uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule
..............................................................................17 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks....................................................................17 1.6.4 ,,Ta ongi selline võimatu laps" lõks..............................................................................17 1.6.5 ,,Teen kõik ainult laste pärast" lõks..............................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid.........................................................................
2) temaga juhtub sageli õnnetusi ning 3) pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib ta kergesti distsipliininõuete vastu. 4) Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega, 5) teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud, 4 6) reeglina esineb neil hälbeid ka kognitiivsetes protsessides; sageli kaasnevad lugemis- ja/või muud õpiraskused, 7) teistest lastest sagedamini täheldatakse ka motoorse ja kõne arengu pidurdust. Sekundaarseteks komplikatsioonideks võivad olla: 8) sotsiaalse suhtlemise häired ja madal enesehinnang. Hüperkineetilised häired kattuvad oluliselt teiste käitumishäirete, näiteks sotsialiseerumata käitumishäirega. Käesoleval ajal võimaldavad uurimisandmed siiski eristada grupi lapsi, kelle kliinilises pildis on põhiprobleemiks hüperkineesia.
Kellel on mõõdukas või raske VAA (vaimne alaareng), seal üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju lisaprobleeme ja selletõttu kui lapsel on nägemisega-kuulmisega probleemid lisaks, siis nende õpioskused muutuvad ka suhteliselt raskesti võrreldavaks. Need lapsed on väga erinevad oma oskuste ja võimete poolest. Natuke sarnasem seltskond on kerge VAA laste rühm ja neid on ka uuritud. Eraldi ei räägi nendest lastest, kelle IQ jääb 70-85 vahele või siis nendest lastest, kelle IQ on väiksem kui 50- 55 punkti. Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral. Närviseoste kujunemise raskused
Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja Arengupsühholoogia füsioloogia Pedagoogiline psühholoogia – kuidas Neuroloogia ja neuropatoloogia tekivad muutused teadmistes, kuidas Psühhopatoloogia lapsed õpivad Õigusteadus Pedagoogika – õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi Arengupsühholoogia on erivajadustega laste psühholoogia aluseks. Arengupsühholoogia püüab
indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et kas ka meie ühiskond juba taunib indigolapsi. Tundub, et tänapäeval aetakse segi küllaltki palju käitumishäiretega lapsi ja indigolapsi, sest käitumisjooni on palju ühiseid. Ka paralleele leidub palju. Aastal 1997 hakati USA`s rääkima spetsiifilistest probleemidest lastega. Üha enam ja enam hakati rääkima uut tüüpi lastest või siis vähemalt uut tüüpi probleemidest lapsevanema jaoks. Need probleemid olid oma olemuselt kummalised, kuna seisnesid lapsevanema ja
et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk
õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord” “Põhikooli riiklik õppekava” - I kooliastmes: ÕR-te äratundmine ja abi pakkumine - II kooliastmes: ÕR-tega lastele abi pakkumine “Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” RHK ametlikkus küsimargi all, sest ei ole kooskõlas Eesti seadustega. PGS ei ütle, millised on õpiraskustega lapsed. Õpiabirühmad: kas ainult F83 lastele?? Eesti seadusandlus sätestab, kuidas õpiraskustega õpilastega käituda aga ei täpsusta, kes need on. 2 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Vaimse võimekuse tase ja õpiraskused. ***Paltsi nägemus, mitte ametlik käsitlus
Kõik kommentaarid