........................................................................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem
2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega laste õpetamist tavaklassi tingimustes, vaid hariduslikku erivajadust laias mõistes. Et kõik lapsed, kes on haridusest kõrvalejäämise ohus, oleksid kaasatud õppetegevusse." (Pärismaa, 2013, 2.) HEV õppe koordineerimine on õpetajale lisaülesandeks või lisatööks, millega riigi poolt ei
Kui üldiselt, siis muuta õppimine vene gümnaasiumites eestikeelseks. Selle reformi läbirääkimised algasid Mart Laari valitsusajal (1999. Aastal). See oli projekt, kus peaks olema astmeline üleminek. See pidi algama juba 2001. aastal, aga valitsus arvas, et vene koolid ei ole selleks veel valmis. Reformi algus pandi kõrvale kuni 2007. aastani. 2007. aastal pidi igas vene koolis olema vähemalt üks aine riigikeeles. Igal aastal lisandus veel ühe aine õpetamine eesti keeles. Kui kool õpetaks rohkem aineid riigikeeles, siis määrati neile lisarahastamine. 2010. aastaks pidi igas koolis olema 3-4 ainet eesti keeles. Sellest aastast peab vene gümnaasiumis olema 60% ainete õpetamisest riigikeeles. Nagu te võite arvata, siis on see pooleli. Lõplik eesmärk on teha niimoodi, et Eestis poleks ühtegi vene gümnaasiumit. Kuidas valitsus argumenteerib selle reformi vajadust? Põhimõtteliselt annab vaitsus ainult kaks põhjust: 1. Eesti keele teadmiste paranemine 2
Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest.Tuleb kasuks meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma motivatsiooni ning pingetaluvust. (eelk.ee 6.01.2017) Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset tunnet ka hakkamasaamisest. See, kuidas keegi stressiga toime tuleb, sõltub teatud olukordadest, inimese enda võimetest, isikuomadustest ja toimetulekuoskustest. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik Meel’’ lk 17 2009) 4 1.2. EUSTRESS JA DISTRESS Kuigi tavaliselt annavad inimesed kõnepruugis stressile enamjaolt negatiivse tähenduse, siis alati pole see nii. Stress jaotatakse kahte liiki ehk positiivne-eustress ja negatiivne- distress. (mastery.ee 27.01.2017)
2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub. · Edasiminek- õpetajal on paar erinevat varianti, kuidas ta oskab tundi läbi viia. Ootused noore õpeaja kutsealasele kompetentsusele. T.Goodi(1996) järgi 1.aasta Õpetaja kui... · töö korraldaja klassis · õppematerjali esitaja · klassidiskussiooni juht · õpitulemuste hindaja 2.aasta Õpetaja kui... · ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega · iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja · sidepidaja vanematega · õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja 3
madal ühiskondlik staatus tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse kutsetööga seoses huvi puudus elu suurte küsimuste vastu (elu mõte, töö mõte) vähene autonoomia otsuste tegemisel USA, Inglismaa (H. Niemi, 2005) Uusprofessionalism - Niemi Lisaks sellele, et õpetaja on ise oma kutse arendaja, peab ta olema pidevas dialoogis nii kolleegide kui ka teatavate võtmeisikutega. Kool areneb vaid siis, kui õpetajad teevad omavahel koostööd ja on võrgustikusuhetes ka kooli ümbritseva keskkonnaga. Õpetaja peab oma tööd pidevalt hindama ja uuendama, mistõttu õpetajas tuleb näha uurijat ja elukestvat õppijat, kes oma töö edendamise nimel teeb koostööd kolleegide ja teiste partneritega Soome Üliõpilase arenguetapid: varajane idealism ellujäämine raskuste tunnistamine – Mingisuguste asjadega tulen toime
Helle-Mall Kadajas (2005) on oma raamatus „Õppima õppimine ja õppima õpetamine“ sellel teemal pikemalt peatunud. Autori teemavalikut ajendas: teemat on kajastatud meedias, isiklik huvi antud teema kohta, autor on plaaninud minna edasi õppima õpetajaks. Selle töö eesmärgiks on: 1) anda ülevaade õpiharjumuse käsitlusest; 2) välja selgitada 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumused; 3) analüüsida, kuidas mõjutavad õpiharjumused kodutööde tegemist; 4) kui suur on erinevus 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumuste vahel. Hüpotees: 9. klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6. klassi õpilastel. Õpiharjumuste taset hindab autor Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtmega. 30-26 punkti Suurepärased õpiharjumused 26-21 punkti Head õpiharjumused
kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andekate uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Andekad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ja pedagoogidel puuduvad kogemused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel (ibid).
Kõik kommentaarid