Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo. PowerPoint (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Click icon
Clicktoicon
addto
picture
add picture
Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo
Marianne Kangur KM21
Mis on satelliit?
Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on
näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest
rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis
saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad
meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga
sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Ajalugu...
Satelliidiajastu algas 4. oktoobril Click to edit Master text styles
1957, kui Nõukogude Liidust saadeti Second level
orbiidile Sputnik 1. Sputnik oli 58-
Third level
sentimeetrise läbimõõduga
metallkera, mis kaalus 84
Fourth level
kilogrammi. 220 ­ 1000 kilomeetri
Fifth level
kõrgusel kulus sellel Maa ümber
tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal
oli väike raadiosaatja ja termomeeter
kosmose temperatuuri mõõtmiseks.
Tänapäeval pole selles midagi
imelist, kuid tollal oli tegu
sensatsiooniga. Sputnik 1 saatis 90
päeva jooksul Maale raadiosignaale,
kuid langes siis tagasi Maa
atmosfääri ning põles sabatähena
tuhaks.
Sidesatelliidid
Maa ümber tiirleb sadu sidesatelliite, mis edastavad ja kordavad
signaale erinevate, maapinnal üksteisest tuhandete kilomeetrite
kaugusel paiknevate punktide vahel. Signaaliks võib olla peaaegu
ükskõik mis- telefonikõne, faksisõnum, arvutiinfo, e-post või
internetiühendus.
Sidesatelliit edastab tele- ning raadioprogramme, kuid mängib
tähtsat rolli ka panganduses. Kaasaegne satelliit suudab korraga
edastada
30 000 telefonikõnet ning viit värvitelevisioonikanalit.
Televisioonisatelliidid
Enamik satelliite peab sidet vaid
paari maapinnal paikneva Click to edit Master text styles
jaamaga, kus signaale võtavad Second level
vastu suured 18-meetrise
Third level
diameetriga antennid, mis
Fourth level
suudavad kinni püüda ka
Fifth level
koduantennidele kättesaamatuid
ülinõrku signaale. Raadio-ja
teleprogrammid saadetakse
kohalikesse
televisioonikeskustesse, kust need
jõuavad kaablite ja telemastide
vahendusel vaatajate kodudesse.
Sellel põhimõttel töötavad
tavalised televisioonijaamad.
Navigatsioonisatelliidid
Tänapäeval kasutab suurem osa
laevu ning lennukeid
navigeerimiseks satelliitide abi.
GPS-võrgul on 24 satelliiti, mis Click to edit Master text styles
on jaotatud kuueks neljaseks Second level
grupiks. Ühe grupi neli liiget
Third level
järgnevad üksteisele
Fourth level
kahekümnel 180 km kõrgusel
Fifth level
orbiidil. Kuue grupi orbiidid
asuvad üksteise suhtes sellise
nurga all, et satelliidivõrgustik
katab kogu planeedi. See
võimaldab laevadel oma
asukohta täpselt kindlaks
määrata ka keset ookeani.
Vaatlussatelliidid
Vaatlussatelliitidele on paigaldatud ülivõimsad kaamerad, mille abil
on võimalik näha maju, maanteid, põldu, mägesid ja järvi. Satelliidilt
on näha ka rannajoon, saared, sadamad ning laevad. Kaamera võtab
vastu maapinnalt peegelduvad valguskiired, muudab need
raadiosignaalideks ning saadab maapealsetele jaamadele. Maal
muudetakse raadiosignaal kujutiseks, mille abil koostatakse uusi
ning korrigeeritakse vanu kaarte.
Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga. Tänapäeval
tiirlevad Landsat 4 ja Landsat 5 ümber maakera 15 korda päevas. Nende
ülesandeks on edastada kujutisi maapinnast.
Ilmateade kõrgusest
Tänu satelliitidele on meie teadmised ilmast ja
kliimast märksa avaramad ning seetõttu on ka
ilmaennustused täpsemad. Ilmateate järgi
Click to edit Master text styles seavad oma samme miljonid inimesed, alates
põllumeestest ja kaluritest ning lõpetades
Second level lennuki- ja laevakaptenitega.
Third level Ilma- ning kliimavaatlustega on tegelenud
mitmed satelliidiseeriad. Neist esimene, TIROS,
Fourth level saadeti orbiidile 1960. aastal. Selle ülesandeks
Fifth level oli jälgida erinevaid pilvekogusid, mille abil
suudeti ennustada tugevamate tormide ja
orkaanide algust.
Alates 1970. aastast on USA NOAA (National
Oceanographic and Atmospheric Administration)
satelliidid jälginud Maad kaks korda päevas. Neile
paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks
pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää
ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel,
õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna
temperatuuri.
Teadussatelliidid
Satelliitide mõõteriistad suudavad tabada raadiokiiri, infrapunaseid
ning ultraviolettkiiri, röntgenkiiri, gamma- ning kosmilisi kiiri. Saadud
informatsiooni saadavad nad raadiosignaali kujul Maale uurimiseks.
Suur osa satelliite tegeleb info kogumisega. Compton GRO, mis suudab
tabada gammakiiri, on leidnud sünnijärgus tähti, mis moodustavad
tähtedevahelisest tolmust.
1992. aastal tööd alustanud EUE, mis suudab püüda ultraviolettkiiri,
jälgib äärmiselt kuumi tähti, mis võivad supernoovadena plahvatada,
ning salapäraseid üliraskeid kvasareid.
IRAS registreerib kosmosest tulevat infrapunakiirgust, mis pärineb
peamiselt soojenevatest tähtedest, mis pole veel piisavalt kuumad,
et olla silmaga nähtavad.
Luuresatelliidid
Mitmed riigid on võtnud kasutusele satelliite, mis jälgivad teiste riikide maavägesid, tanke,
Click to edit Master text styles raketibaase, lennukeid ning sõjalaevu. Tavaliselt on need salajased satelliidid, mille puhul ei taheta, et
tavalised inimesed ning eriti teised riigid nende olemasolust ja võimetest aimu saaks.
Mõned sidesatelliidid ongi vaid sõjalise otstarbega. Nende ülesandeks on edastada salajasi kodeeritud
Second level sõnumeid sõjalaevadele, lennukitele, allveelaevadele ja kaitsekeskustele. Samas püüavad teised riigid
oma luuresatelliitidega neid sõnumeid kätte saada ning lahti kodeerida.
Third level
Fourth level
Fifth level
Satelliitpolitsei
Vihmametsade kaitsmine: Mõned inimesed langetavad vihmametsades
puid, vaatamata sellele, et see on kuulutatud looduskaitsealaks ning
seega on nende tegevus seadusevastane. Satelliidifotodelt on näha
suurenev auk metsas ning nii tehakse kindlaks kurjategijate asupaik, et
politsei saaks kohe kohale sõita.
Salakauba jälitamine: Kui narkopolitsei kahtlustab, et mõnda laeva
kasutatakse narkootikumide salakaubaveoks, siis paigaldavad
ametivõimud märkamatult laeva külge väikese saatja, mis annab
satelliidi vahendusel infot laeva asukoha kohta. Nii saavad ametivõimud
laeva jälgida ja kurjategijad sobival hetkel arreteerida.
Terrorismi peatamine: Kui satelliidiga tabatakse tundmatud
raadiosignaalid, mis pärinevad keset kõrbe püstitatud pikast antennist,
murravad arvutispetsialistid koodi ning avastavad, et terroristid plaanivad
järjekordset kuritegu. Kohale saadetud sõjavägi avastab terroristide maa-
aluse baasi ning tõmbab kriipsu peale kurjategijate plaanidele.
Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja
kliimamuutusi
Tartu-suuruses Darmstadti linnas Saksamaal paikneb hoone, kust
juhitakse Euroopa ilma ennustada võimaldavate andmete kogumist
satelliitidelt. Seal võetakse ka andmed vastu ja töödeldakse
sobivaks.
Tehiskaaslased mõõdavad väga paljusid atmosfääri, maa- ja
merepinna parameetreid. Need on saanud eluliselt tähtsaks osaks
arvulise ilmaennustuse mudelitele, mis ennustavad üha täpsemalt
ka näiteks Eesti ilma kolme kuni viie päeva peale ette.
Satelliidid on valmistatud ja välja töötatud Euroopa
kosmoseagentuuri ja NASA koostöös, neid ja nende saadetavaid
andmeid opereerib aga EUMETSAT.
EUMETSAT-il on hiiglaslik arhiiv, mis ulatub 1981. aastasse ning kuhu
iga kuu, päev, tund ja minut lisandub hulgaliselt andmeid.
Tänan tähelepanu eest!!!
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Vasakule Paremale
Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #1 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #2 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #3 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #4 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #5 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #6 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #7 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #8 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #9 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #10 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #11 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #12 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #13 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m1a1n1n1u Õppematerjali autor
tegu on PowerPointi ettekandega satelliitidest

Sarnased õppematerjalid

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo
17
odt

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Silve Grabbi Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldinfo......................................................

Meteoroloogiliste vaatluste meetodid
Meteoroloogilised satelliidid-sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses
10
docx

Meteoroloogilised satelliidid, sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses

EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSKESKUS VEETEEDE LEKTORAT Meteoroloogilised satelliidid, sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses Referaat Koostaja: Natalya Tsoy Rühm KV 31

Füüsika
GPS referaat
32
docx

GPS referaat

Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks punkti ning neljanda satelliidi kauguse mõõtmine valib neist kahest välja “selle õige”. GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. Iga GPS-satelliit saadab pidevalt välja keerukat pseudojuhuslikku signaali, mida vastuvõtja kasutabki mõlema parameetri väljaarvutamiseks. Teooria kohaselt liiguvad satelliidid kindlatel orbiitidel, kus nende koordinaadid on igal ajahetkel võimalik välja arvutada. Tegelikkuses kalduvad satelliidid oma ettenähtud trajektooridelt kõrvale. Siin tulevadki appi maapealsed jälgimisjaamad, mis mõõdavad pidevalt satelliitide tegelikke koordinaate ja saadavad neile parandusandmeid. Satelliidid omakorda saadavad need andmed vastuvõtjale edasi. Satelliidi kauguse mõõtmiseks mõõdetakse tegelikult aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Teades

Allika?petus



Meedia

Kommentaarid (2)

keiri16 profiilipilt
Keiri Ruusand: Väga suur abi oli sellest ! :)

16:22 04-04-2011
rocco profiilipilt
rocco: Väga hea
14:11 25-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun