tegevust ning kindlasti ei ole ainus eesmärk valvata lapsi, kui lapsevanemad veel tööl või kui koolibuss ei ole veel väljunud. Samuti kuulub mängimine algkoolieas lapse kasvamise juurde, sest õppetunnis areneb ta ühtviisi, mängus teistmoodi. Nii õpib laps suhtlema, kaaslastega arvestama ning arendab oma mõttemaailma. Olen arvamusel, et algklassilaps ei pea pikapäevarühmas üksnes õppima, ta tahab ka omaette või kaaslastega mängida. Selleks on koolil olemas lauamängud, puzzled jm. huvitavat meisterdamist, peale selle nuputamisülesannetega töölehed või lihtsalt tahab laps puhata ja vaadata mõnda ilusat raamatut või põnevat ajakirja. Väga oluline on ka kehaline aktiivsus ning üldjuhul püüab õpetaja organiseerida kehalist tegevust just kohe pärast tundide lõppemist, et lapse mõtlemistegevus puhkaks enne, kui ta hakkab valmistuma järgmiseks päevaks õppides.
määran teise karistuse. 5) Rikkumise heastamine võib olla efektiivsem kui tavaline karistus. Aken katki- kutsu isa, tema lahendab kõik. Laps sellest ei õpi. Millised on karistuse tagajärjed: · Lapsele, vanemale- mida see tähendab lapsele/vanemale · Õpetajale- õpilasele määratud karistus on liida range, arvab klass. Klass pöördub õpetaja vastu. · Klassile, koolile- klass tunnist minema ja 3 jäid. Suhted halvenesid klassis. Koolile halb- olümpiaad Tartus, vanem õpilane jagas nooremale alkoholi, jäi medalist ilma. "Kooli käitumise käsiraamat"- Watson. Head nõuanded tsensuursete väljendite vastu. Panna kirja, mis ütleb ja panna ümbrikusse. Kui veel nii teeb, annan kirja vanematele. Vastutus õpilasel. Kogu tund jagada minutite kaupa ära. Ala 1-5 minutit teen seda 6-12 teeme seda jne. Klassijuhataja tunni teema saan samamoodi läbivast teemast. Pädevused, eesmärgid. Võin võtta RÕK-ist või valida ise
Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse
Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist lastele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja ametnikele. (Õppenõustamis...) See on vägagi toetav üksus, mida võib vajada nii mõnigi noor ja tema vanem. Probleem on aga minu arvamuse kohaselt info kättesaadavus ja selliste keskuste olemasolust teadmine. Põhjus võib olla ka inimeste pelglikus ja suutmatus tunnistada oma abitut seisundit, pöördumaks antud keskustesse. Nõustamisega tegelevad spetsialistid, kes suudavad tagada hea, efektiivse töö abivajajatega. Nende ülesanne on abistada ja toetada, et inimesel oleks kergem edasi minna ja parem edasises elus toime tulla
Kooliga seonduv masendus. Koolist tekkinud stress, mis segab sind igapäeva elus ja sa üritad sellega hakkama saada, aga sa sisimas tead, et see on kasutu üritus ja hoiad end sõprade pärast enesetapust.. Koolitööde kuhjumise ja kooli ning teiste kohustuste kokkusobimatuse poolt põhjustatud segadus, ülekoormus, füüsiline väsimus ja tüdimus. Vaimne pinge mis tekib tänu koolile Siis kui sa lähed mingite mõttetute kooliasjade peale jumala närvi kogu aeg alati, et see ammendub nii sügavalt, et sellest tekib stress. Koolis paljude probleemide põhjal tulenev stress nt: palju koduseidtöid, halvad hinded, halvad suhted koolikaaslastega. Koolist tulenev stress Pinge ning huvi ja rõõmu kadu igapäevaelust Erinevad faktorid näiteks kodutööde rohkus, halvad suhted õpetajatega või klassikaaslastega
karistuste vahel Karistus peab alati olema proportsioonis korrarikkumisega ning (asjassepuutuvad) õpilane (õpilased) peavad seda aksepteerima ja mõistma. Karistuse ranguse osas võib läbi rääkida Rikkumise heastamine võib olla efektiivsem kui tavaline karistus Millised on tagajärjed lapsele, vanemale – eesmärk ei ole see, et laps saaks kodus füüsiliselt karistada või tekitada peresiseselt konflikte õpetajale klassile, koolile (näidispoomine) Õpetaja testimine õpilaste poolt Kas õpetaja suudab korda hoida? Kas ta saab õpilastest aru? Kas ta saab naljast aru? Õpilaste ootused Hoiavad korda (on pigem ranged kui leebed) Panevad õpilased tööle Seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid On huvitatud, pakuvad vaheldust On õiglaselt järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
lahendamiseks. Sotsiaalpedagoogika püüab ühiskonda mõjutada seestpoolt, sotsiaalpoliitika edendab heaolu ja pidurdab, leevendab sotsiaalseid probleeme poliitiliste vahenditega, mõjutades seadusandlust ja ühiskondlikke struktuure. 12 14.10 Seminar Juhtumianalüüs lähtuvalt seadusandlusest. Avalduse sisu näidis (igal koolil oma): Avaldus Palun rakendada seadusest tulenevaid meetmeid seoses sellega, et XXX Põhikooli õpilane Juku Juurikas (isikukood: ...) .. (ülejäänud andmed) rikkus Tubakaseadust (par 28 lg 1). (Edasi algab suhteliselt vaba tekst juhtumikirjeldus). 19.03.2013 kell 8.00 võttis õpilane oma kotist tubaka paki.... Seaduse paragrahvi ei pea sisse panema. Reeglina tuleb rahvatrahv, kui on noorem õpilane läheb juhtum alaealiste komisjoni
separatsiooniängistus, sotsiaalne ängistus, teatud foobia (seotud suhetega, persoonidega) või teised põhjused. Koolihirm 10 · koolis on olnud varem meeldiv · antisotsiaalset käitumist pole · distsipliiniprobleeme pole · koolihirm makseerub kõhuvaluks · väldib kooli, sest tahab olla kodus Järk järgult tuuakse füüsiliselt indiviid lähemale koolile, et koolihirmu probleemi lahendada. Füüsilise distantsi vähendamine hirmu objektiga. Popitegemine · koolis on ebameeldiv · ilmneb antisotsiaalne käitumine · probleemid distsipliiniga · aeg ajalt on koolis, muu aja veedab sõpradega Kodust ära jooksmine Peamine põhjus on vanemate poolne tõrjutus. Osad lapsed on sunnitud kodust lahkuma (nii nimetatud majanduslikud põgenikud). Agressiivsus
jõudu, mistõttu nad ei õpi oma last lähemalt tundma ega märka tema andeid. Mõnikord pole selleks tahtmistki, mistõttu avastamata andeid leidub ka rikastes peredes, kus suhtlemine lastega on vähene ning hoolitsus lapse eest piirdub talle kallite mänguasjade ostmisega ja tema televiisori või arvutimängude juurde lükkamisega (Unt 2005: 48). 1.2 1 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid Üks levinumaid on kõigi meetodite liigitamine kolme põhi- ja ühte lisarühma. Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52). Hinnang on meetod, mille puhul erinevad isikud väljendavad oma arvamusi lapse võimete kohta. Need inimesed võivad olla klassijuhataja, kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog kõik, kes lapsega kokku puutuvad
kutsuda teda töötuba või koolitust läbi viima. raames), näen ma õpetajaid – ning omaenda juhtimis- ja vanemaoskusi – nii eredalt, nagu oleksin ette pannud oma esimese paari prille. Selline ongi käesoleva raamatu mõju: see annab õpetajatele jõudu ja energiat ning see on kohustuslik igale osakonnale ja koolile.“ Professor Tim Brighouse / Birminghami Haridusameti juht Times Educational Supplement, 19. aprill 2002 „Mulle kui äsja kvalifitseerunud õpetajale oli see tekst äärmiselt kasulik oma põhiliste õpetamisoskuste arendamisel – eriti „trotslikumate“ klasside õpilaste-õpetajate käitumise ja tegevuste mõtestamisel.“ Bill Harris / Scottish Support For Learning „See raamat on kohustuslik neile, kes alles astuvad õpetaja ametisse, ning sellest oleks ülimalt kasu prae-
Õpetaja peab vähese aja jooksul täitma õppekava ja samal ajal tegelema probleemidega. Õpetajal on palju rolle, ema, sotsiaaltöötaja, arst, sõber, politseinik ja palju muud. Lasteaias mõjutavad sotsiaalsed probleemid stabiilset ja lapsearengut soodustavat keskkonda. Kuna lapsed on väga mõjutatavad, reageerivad nad erinevatele probleemidele vahetult ja intensiivselt. Kui probleem mõjutab ühte last, reageerib sellele kogu rühm. Noorte- ja huvikeskuses on koolile ja lasteaiale sarnased sotsiaalsed probleemid, kuna sealne keskkond on vähem formaalne on osad probleemid vähem tajutavad. Kuid vabamas keskkonnas tulevad välja sellised olukorrad, mis koolis või lasteaias ei pruugi avalduda. Lastel puudub sageli oskus ja kogemus erinevate probleemidega toime tulla. Sotsiaalsete probleemida korral tunnevad nad ennast teistest erinevana ning see mõjutab nende enesekindlust, nad võivad muutuda eraklikuks. Probleemsel lapsel on raske sotsialiseeruda
töötlemist, analüüsi ja esitlemist. Kursus jaguneb seitsmeks viietunniseks mooduliks, millest viimane on ette nähtud õpetaja juhendamisel toimuvaks iseseisvaks tööks oma lõpparuande kallal. Esimesed kuus moodulit keskenduvad järgmistele teemadele: infootsing ja viitamine, uurimisandmete kogumine, andmetöötluse alused, järeldav statistika, andmetöötlus kvalitatiivse uuringu puhul ja uurimisaruande vormistamine. 2013. a sügiseks peaks valmima kursust toetav õppekomplekt. Gümnaasiumi riikliku õppekava § 11 (10) kohaselt võib omavahel siduda erinevaid kursusi. Sõltuvalt kohalikest oludest võib pakkuda õpilastele nii mõlemat valikkursust eraldi kui ka põimitult. Näiteks võib kool korraldada uurimistöö alast 6 tegevust õpilase jaoks kahe kursuse mahus nii, et õpilased läbivad ühe kursuse
Tunniväline tegevus loob eelduse teineteise paremaks tundmiseks. Lisaks aitavad positiivsed ja usaldusväärsed suhted õpilase ja õpetaja vahel reegleid paremini kehtestada. Selliste suhete loomiseks on kahtlemata vaja sinu tahet ja aega. (Lasteombudsman, 2014) 2. Loo kontakt lapsevanematega. Koostöö kodu ja kooli vahel peab algama hetkest, kui lapsest saab koolilaps. Anna vanematele teada, millised on kooli ootused õpilase käitumisele ning uuri, millised on vanemate ootused koolile. Tähtis on, et vanemad tunneksid, et nende arvamus on oluline ning mõistaksid kodu ja kooli jagatud vastutust lapse toetamisel. See on võimalik vaid siis, kui vanematesse suhtutakse austavalt ja nendega tehakse järjepidevalt koostööd. Koostöö vanematega sujub ladusamalt, kui see tugineb ühistele väärtustele ja eesmärkidele. Julgusta vanemaid vajadusel enda poole pöörduma. Ainuüksi teadmine, et kool
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5. Lapsel või noorukil ei ole oskust. Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 6 Struktuur peab klassiruumis olema. - Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
aga teise keele õppimise eripära mõistmiseks, et osata kohandada oma keelekasutust vastavalt teises keeles õppivate laste vajadustele. Otsene teise keele õpetus toimub keeletundides iga päev, kui keelekümblusõpetajad õpetavad uut sõnavara, grammatikat, lugemist ja kirjutamist enam-vähem sama metoodika järgi kui emakeeles õppivatele lastele. Samas õpetatakse üldainete, näiteks matemaatika ja loodusloo tundides vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise
Aasta hiljem mõõdeti tulemusi, võrreldi nendega, kellel tavaline õppekava. Leiti, et need, kes olid programmi läbinud ja polnud veel seksuaalelu alustanud (umbes pooled), olid seda edasi lükanud, kasutasid enam kondoomi, kasutasid vähem alkoholi, nende hoiakud olid muutunud alalhoidlikumaks. Seega saab ennetada näiteks läbimõeldud õppekava järgi. On leitud, et kogu õppeprogrammi peaksid rohkem läbima sellised teemad nagu tervis ja inimõigused, sotsiaalsed teemad. Koolile suurem rõhk kui kasvatusasutusele, mitte tarkuse pähepanemise kohale. Et õppekavas oleks rohkem rõhk elus vajaminevatel oskustel. See on kaudselt nii HIV-i teema kui ka kõigi muude sotsiaalsete probleemide, mis me siin oleme rääkinud, teema. Suhteliselt elementaarne need eluks vajaminevad oskused on suhtlemisoskus, kuulamisoskus, läbirääkimisoskus, keeldumisoskus (ei ütlemine, enesekehtestamine), otsusetegemine, probleemilahendus, toimetuleku- ja
teatud kindlas süsteemis. Sellega me harjutame neid sooritame teatud kindlaid tegevusi. Esialgu laps seda ei teadvusta ja ei peagi teadvustama, aga ajapikku tuleb jõuda selleni, et laps ise oskaks töötada juhise või algoritmi järgi. Nooremates klassides tuleb õpetada lapsi osalema arutlustes ja järelduste tegemistes. Mida vanemas klassis õpetad, seda enam tuleb suunata lapsi arutlema. Selgitusmeetod on matemaatika tundides hästi sageli kasutuses. Selgitusmeetoditele on välja töötatud rida nõudeid: a. Peab toimuma keerukate mõistete jaotamine elementideks ehk alamõisteteks. St õpetaja peab jagama keerulise oskuse osaoskusteks ja ta peab selle tegevusega tagama selle, et raskusastme tõus on järk-järguline. Iga eelnev raskusaste peab olema aluseks järgneva õpetamisele. Õpetaja peab tundma iga teema koostisosi, ta peab
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus • loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid • being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine Heaolu Õnn Elatustase Vajadused, millega rahulolu Subjektiivsed hinnangud ja tuleneb materiaalsete ja arvamused sellest, kui impersonaalsete ressursside rahulolevana indiviid ennast omamisest ja nende tunneb, lähtuvalt tema kasutamise võimalustest. materiaalsetest elutingimustest.
õpetajad pigem segajad kui aitajad. Illich oli äge koolikohustuse vastane. Vabadus tähendab tema hinnangul õigust kasvada selliseks, nagu ise soovid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti. Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
võib lastele kaasa tuua. Kui otsusel on oluline mõju lapsele, siis on oluline lähtuda tema huvidest. Lapse huvidega arvestamise puhul on ÜRO lapse õiguste komitee rõhutanud, et täiskasvanute hinnang lapse huvile ei tohi üles kaaluda asjaolu, et arvestada tuleb kõikide laste õigustega, mida LÕK sätestab (UN 2013). Teiseks strateegiliseks eesmärgiks on, et Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. Positiivse vanemluse teema olulisust on rõhutatud ka ELi tasandil, ministrite komitee on 2006. aastal andnud soovitusi liikmesriikidele positiivse lastekasvatuse toetamise poliitika kohta. Lastekaitset on rõhutatud ka sotsiaalministeeriumi arengukavas 2012–2015, kus laste ning perede
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
