Sinilind (4)

SINILIND
1.Põhjenda, et raamatut ,,Sinilind" võib pidadata sümblolistlikuks.
Sümbolismis pöörati tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Raamatut lugedes saame aru, et nad lähevad õhtul magama ning näevad unes seiklusi. Sümbolism püüab tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt . Raamatus omistatakse teatud kujunditele ja objektidele sümboolsed tähendused. Nagu raamatust loeme on absoluutse tõe näitajaks kübar. Berlyne kinkis selle Tyltyilem, see oli kaunistatud võluteemandiga, mis omas haruldast võimet näidata alati tõtt ning, ning aitab näidata kõikide asjade sisemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvadt olevust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber elu sisse.
2. Mille poolest sarnaneb ,,Sinilind" muinasjutuga?
Muinasjutt on teadlikult väljamõeldud või meelelahutuslik jutuke, mis ei pruugi arvesse võtta loogigat. Nagu raamatuski oli, et nad nägid unenägu, kus oli võlukübar, kuid päriselus ei oleks see reaalne.
Muinasjutus on üldjuhul tegemist nõrga ja vaese , aga tubli ja abivalmi tegelaselu, samuti oli ka raamatus.
Samas on ka õnnelik lõpp, kuigi unenägu sai läbi, nägid lapsed ümbritsevate asjade ilu ka ilma kübarata.
3. Milliseid paiku külastavad ning kellega kohtuvad lapsed otsingutel?
Esimesena läksid nad Mälestustemaale, mis viis läbi tiheda ja vana metsa, maada katsid küll lilled, kuid nad ei lõhnanud. Äkitselt oli nende ees ere valgus ja äkki nägid nad kauguses oma vanaema ja vanaisa. Mälestustemaal ärkavad ülesse need inimesed, kelle peale mõeldakse parasjagu. Samamoodi tulid toast välja ka nende väiksed õed ja vennad, keda polnud elvate seas.
Järgmisena sattusid nad öö paleesse, Seal oli neil kaasas koer Tylo, Leib ja Suhkur. Nad pidid läbima palju katsumusi ennem kui said ukseni, mille taga olid sinilinnud.
Järgmisena oli Tuleviku kuningriik . Kus nad kohtasid palju sinistesse riietesse riietatud lapsi kes olid veel sündimata. Seal kohtasid nad ka oma tulevase vennaga. Nad kohtusid ka Ajaga , kelle eest nad ära jooksid.
Järgmisena oli Valguse tempe. Nad sõid õhtust ja läksid magama. Esmalt pidid nad mõõduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb ja neist, mida inimene veel ei tunne. Alguses oli rikaste valgus ja seejärel sattusid nad vaeste valgusesse, seal tundsid lapsed ennast väga koduselt. Siis jõudsid na ilusa luuletaja valguse juurde, seejärel tuli õpetlaste valgus ning viimaseks jäi ühtlane laikudeta musta valguse ruum, kus nad ka uinusid.
Viimaseks kohaks oli mets, kuhu kass neid meelega viis, seal ärkasid puud ja loomad ellu ning olid pahased laste peal, kuna nende isa oli puraidur ning hävitas metsa ja loomade elupaika. Mets tahtis lapsi tappa. Lõpuks jõudis Valgus metsa ja päästis lapsed.


4. Kas ja kuidas puudutab ,,Sinilind“ 21. sajandi inimest?
Minu arust mõjutab palju palju, kuna see aitab vaadata ümbritsevat uue pilguga. Avastame, et übritsev on uus ja ilus. Vahest märkame midagi mida varem pole märganud. Nagu ka poiss, võimegi meie lugedes seda teksti. Õppida nägema ümbritsevateasjade ilu. Poiss tegi läbi katsumusi, mis muutsid teda julgemaks, otsides sinilindu , kes pidi haldja väiksele tütrele õnne tooma , oli muutunud ta heldekäelisemaks ja nii heatahtlikuks, et juba soov teistele rõõümu teha ka tema enda südame rõõmuga täitis. Ta vaim oli elule avatud.
5. Oma arvamus raamatust.
Lugu oli väga huvitaqv lugeda, mis siis, et lapsed nägid vaid und, aga see avas nende südamed ja õpetas ka mind kui lugejat , et alati ei pruugi õnne otsida vaid ta võib seista otse sinu kõrval koguaeg , tuleb vaid avada silmad, näha ümbritsevat maailma.