Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas tõsta kooliõpilase õpimotivatsiooni?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
motivatsioon, tunnid, õpimotivatsioon, suurenda, hommikul, tundides, nendest, voodist, ajada, väsinud, sunnib, oota, huvist, tagajärgedele, saavutuste, hinnet, juttu, mängima, kuulama, teemadel, toimumist, geograafias, filme, lugedes, tunnitööd, piisab, ühesugused, õpikeskond, tarku, halvem, hakkad, ületama, suurendamiseks, tuim, tuupimineVõhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda
6.Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad kooli ajaloos ja nende tõhusus. S.Ohlssoni soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks. Kooli ajaloos on lugematuid kordi püütud leida meetodeid õpilaste üldiste mõtlemisoskuste efektiivseks arendamiseks. Tuntumateks katseteks on formaaldistsipliinide õpetamine, loogikakursuse lülitamine üldhariduskoolide õppekavasse ja kriitilise ning loomingulise mõtlemise rõhutamine erinevate õppeainete raames. S. OHLSSONI arvates pole ükski nendest strateegiatest andnud silmnähtavaid tulemusi põhjusel, et neis ei peeta kinni inimmõtlemise põhiloogikast.Õpilase mõtlemisoskus ei üldistu, kui tal pole võimalik neid seostada oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ega hüpoteetilisheuristliku mõtlemisega. Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale.
’’ Stress koolist Koolist tingitud stress (ülekoormus, palju kodutöid, pikad koolipäevad) Stress koolist, mis on tekkinud ülemõtlemise, üleõppimise ja ületegemise tagajärjel. Kooli tõttu tekkinud psühholoogiline seisund, mis kooliga kaasneb. Stress, mis on põhjustanud kool - pikad koolipäevad, palju kodutöid, vähe aega, ärevus enne kontrolltöid jne Kui ollakse pinges ning pidevalt väsinud Kui õppimine kuhjub üle pea, tãhtajad vilgutavad punaseid tulesid, hinded kukuvad, sa tunned et sa enam ei taha, ei jõua ja ei viitsi. Koolist tulenevate probleemide tõttu depressiooni või ärevusse sattumine. Kooliga seonduv masendus. Koolist tekkinud stress, mis segab sind igapäeva elus ja sa üritad sellega hakkama saada, aga sa sisimas tead, et see on kasutu üritus ja hoiad end sõprade pärast enesetapust..
saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 18. Õpimotivatsiooni mõiste ja kaasaegsed suundumused õpimotivatsiooni käsitlemisel Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid
Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui
korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9. Kuidas kujuneb õpimotivatsioon atributsiooniteooria positsioonidelt vaadelduna? Kuidas mõjutavad õpilaste atributsioonid nende õppimist ja mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi.
kirjutamis- ja lugemisraskuste puhul ning lastele ja õpilastele, kes vajavad kõneravi. Meie koolis ei ole võimalik kasutada logopeedi teenust igapäevaselt. Kõneravi tunde annab kooli eripedagoog, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Korra õppeaastas kasutame maakonna õppenõustamiskeskuse logopeedi teenust, et saada kinnitust spetsialistilt, kas tegevus on õige ning milliste tulemusteni tuleks õppeaasta lõpuks jõuda. Sellised eesmärgid seatakse juba sügisel. Tunnid toimuvad üldjuhul õppetöö ajal, st, et kokkulepe on eesti keele õpetajaga, kelle tunnist õpilane saab minna logopeedi juurde. Siin toimib tõesti väga hästi kahe õpetajavaheline koostöö, mille eesmärgiks on aidata last. Õpiabirühm see on abiks õpiraskustega õpilastele. Meie koolis on igas klassis õpilasi, kes osalevad õpiabi rühma töös ja sinna on nad asunud üldjuhul aineõpetajate
Õpetajate teadlik suunamine, õpetaja peab aitama mõista olusid ja motiive(nt kirjanduskangelaste tegevuse analüüs). Reprodutseerimine(kordamin, praktiseerimine) keerukamate oskuste õppimine käib järk- järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus
See konventeeritakse standardtulemuseks, kus vastava vanusegrupi representatiivse valimi keskmisele omistatakse väärtus 100 ja standardhälbeks (SH) 15 punkti. Standardhälve iseloomustab IQ hajuvust valimi keskmise suhtes. Intelligentsuse testimise tulemusi interpreteeritakse matemaatilise statistika vahenditega. IQ väljendamine standardhälbe ühikutes võimaldab võrrelda testimise tulemusi vanusegrupiti. C. Spearmani ja L. Thurstoni intelligentsuse mudelid ning nendest tulenevad järeldused int.testide koostamiseks. Üheks esimeseks intelligentsusmudeliks sai SPEARMANI üldfaktori (g-faktori) ja erifaktorite (s-faktorite) teooria ehk kahefaktoriline intelligentsusmudel. Üldfaktor – inimese võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega
arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside.
seitse aastat juhatas elle kivisoo. Noortemate õpilaste näiteringidest esines väga kenasti Tapa I Keskooli oma, kus 4.-6. klassi õpilased mängisid vabalt ja loomulikult. Täna naevad seda originaalset etendust rajooni õpilasolümpiaadide võitjad. Tapa 1. Keskoolsaavutas noorema astme kollektiivide seal Eestis teise koha. Kunstiõpetus meie koolis on toimunud nende väheste kooliprogrammis ettenähtud kunstiõpetuse tundide kaudu. Palju aastaid olid tunnid ainult 1.-6. klassini 1 tund nädalas ja kusntiküps see õpilane pidigi siis olema. Preagu on õnneks üks kuntstiõpetuse tund nädalas põhikooli lõpuni ja kunstiajalugu gümnaasiumi igas klassis 1 tund nädalas. Lisaks sellele on juba aastaid tegutsenud ja kunstiring asjahuvilistele, olgugi et vaid 1-2 tunniga nädalas. Õpetamise eesmärgiks on loovuse arendamine, tundekasvatus ja võimalikult erinevate tehikate õppimine. Ringis
vastamas käib. Kas väljapakutud ajad sobivad teile? Vastustest võib järeldada, et õpetajate väljapakutud ajad on õpilastele siiski meeltmööda. Põhjus, miks ajad ka sobivad, võib seisneda selles, et õpetajad lubavad tegemata töid tundide ajal teha, mis on õpilastele (eriti kooli kõrval tööl käivatele) mugavaks lahenduseks. Erinevalt teistest koolidest, saab järele vastama tulla ka hommikul enne tunde, mis on jällegi heaks lahenduseks siis kui õhtul enam ei õpetajal ega õpilasel aega pole, et kohtuda. Ka konsultatsioonid on mõni õpetaja lükanud enne tundide algust jäävale ajale, kus õpilasele kiiresti teema selgeks teha. Töid järele vastamas käivad keskkoolijärgsed õpilased üsna vähe. Vastanute seas oli inimesi, kes ütlesid, et kogu õppeaja jooksul on vaid korra töö järele teinud. Üldiselt vastati, et
Üksikute toimingute meeldejätmiseks võib kasutada mitmesuguseid mnemotehnilisi võtteid. 3) Reprodutseerimine. Keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. 4) Motivatsioon. Mudeli jäldimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus (1986). Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 5. Mis on olulisemaks subjektiivseks tingimuseks, et kunagi meelde jäetud käitumismall rakenduks? Käitumismalli õige tasustamine
Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge? kandma...“
ka seitse. Klassis õppis umbes 18-20, koolis aga 126-140 õpilast. Kirjutati sulepeaga vihikutesse. Istuti paarikaupa klapplaudade taga. Istumiseks olid seljatugedega pingid. Koolis oli ka võimalik süüa sooja toitu. Söök oli riigi poolt. Peamiseks söögiks oli kapsasupp ja piim. See pandi väikestesse plekkkaussidesse. Õpetajateks olid naised. Nad olid mõistvad ja head ning nurka pandi harva. Lapsed ei seganud tunde. Õppeained olid igavad, sest nendest ei saadud aru. Kuna minu vanaema ümbritsesid venelased, oskab ta seda keelt perfektselt. Vahetunnid kestsid 10 minutit. Tegevusi oli mitmeid: kes mängis, kes jooksis, aga keegi kunagi ei suitsetanud. 5 Koolis peeti mitmeid üritusi. Kõige mõnusamad olid nääripeod. Siis anti kingitusi ja kõigil oli lõbus olla. Pakid tehti riigi poolt. Tavaliselt kingiti kindaid ja sulepäid. Kõik võtsid üritustest osa
see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte,
kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on:
nad iseseisvalt toime ei tule, aga nad saavad aru selle lahendamise vajadusest. Siis antaksegi neile uued teadmised selle lahendamiseks). 13. Materjali sõnalise esitamise meetodid matemaatikas. Suulised meetodid õpetaja jutustus, selgitus, vestlus + Trükitud meetodid. See võimaldab anda teadmisi kindlast nõutavast süsteemist. See võimaldab arvestada tehnikast tulenevate muudatustega. LÕ-s on suulise meetodi abil üle saada nendest lünkadest, mida õpikutes olla võivad ja millest lapsed aru ei saa. Suulise esitamise miinuseks on see, et see nõuab väga suurt pingutust. Sa pead kogu aeg kuulama ja pole millelegi toetuda. Õpetaja peab arvestama lapse taju ja tähelepanu tasemega. Lapsed on erineva tasemega, seega mõni on juba väsinud ja ei jaksa enam kuulata jms. Õpetaja peab jälgima klassi ja vaatama, kas info esitamise tempo on õige kiirusega ja et 75% oleks haaratud tegevusest.
põhimõtted: · aeglasem kõne; · lihtsamate sõnade kasutamine; · küsimuste ja selgituste kordamine; · näitlemine, kehakeele kasutamine; · täiendavate selgituste andmine. Õpetajad peavad oskama oma tööd analüüsida ning kõikide tegevuste juures peavad olema keelelised eesmärgid. Laste kõne arendades on õpetaja eesmärk: · puhas hääldamine, · väljenduse selgus, Kuna väikesel lapsel puudub veel teadlik motivatsioon õppida teist keelt, on oluline, et õpetaja keskenduks sellele, kuidas lapsi motiveerida. Väga tähtis on, et lastele meeldiks kõik, mida nad õpivad, sealhulgas ka teine keel. Rutiintegevustega omandatakse tähtis sõnavara. Päeval on oluline teha rohkem rutiintegevusi ja nendega rohkem keelt seostada, see tagab lastele kindlustunde. Nad teavad täpselt, mis järgneb millele ja see on nende jaoks turvaline. Õpetaja ülesanne on toetada ja tuge pakkuda, aga siiski jääma nõudlikuks
alapeatükkidena seetõttu, et neid oleks võimalik töö sisukorra abil kiiresti leida. Uurimistöö referatiivses osas käsitlen erinevaid digitahvlite liike ning võrdlen ja toon välja erinevate digitahvlite omadused. Töös pööran tähelepanu firma Promethean digitahvlitele, kuna neid tahvleid kasutatakse Paide Gümnaasiumis. 1. Digitahvlite liigid Digitahvleid on mitmeid erinevaid liike, nad kõik töötavad erinevatel põhimõtetel ning kõigil tahvlitel on omad plussid ja miinused, nendest saab lugeda järgnevatest alapeatükkidest. 1.1 Infrapuna seadmed Infrapuna tehnoloogial põhinevad interaktiivsed seadmed koosnevad vastuvõtjatest, mis paiknevad tavaliselt tahvli servas või nurgas ja spetsiaalsetest signaali edastavatest pliiatsitest. Räägitakse seadmetest, mitte tahvlitest, kuna antud tehnoloogial põhinevaid tooteid esineb ka lihtsustatud mobiilsel kujul, millisel juhul vastuvõtja kinnitatakse tavalise valgetahvli nurka. (Dateli veebileht)
ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent akadeemiline mäng ja strateegia ARENGUPROTSESS sotsiaalne
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda.
.................................................................................................. Õpilase uurimustöö ülesehitus koosneb järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte, sh enesehinnang kasutatud kirjanduse loetelu lisad (vajadusel) Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. ............................................................................................................ Vt LISA 1 Sirje Nootre. Lühiuurimus Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust,
inimestevahelised suhted. Nad on avatud ja tunnetavad hästi reegleid. 6 Intrapersonaalne andekus väljendub võimes mõista iseennast, olla teadlik oma nõrkadest ja tugevatest külgedest ning aduda tundeid. Juba lapsena kipuvad sellised lapsed olema enesekesksed, see ongi üks esimesi tunnusjooni. Hiljem oskavad nad seada endale kindlaid eesmärke ning neid ka saavutada. Neil on tugev motivatsioon, hea eneseanalüüsi- ja planeerimisoskus. Tunnevad hästi peenemaidki tundenüansse ning tahavad eristuda massist. Naturalistlik andekus on suunatud väljapoole ja tähendab võimet eristada elusobjekte. Juba varases eas tunnevad lapsed sügavat huvi loomade, lindude, taimede, putukate ja kivimite vastu. Nad alustavad varakult kollektsioneerimist, jälgivad ning analüüsivad loomade käitumist. Kuidas veel andekust ära tunda:
vasakukäeliste õpilaste õpetamisel tehnoloogiavaldkonna ainetes Võrumaa näitel" ning Tallinna Ülikooli uurimistöö ,,Peculiarities of left-handed children`s success at school". Lisaks sellele on läbi töötatud eripedagoog-logopeed Pilvi Kula artikleid. Teemast laiema ülevaate saamiseks on kasutatud ka meelelahutuslikuma sisuga artikleid. Läbi plaaniti viia küsitlus kolmes eri kooliastmes: alg-, põhi- ning keskkool. Kõigist nendest kooliastmetest kavatseti kaasata üks lend. Küsitlus otsustati läbi viia selleks, et teada saada olukorrast Viimsi Keskkooli vasakukäeliste hulgas. Saadud andmete põhjal järeldati, kas olukord võrreldes uurimistöö autori kooliaja ja kogemustega on muutunud. Seejärel intervjueeriti Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakast ning klassiõpetajaid. Nende öeldu kinnitas antud töös käsitletud teooriat ning lisas mõningaid uusi mõtteid.
vajadustest, ühiskonnareeglid ei lähe korda, lähtutakse karistuse vältimisest ja soovib saada hüvitist. Kaks haru: Naiivne moraalne realism kui keegi ei näe, siis pole olnud, allutakse autoriteetitele, püütakse teistele kahju mitte teha, hirmutamine ei ole vajalik, laps peab õppima, et tegevustel on tagajärjed Pragmaatiline kõlbelisus tasu reeglite täitsmise või kuulekuse eest, soov saada maksimaalset tasu, hakatakse aru saama, et igalühel on omad huvid ja nendest huvidest ka lähtutakse, oluline on õigluse mõiste kõiki tuleb kohelda võrdselt 2. Konventsionaalne moraal saavutavad enamik noorukid ja täiskasvanud; indiviid mõtleb, mis on õige ja kohandab end ühiskonnareeglitega, oluline on see, et inimene käitub moraalselt ja tahab teistele meeldida. Harud: Teisi arvestav moraal/ hea lapse moraalsus soov teistele meeldida, kiita saamine, on oluline
hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi
õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud.
alla? situatsioone. -Milliseid sarnasusi on Eda ja Ines eluviisi teie eluviisiga? 3 min Õpetaja loeb teksti (Lisa 1. Õpik 2.2) Kuulavad õpetajat, pärast Õpik 2.2 Arutlus -Mida esimene poiss teeb valesti? analüüsivad teksti ja -Kes nendest sööb tervislikult? vastavad õpetaja -Mida on vaja süüa, et olla terve? küsimustele. Saavad aru, et -Millest teie arvates me täna hakkame rääkida? tunni teema on seotud tervislik toitumisega. 10 min II ÕPPIMINE Loeng
Väljenda oma ootusi õpilaste käitumisele ning pane paika klassi reeglid. Kaasa õpilasi reeglite väljatöö- tamisse, arutades nendega, millises klassis nad tahaksid käia ja kuidas nad saaksid positiivse õpikeskkonna loomisele kaasa aidata. Samuti räägi läbi tagajärjed, mis kaasnevad reeglitest mittekinnipidamisega. Ole reeglite elluviimisel järjepidev. Kui lapsed on teadlikud reeglitest ja nende rikkumise tagajärgedest, siis on neil lihtsam nendest kinni pidada. (Lasteombudsman, 2014) 8. Õpeta õpilastele, kuidas probleeme lahendada. Probleemid ja konfliktid on inimeste igapäevaelu loomulik osa ja ei tähenda alati negatiivset. Paraku võib oskamatu konfliktide lahendamine viia tõsisemate probleemideni, sh kiusamiseni. Sageli ei ole õpilaste oskused probleemide lahendamiseks piisavad. Seetõttu on loomulik, et õpetajal tuleb neid oskusi õpetada. (Lasteombudsman, 2014) 9. Vii ennast kiusamise teemaga kurssi
oma uudishimu, võrrelda oma maailmanägemist arhitektiks, luuletajaks, heliloojaks, õpetajaks. õpetaja ja kaaslaste arusaamadega, See ongi mõtlemise koht just uurida, avastada ja luua. koolile. Kui lapsel pole kodus loovusele Oma loovate jõudude tajumine ja kasutamine innustavat keskkonda, peaks see olema annab õpilase ning ka õpetaja koolis: huvitavad, loovust ergutavad tunnid, elule palju sügavama tähenduse kui põnevad aineringid, aktiivne tegelemine 5 kunsti ja muusikaga jne. kollektiivi paneb kokku just see, kes Mõttekaaslus näeb ära, millisel kooslusel on suur loominguline Teise loovust soodustava tingimusena potentsiaal. Loomingulises
lähtekohti kunstiteose teemade, tehnikate, lahendusvõimaluste jne kohta. Praktilise töö eesmärk kirjeldatakse praktilise tööga seonduvaid eesmärke, -lahendusvariante, - võimalusi jne. Tööprotsess praktilise töö tegemiseks vajalikud materjalid, - tööetapid, tööprotsessi käigus üleskerkinud probleemid ja lahendused jne. Kokkuvõte enesekriitiline hinnang praktilise töö teostamise protsessist, juhendaja soovitused ja nendest kinnipidamine, abistavate infoallikate tugi praktilise töö teostamiseks, oodatav tulemus ning hinnang oma tööle (sellesse teoreetilisse ossa lisatud ka juhendajapoolne kirjalik hinnang praktilisele tööle). Rezümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia
annaabi.ee 
