Tõde ja õigus (1)

Siim Kommel
AL-3
TÕDE JA ÕIGUS
A.H.Tammsaare
Mägedel põllud ja hooned,mägede ümber ,nende vahel aina soo tükati raba,kaetud kidura võserikuga.Krunti oli Vargamäel küll,üle poolesaja tiinu .Suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega.Aruheinamaad oli kodumail väike lapike.
Andres ostis Vargamäe,et ta esimesel parajal võimalusel ära müüa ning saadud raha kodumail kasulikult tarvitada.Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelist väärtust arvestanud vaid mõelnud ,mis temast teha ,mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda.
Andres mõtles et kunagi võiks kogu Vargamäe olla tema ja ta laste oma. Võib-olla mõjutaski see mõte teda sedavõrd ,et Andres kohta otsides Vargamäe juurde pidama jäi. Esiotsa pidi Andres kõik kaugemad tuleviku plaanid heitma.Kõige pealt pidi korda tegema ripakil ja laokil hooned ,elumajaga hakates ja karjalautadega lõpetades.
Et talu müükis oli jättis vana peremees maad kündmata.Juba esimesel künnipäeval tabasid peremeest kurvad kogemused.Ta pani saha ette noore mära ,kes oli tuline ja räpakas,eriti kivide vahel ,mis seisid paiguti nagu hundikari varitsedes,et saha rauapuu otsa kinni karata.Mõne päevaga oli selge ,et saagu mis saab aga salakividega peab kohe võitlust algama . Varsti selgus uus häda: veehäda. Madalamates kohtades oli põld nii pehme, et ei kandnud looma.
Kevadel alustas ta kohe kivikoristusega. Ta kaevas ka esimese kraavi jupi, et järgmisel aastal tööd jätkata. Ta plaanis ka pea kraavi vee jõkke laskmiseks Pearuga.
Nelipühiks said kõik viljad ka maha. Sõnnik veeti talgutega põllule ja künti maase. Heina tööga tehti algust mõni päev enne jaani. Peremees leidis kohe, kui raisku olid heinamaad lastud. Igal pool laiusid madalad vaevakase- ja pajupõõsad ning mätad. Andresel selgus, et pole võimalik karja suurendada, kui ei jõua heinamaad teiseks teha. Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi.Rukis kippus pudisema. Tuli võtta sirp .Rukki saak oli väga nigel,müügi peale ei võinud mõeldagi. Kaer ja oder tõotasid paremat saaki.Ka kartulitel olid madalaimas paigus üsna head pealsed.Ka lina ei täitnud tema peale pandud lootust.Esimese lume saabumisel,olid kõik välistööd korras,ainult paar viljaauna seisis veel väljal.Nagu esimene suvi ,samuti mõõdus ka esimene talv vahetpidamatus töömurdmises.Pikad õhtud hööveldas ja kopsis peremees kruuspingil ,sest majas oli igasuguseist tarbeasjust puudus.Sündis esimene laps –tütar.
Teisel kevadel seisid sood kaua külmunult .Jaanipäeva eel muutus ilm:tuli vihma ja sooja.Suvi mõõdus heinamaal.
Kolmandal kevadel ei olnud kellelgi vaba silmapilku.Sulane Juss oli hommikust õhtuni saha ja äkke järel.Andresel endal polnud paremad päevad kui sulasel ,ka tema ei teadnud kogu kevade ,mis on puhkus pärast sööki.Kui kambri raiujad söögitundi pidasid ,vehkis peremees põllul külvata.
Suvi mõõdus heinatöö ja maja ehituses.Sügiseks olid uued kambrid aegsasti valmis.Eeskambril oli alles põrand alt ära ,kui sündis Krõõdal teine laps,jällegi tütar.
Neljandal aastal kaevas Andres Sauna Madise abiga uue kuivendus kraavi,et liigvesi jõkke voolaks.Sündis kolmas laps,jällegi tütar.
Viiendal kevadel tundus Eesperes juba seda Vargamäed ,millest Andres oli unistanud:kümmekond noort õunapuud,samuti ka kirsi-ja ploomipuud olid valendvaid õisi täis.Sündis poeg,kes võttis Krõõdal hinge.Vargamäe Andresel olid Krõõda surmast saadik rasked päevad.Peale Krõõda surma oli Sauna Mari majas abiksja hoolitses Andrese laste eest.Hiljem sai Sauna Marist uus perenaine .
Ligi kümne aastane rähklemine pole Andrese jõudu mitte kasvatanud ennemini kahandanud.On kasvanud suude hulk toas,kui ka laudas.Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta rägust uut niitu.
Andres ei suuda kõike teha ,mis Vargamäe temalt loomulikult nõuab,seda mõistab ta ligi kümne aastase rähklemise järel.
Aastate jooksul oli Vargamäele kerkinud põldudele pikad kiviaiad ja suured kivivared.
Kraavide kaevamine oli peaaegu seisku jäänud,või kuigi seda tehti ,siis jäi mõni vana puhastamata ,mis ehk oleks vajalikum ,kui uue kaevamine.
Henamaad oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud,aga ikka veel pidas ta võitlust võseriku ja mätastega.
Vargamäel näis nüüd kõike –vilja,heina,loomi,riistu,raha-rikkalikumalt olevat kui varemalt,aga kel oli sest kasu?Veel tänapäevani polnud kõik kohavõlg tasutud ,sest ikka oli raha kuhugi mujale rohkem vaja kui kohavõla tasumiseks.
Põllul algas Andres salakividega,aga mõne aasta pärast pani ta tähele:põllulapil,mille ta oma teada salakividest oli puhastanud ,olid uued.Ajavad kivid end maa põhjast pinnale,nagu oleksid nad kalad sogases vees,kes tulevad ülesse hingama ,lõuad laiali peas.Puhastad põldu ,aga välja väljavõetud asemele ilmuvad uued ja suuremad.
Hooba ja purusta neid niipalju kui tahad ,ikka seisab hallkari endiselt keset põldu,nagu tipiks kiusupunn iga ära veetu asemele uue.
Paremat pole ka karjamaal ja heinamaal.Kaevad ja kaevad sinna kraave ,aga enne kui järgmise valmis saab,hakkab eelmine juba ummistuma,nagu käiksid põllukivid öösi salaja kraavi kallastel kõndimas,neid sisse tallamas.On mingisugune salaside nende hallide kivide ja musta soomuda vahel;mõlemad töötavad üheskoos ühise eesmärgi poole-Andresele vastu.
Kui jõgi risust ja tõketest, pilliroo -ning kõrkjapadrikust puhastada.Kui võib kraavi puhastada,miks siis ei võiks jõega sama teha?
Andres arvab ,et kui tuleksid kõik ,kel siin heinamaad ja kui hakataks puhastamisega mõlemalt kaldalt korraga peale,siis saaks tema igavesele risule tingimata vastu,nii et vesi pääseks vabalt jooksma.Teised aga ei tule ,see on kindel.Sellepärast oleks päris loomulik ,et koju jääb ka Vargamäe Andres,kui peaks minema jõevooge puhastama ja süvendama.
Kõige suuremd tegurid,mis takistasid Andresel unistuste teostamist olid,soinemaa ja salakivid.Samuti takistas Andresel unistuste teostamist Oru Pearu kiuslikus.