Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
motivatsioon, õpimotivatsioon, taheta, õpiks, koolides, arvavad, õppeaine, neilt, kiitma, meeldima, kolmandaks, tõusta, kuuluda, pingutamine, koormav, tüdimus, saavutama, hindeid, hinnet, ebaaus, ainessekes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab
Need on sellised hindamise aspektid, mida ei saa regulerida ametliku käsitlusega, vaid on seotud õpetaja inimesekäsitlusega. (Mis on filosoofiline temaatika omaette.) (lk 12) Hindamissüsteemi hindamiseks on vajalik mõista selle mõjustust ja tõhusust. Seega mõjususe hindamise eelduseks on mõõdetavate ja konkreetsete eesmärkide olemasolu. Tõhusus ehk efektiivus peavad olema paralleelsed hindamisel, et tagada õiglane hindamine koolides. (lk13) Hindamise eesmärgid eesti koolides õigusaktide järgi: - Ada tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut. - Toetada õpilase enesehinnangut ja toetada edasise hariduse valikuid - Innustada ja suunata õpilast õppima. - Suunata õpetaja tegevust õpilase individuaalsele arengu toetamisel. Reaalne on aga ka uurida kas eelnevalt paika pandud hindamise mõjud vastavad praktikale. Sisehindamise protsess peab tagama pideva kooli juhtimise ning õppe- ja kasvatusprotsessi
lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb. Laste õpetamine on loomadega võrreldes tõhusam, sest nede puhul saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest. 8. Programmõpe. Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad. Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemustest
Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui
Samuti oli päris mitmes vastuses kirjas see, et lisaks puudumistele ja hinnetele tuleks vaadata õpilaste suhtumist õppetöösse: vaadata tuleks nende järelevastamas käimise tihedust ja muud. Praegu näritakse vaid hinnete ja puudumiste kallal, aga vastaja meelest tuleks tähelepanu pöörata ka suhtumisele ja kõigele muule. Õpilastele on teema endiselt väga südamelähedane ja väga võimalik, et kui stipendiumi koosolekud on ära olnud ning õpilased toetust ei saa, langeb motivatsioon ja teotahe ning nii palju vaeva enam oma tööde ja tegemistega ei nähta. Võimalik, et stipendiumi jagamise korra peaks üle vaatama ning muudatusi sisse viima. Mõte, et lisaks hinnetele ja puudumistele vaadata ja uurida õpilase motivatsiooni ja suhtumist õppetöösse. Nii saab kindlaks teha need, kes seda tõesti väärivad. 18 8 SUITSETAMINE
teadasaamiseks ning 2) need kelle eesmärgiks on efektse väljundi demonstreerimine, kuid õppimise sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. 4. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Selle rakendamise voorused ja puudused õppetöö kavandamiseks ja läbiviimiseks. (8.2) Õppetundi saab defineerida nii ajalise kestusena kui ka tema õpetamise ühikuna. Õppetund on enamasti koolides 45 min.( see võib varieeruda riigiti v kooliti). Selline õppetöö arvestuslik ühik võimaldab hästi planeerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. Sellel on ka omad puudused: mõnigi kord tuleb õpetajal kasutada teema õpetamiseks mitut ainetundi (1/2 teemast+1/2 teemast+ KT=3 ainetundi) Sellisel juhul oleks õppetööd otstarbekam planeerida mitte õppetundidena vaid teema kui terviku õpetamise protseduurina= õppeühikuna
Õppimine rühmatöö tingimustel aitab alati kaasa kasvatuseesmärkide saavutamisele. Rühmatööna võib korraldada kirjalike materjalide õppimist, õppeotstarbeliste eksperimentide sooritamist ja praktiliste oskuste omandamist. Kõigi nende meetoodiliste süsteemide taotluseks on saavutada õpilaste kooperatiivne õppimine, et rühma kuuluvad õpilased töötaksid kooskõlastatult läbi õppematerjali erinevad osad ja seejärel kasutaksid töö tulemusi ühiselt õppeaine omandamiseks. Rühmatöö võimaldab peale aine õpetamise saavutada ka kasvatuseesmärke, kuid on õpetajale korralduslikult töömahukas. 12. Põhilised õpilaste iseseisva töö liigid ja nõuded tööde andmisel Kodutööde ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. Iseseisvat tööd saab anda õpilastele tunnis, täitmiseks koduülesannetena ja pikemaajaliste ülesannetena klassivälises töös
Impulsiivsed lapsed õpivad küll väliselt aeglasemalt tegema, kuid teevad vigu samapalju, nagu ennegi. Seega tuleb impulssiivsetel lastel õpetada nii tempot maha võtma kui ka arukalt tegutsema – kujundada enese kontrollivõimet. Ülemäärase impulsiivsuse ohjeldamiseks kasutatakse kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodikat (KKMM), mille põhiolemuseks on ülesannete soovitava lahendusviisi demonstreerimine kooliõpilastele ja seejärel neilt õiget tegutsemist suunava sisekõne kujundamine. KKMM aitab muuta õpilaste käitumist eesmärgipärasemaks. Vajaliku käitumisviisi kujundamine algab siis selle demonstreerimisest koos sooritatavate toimingutega kaasneva arutluse verbaliseerimisega – eesti keeles siis oleks see, et laps teeb ja räägib ise, mida ta teeb (ja algul näidatakse seda ette õpetaja poolt). Tegevust ja selle kommenteerimist lastakse õpilastel harjutada seni, kuni nad õpivad suunama oma tegevust sisekõneliselt
nii poisid kui ka tüdrukud. Sellise lähenemisega tahame rõhuda soolisele võrdõiguslikkusele. Me tahame, et poistelt ei nõutaks suuremaid saavutusi kui tüdrukutelt. Kõik inimesed on võrdsed ja kedagi ei tohi kohelda teistega ebavõrdselt. 3.3 Hindamine Hinnetest sõltub väga palju. Hinne peab õpilast motiveerima liikuma. Hea hinne muudab lapse rõõmsaks ja sisendab enesekindlust. Kehaline kasvatus ei peaks olema see õppeaine, kus õpilasi hinnatakse kindlate normide järgi. Kõik õpilased ei ole samade võimetega. Paremaid hindeid saavad ainult need õpilased, kes on kehaliselt paremate võimetega ja halvemaid hindeid need, kes ei ole füüsiliselt nii võimekad. Selline hindamine pärsib nõrgemate õpilaste liikumisharjumuse tekkimist. Nendel kaob motivatsioon pingutada ja ennast arendada ning tahe kehalise kasvatuse tundidest osa võtta. Meie arvates tuleks
Õpetajate teadlik suunamine, õpetaja peab aitama mõista olusid ja motiive(nt kirjanduskangelaste tegevuse analüüs). Reprodutseerimine(kordamin, praktiseerimine) keerukamate oskuste õppimine käib järk- järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus
Kooli stress on see, mis tekitab mingil hetkel liigse koormuse tõttu ja tekitab tahtmise enam mitte kooli minna. Tunne, et sul on koolist täiega kõrini. Kooli päevad muutuvad pikaks ja talumatuks liigse koormuse tagajärg koolis Paha tuju ja väsimus stress, mida tekitab kool ja kui õpilased on stressis õppimise pärast Palju pinget nii õppimisel kui ka õpetajatelt.Kiusamine. kui inimene ei jaksa enam koolis õppida ja motivatsioon kaob See kui tööd kuhjuvad, hinded on halvad ja kõik ajab närvi. stress, mis on tekkinud kooliga seoses nagu aja puudus koduyööde pärast, liigne stress hinnete pärast Koolis käimisest tingitud stress ehk negatiivne suhtumine ja mõtlemisviis koolist ja sellega seonduvast. Kool piinab ja västitab 33 LISA 3 Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Miks peaks sinu arvates koolistressile tähelepanu pöörama
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema.
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega
Panevad õpilased tööle Seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid On huvitatud, pakuvad vaheldust On õiglaselt järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi On sõbralikud, heatahtlikud, räägivad vaikselt ja naljatavalt Õpetaja ootab, et õpilane Suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele Omandaks õppeaine põhivara Rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel Osaleks klassivälistel üritustel Omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi TÖÖ LAPSEVANEMATEGA Õpetaja Näeb last koolis – lapsevanem annab oma kõige kallima vara sinu kätte Tal on omad ootused Võrdleb last varasema arenguga Võrdleb last klassikaaslaste edusammudega Teab, kuidas selles vanuses laps käitub Lapsevanem Näeb last kodus
saavutused tähele panemata, ei julgusta ega innusta teda. Selline suhtumine on aga õpilase arengu surmavaenlane. Kasvatusteoorias peetakse oluliseks positiivse mõjustamise printsiipi. See printsiip nõuab, et me leiaksime õpilastes positiivseid omadusi, arendaksime neid edasi ja püüaksime nende põhjal kasvatada õpilastes teisi positiivseid omadusi. Positiivse mõjustamise printsiibi realiseerimiseks peame õpilast sageli kiitma, usaldama tema kavatsusi ja võimeid, hindama tema väärtusi. Me teeme seda pingutusteta, kui me õpilast armastame. Nii tõstame õpilase eneseaustust ja nõudlikkust enese suhtes. Inimene püüab aga õigustada seda arvamust, mis meil temast on. Kui kõik õpetajad ja õpilased mõtlevad õpilasest head, püüab ta selliseks saada. On väga oluline, et me õpilasi taktitundeliselt kohtleme. Sellega võidame laste armastuse ning austuse ja nad täidavad siis meie korraldusi püüdlikult. Kui
arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside.
Perioodiliselt viiakse sisse ja rakendatakse ka teisi kiusamisvastaseid strateegiaid. Turvaline kool tagab aktiivse ja tegutseva õpikeskkonna. Selline kool tunnustab ja toetab mitmekesisust nii õpetajaskonna kui õpilaste hulgas ning püüdleb kultuuripõhise afektiivse intelligentsi kasvatamise poole, intellektuaalse aktiivsuse ning koostöö ja vastastikuse austuse poole. Sellises keskkonnas saab toimuda nii sotsiaalselt kui ka akadeemiliselt edukas õppimine. Kokkuvõte Kiusamine on koolides järjest enam tähelepanu koguv nähtus. Viimase paarikümne aasta jooksul on seda järjest rohkem uurima hakatud ning avastatud väga palju negatiivseid tagajärgi, mis jäävad kiusamisega seotud inimeste hinge ja ellu väga pikaks ajaks. Kiusatud inimeste vaimne ja füüsiline tervis kannatavad kiusamise tagajärgede all meeletult nad langevad kergemini depressiooni, kannatavad enesetapumõtete ning muu enesehävitusliku all. Noored, keda koolis kiusati ei pruugi kunagi saada tagasi oma
kõrgemad loomad ja inimene õpivad mõjutama oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. 10. Mida tähistab „S“ S-R õppimismudelis? Stiimulit. 11. Tasustamist nimetatakse operantse tingimise puhul ka hüveks. 12. Kui loomad õpivad vaid katse-eksimuse meetodil, siis kujunevad inimestel S-R seosed üldjuhul kiiremini, sest neile saab öelda, millist käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14. Millise sagedusega tasustus stimuleerib kõige paremini S-R õppimist? Piisava keskmise sagedusega, kuid ettearvamatu. 15. Kuidas nimetatakse B .S
ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare jõududes ega suhtunud leebelt õpilastesse, kes näisid kas või pisutki kõigutavat täiskasvanute käitumise juhtimise ja distsipliini teemadel nii koolides kui ülikoolides, kohtasin ma õpetajat, autoriteeti. Küllap andsin avalikult teada, et mul on põhiõigused. Nende õiguste tuumaks oli kelle isa õpetas mind samas keskkoolis, kus ma „selle pildi“ olin maalinud. Jutustasin talle oma soov olla koheldud elementaarse väärikuse ja lugupidamisega; veidral kombel polnud mul maali-episoodist ning tema jagas seda kohaliku ajakirjandusega (ma ei teadnud, et ta mu jutu
ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent akadeemiline mäng ja strateegia ARENGUPROTSESS sotsiaalne
Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest. Suhtumine kuulmislangusesse 4 Sissejuhatus
Mina olen üles kasvanud sel ajal, kui õigused olid juba tekkinud ning pooldan seda, et õpilasi austatakse, kuid samas arvan, et õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut. Nõustun Kristi Leppiku poolt Postimehes kirjutatud artikliga, kus õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole,
viis-kuus tundi). Oma järeldused tehku igaüks ise. Arvan, et õpetaja võimalused koolivägivallaga toime tulla vajavad senisest põhjalikumat diskussiooni. Usun, et iga õige õpetaja teeb kõik selleks, et koolis ei oleks vägivalda. Teiste ühiskonnaliikmete toeta ta seda kahjuks ei suuda. 13 Lisa 3 Õpetaja: Heli Paju "Kas koolivägivald on kuritegu?" Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õpilased saavad oma p
Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus
maksa loota ja ta loobub selle nimel pingutamast. Kui aga õpetaja suudab luua klassis õhkkonna, kus õpilased töötavad õppematerjalidega entusiastlikult tasustuse ootuses, jääb ka õpitu paremini meelde. 9) Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Operantse tingituse rakendamist inimõppimisel ei tohi samastada loomade dresseerimisega. 1. inimesed saavad keelest aru ning neile saab alati seletada, millist käitumist neilt oodatakse; 2. inimesi saab eelnevalt informeerida, milline tasu või hüve kaasneb soovitud käitumisega. Loomade puhul toimib tasustus vaid kogemuse vahendus 10) Programmõpe. Õppematerjal jaotatakse väiksemateks annusteks. Materjali omandamine toimub nende annuste järkjärgulise õppimisega. Iga õppematerjali annuse omandamise järel kontrollitakse selle valdamist ja vajadusel lastakse õpilasel see uuesti õppida. Ka kõige
Tagasiside aitab luua seoseid harjutuse sooritamisel saadud parameetrite ja lõpptulemuse vahel. Positiivsel tagasisidel on osa õpilaste motivatsiooni väljakujunemisele. Negatiivne ja kriitiline kahanda soovi harjutada. Tagasiside 3 otstarvet: toimib kui juht; aitab luua seoseid parameetrite ja lõpptulemuste vahel; võib toimida motiveerivalt. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime. 8. Tagasiside liigid (sisemised, välised, verbaalsed, mitteverbaalsed) 1) Sisemine tagasiside võetakse vastu proprioretseptoritega (keha saab teavet asukoha ja selle muutmise kohta lihaste, kõõluste, liigeste ja tasakaaluelundite kaudu). Õppija saab teabe liigutuse tunnetamise kaudu, õpetaja peab sellele tähelepanu juhtima.
(küsimuse 6 esimesest kolmest vastusevariandist ühe märkinud inimeste protsent). 60% 50% 40% Tüdrukud 30% Poisid 20% 10% 0% 5 8 11 Klass Joonis 8. Õpilaste hulk, kes arvavad, et raamatu lugemine pole tingimata vajalik, piisab sisukokkuvõttest Diagramm näitab selgelt, et nooremate klasside õpilaste suhtumine kohustuslikku kirjandusse on kohusetundlik, kuid üle poole 11. klasside poistest on arvamusel, et sisukokkuvõtted on raamatutega samaväärsed. Samas vanuses tüdrukute seas on olukord parem, kuid siiski suhtub ligi viiendik kohustuslikku kirjandusse kergekäeliselt. Peaaegu mitte ükski õpilane ei märkinud
emotsionaalset poolt, kui laps meeletult jumaldab vastupidavus spordiala aga kehal puuduvad eelsoodumused siis ma leian, et talle võib selgelt ära rääkida selle süsteemi aga valik peab jääma temale ja tema emotsioonidele. Eesti sugusel väikesel riigil on tähtis, et iga talent oleks töökas. Me ei saa endale lubada, et talendi lähevad raisku sellepärast, et nad tööd ei tee. Kahjuks noored arvavad, et kui neil tulevad asjad treeningul hästi välja siis ongi edaspidi võimalik teha mitte maksimaalse sooritusega ja saavutada ikka edu. Sellepärast leian ma, et tugevamad lapsed tuleks treeniggrupist tõsta edasi vanematega lastega kokku, et nad peaksid alati anda endast parima soorituse. On ära tõestatud, et töö ületab alati talendikuse, ainult talendikuse pealt ei jõua kahjuks kaugele, kui puudub suutlikus teha tööd. Samas ei taga ka meeletu töö alati tulemust.
inimestevahelised suhted. Nad on avatud ja tunnetavad hästi reegleid. 6 Intrapersonaalne andekus väljendub võimes mõista iseennast, olla teadlik oma nõrkadest ja tugevatest külgedest ning aduda tundeid. Juba lapsena kipuvad sellised lapsed olema enesekesksed, see ongi üks esimesi tunnusjooni. Hiljem oskavad nad seada endale kindlaid eesmärke ning neid ka saavutada. Neil on tugev motivatsioon, hea eneseanalüüsi- ja planeerimisoskus. Tunnevad hästi peenemaidki tundenüansse ning tahavad eristuda massist. Naturalistlik andekus on suunatud väljapoole ja tähendab võimet eristada elusobjekte. Juba varases eas tunnevad lapsed sügavat huvi loomade, lindude, taimede, putukate ja kivimite vastu. Nad alustavad varakult kollektsioneerimist, jälgivad ning analüüsivad loomade käitumist. Kuidas veel andekust ära tunda:
Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks
klas suudab kivikujuna püsida 2 minutit ja et te usute, et nemad peavad vastu kolm minutit. Kindlasti, et lapsed tahavad noorematest lastest parem olla! 6. Põrgulik klass Juhtub, et mõni klass muutub erakordselt raskesti koheldavaks ja võib ka vahel tunduda, et klass on iga päev otse põrgust pärit. Põhjused võivad olla erinevad. See võib olla kogu kooliga seotud käitumisprobleem. Lapsed näevad, kuidas teised klassid pääsevad halvasti käitudes karistamatult ning arvavad seetõttu, et ka nemad võivad niimoodi käituda. Autor pakub selles situatsioonis püüa teha oma klassit hea käitumise koht. Minu meelest, kui koolis puuduvad üldised käitumisreeglid, siis võib proovida luua oma isiklikke käitumisreegleid. Teiseks põhjuseks võib olla õppeainega seotud probleem. Ma arvan, et kui põhjus on selles, et õpilased ei ole huvitatud õppeaines, siis oleks hea uurida, mis lapsi tõeliselt motiveerib,
annaabi.ee 
