1. Pythagorase teoreem Pythagorase teoreemi sõnastus: täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. c²=a²+b² 1.1 Pythagorase ''püksid'' Pythagorase teoreemi väljendavas võrduses võib vaadelda suurusi a², b², c² kui selliste ruutude pindalasid, mille kylgedeks on a, b ja c. Seoses sellega võib pythagorase teoreemi sõnastada ka järgmiselt: täisnurkse kolmnurga kaatetitele joonestatud ruutude pindala summa on võrdne hüpotenuusile joonestatud ruudu pindalaga. 1.2 Kasutamine 1.2.1 Täisnurkne kolmnurk c²=a²+b² c= a2+b2 a²=c²-b² a= c ²-b ² b²=c²-a² b= c ²-a ² 1.2.2 Ruut d²=a²+a²=2a² d= 2 a2 a²+a²=d² 2a²=d² | :2 2 a²= d 2 a= d 2 2 1.2.3 Ristkülik d²=a²+b² d= a2+b2 b²=d²-a² b= d ²-a² a²=d²-b² a= d ²-b ² 1.2.4 Võrdhaarne kolmnurk 2 b²=h²+ ( a ) 2 2 b= h2+( a ) 2 ...
LK 1/2 Telginertsimomendid lihtsamatele geomeetrilistele kujunditele Kujund Raskuskese Telginertsimoment π ⋅ r4 Ring - Ix = Iy = 4 π ⋅ r4
ehk kulteranismi kohta tema järgi nimetust gongorism. Kontseptismi peaesindajaid on poeet Francisco de Quevedo (1580 – 1645). Kontseptismi peateoreetik, samuti selle stiili rakendaja ilukirjanduslikus proosas on Baltasar Gracián (1601 – 1658). conceptism cultism, culteranism, gongorism Kultism ahk kulteranism ehk gongorism on eriti peen, erudeeritud, kujundlik stiil; viskumine maailma meelelisse olemusse, asjade „sisse“ minek luules, ohjeldamatu kujunditele või kujutlustele andumine, seejuures objektide nähtumusliku külje jäägitu usaldamine; keeleline väljendus, mis on suunatud sõnadele, keelemängule, „otsitud“ kujunditele. Kontseptism (hispaania keeles conceptismo, agudeza de concepto) on paradokslik, ideedega mängiv stiil; seob eideetilised- ideelised (kreeka sõnast eidos) kujundid mõistete ehk kontseptidega kaineks selguseks. Francisco de Quevedo (1580 – 1645) Tõlkinud Jüri Talvet (1987)
DADAISM ja SÜRREALISM DADAISM · Dadaism valitses 1916 1922 · Tuntumad esindajad on: · Hans Arp · Marcel Duchamp · Poeet Tristan Tzara Dadaismi tunnused on: · Mängulises, mõnitamine ja pilkamine · Agressiivne suhtlemine publikuga · Viha sõja vastu · Loogilise mõtlemise eitamine Hans Arp · 16. sept. 1886 7.juuni 1966 · Saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor, luuletaja · Alustas uue, geomeetrilistele kujunditele põhineva kunstilaadiga. SÜRREALISM · Sai alguse 1919. aastal Prantsusmaal dadaismi järglasena. · Sõna "Sur-realisme" tähendab prantsuse keeles ülirealismi. · Tähtsamad esindajad: L. Aragon, S. Dali, A. Ehin ja I. Laaban(2 viimast eestlased). Tunnused: · Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. · Üleloomulikkus · Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast ei ole. Eesmärgiks oli purustada reaalsus. Maalikunstis on kaks erinevat
Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele Ideedelejapõhimõtetele,millelerajanevadarvutiprogrammielemendid,kaasaarvatudprog rammikasutajaliidesealuseksolevadideedjapõhimõtted
*Lahtrid (loom_1,loom_2, loom_3, *Tee_samm- selle igal täitmisel fikse ringe, paku_võitja, võitja) muudetakse ühe looma asukohta sa ületab etteantud kauguse, viiakse loo Objektid programmis suurendatakse ringide arvu ühe võrr lõpetatakse, kui kõik loomad on jook *Viitamiseks loomadele: loom1, *Kes -(aeg1, aeg2, aeg3)- teeb kindl loom2, loom3 *Teistele kujunditele ja lahtritele Lisaks viidatakse otse: Shapes(nimi) ja Range (nimi) Kui sinu poolt pakutud võitja osutubk ekraanile tüdruk ja päike. Tüdruk hak aga keerlema. Kui aga ei võida see, keda sina pakk ekraanile pilv koos piksenoolega. Pik alla liikuma. duurid
· Claude Monet - "Eine vabas looduses", "Impressioon. Tõusev päike", "Moonipõld" ja "Udu Londonis" · EdouartManet - "Eine murul" ja "Olympia" · Auguste Renoir -"Looz", "Akt päikese käes", "Kiik" 5. Rodini tuntuim skulptuur on ,,Mõtleja". Ta skulptuurid on omapärased, sest ta loobus klassikalistest siledatest vormidest ning tegi krobelise ja varjundirohke pinnaga kujusid. 6. Cezanne üritas lähendada looduses olevaid vorme geomeetrilistele kujunditele. Ta looming pani aluse kubismile. 7. Gaughini looming on omapärane, sest ta kasutab intensiivseid värve ja tugevaid kontuure. Ta kujutab oma maalidel enamasti Tahiti põlisrahvast ning nende kombeid ja kultuuri. 8. Vincent van Gogh püüdis oma maalidel edasi anda meeleolu ja tundeid. Ta pani aluse postimpressionismile. (?) 9. Fovismi iseloomulikud jooned: · Värvid olid väga puhtad, neid ei segatud ja need asetsesid maalil suurte laikudena.
On aktiivne maalija, esineb näitustel 1970. aastast ning on korraldanud arvukalt personaalnäitusi. EKA Avatud Akadeemia juhataja, erak. Professor. Maalikunstnik, pedagoog. Alustas 1970. realistlikus laadis, 1980. pöördus abstraktse, geomeetriale rajatud käsitluse suunas, kust 1990. arenes edasi ekspressiivseks maalilaadiks. Käsitlenud väga efektselt liikumisteemasid pöörlevaid vihureid meenutavate vormide abil. 1990. teisel poolel välja jõudnud staatilisema, suurtele mustadele kujunditele rajatud abstraktsele esitusviisile. Koloriidis ühendab maalähedasi värvitoone mustaga. Mari Roosvalt on üks sellistest sillaehitajatest "uue" ja "vana" lepitajatest. Ta analüüsib ja sünteesib. Laseb kultuurimassiividel endast läbi voolata ja püüab kinni meeldivad osakesed. Laseb end inspireerida kaasaegse kunsti etableerunud lipulaevast Veneetsia biennaalist ja hõllanduslikult vette pudenevatest paleedest, nende külluslikest kullatud laekaunistustest ja
Lastehalvatusega. Naisklounid, prostituutide argielu, ööelu. Visandlik maalimine, kankaan-kabaree. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. "Tants" Reklaamplakat "Jane Avril" 1893 Naiskloun De Goulue "Moulin-Rouge'is"1891 PAUL CEZANNE "Kõik mind ümbritsev on taandatav geomeetrilistele kujunditele, vormidele." Portreed, zanrimaalid, maastikumaalid, natüürmort. "Kaardimängijad" "Suplevad naised!1900-1905 "Poiss punase vestiga"1888-1890 "Natüürmort õunakorviga"1890-1894 "Sinine vaas" 1890-1891 "Saine-Victoire'i mägi"
on sümboli, nime või sõnumi kirjutamine, märkimine, joonistamine või kraapimine ükskõik mis pinnale enamasti omaniku loata. Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja tähendab "kratsitud, kritseldatud, kirjutatud". Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Grafiti ajalugu Grafiti on pärit juba antiikkultuuridest. Algselt viitas graffiti hauakambrite pealiskirjadele või joonistustele, kujunditele. Esimene nn. moderne grafiti pärineb praeguse Türgi aladel olevast AntiikKreeka linnast Ephesusest. Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid palju, see põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks.
GUSTAV SUITSU LUULE 1905.aasta välja tulnud ,,Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt. ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast."
tabada absoluutseid Mallarme, tõdesid, millele pääseb Paul ligi üksnes kaudselt. Verlaine Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivselt, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. FOVISM 1905. a Prantsusmaal KUBISM 1907. a Väljendus põhiliselt Guillaume Johannes Prantsusmaal luuletuste ülesehituses. Apollinaire, Vares, (20. saj) Nähtava reaalsuse Johannes Aleksander
esteetilisi ideaale; seda iseloomustab arusaam, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid · Kunst on kôrgem tegelikkus. · Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Sümbolism - Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Impressionism - Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Eesti kirjanduses on impressionistlikke jooni Fr. Tuglase ja V. Ridala loomingus. Taotluseks oli jäädvustada põgusaid hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Naine päiksevarjuga, IMRESSIONISTLIK LÄHENEMINE NOVELL
Loomulikult esimese asjana haarab silma stiil, täpsemalt kuidas on teos valminud. Sellise kunstiteose puhul kasutati zablooni ja spreivärve. Pärast viimistlusena tehti valge sprei ja papi tüki abil joonistustele peale ka valged kõverad jooned, et teos paistaks pragunenud. Koloriit loob pigem efekti ja teos tundub lihtne, kuid see eest vägagi valmis ja sügavamõtteline. Arvan, et teoses pole pandud rõhku värvidele vaid just kujunditele ja selle pildi mõtte rõhutamisele See pilt on tehtud hoone seinale ja seda avalikku kohta. Ma arvan, et kunstnik valis koha selleks, et teost näeksid kõik ning ka teose eesmärk saaks täidetud, ehk siis panna inimesed selle asja üle mõtlema. Kuna see on tehtud välja maja seinale, usun, et see sobib väga hästi kokku ümbritsevaga kui on sügis ja lehed on hunnikus maas, inimesed käivad paksult riides,
,,Mõtleja", ,,Calaisi kodanikud". POSTIMPRESSIONISM Peamised erinevused impressionismiga: · impressionistid püüdsid tabada hetke, postimpressionistidele on olulised filosoofia, asjade ja nähtuste tõeline olemus; · eitasid kodanlikku elukorraldust. Paul Cezanne- püüdis edasi anda esemete struktuuri, rõhutas kontuure tumeda joonega, deformeerides teadlikult kujutatavat. Esemed tema natüürmortides sarnanaevad lihtsatele geomeetrilistele kujunditele ning maastikumaalidel on loodusvormis kujutatud suurte pindadena. Portreedes huvitas Cezanne'i ainult vormi edasi andmine, isiksuse sisemaailma ja meeleolu kujutamist ta ei taodelnud. ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad" Vincent van Gogh (1853-1890)- iseõppinud maalikunstnik. Varasemad tööd on sünged, maalitud tumedate pruunide toonidega. ,,Kartulisööjad" Impressionismi mõjul muutusid ta värvid puhtaks ja kirkaks ja eriliseks lemmikuks sai helekollane
päevadel kestis mõttetu sõjamehe-elu. Ajanappuse tõttu jättis ta sõjaväeteenistuse, kuna tundis muusika kutsumust. Teosed Mussorgski alustas romanssidega ja väikeste orkestripaladega. Ta nägi vaimusilmas elavaid inimesi ja stseene rahva elust, kui lõi teoseid. 1864. aastale viisistas ta Nekrassovi luuletuse ,,Kalistrat". See oli väike dramaatiline stseen, üles ehitatud vastandlikele kujunditele. Siis valmisid ,,Jerjomushka hällilaul"( Nekrassovi sõnad), ,,Uinu, talupoja poeg"(Ostrovski sõnad), ,,Hopakk"(Shevtshenko sõnad), ,,Armas Savvishna" ja ,,Vaeslaps" tema enda tekstidele. Järgmisena pakuti talle, kirjutada muusika Pushkini draamale ,,Boriss Godunov". Ooperi keskmeks sai inimene ja rahvas, nende saatused. Tekkis kartus, et ei lubata lavastada seda ooperit tsensuuri tõttu. Ainsaks vastuväiteks oli aga olnud, et teoses puudub naistegelane. Ta kirjutas ooperi ümber
luuletajaks. Raamatuna ilmus kõigepealt poeem ,,Lugu valgest varesest", mis kujutas irooniaga ühiskonnas valitsevat karjääri ja saamahimu. Kuid Alveri suureks tulekuks kirjandusse võib siiski pidada tema lüürikat, mis ilmus luulekogus ,,Tolm ja tuli" (1936). See kogu iseloomustab tema kõige arbujalikumat järku. Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele. Traditsioonide koorem luuletajat siiski ei vaeva: ta kannab seda isikupäraselt, hoogsalt ja stiilselt. Alveri luuletused on ülesehituselt selgete piirjoontega, neil on suletud vorm. Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud ning luuletuse lõpetab puänt. Alveri 1930. aastate luuletvõib kujundlikult nimetada küsiva inimlapse looks. Tema inimene ei karda lapse kombel küsida olemisega seotud suuri ja keerulisi küsimusi, vaid läheb julgelt maailma avastama.
SINILIND 1.Põhjenda, et raamatut ,,Sinilind" võib pidadata sümblolistlikuks. Sümbolismis pöörati tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Raamatut lugedes saame aru, et nad lähevad õhtul magama ning näevad unes seiklusi. Sümbolism püüab tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Raamatus omistatakse teatud kujunditele ja objektidele sümboolsed tähendused. Nagu raamatust loeme on absoluutse tõe näitajaks kübar. Berlyne kinkis selle Tyltyilem, see oli kaunistatud võluteemandiga, mis omas haruldast võimet näidata alati tõtt ning, ning aitab näidata kõikide asjade sisemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvadt olevust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber elu sisse. 2
*Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440. aastast huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Paulo Uccello-lahinguteemad, Domenico Veneziano- piltide ruum oli konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. *Piero della Francesca- oli vaimustunud matemaatilistest reeglitest, looduse ja inimkeha vorme püüdis lähendada geomeetrilistele kujunditele. Teosed: freskod Rimini ja Arezzo kirikutes *Sandro Botticelli- 15.saj. 2. poole kuulsaim kunstnik Firenzes. ,,Venuse sünd", ,,Kevad" *Andrea Mantegna- töötas Mantovas, võttis eeskujuks antiikskulptuure *Giovanni Bellini- Veneetsias levis õlimaal, värvid olid kõige tähtsamad, pehmed üleminekud, suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele. Sixtuse kabeli seintele maalisid freskosid Ghirlandajo,Botticelli ja Pietro Perugino. Madalmaade kunst 15.saj
5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? Fra Angelico, Sandro Botticelli, Giovanni Bellini 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccelo ja millele Domenico Veneziano? Paolo Uccelo- Ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele Domenico Veneziano- Pildi ruumile, mis oli justkui vaataje vastas asuv lava. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? Sest ta lähenes kunstile matemaatiliselt. Lähendas inimkeha vorme geomeetrilistele kujunditele. Loobus praktiliselt valguse ja varki efektist. 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Boticelli. ,,Veenuse sünd" on antiiktemaatika aktimaali taaselustamisega. ,,Kevades" tegelased vanakreeka ja vanarooma mütoloogilistest kirjandusest,taimed Medicite aiast. 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11
Claude Monet - maalis loodust, tegi ühest objektist mitu vaadet Edouard Manet kasutas kuulsate autorite töid, tegi kaasaegsemaks Edgar Degas maalis liikumist 5. Mis oli Rodini tuntuim skulptuur? Milles väljendub tema tööde omapära? Tema tuntuim teos on ,,Mõtleja" , ta andis oma töödes edasi hingeelu 6. Mis vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Mis kunstiliigile pani tema looming aluse? Püüdis lähendada tuntud geomeetrilistele kujunditele. Tema looming pani aluse impressionismile. 7. Milles seisneb Gauguini loomingu omapära? Mida ta oma maalidel kujutab? Kunstiniku tööde võlu seisneb erilises koloriidis, tavaliselt maalis ta objekti ühesainsas, põhitoonis. Ta kujutab oma maalidel loodusrahvaid. 8. Mida püüdis oma maalidel edasi anda Vincent van Gogh? Mis kunstivoolule pani ta oma loominguga aluse? Ta püüdis oma maalidel edasi anda tundeelamusi. Ta pani oma loominguga aluse espressionismi kunstivoolule. 9
hakkasid levima ka õlivärvid -maalikunsti uuenemise keskus- Firenze Masaccio "Püha Kolmainsus"- fresko, tsentraalperspektiiviga loodud illusoorne ruum Brancacci kabeli freskod- mõjurikkad, inimestele antud veenev ruumilisuse ja kehalisuse mulje Angelico Tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine -muinasjutulised ja õrnavärvilised teosed Francesca -püüdis looduse vorme lähendada geomeetrilistele kujunditele -figuurid pidulikult vaikivad ja suursugused, näod rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad - suuremahulisemad teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes Botticelli -linna rikaste inimeste poolt palju tellimusi "Venuse sünd" -maalimislaad omapärane, ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhs "Kevad" Mantegna Töötas Mantovas. -võttis eeskujuks antiikskulptuure
Nad tegutsed tartus ja enamik neist õppis või oli õppinud ülikoolis. 7.Betti Alver-ta luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega,kannab kõrgeid ideaale,kuid rühutab ka maise igapäevaseelu väärtusi.Ta on eesti luule meisterlikud sõna-ja vormikasutajaid.Esialgu hakkas kirjutama lüroeepikat.Esimene poeem ilmus 1931-Lugu valgest varesest.1936 ilmus luulekogu Tolm ja tuli.Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele.Luuletuste puhul võib rääkida suletud vormist.Tuntuim kunstiteemalisi luuletusi on Maalija lõvipuuris.Alveri luule on ajakriitiline ennekõike sis,kui ta seab küsitavaks käibetõdesid ja ühiskondlikke norme.Talle omasel viisil ,sageli iroonia ja paradokside kaudu,viitab luuletaja 1930.aastate eesti ühiskonna provintsikule piiratusele.Ta sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega.Hiljem hakkab ta väga sageli kasutama oma lapsepõlvekodu. 8
näiteks augud. Kasutaja läheneb neile sarnaselt 2D-süsteemidega. Ka mõned 3D- süsteemid lubavad sõrestikmudeli kasutamist lõpliku joonestamise läbi viimiseks. "Rumalad" 3D-mahtmudelid (seda tehnoloogiat kasutab ka AutoCAD) tehakse analoogselt reaalsete objektide loomisele. Peamistele kolmemõõtmelistele 6 geomeetrilistele kujunditele (prismad, silindrid, kerad jne) lisatakse või eemaldatakse mahtosa nagu päris objektide kokkupanemisel või lahtivõtmisel. Parameetriline 3D-mahtmodelleerimine nõuab kasutajalt disaini eesmärki. Objektid ja tunnused on seadistatavad. Tulevased modifikatsioonid on kas lihtsad, keerulised või lausa võimatud, olenevalt sellest, kuidas originaalosa tehti. Kasutaja peab mõtlema, kuidas see komponent "täiuslikus maailmas" välja näeks. Näiteks, kui mingi selle
mis rõhutab jõulist ja dünaamilist meeleolu. Teos ei mõju rahulikuna, vaid pigem väljakutsuvana nagu tahaks naised Avignonist mingit ühist ideed väljendada ja vaatajale intensiivselt edasi öelda. Taustasinine mõjub killustunud peegli või klaasina. Tähelepanu on pööratud figuuridele, taust on neid toetamas. Täielikult juba kubismile viitab naiste jalge ees asuv natüürmordi osa puuviljavaagen, kus puuviljad on juba täielikult geomeetrilistele kujunditele taandatud. Võib öelda, et teos mõjub vaataja suhtes pigem ründavana, avades diskussiooni uute ja vanade kujutamisviiside ning kunsti uute suundade üle. Kompositsiooniliselt on tegemist vaid esiplaanil asuvate figuuridega, mille tausta moodustab vaid eri toonides sinine värv. Teos on üheplaaniline ka üksteisest tagapoole maalitud naised mõjuvad üheplaaniliselt. Formaadilt on tegemist suuremõõtmelise ning ka suurejooneliselt mõjuva maaliga koos elusuuruste naisfiguuridega
Väljendusvahendid põhinevad enamasti: 1. akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv, igav) 2. juugendist · Gustav Moreau ,,Oidipus ja Sfinks" · Fernard Khnopff ,,Kallistus" Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Kesksel kohal seisis naine, kehastades olendit, kes on ebamaiselt hea/puhas või saatuslikult julm. Naisi kujutati kahvatutena, hüpnotiseeriva pilguga. Jan Troop 1858-1928 Hollandi sümbolist, kelle looming on väga fekoratiivne, juugendliku vormiga. James Ensor 1860-1949 Belgia sümbolist, maalis eredavärvilisi kummituslikke nägemusi, maskides
Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. Masaccio(1401-1428). Freskol ,,Püha Kolmainsus" lõi ta tsentraalperspektiivi järjekindla rakendamisega lõi ta ruumilisuse. Mõjurikkad olid ka Brancacci kabeli freskod, kus ta kasutas valguse suunamist ja tugevate varjude tekitamist. Näiteks nagu ,,Paradiisist väljaajamine" Piedro della Francesca(1416-1492) Oli vamustunud matemaatilistest reeglitest. Loodue, sealhulgas inimkeha, vorme püüdis ta lähendada geomeetrilistele kujunditele. Sandro Botticelli(1445-1510) 15 sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Sai linna rikaste ja luksust armastavate perekondade käest palju tellimusi. Tuntuimad teosed: ,,Veenuse sünd" ja ,,Kevad" Giovanni Bellini(1430-1516) Tähtsaim kunstnik Veneetsias, kes maalis lüürilise meeleoluga usulisi õlimaale, näiteks madoonasid looduses. Erinevalt teistest, olid Bellinile värvid tähtsamad kui jonistus ja mahud.
varasema lüürikaga suguluses olev Pähklikoor(1938). Alveri suureks tulekuks kirjanduses võib siiski pidada tema lüürikat, mis ilmus luulekogus Tolm ja Tuli(1936). See iseloomustab Alveri kõige arbujalikumat järku, kuhu kuulub veel suur osa tema 1930.aastate teisel poolel ajakirjanduses ilmunud luuletusi. Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele. Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud. Selle lõpetab puänt, mis tähendab eelneva luule ümbermõtestamist. Üks tema kunstiteemalisi luuletusi Maalija lõvipuuris, seal on seda näha. Kohe algul antakse teada, et puurist välja julge kunstnik ei pääse. Lõpus selgub, et teda ei ohusta seal elutsev kiskja. Seda, kui oluline oli Alveri jaoks luuletuse lõpp, tõendab luuletaja meenutus Alguses oli lõpp, mis valgustab ballaadi Kaks saarlast(1939) tekkelugu.
Kõik (Shape-objektid) moodustavad ühe ko 1 Shapes. Shapes Kollektsiooni Shapes sees saab luua gruppe - ShapeRange-tüüpi objekte. Count, ... Viitamine kujunditele AddLine(X1, Y1, X2, Y2) 1) Otsene AddShape(tüüp, X, Y, W, H) ... [leht.]Shapes - kõik kujundid lehel AddPolyline(koord. massiiv) [leht.]Shapes("nimi") - üks konkre 0..* ... 0..* leht - viit lehele, ei ole kohustuslik, ku
fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestise tootjal, pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldaval isikul, või üldsusele varem avaldamata teose üldsusele suunaval isikul, autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande välja andval isikul. § 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
tõusid esile liberalsed demokraatiad ning ühes sellega tolerans, humanism, egalitarism, bürokraatia. Postmodernism metanarratiivid, ,aailm ei ole süsteemne ega terviklik, maailm on hoopis fragmentaarne; meie endi elu on lugu erinevatest, mittesuhestatud episoodidest. Susan Sontag `` Tõlgendamise vastu``. Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike
Tasapinnaline sümmeetria Pinnakaunistuse seisukohalt saab sümmeetria nähtusi vaadata järgmiselt: 1. sümmeetria joonel sirgel,kõveral,ringjoonel 2. sümmeetria pinnal tasasel, kumeral, õõnsal Eestpoolt mäletame, et sümmeetrilise kujundi või kaunistuse saamiseks peab toimuma mingisugune liikumine s.t. peab toimuma kujundi või tema osade ümberasetus kas peegeldamise või siis nihutamise või pööramise teel. Sümmeetrilistele kujunditele on üheks iseloomulikuks tunnuseks see, et sarnased elemendid asetsevad teatavas korrapärasuses ja neid on võimalik ümber paigutada tetavate operatsioonidega, mitte aga juhuslikult. 3.5. MOTIIV KUJUNDUSES STILISATSIOON vormiüldistus, detailidest loobumine
1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi.Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi tema ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der Gegenwart" (1908)
1. sümmeetria joonel sirgel,kõveral,ringjoonel 2. sümmeetria pinnal tasasel, kumeral, õõnsal Eestpoolt mäletame, et sümmeetrilise kujundi või kaunistuse saamiseks peab toimuma mingisugune liikumine s.t. peab toimuma kujundi või tema osade ümberasetus kas peegeldamise või siis nihutamise või pööramise teel. Sümmeetrilistele kujunditele on üheks iseloomulikuks tunnuseks see, et sarnased elemendid asetsevad teatavas korrapärasuses ja neid on võimalik ümber paigutada tetavate operatsioonidega, mitte aga juhuslikult. SÜMMEETRILINE RIBAORNAMENT Tasakaal Kompositsiooni tasakaal on visuaalsuse ja võrdsuse tunne kujutatava eri osade vahel. Iga kompositsiooni element(värv, vorm, pind) omab kaalu ja tasakaalu puhul on kompositsiooni vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed.
Esikkogu "Elu tuli" (1905) oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. "Tuulemaa". (1913) Luulekogu "Tuulemaa" sisaldab hästi tuntud luuletust "Kerkokell". Väljendades muutunud ajajärkude põhimeeleolusid ja tundesisu. Maailmasõda ja revolutsiooniheitlus juhtisid tema rikka luuletajanatuuri uutele arengusuundadele. Kahe
1917 liitub ,,Siuruga". Tutvub Adsoniga, kellega ta 1924 abiellub. 1933 asuvad elama Nõmmele. Under tegeleb vabakutselise luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule. Underi looming jaguneb kolme perioodi. a) Siuru - 1917 esikkogu ,,Sonetid", 1918 ,,Eelõitseng", 1918 ,,Sinine puri" - valdavalt loodus-ja armastusluule, luule on julgelt avameelne meeleilnem sensuaalne, kujunditele on iseloomulik intensiivsus ja hämmastava aistilisus. b) "Tarapita" 1920 ,,Verivalla", 1923 ,,Pärisosa" - Meeleolult haakuv kogu ülejäänud Eesti ajaluulega, palju ülekohatud hävingut, ja kaose pilte, mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c) Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929 ,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga".
tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogudeeelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi. Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi tema ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der
Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod. Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes) Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Piero della Francesca (u. 1416-1492) püüdis looduse, sealhulgas inimkeha lähendada geomeetrilistele kujunditele. Tema figuurid mõjusid pidulikult, vaikivalt ja suursugustena. Nende näod olid rahulikud, miimikata, kuid pilgud ilmekad. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Rikaste erakunstnik. ,,Venuse sünd". Boticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. ,,Kevad". 9
Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. SÜMBOLISM Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Sümbolismi manifesti ("Le Symbolisme", Le Figaro, 18. september 1886) avaldas 1886 Jean Moréas. Moréas kuulutas, et sümbolism on vaenulik "lihtsate tähenduste, deklamatsioonide, võltssentimentaalsuse ning tõsiasjade kirjeldamise vastu" ning selle eesmärk on hoopis "rüütada Ideaal tajutavasse vormi", mille "eesmärk ei ole mitte iseeneses, vaid mille ainuke otstarve on väljendada Ideaali": "Selles
suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas. Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga. Selleks et näidata ruumilisust ja vormi, soovitas loodusest nähtavaid esemete vormi lähendada geomeetrilistele kujunditele. Ta pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatepunktist, sellega lõhub ta tsentraalperspektiivi aga paneb aluse konstrueerivale kunstile. Sisu on teisejärguline. Tähtis on maaliline struktuur. Tema kui väga ebapopulaarne kunstnik, tema teosed avastati pärast tema surma ja pannakse alus uuele kunstivoolule kubism Teosed: ,,Isa ajalehte lugemas" (1866), ,,Moodne Olympia", ,,Püha Antoniuse kiusatus", ,,Laud", ,,Marne'i kallas", ,,Suitsetaja", ,,Sainte Victoire'i mägi", ,,Suured suplejad"
üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. Postmodernismi tehnika on seotud tsiteerimise, viitamise, iroonia, paroodiaga, popkultuuri võtetega. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, mis kutsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma ,,oma teost". Postmodernism laiemas tähenduses hõlmab kogu tänapäevast elustiili, arvuti- ja mobiiliajastu inimeste argielu, kõiki inimtegevuse valdkondi. Eesti kirjandusse ilmusid postmodernistlikud tekstid 1960ndatel, domineerivaks sai postmodernism 1990.aastail. 20.sajandi keskpaigast äratas tähelepanu omanäoline ladinaameerika kirjandus, mille poeetikast hoovad ürgset loodus- ja maalähedust. Enne Jorge Luis Borgest Ladina-Ameerikat
El-Lissitzky. · Interjööridisainis olid konstruktivistlikule stiilile omased funktsionaalsed lahendused ja nende nõuete range järgimine, · kompaktsed mõõtmed täpselt avalduva karkassiga, vormide tehniline selgus. · Sisseehitatud nissid, lisavalgustid. · Mööbel paistis silma mobiilsuse ja funktsionaalsusega. · Mööblivormid olid allutatud geomeetrilistele kujunditele. Konstruktivism · Avaldus kõige selgemini maalikunstis, olles kubismi ja futurismi edasiarendus. · Kui kubism üldistas loodusvorme, leides nendes geomeetrilisi põhikujundeid, siis konstruktivism tegeles vaid abstraktsete vormidega; tasapinnal-ruut, riskülik, ring, kolmnurk , horisontaalid ja vertikaalid; · ruumis kuup, tahukas, kera, jt, geomeetrilised kehad. · Maalikunstis valitsesid vaid geomeetrilised elemendid ja sirgjooned, mille abil püüti
Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis võis usaldusväärse vastuse saada vaid kaheldes. Descartes´ilt pärineb kuulus lause: ,,Cogito, ergo sum" (Mõtlen järelikult olen olemas) Kui varem oli olnud kahtleja ketser või uskmatu, siis alates sellest ajast polnud kahtlemine enam patt vaid voorus. Descartes suunas oma kahtlused ka loodusele
Tähtis ei olnud mitte värv vaid jooned. Koloriit hallid ja pruunid, levinud. Esineti 1907 aastal Pariisis avatud Kahnweilwri galeriis. 1911a. suurem näitus. Kõrgaeg 1907- 1914, levis maalis, skulptuuris, vaikelu (eriti muusikariistadega), maastik ja linnavaade. Analüütiline kubism, vorm on osadeks lahti võetud ja piserdatud tagasi maalile. Edasi arenes kubism- portreed, muusikariistad, kannud, vaasid, nende vorm taandati tagasi geomeetrilistele kujunditele. Sünteetiline kubism (1912-1919), periood, kus nii Picasso kui ka Braque hakkasid oma töödele peale kleepima ajaleheväljalõikeid, kirjatähti, riideesemeid jne. Tulemuseks olid kollaažid (liimitud pildid). Kollaaž aga ei jäljendanud ruumi, vaid oli ise reljeefitaoliselt ruumiline. Nii aitas kollaažitehnika muuta pilti ümbritsevast maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetilist kubismi iseloomustavad sageli suuremad geomeetrilised pinnad, selgemad
muundumise protsesside kogust maastikes. 9. Erinevad lähenemisviisid maastikele erinevad uurimismeetodid. 10. Maastike süstematiseerimine suuremad üksused ja väiksemad üksused. 11. Kõrg ja MadalEesti, nende erinevused. E. Varepi poolt eraldatud maastikutüübid (peamised erinevused). 12. Maastike piirid (loodus ja kultuurmaastikes), geopoliitika. Kultuurmaastikus muutuvad piirid sirgjoonelisemaks ja kõlvikute kujud sarnanevad enam geomeetrilistele kujunditele. Loodusmaastikus erinevate maastiku üksuste piirid on looklevad ja sopilised sõltudes eelkõige pinnamoe ja veereziimi iseärasustest. Poliitiline geograafia (geopoliitika) Peamisi eesmärke läbi aegade kehtiva süsteemi, impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine. 13. Maastike areng ja aegruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi). 1. Preglatsiaalne periood
asukad. Vallutati vahemere äärsed maad. Impeeriumi loojaks Augustus. Esineb pinge keskklassi ja aristokraatia vahel läbi Rooma ajaloo. Kehtestatakse poliitiline- administratiivne kontroll võim, seda kõike toetas sõjavägi. Rooma võimu sümbol- väga suured arhitektuurilised objektid nn. võidukaar mõnele võimu tegelasele. Arhitektuur ja võim on Euroopa kultuuris tihedalt seotud. Kreeka arhitektuuri põhielemendiks on sammas, Roomas võlvid. Arhitektuur baseerus geomeetrilistele kujunditele ring, silinder, ovaal jne. 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros- pime luuletaja. ,,Ilias"- kreeklaste sõjaretke Trooja vastu põhjustas kauni Helena röövimine. Helena oli abielus Sparta kuninga Menelaosega. Kreeklaste sõjaväe ülemjuhatajaks oli Menelaose vend, Agamemnon. 10-l aastal mõtlesid kreeklased välja kavala viisi, kuidas Troojat vallutada. Nad ehitasid suure puuhobuse- Trooja hobuse, mille keresse peideti sõdurid
Sümbolism tekkis 19. sajandi 80. aastatel Prantsusmaal. 1886. aastal avaldati "Sümbolistide manifest" ning asutati ajakiri "Sümbolist". Sümbolistid nõudsid isiklike elamuste vahetut esitamist, vormivabadust ning teose vormi allutamist sisule. Sümbolistide arvates on nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm. Kunsti ülesanne on avada tegelikkuse taga peituvat ideedemaailma, kasutades selleks sümboleid võrdkujusid. Sümboolne tähendus anti kujunditele, sõnadele ning isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas tuli esile müstikasse kaldumine. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine (1844 1896), Arthur Rimbaud (18541891) ja Stéphane Mallarmé (18421898), belglane Maurice Maeterlinck (18621949), venelane Aleksandr Blok (18801921) ning eestlane Friedebert Tuglas (18861971). sürrealism 20
b) erinevate psüühiliste protsesside seosed indiviidil individuaalseid erinevusi tuleb otsida keerulisemate psüühiliste protsesside tasemel (mõtlemine, kujutlus, tähelepanu jne.); praktilised rakendused: rassi uurimine, laste uurimine. patsientide uurimine, kurjategijate uurimine. test peab olema: lihtne ja lühike, läbi viidav 60-90 minutiga, omama selget skoorimisprintsiipi, ei tohi eeldada keerukat aparatuuri. Protsessid, mida tuleb kirjeldada (11) : mälu (nägemismälu kujunditele, lausetele, muusikaline mälu, värvidele, numbritele) eideetline mälu (taasesitada 12 juhuslikku tähte, mis paigutatud kolme ritta) kujutlusvõime ( "tindiplekk", abstraktsed sõnad, laustete moodustamine, teema arendamine) tähelepanu (üheaegne mitme tegevuse sooritamine, korrektuurtest, metronoom) arusaamine (ebatäpsete lausete kritiseerimine, sünonüümide sarnasuse ja erinevuse hindamine) sisendatavus (tahtmatud liigutused, joonte pikkuste võrdlemine)
b) erinevate psüühiliste protsesside seosed indiviidil individuaalseid erinevusi tuleb otsida keerulisemate psüühiliste protsesside tasemel (mõtlemine, kujutlus, tähelepanu jne.); praktilised rakendused: rassi uurimine, laste uurimine. patsientide uurimine, kurjategijate uurimine. test peab olema: lihtne ja lühike, läbi viidav 60-90 minutiga, omama selget skoorimisprintsiipi, ei tohi eeldada keerukat aparatuuri. Protsessid, mida tuleb kirjeldada (11) : mälu (nägemismälu kujunditele, lausetele, muusikaline mälu, värvidele, numbritele) eideetline mälu (taasesitada 12 juhuslikku tähte, mis paigutatud kolme ritta) kujutlusvõime ( "tindiplekk", abstraktsed sõnad, laustete moodustamine, teema arendamine) tähelepanu (üheaegne mitme tegevuse sooritamine, korrektuurtest, metronoom) arusaamine (ebatäpsete lausete kritiseerimine, sünonüümide sarnasuse ja erinevuse hindamine) sisendatavus (tahtmatud liigutused, joonte pikkuste võrdlemine)
suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas. Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga. Selleks et näidata ruumilisust ja vormi, soovitas loodusest nähtavaid esemete vormi lähendada geomeetrilistele kujunditele. Ta pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatepunktist, sellega lõhub ta tsentraalperspektiivi aga paneb aluse konstrueerivale kunstile. Sisu on teisejärguline. Tähtis on maaliline struktuur. Tema kui väga ebapopulaarne kunstnik, tema teosed avastati pärast tema surma ja pannakse alus uuele kunstivoolule kubism Teosed: ,,Isa ajalehte lugemas" (1866), ,,Moodne Olympia", ,,Püha Antoniuse kiusatus", ,,Laud", ,,Marne'i kallas", ,,Suitsetaja", ,,Sainte Victoire'i mägi", ,,Suured suplejad"
annaabi.ee 
