand arvud on kaks arvu, mis asuvad samal kaugusel nullist, kuid erinevas suunas. Definitsioon Tisarvud on kik naturaalarvud ning nende vastandarvud pluss null. Negatiivseid arve kasutatakse temperatuuri mtmisel Negatiivseid arve kasutatakse, et mrata asukoha krgus vi sgavus. Negatiivseid arve kasutatakse vlgade kirja panemisel Vihje Kui arvu ees ei ole mrki, see on positiivne arv. Tisarvude liitmise reeglid Reegel #1 Kui mrgid on samad, siis ra panne nendele esmalt the. Liida arvude absoluutvrtused ning kirjuta vastusele nende hine mrk. Tisarvude liitmise reeglid Reegel #2 Kui mrgid on erinevad lahuta suurema absoluutvrtusega arvust viksema absoluutvrtusega arvu. Vastusele pane suurema absoluutvrtusega arvu mrk. Positiivsed ja negatiivsed arvud Definitsioon Positiivne arv on arv, mis on suurem kui null. Definitsio

Matemaatika
thumbnail
3
txt

7.klass VEESTIK KT KORDAMINE

Mis on hdrosfr e. veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani sgavaim punkt Mariaani svik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle tbid.Iseloomusta.Too niteid Meri on maailmamere osa mis on likunud maismaasse vi mida

Geograafia
thumbnail
3
txt

Hanerahu ehk Anerahu laid

Hanerahu ehk Anerahu on 1,2 hektari suurune asustamata laid Vinameres Hiiumaast kagus. Saar asub Phalepa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevndisse. NIMI: Uuematel Nukogude-aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990ndate kaartidel kasutatakse nimevormi "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "?????????" vi "?????-????". Nhtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede jrgi. Saar sai nime ajal, kui ta oli veel krgveega mneti leujutatav. Vanematel kaartidel on Anerahuks ("???-????", "???????") nimetatud ka teist Hiiumaa laidu, Langekare. ASUKOHT: Hanerahu geograafilised koordinaadid on 58 45' N, 23 6' Ekoordinaadid:58 45' N, 23 6' E. Laid on phja-luna suunas piklik. Muhule on Hanerahu ligemal kui Hiiumaale: Tammiski nukist jb see 7,7 km phja poole, Salinmme poolsaarest aga 12,3 km kagusse. Teistest Hiiumaa laidudest on lhemad Krgelaid, mille rannik jb poo

Geograafia
thumbnail
29
rtf

Elektrivarustus

remontimiseks ks pev. III kategooria - katkestus lubatud kuni ks pev. 2.3. Juhtide soojenemine voolukoormusel Voolu juhtiva juhtmesoone energeetiline bilanss voolu olemasolul on jrgmine: , siin I - vool, A; R - aktiivtakistus, ; t - aeg, s; c - materjali erisoojus, J/(kgK); m - mass, kg; - juhtmesoone ja mbruskonna temperatuuride vahe, K; a - juhtmesoone soojuseraldustegur, W/(m2K); A - soone pinna pindala, m2. Valem on koostatud juhul kui kogu juhtmesoone pinnal ja sisemuses on hesugune temperatuur, see on ka vga lhedal tegelikkusele. Kui eeldada, et vool peale llitust ei muutu ja R, c, a ei sltu tempera-tuurist ja ajast, on vimalik leida phimtteliselt juhtmesoone temperatuuri suvalisel ajahetkel. Vttes, et nullmomendil (0) = 0, saame leida vrrandi lahenduse: t Joonis 2.3. Juhtmesoone soojenemine muutumatu koormusvoolu puhul Voolu vljallitamisel on vrrandi lahend jrgmine:

Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
7
pdf

Arvu absoluutväärtus

22 . 3 10 3 10 10 3 3 10 30 15 15 1 Vastus: Avaldise väärtus on . 15 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Reaalarvude järjestus Iga negatiivne arv on väiksem nullist ja igast positiivsest arvust, kuna ta asub arvsirgel neist vasakul. Kahest negatiivsest arvust on suurem see, mille absoluutväärtus on väiksem. Näited -4 > -6, sest | -4 | = 4 < 6 = | -6 | ; -0,5 < 0, sest iga negatiivne arv on nullist väiksem; -1000 < 10, sest iga negatiivne arv on väiksem igast positiivsest arvust. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Tehted negatiivsete ja erimärgiliste arvudega (I)

Matemaatika
thumbnail
5
txt

Keemiline analüüs

Keemilise analsi valikkursuse eesmrgid. Keemilise analsi valikkursuses antakse lhike levaade hest keemia harust - analtilisest keemiast. Kursuse eesmrgiks on eelkige praktiliste oskuste omandamine. Seetttu on teoreetilistele ksimustele pratud vhe thelepanu.Philise osa ainekavast hlmavad praktilised td kvalitatiivsest analsist. Kursuse lbinud pilased peaksid oskama iseseisvalt kasutada analsil vajalikke laborivahendeid (arvestades ohutusnudeid) , koostada juhendite alusel analsi plaani ja seda lbi viia, mrgata reaktsioonide kigus toimuvaid muutusi, neid phjendada ja teha katsete tulemustest jreldusi. Kursuse rakendamisest. Keemilise analsi valikkursuse ppimiseks vajalikud eelteadmised kesoleva kava alusel peaksid olema omandatud phikoolis, nii et teda on vimalik petada keskkooli igas klassis. Kursus on eelkige meldud pilastele, kes soovivad phjalikumalt sveneda laboritde tehnikasse, omandamaks vilumusi iseseisvaks tks laboris, aga ka neile, kes kavatsevad jtkata pinguid erialal, mille

Keemia
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär - konspekt 10. klassile

Merevee keskmine soolsus on 35% 0, kuid maailmamere eri osades kõigub see üsna palju. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurmast auramisest, mis ületab sademed mitmekordselt. Keskmisest madalam on soolsus ekvaatoril, sest seal on palju rademeid. Parasvöötme ja arktilistel aladel on soolsus viksem suurte jõgede ja liustike sulamisvete tõttu. Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. See on kõige suurem 35%0 korral, kõige väiksem aga 10-15%0 juures. Läänemere elustiku liigivaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega. MAAILMAMERES TOODETAV ORGAANILINE AINE ­ Peanine orgaaniline aine maailmameres on fütoplankton, mis on otseskes või kaudseks energiaallikaks kõikidele teistele meres elavatele organismidele. Fütoplanktoni teke sõltub siijustingimustest ja taimtoitainete olemasolust. Kõige rohkem orgaanilist ainet toodetakse suhteliselt kitsas rannalähedases piirkonnas. Orgaanilise

Geograafia
thumbnail
2
txt

Silmikdelfiin

Silmikdelfiin Silmikdelfiin on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, alamseltsi hammasvaalalised, sugukonda delfiinlased ning perekond ja liik on Tursiops truncatus. Kige enam tuntud delfiiniliik on silmikdelfiin ehk afaliin. Teda peetakse tihti delfinaariumides, sest ta on kiire ujuja ning ta armastab mngida. Terashallidel silmikdelfiinidel on kupli moodi laup ning lhikesed luad. Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised delfiinid. Delfiinid toituvad erinevatest kalali

Bioloogia




Kommentaarid (2)

pauljj profiilipilt
pauljj: khmm, 50 punkti eest? :D
20:47 05-04-2010
lauri139 profiilipilt
lauri139: :D
19:42 04-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun