Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Telginertsimomendid lihtsamatele geomeetrilistele kujunditele (0)

3 HALB
Punktid

LK 1/2 
Telginertsimomendid lihtsamatele geomeetrilistele kujunditele 
 
Kujund 
Raskuskese 
Telginertsimoment  
4
π ⋅r
Ring 
- 
=
 
x
y
4
 
4
π ⋅r
=
y
8
4 ⋅ r
Poolring  
=
 
 
3 ⋅ π
 π
8 
4
= 

⋅
x
r
 
 8 9⋅π 
Veerandik 
4 ⋅
 π
4 
=
r
y
 
4
=
= 

⋅
x
I y
 
ringist  
3⋅π
16 9⋅π 
 
4

1

=
x
α − sin α
2 
4 
2

⋅ sinα
Ringi sektor 
=

 
 
3
4

1

=
y
α + sin α
2 
4 
2

 
3
⋅ a
Nelinurk  

=
x
 
3
 
Hüdraulika I – EMH0031 –  Inertsimomendid  –  Raido  Puust – 2013 
LK 2/2 
3
⋅ h
=
x
36
Võrdkülgne 
h
=
kolmnurk  
 
 
3
3
⋅ h
=
y
48
 
Võrdhaarne 
h
4
a
3
=
=
x
I
kolmnurk 
 
y
 
3
9 6
 
3
⋅ h
=
x
a
36
=
 
Täisnurkne 
3
3
⋅ h
=
kolmnurk 
 
h
y
=
36
 
3
2
2
⋅ h
I
xy
72
 
 
b
=
 
Kolmnurkne 
3
3
⋅ h
=
ala 
 
h
x
=
3 6
 
3
 
 
 
Hüdraulika I – EMH0031 – Inertsimomendid – Raido Puust – 2013 
Telginertsimomendid lihtsamatele geomeetrilistele kujunditele #1 Telginertsimomendid lihtsamatele geomeetrilistele kujunditele #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaauna Õppematerjali autor
Inertsmomendid

Sarnased õppematerjalid

Detaili sisepinna omadused
17
pdf

Detaili sisepinna omadused

staatilised momendid [m3]: A S z = ydA= staatiline moment z - telje suhtes A · teise astme momendid ehk I y = z 2 dA= telg - inertsimoment y - telje suhtes inertsimomendid [m4]: A I z = y dA= telg - inertsimoment z - telje suhtes 2 A I yz = yzdA= tsentrifugaal - inertsimoment yz - teljestiku suhtes A

Materjaliõpetus
Detaili sisepinna omadused
17
pdf

Detaili sisepinna omadused

staatilised momendid [m3]: A S z = ydA= staatiline moment z - telje suhtes A · teise astme momendid ehk I y = z 2 dA= telg - inertsimoment y - telje suhtes inertsimomendid [m4]: A I z = y dA= telg - inertsimoment z - telje suhtes 2 A I yz = yzdA= tsentrifugaal - inertsimoment yz - teljestiku suhtes A

Materjaliõpetus
Rakendusmehaanika konspekt
2
docx

Rakendusmehaanika konspekt

21. Peainertsimomendid: Peainertsimomentide tähtsus seisneb selles, et nad määravad kõikide muude inertsimomentide hulgast pööratud telgede suhtes maksimaalse I1 ja minimaalse I2 inertsimomendi. Peainertsmomente arvutame valemitega, I1=I0+D0, I2=I0+D0 22. Peateljed, peatasandid: Varda pikitasandeid, mis on määratud varda telje ja ühega ristlõike peatelgedest, nimetakse peatasanditeks. Nurk 1 määrab teljepaari 1,2, mille suhtes inertsimomendid on ekstremaalsed. Need teljed on peateljed. 23. Jõuvälja intensiivsus: Ruumjõuvälja intensiivsus näitab punkti vahetus läheduses ühikmahule mõjuvat jõudu, mõõtühikuga N/m3. 24. Jõuvälja resultant: Seega joonjõuvälja resultant võrdub koormusepüüri pindalaga, resultandi mõjusirge aga läbib koormusepüüri raskuskeset.

Füüsika
Tehniline mehaanika I
3
docx

Tehniline mehaanika I

Lihtkujundite inertsimomendid-1) ristkülik Ix=bh3/12, Iy=bh3/3, kus b on laius ja h kõrgus; 2)kolmnurk Ix=bh3/36 , Iy=(h(b/2)3)/6 , Ixy=±(b2h2)/72 ; 3)ring Ip=d4/32, ringil Ix=Iy ning kuna Ip=Ix+Iy=2Ix=2Iy, siis Ix=Iy=Ip/2= d4/64. Liitkujundi inertsimoment mingi telje suhtes- võrdub osakujundite inertsimomentide summaga sama telje suhtes. Pöördenurk- nurk lähtetelje positiivsest suunast vastava pööratud telje positiivse suunani. Tan = -(D0- I*)/Ixy Peateljed- teljepaari , mille suhtes inertsimomendid on ekstremaalsed. Tunnuseks on tsentrifugaalmomendi võrdumine nulliga. Sümmeetrilise kujundi peateljeks on alati sümmeetriatelg ja selle risttelg. Mittesümmeetrilise kujundi korral kasutan nurga leidmiseks tan valemit. Peainertsmomendid- ekstremaalsed inertsmomendid. Peatasand-varda pikitasand, mis on määratud varda telja ja ühega ristlõike peatelgedest. Jõusüsteemi tasakaal- tarvilik ja piisav on tingimus, et nulliga võrdukisd jõudude projektsioonide summad

Tehniline mehaanika
MATEMAATIKA GÜMNAASIUMI-GEOMEETRIA-PLANIMEETRIA-STEREOMEETRAIA-JA PÕHIKOOLI EKSAMIKS KÕIK VAJALIKUD VALEMID
4
pdf

MATEMAATIKA GÜMNAASIUMI (GEOMEETRIA, PLANIMEETRIA, STEREOMEETRAIA) JA PÕHIKOOLI EKSAMIKS KÕIK VAJALIKUD VALEMID

Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega ⎧a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn ⎪ a>0 d = 2r r= a = a = ⎨ - a, kui a p 0 2 2 (a-b)(a+b)=a2-b2 (ab)n=an bn ⎪0, kui a = 0 (a+b)(c+d)=ac+ad

Matemaatika
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus
Mehaanika - kodused ülesanded
10
pdf

Mehaanika - kodused ülesanded

KOONDUVA JÕUSÜSTEEMI RESULTANT Kodutöö 14 Created by free version of DocuFreezer ―→ F1 = 10 N ―→ F2 = 15 N ―→ F3 = 40 N F2x = F2 ⋅ cos30 = 13 N F2y = F2 ⋅ sin30 = 7.5 N F3x = F3 ⋅ sin30 = 20 N F3y = F3 ⋅ cos30 = 34.6 N Fx = ∑ Fix = F2x −

Insenerimehaanika
Matanalüüs II
12
docx

Matanalüüs II

1. Kahe muutuja funktsioon ja selle osatuletise rakendused: ekstreemumi leidmine, pinna puutuvtasapind ja normaal, näiteid Kahe muutuja funktsioon esitab pinda xyz-ruumis R3. Piirkonna D (x,y)ЄD igale punktile vastab z=f(x,y). Piirkond D on funktsiooni f määramispiirkond. Osatuletiste rakendused: Ekstreemumi (min, max) leidmine. Punkt, kus osatuletis on 0, nim. kriitiliseks punktiks. P(xo,yo). Puutujatasandi võrrand: fx(x0,y0)x+fy(x0,y0)y-z+d=0. Punkt Q0(x0,y0,z0) kuulub puutujatasandile.Seal pt.s puutujatasandiga risti olev vektor n on pinna normaal pt.s Q0. 2. Määratud integraal ja selle geomeetrilised rakendused: tasapinnalise kujundi pindala, joone kaare pikkus, pöördpinna ruumala ja pindala, näiteid Nimetatakse integraalsummade piirväärtuseks. Newton-Leibinzi valem lubab määratud integraale arvutada määramata integraalide abil. Integreerimise omadusi: 3+2 valemit Rakendused: 1) Tasap. kujundi S=int(ülem-alum) 2) Joone kaare pikkus VALEM 3)Pö?

Matemaatiline analüüs ii




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun