Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klas, sanktsioon, klassil, sanktsiooni, sanktsioonid, kõigepealt, põnev, halvast, taktika, atmosfäär, lastes, tundide, tunnist, vaikselt, tunnevad, paluda, vastasseisu, istuda, situatsioonides, klassid, tunnid, õpetajaroll, signaal, pakutud, hakkasin, tundides, käitumisreeglid, niimoodi, prügikasti, istusid, hajumine, kipub, korrata, proovinkonfliktile. Ma paluksin õpilaselt rääkida olukorrast pärast tundi ja ei sega kaaslaste tööd. Nelja silma all räägiks ausalt oma arvamust situatsioonist ja kuulaks õpilase pretensioone, lõppuks pakkuks koos leida lahendust, mis rahuldaks meid mõlemat. Muidugi ebakorralik 1 käitumine nõuab märkamist ja karistamist, kuid sanktsioonid ei pea olla üleliigsed ja kindlasti tuleb seletada, mille eest õpilane saab karistust. Ma arvan, et inimlik suhtlemine mõjub paremini kui autokraatne agressiivsus ja et õpilase arvamusega tuleb arvestada. Nii ta näeb õpetajas inimest, kellega võib arutleda probleeme, seega ei ole põhjust tülitsemiseks. Kui tegemist klassiga, kus ma olen õpetanud juba aastaid ja tean õpilaste iseloomu, ja konfliktis osaleb terve õpilaste rühm, siis võiks organiseerida diskussiooni, et arutleda,
Mina arvan, et seda on lihtne lahendada. Kõike ei pea õppima ainult õpikute ja töövihikute abil. Õpilased ja ka õpetaja vajavad vaheldust ning seega võtaksin appi teisigi võtteid. Näiteks kasutaksin huvitavaid tekste erinevate näitlejate elulugudest, muusikavideote tegemistest, äärmiselt ohtlikest looduskatastroofidest või naljakatest loomadest. Samuti näitaksin harivaid videosid ja lühifilme ning kindlasti aitaks naeratamine. 9. OLUKORD – KUI SANKTSIOONID EI TOIMI Selles olukorras nõustun Susan Cowley´ga, et sanktsioonid ei ole ainuke viis lastega hakkama saamiseks. Mulle tundub, et erinevate sanktsioonide kasutamine ei ole väga tõhus, eriti kui kasutada neid absoluutselt iga olukorra lahendamiseks. See ei jätaks minust professionaalset muljet. On teisigi häid võimalusi õpilaste distsiplineerimiseks. Esiteks, nagu ka eelnevalt mainitud, jään ma endale kindlaks ega lase õpilastel tundi juhtida
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
· töö on halvasti organiseeritud Tagasiside lapsevanematelt · mida vanemad koolist mõtlevad · ettepanekud koolielu parandamiseks · seisukohad lapse arengu osas · ootused koolile ja õpetajale · millega ollakse väga rahul · mida laps teeb kodus väga hästi ja meelsasti pgr. 11,12,13,14 RÕK-is lapsevanema kohta Õpetaja kutse-eetika · õpetaja kutse-eetikasse kuuluvad kasvatuse, õpetamise ja suunamise küsimused õigest ja valest, heast ja halvast, heast ja õnnelikust elust ja seda puudutavatest otsustest · Eetiliste probleemide üle juureldakse eri kutsealadel erinevalt. Mida enam iseseisvaid valikuid ja võimu ameti juurde kuulub, seda eetiliselt tundlikuma ametiga on tegemist. · Paljudes ametites hinnatakse tööd tihti soorituse või tulemuse alusel, aga õpetaja ei saa pelgalt hinnata tulemuste alusel; viis, kuidas need tulemused saavutati on samavõrd tähtis
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(2) Nagu ka uudist
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
Õpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida
PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL Referaat SISUKORD PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL .......1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD........................................................................................... 4 1. Akadeemiline juhendamine.................................................................................................5 1.1. Tunni tutvustamine...................................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine.........................................................................................................7 2. Käitumuslik sekkumi
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpet
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rang
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Kasvatamine. Korra loomine ja hoidmine klassis (Distsipliin klassis) Distsipliin mis see on? · Karistamine, korralikult ja vaikselt pingis istumine ..... · ENE: sotsiaalse süsteemi liikmete kohustuslik korrahoidmine, mis vastab ühiskonna moraali- ja õigusnormidele või mingi organisatsiooni nõudeile · Koolidistsipliin on seotud ühiskonna moraali ja väärtustega, lisaks (eelkõige) aga koolis kehtestatud normide ja nõuetega Distsipliin koolis · Juhendamise või õpetamise viisid, mida kasutatakse, et õpetada lastele enesedistsipliini · Käitumisprobleemide lahendamisele suunatud (õpetaja, ....) tegevused Distsiplineerimise eesmärgid · Arendada õpilaste enesekontrolli ja enesedistsipliini · Tagada õpilastele turvatunne · Võimaldada lastel töötada · Tõsta õpilaste enesehinnangut · Arendada positiivset mina-kontseptsiooni · Julgustada õpilasi oma tegude eest vastutama · Julgus
suuremaid muresid ja probleeme, kui sellised muutused. Me ei vaja hetkel muutusi, mida me põhjendada ei suuda, mille kasutegur on meile tänaseks päevaks arusaamatu. Muretsegem pigem laste tuleviku pärast – kust tuleb meile edaspidi uus ja haritud, kvalifitseeritud tööjõud alusharidusse, kes alushariduse kõrget latti hoiab. Üheksakuuselt lasteaeda igailmaga õue (Õpetajate Leht 10.10 2014 M.Kirsipuu) Loetud artikkel tekitas minus vastakaid arvamusi. Põnev oli lugeda Eesti ja Soome alushariduse erinevusi kuid samas tekitas artikkel ka palju küsimusi.Kas lapse 9-kuuselt lasteaeda viimine on ikka õige? Räägime ju pidevalt, et lapse jaoks tuleb leida aega.Väike laps vajab eritiema toetust ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks. Artiklis mainitakse, et õues käiakse iga ilmaga – ka vihmaga
end ise eletada; keegi ei toohiks oma saatuse suhtes passiivseks jööda. Rousseau mõjutas palju, tema ideede edasiviija saransuseks inimloomuse tähtsustamine. Pestalozzi arvates üksnes loomusest ei piisa, vajalik on eesmärgipärane kasvatus, mis peab keskenduma inimlikkusele. Kõlbluskasvatusele ja tööharjumusele pannakse alus perekonnas. Et lapsi kasvatda, tuleb õpetada kõigepealt laste vanemaid. Pestalozzi kirjutas lastevanematele raamatuid. Oluline muutus lähenemises ja pedagoogika käsitluses. Rõhutas, et kõik on võimelised õppima, olenemata seisusest. Ümbritsev maailm on lapsele mõistetav perekonna kaudu. ,,Maailma muudab õnnelikuks haritud inimsus." Pestalozzi inimloomusest: Inimese loomuse tõeline eesmärk on inimlikkus ja selle saavutamiseks on kaasinimeste mõju nimetas seda
2. lapse muusika ja laulu vastu huvi äratamine ning lastelaulude tundmine. 5 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID 6 NÄDALAPLAAN Tervislike eluviiside kujundamine eelkooli eas läbi muusika ja lastelaulude. Igal nädalapäeval on kindel tervise teema, mis viiakse läbi lastelaulude kaudu: Esmaspäev- ,,Sööme terveks!'' Arutletakse lastega kõigepealt nädala teemal- muusika ja laulmise vajalikkusest ning ka tervislikkusest. Seejärel arutletakse, millised toidud on tervislikud ning tehakse teemakohaseid mänge. Lauldakse erinevaid lastelaule, mis on seostatud tervisliku toitumise teemaga. Teisipäev- ,,Liigume terveks!'' Arutletakse lastega liikumise ja sportimise vajalikkusest ja tervislikkusest. Mängitakse lastelauludest koostatud liikumismänge ja liikumisega seonduvaid tegevusi. Kolmapäev- ,,Puhas on tervem
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
- Isikupsühholoogiast lähtuvalt, sel juhul vaadeldakse kiusaja ja kiusatu erinevaid omadusi: kiusajad on agressiivsed ja kiusatud taas ebapopulaarsed, abitud ja erandlikud - Grupidünaamiliselt, sel juhul vaadeldakse erinevaid rolle klassis - Kollektiivselt, sel juhul pööratakse tähelepanu kooli toimimisviisidele, mis moodustavad raamid laste interaktsioonile ja vastastikustele suhetele. Sel juhul on vaatluse objektiks kooli normid, atmosfäär ja tegevuskultuur. (Tallinn, Koolikiusamine) Sagedamini kiusatakse neid kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised 7 on rikkamad kui teised on lihtsalt teistest erinevad (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Tundma rõõmu enda treenimisest ja olema valmis seda iseseisvalt tegema. Rõhku on pandud meeskonnatööle ja austusele kaaslaste vastu. Koolis kogetud liikumisrõõm peaks tekitama lastes huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu ning innustama neid nendest osa võtma. Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK) 1.2 Õppetegevus Praegu on igal klassil ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi ühes nädalas. Tund kestab 45 minutit. Meie arvates on 45 minutit ühe kehalise kasvatuse tunni jaoks liiga vähe. Õpilased ei saa ennast selle aja sees korralikult välja elatud. Tunni alguses joostakse ja tehakse erinevaid soojendusharjutusi. Tunni teises pooles tehakse vajaduse korral ära hindelisi ülesandeid või mängitakse erinevaid mänge, kui aega üle jääb. Hindele vastatakse kaugushüpet, kõrgushüpet, palliviset, võimlemiskavasid ja
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade
Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis. Jaanika Tuisk Globaliseerumisprotsessi käigus kaovad piirid, mis eraldavad erinevate rahvaste kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist. Tänaseni on Eesti
Õpikeskkonna ülesehitus Alati, kui laps klassi siseneb, peab ta end tundma teretulnuna. Klassiruum on lapsekeskne ja värvirikas. On oluline, et ruum oleks arusaadavalt õpifunktsionaalne, kuid samas peab õpikeskkonnast õhkuma ka rõõmu ja mängulisust. Oma klassi tood sa kõigepealt kohale ennast, enda huvid ja selle, kuidas sa mõistad lapsi. Hiljem, kui oled lastega tutvunud, tekib ruum sinust ja lastest. Lapsel on lasteaeda minna palju kergem, kui talle meeldib keskkond, kuhu ta läheb. See on ikkagi koht, kus koolieelne veedab suurema osa oma päevast. Oluline on tekitada usaldust ka lastevanemates teadmist, et nende laps on turvalises kohas. Oma klassi tood sa nii või teisiti kaasa iseenda. Ja alguses on see normaalne, et klassist
konkreetsete olude ja suhetega, see on mõeldud õpilaste abistamiseks. Koolieelikute puhul ei saa rakendada esimese faasi kolme esimest sammu. Gordoni konfliktide lahendamise metoodika on välja töötatud õpetajatele konfliktide lahendamise oskuste arendamise metoodika, mida ta ise nimetab õpetajate efektiivsuse treeninguks. Metoodika ise kujutab õpetaja ja õpilase kahepoolse lepingu sõlmimist, mille järgi kõigepealt tuleb ära määratleda õpetaja probleemid, õpilase probleemid ja mõlemat osapoolt puudutavad probleemid. Mida efektiivsemalt töötab õpetaja, seda vähem on probleeme. Hea soovitus Gordoni poolt, mida peaks arvestama ka lasteaia õpetajad on: lasta lapsel oma mured hingelt ära rääkida, kuulata ta lõpuni. Aktiivse kuulamise metoodikat kasutades võib saada häid ja tulemusrikkaid saavutusi.
Õppe- ja kasvatustegevus on tihedalt seotud rahvakalendri tähtpäevade tähistamise ja lastele tutvustamisega. Teiste rahvuste kultuuride eripäraga arvestamisele pannakse alus lasteaias. Lasteaia kasvukeskkonna parendamine(Teema VI) Analüüs Lasteaiasse vastuvõtt Minu arvamus on see, et Eestis on laste lasteaedadesse äraandmise vanusega kõik korras, ja ei pea muutusi korraldama. Mina ei annaks last lasteaiasse liiga vara, sest laps peab kõigepealt kodukeskkonnaga kohanema, tulevikus kasvatusega seoses. Vanemad peavad ise hoolitsema oma lapse eest, eriti kui ta nii väike on. Samuti on kõik seotud tasulise emapuhkusega, mis eestis on 20 nädalat ja inglismaal vaid 12. Töö taimedega Mina ei mäleta kuidas ma kaevaks, istutaks ja üldse tegeleks taimega lasteaias. Kuid oleks väga kasulik, sest laps peab olema teadlik sellest mis on töö ja hoolitus. Minuga vanemad alati tegelesid
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetaj
annaabi.ee 
