Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Faks (0)

1 Hindamata
Punktid
Faks
Kersti Kask
L1E
Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat,
mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste
sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu
ajalugu
Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander
Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline
vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale
ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks.
1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile,
mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks.
Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle
paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid
väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes
minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult
fotode ja muude piltide saatmiseks
ajalehtedele.
Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles
käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui
rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT
kehtestas fakside saateprotokolli kiirusele 9600 bit/s, mida
praegu tuntakse standardina G3 (Group 3). Varasemad G1
ja G2 seadmed olid peaosas analoogseadmed ja praegu
pakuvad nad ainult ajaloolist huvi.
Faksi liigid
Tindipritsfaks
Tindipritsfaks väljastab dokumendi tavalisel
paberil, mille kvaliteet ka pikaajalisel
säilitamisel ei halvene.
Laserfaks
Laserfaksi eelis on teistest faksidest parem
kvaliteet ja madalam paberi omahind.
Termopaberifaksi väljastatava dokumendi
kvaliteet jääb alla laserfaksi kvaliteedile, kuid
lehe hind on kõrgem.
Kes soovib faksimasinast tulnud dokumente
kvaliteetsena säilitada või hiljem töödelda,
võiks eelistada laserfaksi. Selle miinuseks on
faksimasina suhteliselt kõrge hind, kuid hinna
tekitab kvaliteet.
Hooldamine
Kontoritehnika lihtsam hooldamine käib nagu
muude asjade puhulgi lapi ja
puhastusvedelikuga
Mida tolmuvabamas ruumis seade asub, seda
vähem hooldust ta nõuab.
Soovitav on määrata masina korrashoiu eest
vastutav isik, kes tunneb masina tööreziime,
on võimeline juhendama kasutajaid, vahetama
kulumaterjali ja eemaldama kinni jäänud
pabereid.
Vastavalt vajadusele või korralise hoolduse intervallile
tuleb kutsuda hooldusspetsialist. Pikka aega hooldamata
masinatel suureneb kulumaterjali tarbimine ja langeb
väljatrükkide kvaliteet. Varuosad on soovitatav vahetada
tehase poolt ette nähtud aegadel, mitte oodata nende
lõplikku amortiseerumist. Viimase piirini kulunud detailid
võivad põhjustada nendega seotud süsteemide olulisi
kahjustusi.
Vasakule Paremale
Faks #1 Faks #2 Faks #3 Faks #4 Faks #5 Faks #6 Faks #7 Faks #8 Faks #9 Faks #10 Faks #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HurryUp Õppematerjali autor
faksi ajalugu, liigid ja hooldus

Sarnased õppematerjalid

Faks
12
pptx

Faks

Faks Argo Hiiemäe V1E Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu Ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT kehtestas fakside saateprotokolli kiirusele 9600 bit/s, mida praegu tuntakse standardina G3 (Group 3). Vara

Arvuti
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. Faksiaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 1980. aastail. Faks sisaldab optilist skännerit saadetava dokumendi skaneerimiseks ja printerit vastuvõetud dokumendi trükkimiseks. Modem on lühend sõnadest Modulaator-DEModulaator, seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud

Infotehnoloogia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun