selliseid läätsi hajuvateks läätsedeks. 8. Läätse fookuseks nimetatakse punkti kus ? kus kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist. 9. Kuidas ja mis ühikutes arvutame läätse optilist tugevust ? Läätse optiliseks tugevuseks on D, D=1/f. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates. 10. Kujutis mida näeme ,aga ekraanile tekitada ei saa ,nimetatakse: Näivaks kujutiseks. 11. Kujutis mida saame ekraanile tekitada nimetatakse : Tõeliseks kujutiseks 12.Tõelist kujutist saame tekitada ainult Kumer läätse abil. 13.Kus peab ese asetsema ,et kumerlääts töötaks luubina ja kas kujutis on tõeline või näiline Ese peab asetsema fookuse ja läätse vahel. kujutis on näiline . 14. Millise järelduse tegi Newton valguse kohta(katse prismaga) Et valge valgus on liitvalgus mis koosneb paljudest värvilistest
· Üldkuju: ax + by = c · x ja y on tundmatud · a, b ja c on arvud ehk võrrandi kordajad · Näiteks 2x 3y = 5 -7x + 5y = -12 Võrrandi lahend · Võrrandi lahendiks on järjestatud arvupaar, mille korral võrdus on tõene · Selliseid arvupaare on lõpmata palju Näiteks: võrrandi 2x y = 5 lahendiks on arvupaarid (2; -1), (5; 5), (4; 3), (1; -3) jne. Sirge võrrand · Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi graafiliseks kujutiseks on sirge · Seepärast nimetatakse kahe tundmatuga lineaarvõrrandit sirge võrrandiks · Selle sirge iga punkti koordinaadid on selle võrrandi lahendiks Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem · Võrrandisüsteem koosneb kahest kahe tundmatuga lineaarvõrrandist · Võrrandisüsteemi lahendiks on kahe sirge lõikepunkti koordinaadid Võrrandisüsteemi lahend · Üks lahend, kui sirged lõikuvad · Lahend puudub, kui sirged on paralleelsed
nihkumist, hindab inimene jällegi kogemustest lähtuvalt nende ruumilist paiknemist. Binokulaarne nägemine Binokulaarne nägemine tähendab eseme(te) vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil. Asudes teineteisest 6 8 cm kaugusel, näevad silmad ümbritsevat maailma pisut erinevalt (esemed on parallaktilises nihkes). Inimese nägemismeel, tema aju "pilditöötluskeskus" muudab need kaks tasapinnalist pilti ühtseks ruumiliseks kujutiseks. Kuidas Hologrammi pildistatakse? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuidas hologrammi manatakse? Click to edit Master text styles Second level Third level
Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R"red"), roheline (tähis G"green") ja sinine (tähis B"blue"). • Igal värvusel on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid. PLASMATELER • Plasmateler on lameekraaniga televiisor, milles
Faks Argo Hiiemäe V1E Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu Ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon
Faks Kersti Kask L1E Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui
Skännerid Marden Muuk Kus kasutatakse skännereid? Millised skännerid on olemas? Mik kasutatakse skännereid? Millised on tootjad? Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Skänner Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCDelementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugejad
printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Kõlar Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket.
13.Mis on kujutis kuidas ta tehnilises mõttes tekkib kujutis on koht, kus me näeme asuvat punkti (keha), millelt lähtunud pee- geldunud valgus langeb meie silma. Hiljem näeme, et kujutised tekivad ka kehalt lähtuva valguse murdumisel valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. 14.Millist kujutist nimetatakse tõelisek millist näivkujutiseks Punkti, kus peale peegeldumist lõikuvad peegeldunud valguskiired, nimetatakse selle punkti tõeliseks kujutiseks punkti kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused – näivkujutiseks. 15.Kuidas käitub valgus, mis juhtub valgusvihuga, tasapeeglid.
Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. SKÄNNER on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või trükitud tekst, või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. MODEM on seade, mis moduleerib analoogsignaali digitaalse informatsiooni kodeerimiseks ning demoduleerib analoogsignaali digitaalsignaaliks. Sõna 'modem' on tuletatud inglise keelsetest sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt 'moduleerima' ja 'demoduleerima'. UPS puhvertoiteallikas -varutoiteseade elektrivõrgu võimalike rikete ja häirete puhuks (lühend sõnadest
1) Ristisomeetria 2) Ristdimeetria 3) Kaldisomeetria 4) Kalddimeetria 90. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ring 91. Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristiaomeetrias (ristdimeetrias), kui kera raadius on R? 1,22 R ristisomeetrias /ristdimeetria 1,06 R 92. Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy (xz; yz)-pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg? Koordinaatpindade paralleeltasanditel asetsevate ringjoonte kujutiseks ristaksonomeetrias on ellips, mille lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem telg aga sellega risti.(Pikem telg on risti Z-teljega). 93. Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy (xz) pinnaga? Ellips/ring 94. Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy (xz, yz)-pinnaga? Ellipsid 95. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede
+ f-ni y=f(x) nimetatakse perioodiliseks piirkonnas X ja arvu T0 tema perioodiks, kui xX korral ka xTX ning kehtib võrdus f(x+T)=f(x) + f-nide y=f(x) ja u=g(x) liitfunktsiooniks nimetatakse f-ni y=f(g(x)). Komponendid f-nid f ja g. 6. + Üksühele f-ni y=f(x), xX pöördf-niks nimetatakse f-ni x=f^-1(y), mis igale arvule yY=f(x) seab vastavusse arvu xX, kusjuures y=f(x) + kui iga korral hulgast Y leidub üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks, siis öeldakse, et f- n f on üksühene. 7. + + f-ne, mis saadakse põhilistest elementaarf-nidest lõpliku arvu aritmetiliste tehete ja liitg-ni moodustamise teel, nimetatakse elementaarf-nideks + pole elementaarne f-n 8. + + + 9. + + + + 10. + Jada + 11. + + 12. + 13. + + + 14. + 15. + + 16. + + 17. + + 18. + + + Omadused:
liite ning võisid sattuda lausa vastuoludesse. Vaidlused ei olnud ebatavalised ka juristide endi keskis, mistõttu tekkisid erinevad koolkonnad. 2. sajandi viimastel aastatel muutus juristi tähendus veelgi ja toimus viimane suur murrang. Võimu muutumisega muutus juristide autonoomsus täielikult, kusjuures kõige säravamad juristid töötasid ilmtingimata riigi heaks. Seda gruppi võib nimetada kõrgete valitsusametnike kujutiseks. See muutus tuli juristidelt endilt tõenäoliselt täiesti teadlikult. Valides töötada võimu heaks määras jurist ise oma uue rolli uue riikliku vormi kujundamisel. Funktsioonilt tegid juristid siiski sama tööd, mida varemgi, kuid mõjusamalt, kuna olid riigi ,,legislatiivseks" organiks.
Selles stiilis jooksevad jooned kokku ja tekib ühtne, ümmargusem märk. Seda stiili oskavad lugeda enamus Jaapani haritud inimestest. Sousho See tähendab muru kirjutamine ja on voolav kaldus kalligraafia stiil. Selle stiili kujutamisega ei tõsteta pintslit paberilt ja tekkib elegante, voolav märk, mille tõttu on seda raske lugeda. Ainult need, kes on kalligraafiat piisavalt õppinud, oskavad seda lugeda. Nüüd on märk muutunud rohkem kunstipäraseks kujutiseks kui informatsiooni edasiandjaks. On olemas veel tensho (õpetajalik) ja reisho (iidne) stiil, aga neid kasutatakse kalligraafias harva. Jaapanai kalligraafiat nimetatakse shoudoks ja seda tehakse Jaapani paberi peale e. washi või hanshi spetsiaalse pintsliga fude ja tindiga sumi. Washi on tehtud gampi puust, mitsumata põõsastest, aga samuti bambusest, kanepist, riisist ja nisust. See paberitüüp on tugevam kui tavaline puitpaber.
Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust e D=1/f D-optiline tugevus (dioptria, dpt) f-fookuskaugus (m) Liitläätse D=D1+D2… Läätse tugevus on 1 dioptria, kui läätse fookuskaugus on 1m. Kujutis on optikaseadmega saadav esemesarnane pilt. Teravikustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastastikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised. Kujutist, mida saab tekitada ekraanile nim tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida ekraanile tekitada ei saa, kuid silmaga vaadelda saab, nim näivaks kujutiseks. Suumimisel muudetakse objektiivi fookuskaugust ja sellega kujutise suurust ekraanil. Normaalnägija on inimene, kes ei vaja prille, ta näeb nii lähedale kui ka kaugele. Lühinägija näeb teravalt vaid lähedal asuvaid esemeid, inimese lääts on liiga kumer, kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägijad
imaginaarteljeks. c*A = (cij), kus cij = c*aij Liitmine: Ühendades punkti Ax; ykoordinaatide alguspunktiga, saame + = (a1+ b1, a2+ b2, ..., an+ bn) vektori OA . Vahel on Maatriksite korrutamine: sobiv kompleksarvu x iy geomeetriliseks kujutiseks A= (1, 2, ..., n) read Kordumine arvuga: lugeda vektorit OA. B= (1, 2, ..., p) veerud = (a1, a2, ..., an) A*B = cA = (ca1, ca2, ..., can) Peaväärtus: 1*1, 1*2, ..., 1*p
2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) 8. Skanner - skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või trükitud tekst, või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. 9. Magnetkaardilugeja - seda kasutatakse erinevate magnetkaartidega sisselogimis päringu sooritamiseks. 10. Puuteekraan - see on ekraan ehk siis display mis reageerib sinu puudutustele. Inimene annab ise näpuga või puutepliiatsiga vastava käskluse nagu tal vaja on ja seda kõike ainult ekraani õrnalt puudutades. Seda võimaldavad peamiselt tänapäeval äriklassi mobiiltelefonid ja pihuarvutid. 11
silmade õige kooskõlastatud töö. Silmade koostöö on muutuv esimeste elunädalate jooksul. Binokulaarne nägemine ja fusiooni võime areneb 1,5. kuni 2. elukuuks. Binokulaarne nägemine. Kõige algsemal tasemel näitab mõiste binokulaarne nägemine seda, et mõlemad silmad näevad. Normaalne binokulaarne fusioon on üks meie kõige kõrgemini arenenud tajuvõimetest. Binokulaarse nägemise korral mõlema silma reetinale tekkivad kujutised sulanduvad aju nägemiskeskuses üheks kujutiseks e. toimub fusioon. Kujutiste ühtesulamiseks peavad mõlema silma kujutised paiknema teatud reetina piirkonnas. Seda piirkonda nimetatakse Panumi füsioloogilisek alaks. Oluline on, et korrespondeeruvatest reetina punktidest jõuaks samasse ajurakku võrdne signaal. Binokulaarse nägemise korral kontrollivad silmade asendit sensoorsed ja motoorsed fusioonimehhanismid. Kui sensoorne fusioon on takistatud häirub motoorne fusioon ja enamikul inimestel tekib nägemistelgede deviatsioon
aatomeid teineteisest. Teravikmikroskoobid annavad veel suuremaid suurendusi. Nende abil on võimalik eristada detaile mõõtmetega kuni 0,2 nm. 2 Mis segab taevatähtede eristamist teleskoobiga? Teleskoobiga vaadatakse taevatähti. Need asuvad meist nii kaugel, et paistavad taevas helendavate punktidena. Teleskoobis aga saame kujutiseks hoopis heledate ja tumedate rõngaste süsteemi. Selle põhjuseks on valguslainete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil. Ümmarguse ava korral on difraktsiooniribad rõngakujulised. Miks on difraktsiooniribad ümmarguse ava korral rõngakujulised? Seda saab seletada filmitükiga tehtud katse abil. Tuletame meelde katset filmitükis oleva piluga, mida me pöörasime ümber vaatesuuna. Katses tekkivad ribad olid alati pilu servadega
hulgast hulka , kui iga jaoks leidub täpselt üks selline , et (,) . Seosest võib seega mõelda kui eeskirjast, mis seab hulga igale elemendile vastavusse hulga kindla elemendi. Kui on funktsioon hulgast hulka , siis kirjutatakse kohta ka: või Kui (,), siis kasutatakse kirjutist =() või :. Hulka nimetatakse funktsiooni lähtehulgaks ehk määramispiirkonnaks ja hulka nimetatakse funktsiooni sihthulgaks. Elementi nimetatakse väärtuseks ehk elemendi kujutiseks, elementi nimetatakse funktsiooni argumendiks ehk elemendi originaaliks. Funktsiooni asemel räägitakse abstraktsemate hulkade korral ka operaatorist või kujutusest. Kujutust : nimetatakse hulga teisenduseks. Funktsiooni mõiste hulgateoreetiline käsitlus samastab funktsiooni tema graafikuga, nagu me oleme seda reaalarvuliste funktsioonide korral harjunud mõistma, kus funktsiooni graafik on tasandi punktide ehk reaalarvupaaride hulk: ={(,) | =()}={(,()) | }×.
väljendada 256 erinevat väike ja suurtähte ja tähemärki. Piltlikult öeldes on 1 bait võrdne ühe tähemärgiga - näiteks sellega siin - O :) · Monitor(kuvar)- Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalsignaali pildiks. · Skanner- on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. · Operatsioonisüsteem- operatsioonisüsteem, opsüsteem Tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutissebuudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliidese (API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga, kasutades selleks käsukeelt
1. Otsekorrutis tühja hulgaga a. Ax= xA= 2. Distributiivsus a. Ax(BC)=(AxB)(AxC) Ax(BC)=(AxB)(AxC) Ax(BC)=(AxB) (AxC) Funktsioon: Eeskirja f, mis seab hulga A igale elemendile vastavusse hulga B elemendi, nimetatakse funktsiooniks hulgast A hulka B. f:AB Kui funktsioon f seab elemendile xA vastavusse elemendi yB, siis kirjutatakse y=f(x) või y=fx või f: xy. Elementi y=f(x) nimetatakse elemendi x kujutiseks, elementi x nimetatakse elemendi y originaaliks. Definitsioonis olevat hulka A nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks. Hulga A kõigi elementide kujutiste hulka nimetatakse funktsiooni väärtuste piirkonnaks. Funktsiooni väärtuste piirkond kuulub hulka B. Olgu antud funktsioon f : AB Hulga UA kujutiseks nimetatakse hulka f(U)={yB: leidub x U, et y=f(x)}. Hulga VB originaaliks nimetatakse hulka f-1(V)={xA : f(x) V}. Funktsiooni f: AB nimetatakse
katab kogu planeedi. See võimaldab laevadel oma asukohta täpselt kindlaks määrata ka keset ookeani. Vaatlussatelliidid Vaatlussatelliitidele on paigaldatud ülivõimsad kaamerad, mille abil on võimalik näha maju, maanteid, põldu, mägesid ja järvi. Satelliidilt on näha ka rannajoon, saared, sadamad ning laevad. Kaamera võtab vastu maapinnalt peegelduvad valguskiired, muudab need raadiosignaalideks ning saadab maapealsetele jaamadele. Maal muudetakse raadiosignaal kujutiseks, mille abil koostatakse uusi ning korrigeeritakse vanu kaarte. Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga. Tänapäeval tiirlevad Landsat 4 ja Landsat 5 ümber maakera 15 korda päevas. Nende ülesandeks on edastada kujutisi maapinnast. Ilmateade kõrgusest Tänu satelliitidele on meie teadmised ilmast ja kliimast märksa avaramad ning seetõttu on ka
Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates(dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Kumerläätsede optilist tugevust loetakse positiivseks, nõgusläätsede oma negatiivseks. Mida suurem on läätse optiline tugevus, seda rohkem lääts koondab või hajutab kiiri. Kujutist, mida on võimalik tekitada ekraanile, nimetatakse tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida me silmaga näeme, aga ekraanile tekitada ei saa, nimetatakse näivaks kujutiseks. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmestoptilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne;
4) Samothroke Nike 3 m kõrge marmorkuju võidujumalanna Nikest. Peetakse üheks ilusaimaks skulptuuriks kunsti ajaloos. Näib lendavat ja väljendab võidujoovastust. 5) Laokooni grupp- peeti antiikkunsti tippsaavutuseks, praegu peetakse liiga teatraalseks. Trooja preestri ja tema poegade tapmine madude poolt. 6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia kolooniad, mis on mõjutanud tugevalt nende kunsti) hilisem rooma kultuur oli omakorda mõjutatud etruskidest. Uuritud on tuhandeid etruskite haudu. Sealt pärinevad põhilised meie teadmised nende kultuuri kohta. On erinevad hauatüübid:
kõikumiste kompenseerimiseks või korrapäratu tootmise ja puudulike tootmisvõimsuste tõttu tekkida võiva defitsiidi vältimiseks Restaureerima - endisel kujul taastama S Segment - lõik Siirdamistõstuk - tõstuk, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel Skanner on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või trükitud tekst, või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks Soe ladu - köetav ladu, kus hoitakse aastaringselt suhteliselt stabiilne temperatuur (tavaliselt 14-18 C) Standardiks nimetatakse konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud asutuse poolt vastuvõetud normdokumenti, milles tuuakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ja mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele antud kontekstis
Determinant Def1 Eeskirja f, mis seab hulga V igale elemendile x vastavusse hulga W teatava elemendi y nimetatakse kujutiseks hulgast V hulka W. Def2 Kui mistahes x korral hulgast V on eeskirja f alusel vastavusse seatud üks kindel y hulgast W, siis öeldakse, et on määratud ühine kujutis hulgast V hulka W. L V = M(n × n) LW= f: M(n × n) f: Ad A M(n × n) d 1 2 n |a1 a1 ... a1 | |a21 a22 ... a2n| d = |.....................| = (-1) a11 a22 a33 ... ann permutatsioonid |an1 an2 ... ann|
(lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik energia, eristatakse viit emissiooniliiki: termoemissioon (levinuim), külmemissioon ehk elektrostaatiline emissioon, fotoemissioon, sekundaaremissioon raskete osakestega pommitamisel. 4. Elektronkiiretorude ehitus ja tööpõhimõte. lk 52 Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Tööpõhimõte: Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiiretoru ehitus: 1 Elektroonrelvad 2 Elektroonkiir 3 Fokuseerimisvärten 4 Hälvevärten 5 Anood 6 Värvieraldus filter 7 Luminofoor ivad 8 Värvide filter suure plaaniga 5
5. Vaatlussatelliidid Külastades mõnda tundmatut maad või linna võetakse tavaliselt kaasa kaart, mis on koostatud satelliitide abil. Vaatlussatelliitidele on paigaldatud ülivõimsad kaamerad, mille abil on võimalik näha maju, maanteid, põldu, mägesid ja järvi. Satelliidilt on näha ka rannajoon, saared, sadamad ning laevad. Kaamera võtab vastu maapinnalt peegelduvad valguskiired, muudab need raadiosignaalideks ning saadab maapealsetele jaamadele. Maal muudetakse raadiosignaal kujutiseks, mille abil koostatakse uusi ning korrigeeritakse vanu kaarte. Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga. Tänapäeval tiirlevad Landsat 4 ja Landsat 5 ümber maakera 15 korda päevas. Nende ülesandeks on edastada kujutisi maapinnast. SPOT on Euroopa vaatlussatelliit, mis asub 830 kilomeetri kõrgusel orbiidil ja edastab infot 20 km laiuse maariba kohta. Kogu planeedi katmiseks kulub satelliidil 26 päeva.
pintslitõmmete tervik. Tugevad kontuurid rõhutavad graafiliste kujutiste piire. Van Goghi töödes on kontuuridel algusest peale kindel ülesanne ja seda mitte üksnes joonistuste juures. Kuigi impressionistid loobusid kontuuridest ja lõid maalitava objekti loendamatute värvitäpikeste abil, mis alles vaataja silmis tervikuks sulavad, säilitas van Gogh kontuurid. Ta kasutas jooni, et siduda erinevat värvi täppidega kaetud pinnad konkreetseks kujutiseks. Kontuurjooni rõhutatakse maalikunstis eelkõige siis, kui üksikud värvipinnad ei ole teostatud segatud, vaid puhaste värvdega. Suurtele värvipindadele annab just kontuur kuju ja liikumisintensiivsuse. Van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Van Goghi värvikasutus Värv on maalikunstis peamine, ebatavaliselt mitmekülgne ja väljendusjõuline vahend, mille abil tekitatakse vaatajas erinevaid muljeid. Van Goghi käes oli värv meisterlik
Astmefunktsiooni mõiste (määramispiirkonda ei küsi). kus a on nullist erinev konstantne astendaja. Eksponent- ja trigonomeetriliste funktsioonide määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. kus astme alus a on konstantne ja rahuldab võrratust a > 0 ja Antud funktsiooni korral X = R ja Y = (0;1). 4. Üksühese funktsiooni ja pöördfunktsiooni definitsioonid. Kui iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Funktsiooni f pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis igale y Y seab vastavusse kõigi selliste x X hulga, mille korral kehtib võrdus f(x) = y. Logaritmfunktsioon . Eksponentfunktsiooni pöördfunktsioon on logaritmfunktsioon x = loga y, kus a on logaritmi alus. Määramispiirkond X = (0;) Väärtuste hulk Y=R Graafik Arkusfunktsioonid ja nende seosed trigonomeetriliste funktsioonide ahenditega.
Tugevad kontuurid rõhutavad graafiliste kujutiste piire. Van Goghi töödes on kontuuridel algusest peale kindel ülesanne ja seda mitte üksnes joonistuste juures. Kuigi impressionistid loobusid kontuuridest ja lõid maalitava objekti loendamatute värvitäpikeste abil, mis alles vaataja silmis tervikuks sulavad, säilitas van Gogh kontuurid isegi Pariisi-päevil tehtud impressionistlikel piltidel. Ta kasutas jooni, et siduda erinevat värvi täppidega kaetud pinnad konkreetseks kujutiseks. Kontuurjooni rõhutatakse maalikunstis eelkõige siis, kui üksikud värvipinnad ei ole teostatud segatud, vaid puhaste värvidega. Suurtele värvipindadele annab just kontuur kuju ja liikumisintensiivsuse. Van Goghi sõbrad Emile Bernard ja Paul Gauguin pidasid mõlemad end cloisonnismi loojaks, kus värvitasapindu piiravad tumedad kontuurid. Igal juhul saab väita, et van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Suurepärane näide tema meisterlikust kontuuri kasutamise oskusest on 1888
millel pole pöördfunktsiooni (näide). Pöördfunktsioon (näide). Funktsiooni y = f (x ) ( x X ) pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni x = f ( y ) , -1 mis igale arvule y Y = f ( X ) seab vastavusse arvu x X , kusjuures y = f (x), . Näide: y = pöördfunktsioon on x = log2 Üksühene funktsioon ja selle graafik . Kui iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Näide: Näide: Funktsioon, millel pole pöördfunktsiooni. y = x + arctanx 7. Funktsioon ilmutamata kujul. Funktsioon, mis on antud parameetrilisel kujul. Polaarkoordinaadid, üleminek parameetrilisele esitusele. Näited Funktsioon ilmutamata kujul. Kui võrrandi F(x,y) = 0 on x X korral üks lahend y = f(x), siis öeldakse et see võrrand määrab funktsiooni y = f(x), x X ilmutamata kujul. Näiteks: lox +log(y+2) 2 = 0
× ... × Xn c. Def. Kui X × Y on seos hulkade X ja Y elementide vahel, siis pöördseoseks nimetatakse seost -1 = { (y,x) | (x,y) } 18) a. Def. Seost f X × Y nimetatakse funktsiooniks e. kujutuseks hulgast X hulka Y, kui iga x X jaoks leidub täpselt üks selline y Y, et (x,y) f. b. Def. Kui xX, siis hulga Y elementi y=f(x) nimetatakse elemendi x kujutiseks (funktsiooniga f). c. Elemendi y B originaaliks nimetatakse sellist x X, et f(x) = y. d. Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse funktsiooni definitsioonis esinevat hulka X. e. Funktsiooni kogu määramispiirkonna kujutist nimetatakse funktsiooni väärtuste piirkonnaks ehk muutumispiirkonnaks. 19) a. Hulga A X kujutiseks nimetatakse hulga Y alamhulka, mis koosneb kõikide
kujutise B asemel kujutise C. Selliselt paigutatud läätsede korral on kujutis C tõeline ning tema kaugus hajutavast läätsest k2 vahetult mõõdetav. Arvestades, et kiirte käik läätsedes on pööratav, võime väita, et kui ese asetseks kujutise C asukohas, siis tema kujutis tekiks eseme A asukohas. Hajutav lääts annaks aga esemest C kujutise B. Seega võib lugeda, et hajutava läätse jaoks on antud läätsede süsteemi poolt tekitatud tõeline kujutis C esemeks, ning selle kujutiseks ainult koondava läätse poolt tekitatud kujutis B. Järelikult mõõtes esmalt kujutise B kauguse koondavast läätsest k1 ja peale kujutise C saamist ka kahe läätse optiliste keskpunktide vahelise kauguse d, saame suuruse k3 arvutada: k3 = k1 d. Samuti mõõdame hajutava läätse ja kujutise C vahelise kauguse k2. Selliselt läbiviidud mõõtmiste korral saab seose (4) anda kujul: k 2 (k1 - d ) f2 = . (5)
Ka sel korral tuleb m¨a¨arata punk- tide arv, milles arvutatakse funktsiooni f v¨a¨artus. Saadud punktide u ¨hendamiseks xy - tasandil kasutab pakett seejuures teatud struktuuriga funktsioone, n¨aiteks pol¨ unoome. J¨argnevalt on graafikute skitseerimiseks kasutatud p~ohiliselt paketti SWP, vaid m~onin- gatel erijuhtudel on kasutatud TE X-is kirjutatud programme. M~oiste "funktsioon" asemel kasutatakse ka m~oistet "kujutus." Hulka f (X) nimeta- takse hulga X kujutiseks kujutamisel funktsiooniga f. Kui anal¨ uu¨tiliselt esitatud funkt- siooni y = f (x) korral ei ole funktsiooni m¨a¨aramispiirkond fikseeritud, siis funktsiooni m¨a¨aramispiirkonnaks X loetakse k~ oigi nende argumendi x v¨a¨artuste hulka, mille korral 8 antud eeskiri y = f (x) omab m~otet. Olgu edaspidi lihtsuse m~ottes Y = f (X).
Eksponentfunktsioon on kujul ax , kus a>0 ja ei võrdu ühega. X=R ja Y=(0; ). Trigonomeetrilised funktsioonid on y = sin x, y= cos x, y = tan x ja y = cot x. y = sin x : X = R, Y = [-1, 1] , y = cos x : X = R, Y = [-1, 1] , y = tan x : X = R { (2k+1)/2 * ||k Z}Y=R y = cot x : X = R {k || k Z}, Y = R. + graafikud ! 4. Üksühene funktsioon- Iga y korral funktsiooni väärtuste hulgast leidub x ainult nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks. Üksühese funktsiooni korral on võrrand y = f(x) muutuja x suhtes üheselt lahenduv. Üksühese funktsiooni pöördfunktsioon on kujutis, mis seab igale f(x)-le funktsiooni f väärtuste hulgast vastavusse x-i. Pöördfunktsiooni avaldise saab, kui avaldada funktsioon y = f(x) muutuja x suhtes. Pöördfunktsioonis vahetavad argument ja sõltuv muutuja kohad. Samuti vahetuvad muutumis- ja määramispiirkond. Kui x ja y vahetada on nad peegelpildis sirge y=x suhtes.
4) Üksühese funktsiooni ja pöördfunktsiooni definitsioonid. Logaritmfunktsioon ja selle määramispiirkond, väärtuste hulk ning graafik. Arkusfunktsioonid ja nende seosed trigonomeetriliste funktsioonide ahenditega. Arkusfunktsioonide määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. Olgu antud funktsioon = ! . Eeldame, et iga korral hulgast leidub ainult üks nii, et valitud on selle -i kujutiseks. Kui see on nii, siis öeldakse, et funktsioon ! on üksühene. Üksühese funktsiooni = ! pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab igale ! -le funktsiooni ! väärtuste hulgast vastavusse -i. Pöördfunktsiooni avaldise saame, kui lahendame võrrandi = ! muutuja suhtes. Eksponentfunktsiooni = , pöördfunktsioon on logaritmfunktsioon. Nii nagu eksponentfunktsiooni korral eeldame, et > 0 ja 1. Kuna pöördfunktsiooni võtmisel
geomeetrilise optika keeles: muudab kiirte levikusuunda. Mingi ese koosneb paljudest elementidest eseme punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfäärilisteks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentiliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu trentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktiallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punktis S ja kujutiseruumi punktis I nimetatakse kaaspunktideks. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri koste (silmas valgusaistingu, fotoaparaadis filmi tumenemise, CCD kaameras laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini jõudev kiirusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis
· Objekt saetakse välja- tavaliselt vesijahutusega saega, et vältida struktuuri muutuseid ülekuumenemise tõttu. · Objekt valatakse termpopressi abil või külmvalamise meetodil vaiku, eposse, plastikusse · objekt lihvitakse ja poleeritakse, kasutades järk-järguliselt peenemateralist abrasiivi. Tavaliselt on järgmine abrasiiv eelmisest 2-3x peenemateralisem. 5. Mida nimetatakse binaarseks kujutiseks? (GOOGLEST) Must-valget kujutist. 6. Mida kujutab endast süsteemi kalibreerimine? - uuritava objektiga samadel tingimustel võetakse pilt (tehakse foto) teatud suurusega kalibreerimisobjektist. Kalibreerimisobjektideks on:
See süsteem muudab kiirte levikusuunda. Mingi ese koosneb paljudest elementidest - eseme punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfääriliseks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentriliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu tsentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Kujutis võib olla tõeline (joonis 1) või näiv (joonis 2). Joonis 1: Optilise süsteemi läbimisel tekib tõeline kujutis. 9 Joonis 2: Optilise süsteemi läbimisel tekib näiv kujutis.
a1. Määramispiirkond X= ja väärtuste hulk Y=(0,). Def.Trigonomeetrilised funktsioonid on funktsioonid kujul y=sinx,y=cosx,y=tanx ja y=cotx radiaanides antud argumendiga x. Määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad on järgmised: 4. Def. Eeldame, et argument x on funktsiooni väärtuse f(x) kaudu üheselt määratud, st, et iga y Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-I kujutiseks. Kui see on nii, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Üksühese funktsiooni korral on võrrand y=f(x) muutuja x suhtes üheselt lahenduv. Def. Üksühese funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab igale f(x)-le funktsiooni f väärtuste hulgast vastavusse x-i. Pöördfunktsioonis funktsiooni argument ja sõltuv muutuja vahetavad oma kohad, st kui funktsiooni f argumendiks on x ja sõltuvaks muutujaks y, siis
Majandusmatemaatika teooria 1.Mis on funktsioon? Kui hulga X igale elemendile x on seatud vastavusse kindel element y hulgast Y, siis öeldakse, et hulgal X on defineeritud funktsioon. Mis on sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja? Elementi x nimetatakse sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks, elementi y sõltuvaks muutujaks ehk (elemendi x) kujutiseks. Sõltumatu muutuja - algebra: Valemis iga muutuja, mille väärtus ei sõltu ühestki teisest muutujast. statistika: Muutuja, mida eksperimentide seeria käigus muudetakse. Sõltuv muutuja - algebra: Valemis muutuja, mille väärtus sõltub ühest või enamast teisest muutujast. statistika: Mõõdetav suurus, mis näitab kohtlemise efektiivsust. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond? Hulka X nimetatakse funktsiooni
a1. Määramispiirkond X= ja väärtuste hulk Y=(0,). Def.Trigonomeetrilised funktsioonid on funktsioonid kujul y=sinx,y=cosx,y=tanx ja y=cotx radiaanides antud argumendiga x. Määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad on järgmised: 4. Def. Eeldame, et argument x on funktsiooni väärtuse f(x) kaudu üheselt määratud, st, et iga y Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-I kujutiseks. Kui see on nii, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Üksühese funktsiooni korral on võrrand y=f(x) muutuja x suhtes üheselt lahenduv. Def. Üksühese funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab igale f(x)-le funktsiooni f väärtuste hulgast vastavusse x-i. Pöördfunktsioonis funktsiooni argument ja sõltuv muutuja vahetavad oma kohad, st kui funktsiooni f argumendiks on x ja sõltuvaks muutujaks y, siis
Y=R. Kui a on paarisarv, siis X=R Y=(0; ). Eksponentfunktsioon on kujul ax , kus a>0 ja ei võrdu ühega. X=R ja Y=(0; ). Trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y= cos x, y = tan x ja y = cot x y = sin x : X = R, Y = [-1, 1] , y = cos x : X = R, Y = [-1, 1] , y = tan x : X = R { (2k+1)/2 * ||k Z}Y=R y = cot x : X = R {k || k Z}, Y = R. 4. Üksühene funktsioon Iga y korral funktsiooni väärtuste hulgast leidub ainult x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks. Üksühese funktsiooni korral on võrrand y = f(x) muutuja x suhtes üheselt lahenduv. Üksühese funktsiooni pöördfunktsioon on kujutis, mis seab igale f(x)-le funktsiooni f väärtuste hulgast vastavusse x-i. Pöördfunktsiooni avaldise saab, kui avaldada funktsioon y = f(x) muutuja x suhtes. Pöördfunktsioonis vahetavad argument ja sõltuv muutuja kohad. Samuti vahetuvad muutumis- ja maaramispiirkond. Kui x ja y6 vahetada on nad peegelpildis sirge y=x suhtes
seks. Ideaalsed optilised süsteemid on alati tsentreeritud süsteemid. Optiline süsteem on tsentreeritud, kui optiliste pindade kõverust- sentrid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse optiliseks peateljeks. Geomeetrilise optika kasutab ainult paraksiaalseid kiiri ehk telje- lähedasi kiiri. Need on kiired, mis moodustavad optilise teljega väi- kesi nurki, st nurki, mille korral võime nende siinused ja tangensid lugeda võrdseks nurkade suursutega radiaanides. Eseme kujutiseks nimetatakse mõne optilise seadme (ka silma) poolt tekitatud esemega sarnast pilti. Kujutisi jaotatakse tõelisteks ja näivateks. Kui eseme punktist A väljunud kiired koonduvad pä- 3 rast optilise süsteemi läbimist punktis A1 , siis on tegemist tõelise kujutisega. Kui aga süsteemi läbinud kiired näivad lähtuvat ühest punktist A2 , on tegemist näiva kujutisega. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa
väiksemate voolude puhul (suuremate voolude puhul oleks vaja suuremaid kondensaatoreid). Teise osa lõpp 3 Elektronkiire toru 3.1 Elektronkiiretoru ja tema kasutamise võimalusi Elektronkiiretoru on elektrovaakum seadis, mida kasutatakse elektriliste nähtuste muundamiseks optiliseks kujutiseks. Nii kasutatakse teda laialdaselt ostsiloskoopides. Selleks, et jälgida elektriliste signaalide kuju. Neid kasutatakse ka televiisorites, kus antenni kaudu saabuvad kujutise signaalid muundatakse nähtavaks kujutiseks (joonis 1 uus). Elektronkiire toru kujutab endast enamasti klaasist lehtrikujulist kolbi, mille põhi on läbipaistev. Toru sisse tekitatud vaakum on vajalik selleks, et õhu molekulid ei takistaks elektronide liikumist
piirkonnas D, siis (u,v)D' leidub üks ja ainult üks (x,y)D nii et (u,v) on (x,y) kujutiseks. m dS f ( P ) dS M dS D* olgu ristkülik, mis antud võrratustega axb ja cyd. Vastavalt Igal (u,v)D' vastab üks ja ainult üks (x,y)D, kusjuures x=x(u,v) ja
optika keeles: muudab kiirte levikusuunda. Mingi ese koosneb paljudest elementidest - eseme punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfääriliseks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentriliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu tsentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punkti S ja kujutiseruumi punkti I nimetatakse kaaspunktideks. Analoogiliselt defineeritakse kaassirged, kaastasandid jne. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist- ja tagumist fookuskaugust. Keerukate optikasüsteemide fookuskaugus oleneb komponentide fookuskaugustest ja vastastikusest asendist
muutumispiirkonnaks. Elementi x nim. fun-ni f argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja Def. Funktsiooni f (x) katkevuspunkti a nimetatakse esimest liiki katkevuspunktiks, kui punktis a elementi y sõltuvaks muutujaks. eksisteerivad funktsiooni f (x) lõplikud ühepoolsed piirväärtused. Mõiste funk-n asemel kasutatakse ka mõistet ,,kujutus". Hulka f(X) nim. hulga X kujutiseks Def. Funktsiooni f (x) katkevuspunkti a, mis ei ole esimest liiki, nimetatakse teist liiki kujutamisel funktsiooniga f. Kui analüütiliselt esitatud funktsiooni y=f(x) korral ei ole fun-ni katkevuspunktiks. määramispiirkond fikseeritud, siis fun-ni määramispiironnaks X loetakse kõigi nende argumendi Ühepoolne pidevus. Def. Fun-n y = f (x) nimetatakse pidevaks paremalt punktis a, kui limxa+ x väärtuste hulka, mille korral antud eeskiri y=f(x) omab mõtet
annaabi.ee 
