Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peatüki, psühhiaatri, türannid, vastustest, kõlama, olukordades, õpiraskuste, teistsugune, õpiabi, seletusi, vastutustundlik, herbert, vigade, nõudmineuus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed  on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule
mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67) Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt, et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha. Mehed aga on sündinud teadmisega, et töö tähendab ainult leivateenimist. Tänapäeva suhete mureküsimus ei ole raha, ehkki mõnikord me arvame seda. See on hoopis suhtlemine. Tänapäeva suhted vajavad mõlema poole emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemist. Me oleme uus põlvkond inimesi. Maailmgi on praegu sootuks teistsugune tegevuspaik ning ootused on põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee). On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust (Hansson jt. 2006: 37). 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus
tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad: 1) küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neist lõpetamata (avaldub läbematuses ülesannete täitmisel ja tegevuse lõpetamatuse, laps läheb korduvalt üle ühelt tegevuselt teisele, kaotades eelmise vastu huvi); 2) desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus (liigne ringijooksmine, hüplemine, toolilt püstitõusmine jne., olukordades, kus oleks vaja rahulikult istuda; ülemäärane jutukus ja käratsemine või pideva nihelemine ja väänlemine. Need probleemid püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljudel indiviididel täheldatakse aja jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist. Hüperkineetiliste häiretega võib kaasneda ka muid psüühika- ja käitumishäireid. Hüperkineetiline laps on sageli: 1) hoolimatu ja impulsiivne, 2) temaga juhtub sageli õnnetusi ning
Natuke sarnasem seltskond on kerge VAA laste rühm ja neid on ka uuritud. Eraldi ei räägi nendest lastest, kelle IQ jääb 70-85 vahele või siis nendest lastest, kelle IQ on väiksem kui 50- 55 punkti. Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral.  Närviseoste kujunemise raskused o Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused  Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus o Kaitsepidurdus  Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus  Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras.
tulek olla valguskiir, väljapääs. Ent seda vaid juhul, kui neist kasvatada loojad, mitte hävitajad. Seda kõike võib ka mitte uskuda ning ametkondade poolelt, kes tunnistavad vaid klassikalisi teadusuuringuid, ilmselt see nii ongi. Tõsiasja, et lapsed ja lapsepõlv on teistsugused, tunnistavad aga praegu ka arenenud maade akadeemilised ringkonnad. Nii on loodud terveid teadussuundi toimuva uurimiseks. Miks on lapsepõlv teistsugune? Maailm, millesse sünnivad tänased lapsed, pole kunagi enne niisugune olnud. See hakkab vormima inimest, kes maistest asjadest veel midagi ei tea. Hetkeks tasub peatuda ka sellel, kuidas laps sellest ilmast teateid saab ehk kuidas kujuneb tema teadvus. Laps on avatud meel, kirglik kogemuste otsija, kelle teadvuses pole veel kinnistõdesid, eelarvamusi ega uskumusi. Ta võtab kõike vastu ehedalt. Tänaseks lapsepõlvemaastikuks on peamiselt inimese loodud kunstlik ja kiiresti muutuv
sotsiaalsusest rääkivas raamatus, ei ole väga väikestele lastele lastesõim hea. Pikad päevad sõimes tekitavad stressi, millest laps ei tule ka nädalavahetusel välja. Aiaeas on lapsed juba kohanenud. Meil võivad lapsed olla lasteaias isegi kella seitsmest seitsmeni. Keltikangas- Järvinen soovitab mitte üle 30 tunni nädalas. Tähendab, mitte üle kuue tunni korraga. Keltikangas-Järvinen leiab, et paras on minna aeda, mitte sõime. Aga elu on teistsugune. Meie riigis saavad emad olla poolteist aastat lapsega kodus. Kui ma räägin seda välismaal, ollakse üllatunud, et Eesti riik on nii rikas, et seda võimaldab. Vastan, et asi pole niivõrd rikkuses kui suhtumises. Meil teatakse, et esimesel ja teisel eluaastal on lapsele tähtis seotus ühe või kahe täiskasvanuga, kes on pereliikmed. Sellepärast peaks vanem vähemalt poolteist aastat kodusolemise võimalust kasutama.
Eelmisel korral alustasime tajuprobleemidega, täna läheme edasi. Eraldi ei räägi nendest lastest, kelle IQ jääb 70-85 vahele või siis nendest lastest, kelle IQ on väiksem kui 50-55 punkti. Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral.  Närviseoste kujunemise raskused - Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused  Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus - Kaitsepidurdus  Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus  Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras.
Häiritud on õppimisprotsess tervikuna. Probleemid ilmnevad eelkõige kokkupuutes uuega. Lapsed saavad hakkama õppides eritingimustes. Kognitiivsed probleemid Puudutavad ka intellektipuudega lapsi, väljenduvad seal raskemalt. Raskema intellektipuude korral peab arendama taju. Kergema intellektipuudega avalduvad raskused reeglina koolis. o Tähelepanu: lapsed ei suuda keskenduda olulisele, uued stiimulid tõmbavad tähelepanu; vähene püsivus eelkõige pingutust nõudvates olukordades, ei saa planeerida sama pikkasid õppimistegevusi kui teiste laste jaoks Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 18 o Taju: vähene maht ja kiirus, töötlevad vähem infot kui teised lapsed ühes ajaühikus, neile tuleb anda oluliselt rohkem aega ja vähendada tajutavat infot; taju vähene diferentseeritus st ei tajuta asju erinevatena, objektid ei eristu, nt geomeetrilised
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
See omakorda nõuab täiesti uusi meetodeid võitlemaks alaealiste kupeldamise vastu välismaal, seksuaalse väärkohtlemise eesmärkidel. (Leppiman, A. 2002. lk 54-57, artikli koostaja Erki Korp, MA; Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja, TPÜ doktorant) Tabel 1. Ülevaade seksuaalkuritegudest (Politseiamet)* Tabel 2. Ülevaade alaealistega seotud seksuaalkuritegudest (Politseiamet)* *Alates 01.09.2002 muutub ka tabelites kasutatav statistika, sest jõustus Karistusseadustik. Selle peatüki jaoks informatsiooni saamiseks pöördusin Lääne politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissari, härra Andres Sinimere poole, kes suunas mind alaealistega tegeleva ringkonnaprokuröri, proua Anne Sillaotsa poole. Selgus, et viimaste aastate statistika Eestis puudub (vt tabel 1 ja 2). Sellest tulenevalt ei olegi töös käsitletud viimaste aastate statistikat. Viimase aja kohta käib ainult järgnev tabel: Registreeritud kuriteod 2003 2004 2005 Seksuaalkuriteod alaealise suhtes
· Peegelda lapse mõtteid · Lahenduse ettenäitamise asemel küsi, mida oleks kasulik järgmisena teha, et lahendusele lähemale liikuda 18 · Kui ülesanne on tegija jaoks liiga keeruline ja nõuab rohkem aega, siis aita seada tegeuvse prioriteete ning eristada olulisi ideid ebaolulisest · Õpeta last nägema tuttavaid situatsioone või sündmusi uutes olukordades · Näita, et inimesed võivad mõelda erinevalt  aita lapsel eristada enda mõtteid teiste omadest (Sepp 2010: 29-30) Kuidas motiveerida andekat last · Lähtuda lapse tugevatest külgedest ja huvidest · Lasta tal endal teha valikuid ja osaleda reeglite kehtestamises, mitte survestada · Tugevdada enesetõhususe tunnet, pakkudes võimalusi katsetada oma oskuste ja teadmiste piire
Rasvatajad üritasid Melanie'd küll suunata ning soovitasid sobimisele Heikele korduvalt pöörduda tähelepanuvõimehäirete ravi tundis ka saamiseks psühhiaatri poole (vt. Mis kutsub esile agressiivsust?, Ralf lk. 23), kuid Heike ei võtnud kasvatajate nõu kuulda. Laste- esmakords aias käis Melanie logopeedi juures. Lasteaia poolt väljakutsu-
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
[email protected]  sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika  teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine  protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv  kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
Nende saritestide kasutamine oli tõhusaks viisiks mõõtmaks laste võimeid. Neid teste oli lihtne läbi viia, ka õpetajad võisid neid kasutada, need muutsid laste võrdlemise lihtsaks ja testid olid edukad. . Test, mida tänapäeval enim kasutatakse, on välja töötatud Weschleri poolt. Tema skaala sõltub teatud ulatuses verbaalsetest võimetest. Skaala tuleb läbi viia individuaalselt ning seda tehakse tavaliselt kliinilises või hariduslikus keskkonnas, et aidata õpiraskuste diagnoosiga lapsi. On tähtis, et intelligentsusskaalad vastaksid mitmele kriteeriumile ja oleks usaldusväärne. Iga kord, mil sooritatakse test, peab saama sama tulemuse. Testi sooritust peaks ennustama tulevast sooritust- seda nimetatakse ennustavaks valiidsuseks. Sisu valiidsus viitab, kui asjakohane test on. Aga kuna intelligentsust ei ole kerge defineerida, siis testi sisu valiidsus sõltub sellest, milleks testi koostajad intelligentsust peavad. -510-518
,,Saab väga palju seksist teada, see ,,Seks ja küla" ju seletab ja siis sa suurena tead, kuidas mehega käituda," põhjendas üks uurimuses osalenud tüdruk. (Must 2012)Selgus ka, et seksuaalse alatooniga mänge mängisid eelkõige tüdrukud, nemad olid algatajateks ja ka osalejateks. Lapsed teadvustasid endale teatud telesaadete ealist mittesobivust ja vaatasid neid vanemate eest varjatult. Kuigi suur osa lastest väitis, et on seksi teleekraanilt näinud, selgus vastustest küsimusele ,,Mis seks olla võiks?", et tegelikkuses arusaam puudub ning seksina tõlgendatakse kõike, mis liigitub lapse jaoks kategooriasse ,,täiskasvanutele". (Vinter jt, 2010.) Uuringud on Rassi sõnul tõestanud, et noorukid, kes puutuvad pidevalt kokku taoliste TV programmidega, käituvad seksuaalses plaanis 9Â17 kuud oma tegelikust vanusest vanematena. ,,See võib kaasa tuua varajase seksuaalelu alguse, vabameelsema suhtumise seksuaalellu ning seksuaalpartnerite arvukuse," nentis ta
esikusse, võtab auto ning toob selle elutuppa. · 1  1,5 aastane: Paistab aru saavat, mis toimus enne, ja aimab ette, mis võiks järgneda. Saab aru, kui raamatus lehekülje vahele jätate. Jälgib inimesi ja matkib neid. · 2  aastane: Keel on tähtsam kui varem. Saab aru mõistetest "üks" ja "palju". Hakkab põhjendusi esitama. Võrdleb midagi ja saab reeglitest aru. · 4  aastane: Räägib soravalt, esitab küsimusi ja saab vastustest aru. Õpib selgitustest. Võib aru saada, mida lihtsamad arvud väljendavad. Esitab põhjendusi ja oskab neid arutada. Teeb sageli võrdlusi. · 5 Âaastane: Kuulab tähelepanelikult ja saab aru ka keerukamatest reeglitest. Selgitab ja armastab rõõmu teha. Oskab loogiliselt arutleda (pärast 7. sünnipäeva). Saab aru, et asjad võivad olla samasugused ka siis, kui nad on erinevalt pakitud (pärast 7. sünnipäeva) .
• Naturalistlik – võime ära tunda elus- ja eluta looduse objekte ning nendega opereerida, süstematiseerimisvõime, tuntakse end hästi loo- duses. Puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete kor- ratus, mõtete kaos. • Interpersonaalne – võime tajuda teiste mõtteid ja tundeid, oskus adekvaatselt neile reageerida, juhtimisoskused. Puudumisel ei suudeta näiteks kiirelt reageerida kriitilistes olukordades, esinemiskartus. • Intrapersonaalne – eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, talle on omane süveneda sisekõnelustesse. Puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse. • Eksistentsialistlik (hüpoteetiline, seetõttu nimetab Gardner oma teooriat Fellini filmi järgi 8½-teooriaks) – spirituaalsus, eriline nn
" Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. · Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne · Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis  objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Imikueas muutuvad tegevusmustrid Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal · Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas · Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". · Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: · Motoorsete oskuste arenguga  raskused haaramisel · Mäluga  imiku võime asju meeles pidada on piiratud
vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) mainib andeka lapse ära ühel korral: ,,Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja." Gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2011) on hariduslike erivajadustega õpilaste peatüki all öeldud: ,,Gümnaasium korraldab andekate õpilaste juhendamist." Peatüki järgnevates punktides on kirjeldatud meetmeid, mida hariduslike erivajaduste, sh andekuse puhul rakendatakse. Võib öelda, et seaduse kohaselt on Eestis teadvustatud andekust kui hariduslikku erivajadust. Samuti on määratletud, mil viisil andekust kooliõpilaste puhul välja selgitada. Vähem konkreetne on aga andekatele suunatud tegevuste pool, kuivõrd seaduse järgi otsustab kool
“), mitte seda, mida sa ilmselgelt ise väga hästi tead (kus on pildil koer või mis häält teeb kass). Kontrollküsimusi esitamata paistab vestlus loomulikuna ja laps mõistab seda suurepäraselt. Loomulik vestlus innustab tedagi kaasa rääkima hakkama. Varsti tahab ta nagunii ise kõik raamatus oleva teile ette jutustada, siis on teie ülesanne kuulata ja täiendada. Kui laps räägib valesti, vasta jaatavas vormis, aga korda ise õigesti. Jutt peab kõlama normaalse vestlusena, mitte vigade paranduse või eksamina. Näiteks: laps ütleb raamatut vaadates „Ass!“, sina vastad „Jaa, see on kass!“ ning vastavalt lapse vanusele täienda vestlust, seletades ise juurde, mis värvi kass on ja mis häält ta teeb. Kui laps aga peaks ütlema lehma kohta kass, siis on sõbralik parandamine muidugi omal kohal. Ära pööra väikelapse ütluse vormile liiga suurt tähelepanu – peamine on jutu sisu ja rääkimistahe.
edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust ▪ usk oleneb erinevatest allikatest saadud infost:  tegelikud kogemused – kuidas varasemates sarnastes olukordades on läinud? ◦ Väga tähtis, millele omistab nii laps kui ka teised (vanemad, õpetajad) edu/ebaedu põhjuseid – kas lapse püsivatele omadustele (kõige halvem variant, sest annab tunde, et ei olegi lootust paremaks), muutuvatele omadustele (motivatsioon, pingutus) või välistele teguritele  kaudsed kogemused – kuidas teised (eriti samavanused) saavad sarnaste ül hakkama
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia  mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine  seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tulemusega Kas? K
mõnele täiskasvanule, keda usaldatakse või õpetajatele. Samuti on loodud ka palju tugikeskusi, usaldustelefone ja interneti lehekülgi, kus saab oma muret kurta. KOOLIKIUSAMISEST EESTIS Koolikiusamisest on Eestis saanud suur probleem. Võrreldes välisriikidega esineb just Eestis koolikiusamist mõnevõrra rohkem. 2007. aastal korraldatud uuringus selgus, et lapsed seostavad vägivalda kõigepealt füüsilise vägivallaga. Laste vastustest tuli välja ka vaimse vägivalla suur levik Eesti koolides ning seda, et õpetajad ei reageeri vaimse vägivalla ilmingutele piisavalt. Õpilaste hinnangul on neist 24% kogenud koolivägivalda, vanuse kasvades on kiusamise kogemused vähenenud. Sagedamini langevad kiusamise ohvriks pigem poisid kui tüdrukud. 2007. aastal korraldatud uuring näitas ka seda, et Eesti koolides esineb lisaks omavahelisele kiusamisele ka õpilaste kiusamist õpetajate poolt ja aina sagedamaks
võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Hinda oma vaimset tervist: 1. Suudan inimestega suhelda, hoolin teistest, armastan. (3) 2. Suudan ja soovin vastastikuseid suhteid ja isiklikke tundeid väljendada. (2) 3. Suudan õppida, suudan töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu. (2) 4. Pingutan raskuste ületamiseks, valitsen oma ärevust piisavalt. (3) 5. Talun kaotusi ja olen valmis elumuutuseks. (2) 6. Oskan oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral (2) 7. Sotsiaalselt iseseisev (3) 8. Hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse tunne, st kes ma olen ja kuhu lähen).(3) 9. Individuaalne loovus (3) 10. Psüühiliselt paindlik, suudan katsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes. (2) Haigus (illness, disease)- organismi normaalse elutegevuse häire, nii ajutine kui krooniline, kaasasündinud Häire (disorder)- (ajutine) korrastära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu
Sageli on andekus ühel alal ja edutus teistel aladel, mis koolis võib ilmneda õpi- ja käitumisprobleemidena. ï‚· ï€ ï€ VAIMU- JA LIITPUUDED 1. Iseloomustus: Vaimupuue ehk vaimne alaareng ehk intellektipuue on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud intellekti ja oskuste madalam tase, mis avaldub tunnetuses ja sotsiaalsetes suhetes. Inimesel on raskusi asjadest aru saamisel ning varemõpitut uutes olukordades kasutada: suhtlemine, enese eest hoolitsemine, kodus elamine, sotsiaalsed oskused, ühiskonnas tegutsemine, enesevalitsemine, tervis ja turvalisus, tegevuslik õppimisvõime, vaba aeg ja töö. Vaimupuude raskusaste võib varieeruda sügavast puudest kerge õpiraskuseni. Umbes 80 protsendil on ka lisapuue. Arengu tagab vaid võimalikult varane, sihipärane, kõiki arenguvaldkondi toetav, aastaid kestev eripedagoogiline abi,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
 Emotsionaalset lähedust välditakse (paitamine, sülle võtmine).  Armastuse, tähelepanu ja kaitstuse puudumine.  Pole aega laste jaoks, süvendab üksindustunnet. Tervise hooletussejätmine  Ei käi vajalikus tervisekontrollis.  Ei vaktsineerita.  Antakse vales doosis ravimeid.  Haigele ei kutsuta arsti.  Vigastuse korral ei pöörduta meditsiinilise abi poole.  Ei viida logopeedi, stomatoloogi, psühhiaatri juurde. Hariduslik hooletussejätmine  Hilineb kooli, puudub sageli.  Ei äratata õigel ajal üles.  Ei võeta kontakti kooliga.  Jäetakse koju nooremate hoidmiseks.  Ei tunta huvi õppeedukuse vastu. Järelvalvetus  Puudub kontroll lapse tegevuse üle (ja vastutus).  Satub ohuolukorda.  Korduvad „juhuslikud“ vigastused.  Alla 16-aastane õde/vend pole järelevaatajad. Kuidas hooletussejäetud last ära tunda?
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938)  Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934)  tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
omandatu uute oskustega ja harjutatakse värskelt omandatud oskuseid. Lisaks sellele hakkavad arenema uute oskuste alged - kuigi pealtnäha ei ole neid esimese hooga märgata. Downi sündroomiga laste haigused Enamikul Downi sündroomiga lastest on väga hea tervis. Haigestudes põevad nad reeglina läbi tavalised lastehaigused ning sündroomiga pole neil mingit pistmist. Ka nende ravi ei pea selle tõttu, et neil on Downi sündroom, normaalsete lastega võrreldes teistsugune olema. Sellegipoolest on mõned terviseprobleemid, mida Downi sündroomiga lastel sagedamini esineb. Esiteks on kõik Downi sündroomile iseloomulikud tervisehäired tavaliselt kergekujulised, näiteks kõhukinnisus, ülemiste hingamisteede infektsioonid ja kuiv nahk. Tavaliselt esinevad tõsisemad probleemid (nagu nt. Ülemiste hingamisteede infektsioonid, Liimkorv, Kilpnaarme kaasasundinud vaegtalitlus, probleemid nägemisega) 1 lapsel iga 100 Downi sündroomiga lapse kohta
annaabi.ee 
