Torma kirik Kirikuhoone saamislugu Torma arenguloolise edemuse põhjuseks oli 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne'il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada
Stenbocki maja Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on üks silmapaistavamaid ehitisi Toompea põhjanõlval, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse Tallinna vanalinna Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Riigivõimu initsiatiivil ja rahalisel toetusel algas siin intensiivne kroonuehitiste planeerimine. Muuhulgas planeeriti Tallinna ehitada uus hoone kohtuasutuste tarvis, mille plaanid koostas 1784. aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20
venekeelset kooliharidust. Detsembrimäss 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal)
eesti leheks. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale. Suur lõhe. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimaseteravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eestioludesse suuri muutusi. Erinevalt oma liberaalsusesse kalduvast isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Venestuse algus Eestis. 1882. a. saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga
Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene riigiteenistuses ja sõjaväes. Uuenduste vajalikkus Eelneval sajandil katsed talupoegade olukorda parandada ebaõnnestusid. Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta parandada talupoegade ja mõisnike suhteid Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist,
leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel.
Talurahvakoormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. 1863.a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3kuuks kuni 3aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. · Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljapoole kubermangude piire võis liikuda vallapassiga · Väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale 1866.a võeti vastu uus vallakogukonna seadus. (Püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917.a) 1866.a omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla omavalitsus koosnes: · Valla täiskogust, kuhu kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest
takistama ühiskonna majanduslikku edenemist, võeti 1863. aastal vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikoralduse seadus, millega said kõik vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljaspoole kubermange piire võis liikuda vallapassiga. Väljaspoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi. 1866. aasta vallareform. 1) Olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis senisest omavalitsusele hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna keskvõimu kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. 2) Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. 3) Väiksema
Sõjaolud tekitasid suure rahvaste liikumise rikkamatesse piirkondadesse. Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmeväljasüsteemiga) ja mõne aasta kasutuses olevad võsamaad. Kasvatati lehmi, lambaid. Mitte piisavalt,et põllud saaksid normaalselt väetatud. Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad.
Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikkud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord Katariina II poolt 1783. a. läbi viidud reform, mis kehtis kuni 1796.a. 1) Uus haldusjaotus-->rohkem maakondi (Paldiski, Viljandi, Võru, Valga) 2) 1783. a oli Eestis 12 linna, 8+ Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru. 3) Kubermange valitsesid asehaldurid-->raed ja maanõukogud aeti laiali. 4) Kehtestati pearahamaks-->1784. a pearaharahutused, nt Räpina puuaiasõda. Pearahamaks 1783. a. kehtestatud maks, mille kohaselt pidi talurahvas maksma 70 kopikat igalt meeshingelt. Aja jooksul suurenes. Hingeloendus Perioodilised loendused, et võtta arvele maksualust elanikkonda. Roseni deklaratsioon 1739. aastal vastu võetud deklaratsioon, millega fikseeriti talurahva olukord:
a läks Saaremaa Rootsi kätte) Rootsi aeg (17 saj) ''Vana hea Rootsiaeg'' Sõja tagajärjed: kirikud ja mõisad rüüstati, talurahvas pages vaenlaste eest või tapeti, küüditati, katkuepideemiad, rahvaarv kahanes (umbes 100 000) Rootsiajal said Eesti rahvas nautida pikka rahu ja rahvaarv taastus Haldusjaotus Rootsivõim jaotas Eesti ja Läti kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti) Kubermange valitsesid kindral kubernerid, kes allusid otse kuningale Baltisakslaste huve kaitsesid rüütelkonnad baltisaksa mõisnike omavalitsus üksus [Linnad ja rüütelkonnad toetasid Lutheri-meelseid jutlustajaid ja kiriku ümberkorraldamist] Mõisate reduktsioon Aastal 1680 viis Karl XI Balti provintsides läbi mõisate reduktsiooni ehk riigistamise [erakätesse läinud mõisad, endised omanikud jäid rentniku seisusesse]
Allakäigu põhjused: · Seniste juhtide eemaldumine rahvuslikust liikumisest või surm. · ,,Suur lõhe"- RL viis paljude organisatsioonide mandumisele · Riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. · Mõned hakkasi toetama venestuspoliitikat Venestusreformid Eestis · 1881 sai vene uueks keisriks Aleksander III , kes jättis Balti erikorra kinnitamata. (hakati Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebusi, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks) · 1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja rüütelkondade mõju ja saksa keele ja meelsuse allasurumine). · Koolireform-avalik venestamine,1880 venekeelne õppetöö · Politseireform-kaotati seisuslikud politseiasutused
Impeeriumi äärealad ja vallutused- Venemaa tunnusjooneks on alati olnud territooriumi laiendamine. Aleksander I ajal said mitmes impeeriumi äärealad laiendust. Venemaaga liideti Poola ja Soome. Eestimaa 19. saj esimesel poolel Balti erikorra püsimine- Balti kubermangude elanikkonna moodustasid eestlased ja lätlased. Linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Baltimaade suurimad linnad olid kubermangukeskused Tallinn, Riia ja Jelgava. Balti kubermange valitses ühine kindralkuberner. Terves impeeriumis sai ametlikuks riigiusuks Vene õigusk. Uuenduste vajalikkus-Aleksander I üheks eesmärgiks oli piirata talupoegade ja mõisnike suhteid. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist. Mõisnikud hakkasid aru saama, et neile tukeb kasuks kui talupoeg on oma töötulemustest huvitatud ja tahab paremini töötada. Seepärast tuli talupoegade olukorda kergendada ning nad pärisorjusest vabastada. See hakkas toimuma järk-järgult 19
Tänu nendele vallutustele oleme me liikunud edasi, sest muidu poleks me keskaega jõudnudki. Kui aga Eestil alal kehtestati Rootsi võim kujunes välja uus halduskorraldus. Nimelt jagati Eesti ala kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu kuulusid neli Põhja-Eesti maakonda Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning selle keskuseks sai Tallinn. Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist, kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Kubermange juhisid kindralkubernerid, kes allusid monarhile. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Üldiselt on Rootsi aega inimeste mälestustes meenutatud pigem positiivse ajana. Ma arvan, et see võiski olla natuke vaiksem periood.
s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p) 4. Iseloomusta Eesti talupoja olukorda 18. sajandil
talupojad, eluolu, võimu tugevnemine Haldusjaotus Eesti ala jaotati kaheks kubermanguks; Eestimaa kubermang : (Põhja-Eesti) Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Liivimaa kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli Tallinn ja Liivimaa keskus oli Riia; kubermange juhtis kuninga poolt määratud kindralkuberner Valitsemine Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu; talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval; 1611.aastal asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid); pärast Gustav Adolfi surma asus troonile
Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahulikud ajad aga välja tulla. Rahvaarv hakkas kasvama a) loomuliku juurdekasvu tõttu b) uusasukate saabumisega Võõrastest asus Eestisse 1. Vene talupoegi- ka käsitöölised, kaupmehed, kalurid, Ida-Eestis. 2
Eesti 20. sajandi I pool 1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused; need rahutused, mis hõlmasid ka Balti kubermange (st. ka Eesti ala) on saanud koondnimetuse 1905.a. revolutsioon. Revolutsiooni puhkemist kiirendas Venemaa kaotus Jaapanile 1904-1905 toimunud sõjas. Revolutisooni tulemusena lubati Eestis tegutsema hakata parteidel. Eestis kujunesid välja mõned vaskpoolsed ja liberaalsed erakonnad. Eestlased said 1905. aasta revolutisooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Teatud edu saavutasid eestalased ka kohaliku omavalitsuse tasandil eestlaste kontrolli alla läksid paljud
mööblitükid, mida mõisnik ei saanud ära võtta. Vallasvara sai talupoeg omada ainult juhul kui ta ei olnud mõisnikule võlgu. Kehtestati kohustus mõisnikele rajada koole, kuid see jäi suuremas osas paberi peale. Asehalduskord, 1783. Sisuliselt tähendas see Balti erikorra tühistamist, kuigi luteri usk ja saksa keel jäid alles. Rohkem taheti allutada aadlikud keskvõimule. Jäid kehtima Eestimaa ja Liivima kubermangud, kuid neid kubermange valitses ainult üks asehaldur, kes tuli Venemaalt. Peamine eesmärk oli liita Eesti- ja Liivimaa tugevamalt Venemaaga. Kõik mõisamaad anti täiel määral mõisnikele. Kaotas ära aadlimatriklid. Muutus ka linnade valitsemiskord, alles 18. sajandil kadusid ära linnade raed ning linnavalitsus nimetati linnaduumaks. Kõik linnas vara omavad inimesed nimetati linnakodanikuks. Peale Katariina II surma tühistati asehalduskord tema poja Pauli läbi, kes polnud oma ema silmaotsaski sallinud
Palju piirkonnad jäid täiesti inimtühjaks ja suri umbes ¾ eesti rahvast. Peale Põhjasõda hakkas rahvaarv vaikselt kasvama, aga suurim uutusi see kaasa ei toonud. Iseloomusta Rootsi aega Eestis Rootsi võim algas Eestis Liivi sõja ajal, kui Liivi ordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid 1561. aastal Rootsile. Juba Liivi sõja lõpust Rootsi käes olevast alast sai Eestimaa kubermang. Sinna kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Kubermange valitsesid otse kuningale alluvad kindralkubernerid, kes asusid kubermangukeskustes Tallinnas ja Riias. Riigivõimu kõrval oli võimu ka kohaliku aadli ning linnade omavalitsustel. Rootsi Eestis ja Lätis oli kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkondadesse kuulusid mõisaomanikest aadlikud. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse
vaimuga talupoegi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eesotsas kooliõpikutega. Mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele. 1868 pidas Jakobson ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne valguse,pimeduse ja koiduajast. 1878. Hakkas ilmuma ajaleht ,,Sakala" mis sai eesti kõige loetavamaks leheks. 1881. asus troonile Aleksander III ,kes oli piiratud ja tagurlike vaadetega ,tuues sellega eestlaste oludesse suuri muudatusi. 1882 Tuli Balti kubermange revideerima Manasseini revisjon , kelle ülesanne oli koguda halvustavaid andmeid kuid neid kogutuid andmeid ja 50 000-ndet palvekirja kasutati venestamise teostamiseks. 1885. nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. 1901. langes sõjaväkke võetud meeste lugemus 80%-le 1888 avati Aleksandriakool mille õppekeeleks sai venekeel.
1874. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus 1863. aastal võeti vastu passikorralduse seadus Balti kubermangudes 21aastased talupojad, kes olid oma seaduslikud kohustused täitnud ning sugulaste heaolu kindlustanud, said õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta väljapoole kubermangu piile võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja riiklikku passi Hoogustus väljarändamine, lootes saada paremat maad kuskilt mujalt 1866. aastal toimus vallareform * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt * valdade ühendamine * omariikluse eelduste tekkimine Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Majandus ja linnad Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis
isevalitsusliku võimu piiramist. Plaanitud ümberkorraldused lükati tagasi ja enam polnud võimalik riigikorda reformida. Liberaalsete vaadetega riigiametniku vallandati. Hakati rõhutama isevalitsuse jumalikku päritolu. Tema sisepoliitiline eesmärk oli paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. Seda nimetati vastureformipoliitikaks. Venestamine tabas eelkõige Poola alasid, kus kaotati viimsedki autonoomia tunnused. Venestamispoliitika tabas ka Läänemere kubermange, Ukrainat, Valgevenet, Leedut, Siberit jt impeeriumi äärealasid. 6. Vene Jaapani sõda. 1904. aastal puhkes Koreas Venemaa ja Jaapani vahel sõda. Venemaa lootis eduka sõjaga süvenevat kriisi leevendada, kuid sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Sõda lõppes 1905. aastal Jaapani võiduga. 7. 1905. aasta revolutsioon: puhkemise põhjused, algus, sündmused, tulemused. Venemaa siseriiklik kriis kasvas edasi revolutsiooniks
keskvalitusus. 1863.a. võeti kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Selle said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taodelda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi , millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljapoole kubermangude piire võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. 7. Põllumajanduse areng 19. sajandi alguses. a) Mõisate rikkuse allikas 19. sajandi alguses. 19. sajandi algus oli mõisates rikkuse allkikas teravilja kasvatus b) Kriis, sellest välja tulemise võimalused. 19. sajandi 20ndail aastail vilja hinnad maailma turul langesid
novemril sai Karl XII surmavalt haavata. Troonile tuli tema õde Ulrika Eleonora ja andis välja absolutismi piiravat akti. 1720. aastal kuningaks sai tema abikaasa Frederik I. Põhjasõda lõpes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahelise Nystadi (Uusikaupunki) rahuga. 7. Rootsi aeg Eestis Eesti talupoegade olukorda taheti muuta samasuguseks nagu Rootsis ehk kaotada talupoegade pärisorjus, kuid balti-saksa aadel oli vastu. Loodi Liivimaa ja Eestimaa kubermange ning Liivimaal õnnestus paremini reforme läbi viia. Tartusse asutati kohtuorganina õuekohus. Gustav II Adolf ja Kristiina ajal läksid paljud kroonumõisad eravaldusesse ja riik kaotas olulist tuluallikat. Hakkati suuredama makse, mistõttu kaotajaks oli talupoeg. 1645. aastal sai Rootsi Saaremaat. Seal kujunes oma kohalik võimuorgan – Maapäev. Kohalik aadel sai seal suure võimu. Karl XI ajal viidi läbi reduktsioon. Riik omandas
· Eestimaad valitsesid kolm rüütelkonda o Eestimaa rüütelkond Tallinn o Liivimaa rüütelkond Riia o Saaremaa rüütelkond Kuressaare Venemaast oli Eesti eraldatud tollipiiriga. Rüütelkonda kuulusid vaid aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud. Aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli Maapäev. Rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. · Balti kubermange eraldas Venemaast tollipiir ja siin kehtis rubla kõrval ka taaler. Kõiki eelpool mainitud kokku ongi Balti eriolukord. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon Balti mõisnikel oli piiramatu võim oma talupoegade üle. 1739. aastal vastas Rosen keisrikojale, et Liivimaa talupojad kuuluvad ihu ja hingega mõisnikele, ning seetõttu kuuluvad mõisnikele ka talupoegade vara. 18. sajandi lõpuks elas Eestimaal 500 000 inimest. Keisrinnad kes valitsesid 18
venestuspoliitikat (N: A.Grenzsteini "Valgus"). - Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. Peep Reimer 4 2.VENESTUSAEG EESTIS: 1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III, kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn.Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem vebestusreformide teostamisks. · 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - NB
riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa, Tartumaa) Lätlased – Valga ümbrus Muud rahvused (poolakad, sakslased, leedukad, hollandlased…)
Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem venestusreformide teostamiseks. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga.
11.Venestuse algus Eestis Aleksander III troonile astumine 1881. Aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. Erinevalt oma isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Tema valitsus tõi kaasa piirimaade venestamise laine. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei suudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist ,,vaos hoida", saabus 1882. A Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteosta nimetati 1885. Aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Sahhovskoi nägi oma ülesannet ,,eestlaste liitmist tõeliselt suurde vene perekonda". Kõijkal määrati ametisse vene ametnikud,
,,Valgus" (1882) ja Ado Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880- ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem venestusreformide teostamiseks. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga.
Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud (Landrat- ains)- olidki maa tegelikud valitsejad, kes täitsid kordamööda nn resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles ja kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega. Balti kubermange eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehtis peale rubla ka taaler. Kõike seda kokku nim Balti erikorraks. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (lk 141) Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis eesti tlp oma lootused pärisorjuse kaotamisest mõneks ajaks maha matta. Kuid tlp säilisid elementaarsed õigused. Roseni deklaratsiooni andis tulemuseks Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud lugu 1739.a. (õp lk 141)
See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel.
Vene impeeriumis vastu võetavad uued seadused jõustusid Eesti- ja Liivimaal alles pärast nende kinnitamist kohapeal. Peterburis asutati Baltikubermangude jaoks eraldi valitsusasutused. · Kindralkubernerideks määrati Venemaa teenistuses olevaid välismaalasi (enamastiskandinaavlasi ja iirlasi-sotlasi). Kubermanguvalitsuse ametikohtadel olid kohalikud baltisakslased. · Kehtima jäi luteri usk. · Kohalikuks asjaajamis-, haridus- ja kohtukeeleks kinnitati saksa keel. · Balti kubermange eraldas ülejäänud Vene impeeriumist tollipiir (selle tõttu kuivas kokkutransiitkaubandus), mis jäi püsima peaaegu 18. sajandi lõpuni. · Kohaliku baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks hakati koostama aadlimatrikleid ehk rüütelkondade liikmete nimekirju. Uusi perekondi lisati sinna vaid teiste liikmete nõusolekul.Paljud siinse aadelkonna võimalused ei laienenud vene aadlikele. · Baltisakslased olid mõjukatel positsioonidel Peterburi õukonnas.
lõpuks oli ra. Jälle tõusnud ½ miljonile, sest polnud sõdu ega ikaldust. Isegi Lä-Eur. Polnud orjus lõplikult kadunud. Katariina II tegi palju läänelike reforme. Tegi ka reformi, et saada eestis lahti baltisakslastelt, tollipiirist, saksa keelest. Tegi aadlikest allood, et b.s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike venestada. Peale Kat. II surma tuli võimule Paul I, kes taastas Balti erikorra. Venevõimu all linnad hakkasid kiratsema, kaubanduskäibed kuivasid kokku. Hakati kurtma metsade hõreduse üle, sisseveeti peamiselt soola ja metalli, tubakat. Viinatootmine. Hupel koos Peter Wildega andsid Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Hupel, Petri ja
Katarina ll taotles impeeriumi piirimaade seniste eriõiguste kaotamist ning riigi kõigi alade allutamist piiramatule keisrivõimule. 1783.a kehtestati Liivi- ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valtsemiskorra Vene omaga sarnaseks, nimetatakse asehaldusajaks, see kord püsis kuni Katarina ll surmani (1796). 24.peatükk Eesti 19.sajandi esimesel poolel Baltimaade suurimad linnad olid kubermangude keskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Kubermange valitses kuni 1876.aastani (v.a 1808-1819) ühine kindralkuberner. 1832.aasta kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi. Ametlikuks riigiusuks sai kogu impeeriumis vene õigeusk, luterlus jäi vaid üheks lubatud usulahuks. Tartu ülikoolis üritati asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondadele ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord jäi püsima. 1801.a sai uueks keisriks Aleksander l. Tema eesmärgiks oli seadustega selgemalt piiritleda
aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. -Kasvavat rahulolematust riigis püüti leevendada usu, keisri- ja isamaa-armastuse süvendamisega, mis tõi kaasa piirimaade venestuse laine. Venestuse algus Eestis -Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. -Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei sudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumist ''vaos hoida'' saabus 1882.a.Balti kubermange revideerima senaato Manassein. -Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. -Eestlaste ja lätlaste poolt esitati 50000 märgukirja. -Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopis venestamise teostamiseks. -Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. -Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine -Kõige valusamalt tabas venestamine Eesti hariduselu. -1887.sai sundlikuks õppekeeleks vene keel.
usuõpetuse koormuse vastu protestis. Jagas eesti ajaloo kolme suure põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg; mitmesaja-aastane orjapõlv; koiduaeg, mil rahvas valmistub uueks tõusuks ja õnneajaks, mis saabub baltisakslaste võimu murdmisega. Tema ajaleht oli ,,Sakala." Arvustas ühiskonna palju. Teda vihati ka palju. Venestusaeg Aleksander III jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Manasseini revisjon Saabusid Balti kubermange revideerima. Senator Manassein. Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Neid kasutati aga hoopis ära, et korraldada omale sobivaid ümberkorraldusi. Haridussüsteem korraldati samuti ümber: vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. 1887. aastal sai sunduslikuks vene keel. Venestamine oli eesti kultuurielule rängaks hoobiks. Ado Grenzstein algselt oli rahvuslikus liikumises osalenud, aga 1880ndate lõpul asus venestama. Tema ajaleht oli ,,Olevik
Sakslased nõudsid lõpu tegemist Eesti rahvuslikule liikumisele. 1882 suri Jakobson kopsupõletikku, mis tõi kaasa suure rahvusliku leina. Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel, mis lõppesid Hurda lüüasaamisega. Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Venestamine- 1880ndatel hakkas Aleksander III Vene impeeriumi ääremaadel ellu viima tagurlikku rahvuspoliitikat. Ta jättis kinnitamata balti aadli privileegid. 1882.a.tuli Balti kubermange revideerima senaator Manassein, kes kogus siin Balti erikorda halvustavaid andmeid. Tema kogutud materjale kasutati venestamise teostamiseks. Venestamise käigus tehti mitmeid ümberkorraldusi o Nimetati ametisse uued venelastest kindralkubernerid o Levitati õigeusku o Asjaajamiskeeleks sai vene keel, ametnikeks venelased o Keelati rahvuslikud organisatsioonid või ahistati neid (lõpetati Eesti Kirjameeste Seltsi töö) o Kohtukorraldus muudeti venekeelseks ja venepäraseks
Lõpuks Hurt lahkus ning Jakobson läks ka Jannseniga tülli. 1881.aastal sai Jakobsonist Eesti Kirjameeste Seltsi president(asutati 1872.aastal). · Venestamine: 1881.a asus Vene troonile tsaar Aleksander III, kes seadis oma eesmärgiks kõige venepärase rõhutamise ning keisri- ja isamaa-armastuse süvendamise. Balti aadlike privileegid (eesõigused) ei sobinud sellesse skeemi ja tsaar jättis need troonile asudes kinnitamata. 1882.a saabus Balti kubermange revideerima senaator Mannassein, kelle eesmärgiks oli koguda erikorda halvustavaid andmeid.1885. aastal algasid poliitilised ümberkorraldused: uuteks kindralkubernerideks määrati sakslaste asemel venelased, riigiametisse määrati umbkeelsed venelased, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö, vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest.
Eesti alad läksid Rootsi riigi koosseisu ajal, mil Rootsist kujunes üks Euroopa suurriike. Seda tõusu põhjustasid edukad sõjad, mida rootslased pidasid kuningas GUSTAV II ADOLFI (1611-1632) juhtimisel. Läänemerest oli sisuliselt kujunenud Rootsi sisemeri. Tähtsaim Rootsi ajast pärit muudatus puudutab Eesti territooriumi halduskorraldust. Mandri-Eesti jagati kahe kubermangu vahel. Harju-, Järva- ja Virumaa moodustasid EESTIMAA; Lõuna-Eesti koos Põhja- Lätiga LIIVIMAA kubermangu. Kubermange juhtisid otse kuningale alluvad KUBERNERID asukohtadega Tallinnas ja Riias. Igapäevast võimu teostasid aadlikud oma esindusorgani MAAPÄEVA kaudu. 21 RAHVASTIK Enne Liivi sõda elas Eestis u 280 000 inimest. Sõjad ja 1620-te aastate näljahäda kahandas rahvaarvu 100 000-ni. Kuna tööjõudu oli vaja, soodustati talurahva vaba liikumist viljakamatele maadele. Eestisse
6. Venestuse toetajad Eesti. 7. Willem Reimani tegevus venestuse vastases võitluses. 8. Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) loomine, selle lipu õnnistamine. 1. Aleksander III astus troonile aastal 1881. 2. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadlike privileegid kinnitamata. Lähtudes baltisakslaste eneste kaebusest, nagu ei suudaks kubermanguvõimud kasvavad eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist "vaos hoida", saabus 1882. a. Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Ta ülesandeks oli koguda balti erikorda halvustavaid andmeid. Mansseni kogutud materjal kasutas valitsus otsese venestamise teostamiseks. 3. Revisjoni käigus leitud pahed andsid sobiva võimaluse alustada Baltikumis poliitilisi ümberkorraldusi. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Tallinnasse vürst Sahhovski ja Riiga kindral Zinovjev. Kaotati talurahvakohtud kihelkondades. Maakondades seati
aastal, rida perekondi rändas välja Võrumaalt, sihtkohaks Samaara kubermang Volga ääres. Esialgu nende elujärg ei olnud kiita, see informatsioon jõudis tagasi Eestisse, see manitses teisi koju jääma. Vene keskvalitsus nõudis, et talupoegade liikumisvabadust tuleb laiendada. 1863.aastal kõikides Balti provintsides kehtestati passikorralduse seadus, mis sätestas, et Balti provintsides võivad talupojad vabalt ringiliikuda. Väljaspool Balti kubermange, sisekubermangudes 30 versta laiuselt võisid talupojad asuda ümber, asuda elama. 1 verst= pisut rohkem kui 1 km. Liikumiseks kaugemale sisekubermangudesse oli vaja hankida eraldi pass, plakatipass, mida väljastati maakonnakeskuses, Maakonna Rentei (tegeles peamiselt maksukogumisega). Ainuke tingimus oli see, et kõik maksud pidid olema õiendatud. Massilisem väljarändamine saab alguse 1860.ndatel aastatel, siit järgnevalt järjest kasvavas joones.
Venemaal talupojad vabastakse koos maaga. Siinsed mõisnikud said aru, et ka siin tuleb agraarreforme läbi viia. Esimeseks suureks muudatuseks on see, et talupoegadele antakse liikumisõigus. Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad hakkavad uut passikorraldust välja töötama, mille 7. juulil 1863 keiser ka välja kuulutab. Passikord on kahetasandiline. Nähakse ette kahte liiki passe: kogukonnast välja antav pass, mis võimaldas liikuda kõigis neljas Balti kubermangus, pluss väljaspool Balti kubermange 30 km piires. Samas ei välistata talupoegade lahkumisvõimalust ka sellelt üsnagi suurelt alalt, nad võivad ümber asuda ka kaugematesse piirkondadesse. Selleks antakse võimude pool välja plakatpass. Uue seadusega seoses nähakse ette eeldused, millal talupoeg lahkuda tohtis: õiendatud kõik kohustused mõisa ees, makstud kõik maksud riigile, ka talu pidi olema igati korras. Kui need tingimused olid täidetud, ei tohtinud mõisnik talupoja liikumist piirata. 1861
annaabi.ee 
