Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas vähendada koolist väljalangemist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tunnid, vaevalt, õppealajuhataja, visata, koolidest, langeks, valikud, matemaatika, niimoodi, loll, kooliaastadTallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade...............................
kirjutamis- ja lugemisraskuste puhul ning lastele ja õpilastele, kes vajavad kõneravi. Meie koolis ei ole võimalik kasutada logopeedi teenust igapäevaselt. Kõneravi tunde annab kooli eripedagoog, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Korra õppeaastas kasutame maakonna õppenõustamiskeskuse logopeedi teenust, et saada kinnitust spetsialistilt, kas tegevus on õige ning milliste tulemusteni tuleks õppeaasta lõpuks jõuda. Sellised eesmärgid seatakse juba sügisel. Tunnid toimuvad üldjuhul õppetöö ajal, st, et kokkulepe on eesti keele õpetajaga, kelle tunnist õpilane saab minna logopeedi juurde. Siin toimib tõesti väga hästi kahe õpetajavaheline koostöö, mille eesmärgiks on aidata last. Õpiabirühm see on abiks õpiraskustega õpilastele. Meie koolis on igas klassis õpilasi, kes osalevad õpiabi rühma töös ja sinna on nad asunud üldjuhul aineõpetajate
Reformi algus pandi kõrvale kuni 2007. aastani. 2007. aastal pidi igas vene koolis olema vähemalt üks aine riigikeeles. Igal aastal lisandus veel ühe aine õpetamine eesti keeles. Kui kool õpetaks rohkem aineid riigikeeles, siis määrati neile lisarahastamine. 2010. aastaks pidi igas koolis olema 3-4 ainet eesti keeles. Sellest aastast peab vene gümnaasiumis olema 60% ainete õpetamisest riigikeeles. Nagu te võite arvata, siis on see pooleli. Lõplik eesmärk on teha niimoodi, et Eestis poleks ühtegi vene gümnaasiumit. Kuidas valitsus argumenteerib selle reformi vajadust? Põhimõtteliselt annab vaitsus ainult kaks põhjust: 1. Eesti keele teadmiste paranemine 2. Venekeelse rahva konkurentsivõime suurendamine eesti keele parema tundmise kaudu. Kuidas on läbi viidud sama reform Lätis? Selle reformi valmistamine kests kümme aastat. 1995. aastal otsustas Läti Seim, et igas
lolluses, kuid ei märka et lapsel on tõsised probleemid ja ei oska kuskilt abipakkuda. Liigne stress ei mõju üle pika aja tervisele hästi. Sest see mõjutab õpilaste tulemusi See rikub noorte tervist ja tuleviku Sest mida tihedamini koolistressi on seda halvem sest lõpuks hakkab see mõjutama und ja tervist ja seejärel hindeid jne ja tänu sellele võib kaasneda väiksemad edasiõppimis valikud ja/või töökohad. kuna paljudel on sellega probleem ja see segab õppimist Sest see võib mõjuda inimesele kahjulikult 34 See võib süveneda depressiooniks Sest see mõjutab õpilaste akadeemilist võimekust ja enesekindlust. See võib viia depressioonini Sest see mõjutab palju õppimisvõimekust ja koolivälist elu Et vältida tulevikus tekkivaid probleeme.
* Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine. * Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures. * Kutsuda laps koos või ilma lapsevanemata õppenõukogu või hoolekogu ette. * Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül
Kättemaks – need õplased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust Oma käitumise ebaadekvaatne hindamine Igavus Ebakohase käitumisega toimetulek Mitteverbaalsed võimalused – kuri pilt, astud juurde, võtad ära segavad faktorid, paned käe õlale (ainult põhikoolis) Verbaalsed võimalused – ütled nime, nimetad, mida õpilne tegema peab, individuaalne vestlus, vestlus vanematega, saadad õppealajuhataja juurde, kutsutakse direktsioon välja (käskkiri), edasi tegutseb õppenõukogu (õpilane koos vanematega), noorsoo politsei Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis Õpilaste karistamine Karistus peab paistma õiglase ja mõstlikuna ning seda tuleb järjekindlalt rakendada Õpilased peavad tegema selget vahet väiksemate ja tõsisemate rikkumiste puhul määratavate karistuste vahel
tüdrukut (7,1%) (Vt joonist 2). Suur osa 28,6% õpilastest ei tee seda mitte kunagi ja suur hulk on neid õpilasi (64,3%), kes talitavad mõnikord vaid nii nagu eespool kirjeldatud. Teise kooliastme õpilastest vastasid 23,1% mitte kunagi, 69,2% mõnikord ja 7,7% sageli. Kolmanda kooliastme õpilastest vastasid 7,1% mitte kunagi, 78,6% mõnikord ja 14,3% sageli Kusjuures ainult 5 tüdrukut vastas, et teeb seda sageli. Kolmandast klassist käitub vaid mõnikord niimoodi 10 tüdrukut ja 7 poissi. Üle veerandi kolmanda klassi poistest aga ei tee seda mitte kunagi. 6. klassi seitsmest poisist ainult neli kogub mõnikord enne kontrolltööd materjali kokku, et luua tervik. Kolm poissi ei tee seda aga mitte kunagi. Viis tüdrukut samast klassist vastasid, et mõnikord. Erinevusi ei ole ka üheksandike vastustes. 6 Enamasti vastati mõnikord
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
selgitavad oma käitumist ja tundeid. Mõni laps ei saagi aru, et ta kiusab, ta ütleb, et aga ma räägingi kõigiga nii. Mõni kiusaja naudib oma positsiooni, mõni kiusatav naudib ka tähelepanu, nii imelik, kui see ka ei tundu. See on tähelepanupuudus. Oleme ka soovitanud lapsevanematel võtta teise poolega ühendust üks räägib, mis ta tunneb, teine räägib, miks ta tunneb. Lihtsalt peaks arutama. Kõigi puhul see ei toimi, aga ma tean vanemaid, kes on saanud niimoodi abi. Mõnikord tuleb välja, et lapsed solvavad teist tahtmatult. Ma usun, et kiusamist on tegelikult läbi aegade olnud, aga tänapäeva laps on tundlikum ja ütlused on teinekord ka ikka väga karmid. Ilmselt on ka ühiskonnal oma roll. Ei ole ju nii, et ainult lapsed on väga halvad. See on ikka peegeldus, lapsed lihtsalt on tundlikud ja haavatavad. Kindlasti on oluline sellistest asjadest rääkida. Vahel vanemad ka ei tea, mis toimub, ütlevad, et ega lapsed ju kodus ka ei räägi kõigest
klassi korda teha. 6. OLUKORD – PÕRGULIK KLASS Arvan, et oluline on leida põhjus, miks teatud klass kohutavalt käitub. Tuleks välja uurida, kas nad käituvad nii ainult minu tunnis või ka teistel õpetajatel on klassiga probleeme. Seejärel tuleks aru saada, kas põrgulikult käitutakse vaid mõnes teatud aines või on õpilastele kõik ained vastukarva. Näiteks toob Susan Cowley välja, et algkoolis võib klass muutuda rahutuks matemaatika ülesandeid lahendades ja põhikoolis hoopis keeli õppides. Kui klass käitub väga halvasti ainult minu tunnis ja õpilastele ei meeldi minu õpetav aine, siis tuleb klass korralikult ette võtta. Põrgulik klass on sarnane lobisemishimulise klassiga. Ka selles situatsioonis tuleb jääda endale kindlaks ja rahulikuks ning õpilaste peale mitte ärrituda ega karjuda, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi enam innustada erinevatele ulakustele. Tavaliselt on põrgulikus klassis olemas
..), mille järel alustati Wiedemanni koolimajas remonti. Gümnasistide jaoks tähendas see aastakese veetmist Haapsalu Gümnaasiumis suures ruumikitsikuses (Ilves 2011a). Kolimisega kaasnes ka suur kevadpuhastus: hinnati vallasvara mis läheb põhikoolile, mis riigikoolile. (Ilves 2011b) Konkurss kooli direktori kohale algas 2012. aasta märtsis. 24. septembril kinnitas halduskomisjon, et Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktoriks saab Leidi Schmidt, kes oli seni olnud Wiedemanni kooli õppealajuhataja. Ühisgümnaasiumi direktorina alustas Schmidt 8. oktoobril. Schmidti sõnul osales ta konkursil seetõttu, et Wiedemanni kool oli viimastel aastatel palju tegelenud suunaõppega. Kuna tolleaegne direktor Leini Vahtras uue kooli direktoriks ei kandideerinud, ei tahtnud Schmidt, et nende töö kaotsi läheks. (Ilves 2012) Otsiti ka uusi õpetajaid - 30 kohale saabus 86 avaldust, üks lausa Hispaaniast. Palju oli noori,
Uurisime, kuidas õpilastele pakutud ajad sobivad ja kui tihti üks keskkoolijärgne õppur üldse järele vastamas käib. Kas väljapakutud ajad sobivad teile? Vastustest võib järeldada, et õpetajate väljapakutud ajad on õpilastele siiski meeltmööda. Põhjus, miks ajad ka sobivad, võib seisneda selles, et õpetajad lubavad tegemata töid tundide ajal teha, mis on õpilastele (eriti kooli kõrval tööl käivatele) mugavaks lahenduseks. Erinevalt teistest koolidest, saab järele vastama tulla ka hommikul enne tunde, mis on jällegi heaks lahenduseks siis kui õhtul enam ei õpetajal ega õpilasel aega pole, et kohtuda. Ka konsultatsioonid on mõni õpetaja lükanud enne tundide algust jäävale ajale, kus õpilasele kiiresti teema selgeks teha. Töid järele vastamas käivad keskkoolijärgsed õpilased üsna vähe. Vastanute seas oli inimesi, kes ütlesid, et kogu õppeaja jooksul on vaid korra töö järele teinud. Üldiselt vastati, et
piisavalt hästi, et panna paika arengueesmärke. Seepärast peavad nad jälgima kõiki koolitöö eesmärke. Uus inspektsioonisüsteem nõuab koolidelt, et nad mitte ainult ei suudaks diagnoosida oma nõrkusi ja tugevusi, vaid ka teha midagi selle jaoks, et neid parandada ning arendada. Direktoril on ülesanne jälgida ja valvata õpetajate töö standardite täitmist. Koolitasandil ja õpilastasandil andmed kogutakse koolidest iga-aastaselt ja siis sobitatakse õpilaste individuaalsete saavutustega riiklikel testidel. Andmestikku kasutatakse, et jälgida riiklikke hariduspoliitika eesmärke, inspekteerida tugevamalt kindlaid koole ning kohaliku omavalitsuse jaoks oma piirkonna koolide saavutuste uurimiseks. Samuti on sellest abi ka kooli sisekontrolli teostamiseks. Koolide jaoks on abi juba analüütiliselt töödeldud andmestikust, mida teostab valitsus Fischer Family
Kuningas jäi poiste lugemis- ja laulmisoskustega rahule ning lubas kooli ja eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid seminari tegevus lakkas 1688. a, kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688. aastal oli Eesti alal juba 46 eestikeelset köstri-, mõisa- või kihelkonnakooli (üldse oli tollal 41 kihelkonda). 1.2. XIX sajandi algus XIX sajandi alguseks oli matemaatika omandanud kindla koha kooli õppekavas. 1795. a ilmunud O.W. Masingu lugemise raamatus oli ilmunud ka 2 lk matemaatilist teksti (ühel lehel numbrite lugemine, teisel 1x1). Esimene eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von Frey Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Selles raamatus on 7 peatükki: 1) numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine 2) 4 arropiddamisse viisi eelseletus 3) adition ehk kokkuarvamine 4) substraktion ehk mahaarvamine
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust. ta lõpuks raskest orjatööst. Sentents Alles hiljem hakkas ta tähendama neidki ,,Haridus teeb vabaks" peegeldas otseselt üllatusi, mis ootasid ka mujal kui nurga
Uurimistöö planeerimise käigus leidsin neli laiemat teemat, mille kohta oleks lugemisharjumustest ülevaatliku töö koostamiseks vajalik õpilastele küsimusi esitada: esiteks vabal ajal raamatute lugemine, teiseks kohustuslik kirjandus, kolmandaks ajakirjandus ning lõpuks Interneti uudisteportaalid ja blogid. Küsimustiku koostamise tähtsaks eesmärgiks oli nende teemade kohta laiaulatusliku ja objektiivse andmestiku kogumine niimoodi, et hiljem oleks võimalikult lihtne seda analüüsida. 1.2.2. Internetimeedia Väga tähtis oli internetimeedia kaasamine uurimistöösse, sest tänapäeval loetakse aina vähem paberkandjal ajakirjandust, kuid see-eest internetiportaalidest uudiste lugemine muutub kogu aeg populaarsemaks. Ainult paberajalehtede lugemist analüüsides ei saa teha järeldusi päevauudiste üldise lugemise kohta, mistõttu ei olnud küsimus internetiportaalide lugemise kohta mitte lihtsalt
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
täiendkoolitust. LOOVTÖÖ KORRALDAMINE KOOLIS Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut. Kooli juhtkond koostöös õpetajate, infotehnoloogi, raamatukoguhoidjaga koostab loovtööde korraldamise juhendi, mis sisaldab ühtlasi läbiviimise ajakava. Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal. Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12- 23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat (). Küsitlusleht ja vastused on lisatud käesolevale uurimustööle.
matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma emakeeles õppivatelt lastelt, lisaks omandavad keelekümblusõpilased teise keele kõnelemisoskuse. Keelekümblusprogrammide kontseptsioon põhineb esimese keele omandamise vallas tehtud uuringutel. Kõik lapsed - väheste eranditega - omandavad vähemalt ühe keele ilma otsese ametliku õpetuseta. Lapsed saavad esimese keele oskuse loomulikul teel ja suhteliselt
Õpetajad peaksid kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad, mida on kasutatud erinevatel ajajärkudel. Ajaloos on korduvalt püütud leida kõige efektiivsemaid meetodeid üldiste mõtlemisoskuste arendamiseks aastasadu on levinud arvamus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppeained. nt. ladina ja kreeka keel ning matemaatika. Hiljem aga levis arvamus, et ka filosoofia ja loodusteaduste õppimisel on suur mõju üldise mõtlemisvõime arengule. 19 saj. lõpus ja 20 saj. Alguses pandi suuri lootusi formaalloogikale. Seejärel aga jõuti veendumusele, et üldiste mõtlemisoskuste arengule aitab kõige enam kaasa kriitilise mõtlemise õpetamine eri õppeainetes. Kõigi nende ühisjooneks on olnud taotlus kujundada õpilastel üldine mõtlemisvõime
Eesti keel 16% Arvutiõpetus 3% 30% Käsitöö 5% Kehaline 9% Matemaatika 1% 4% Muusika Kunst 32% Mitte üheski Joonis 3. Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides Nagu jooniselt 3 võib näha, on vasakukäelistel esinenud teatud ebamugavusi või probleeme väga erinevates ainetundides.
koolitoitlustusel vastutusrikas osa õpilase tervisliku kasvu ja arengu tagamises (Tervislik koolipuhvet.. 2008:1). Toitlustamist koolides reguleerib sotsiaalministri määrus (eRTL 2008) ning järelvalvet teeb terviseamet. 2008. aastal kontrollis tervisekaitseinspektsioon toitlustamist Eestimaa 448 koolis. Toiduenergia sisaldus vastas nõuetele 71% ja põhitoitained olid tasakaalus 35% kontrollitud koolidest (Toitlustamisalane järelvalve 2008: 4). Paljudes koolitoidu menüüdes oli energeetiline väärtus küll paigas, kuid selle saavutamiseks oli kasutatud üle normi rasvu või süsivesikuid. Suhkrut sisaldavate magusate jookide joomist peetakse ebatervisliku toitumise indikaatoriks. Enamikul päevadest või iga päev joovad Coca Colat, Fantat või Pepsit ligi viiendik koolilastest (Aasvee jt 2009: 31). Selliseid suhkru- ja suure kofeiinisisaldusega energiajooke
tagasisidet saada; ActivHub on USBga töötav seade, mis võimaldab juhtmevaba ühendust tahvelarvutite ja juhtmevabade seadmete vahel. (Promethean veebileht) Paide Gümnaasiumi digitahvlitel lisaseadmed puuduvad. 3. Digitahvlid Paide Gümnaasiumis Paide Gümnaasiumis on käesoleval ajal kuus Promethean digitahvlit, millest esimesed viis saadi aastal 2008 ja kuues aastal 2011. Hetkel on digitahvli kasutamise võimalus bioloogia, keemia, füüsika, geograafia ja matemaatika klassis ning auditooriumis. ActivStudio tarkvara kasutatakse rohkem, ActivInspire tarkvara kasutatakse vähem. Vanem versioon on ActivStudio ja uuem on ActivInspire. Mõlemad versioonid on kasutatavad sülearvutites paralleelselt. Digitahvlite kasutamine on saanud Paide Gümnaasiumi õpetajate ja õpilaste jaoks igapäevaseks tegevuseks. Soovisin teada saada, mida õpetajad ja õpilased arvavad tahvli ja tema tarkvara kasutamise kohta ning kas digitahvli kasutamisel on häirivaid tegureid. 3
Väärtuskasvatuse olulisuse rõhutamine sellele läbiva teema staatuse andmisega on oluline samm sellesuunaliste arengute toetamiseks. Kuidas saab aineõpetaja ennast kurssi viia väärtuskasvatust puudutavate teemadega? Tartu Ülikoolis tegutsev eetikakeskus on käivitanud eetikaveebi, mis asub aadressil www.eetika.ee. Soovitan eriti tutvuda näiteks eetikakeskuse poolt eelmise aasta detsembris läbi viidud konverentsi materjalidega. Märtsis on ilmumas raamat "Väärtused võimalused ja valikud 21. saj koolis", kus tutvustatakse erinevate koolide väärtuskasvatuslikke kogemusi ja uusi suundi, mis peaksid inspireerima ka teisi koole. Raamatul on nii teoreetiline kui ka praktiline osa. Aineõpetaja saab end tulevikus harida ka täiendkoolituse kaudu vastav täiendkoolitus on kujunemas. Koolitust kokkuleppelises mahus saab iga kool tellida Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Riikliku väärtusprogrammi raames on väljatöötamisel süsteem ülikooli usuteaduskonna ja eetika keskuse
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
võrrandeid), enne kui nad suudavad aru saada üldistest protseduuridest ja nende realiseerimiseks, st konkreetsete probleemide lahendamiseks vajalikke toimingute vahelistest seostest. Ta peab oluliseks, et õpilased mõistaksid ühe või teise õppeaine taotlusi ja otstarvet, st asjaolusid, mis tingisid konkreetse teadusdistsipliini kujunemise vajaduse. See viiski Bruneri arusaamisele, et õppimine peaks toimuma teadusalase uurimisena,( st matemaatika õppimisel kasutataks neid vahendeid , mida rakendavad matemaatikud matemaatika probleemide lahendamisel, ajaloo õppimisel neid meetodeid, mida kasutavad ajaloolased oma uurimistöös jne.) Bruneri järgi on erinevas vanuses ja arenguastmel lastel oma iseloomulikud maailma tajumise viisid. Edukaks õpetamiseks tulekski õppeaine põhimõisted esitada viisil, kuidas lapsed maailma näevad. 33. Väline ja sisemine motivatsioon õpitegevuse liikuma paneva jõuna. Milles seisneb
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
annaabi.ee 
