Ainus naissoost kangelane,kes hetkel meelde tuleb on pr.Imeline.Kas alati peab olema kangelane see,kes suudab mõne ,,kurja tegelase" plaanid nurjata või järjekordselt maailma päästa? Mina nimetaksin kangelasteks kõiki naisi,kes suudavad oma lapsed tublideks ja töökateks üles kasvatada,nende kõrval veel maja korras hoida ning ehk ka loomade eest hoolitseda.Iive tõstmine on heategu,lapsest tööka ja aktiivse inimese kasvatamine,aga kangelastegu.Sel kohal,tuleks kangelasteks kroonida mitmed tublid arstid,kes igapäev päev päästavad tuhandeid elusid.Selleks,et olla kangelane,ei ole vaja keepi või muud vahendit lendamiseks,selleks ei ole vaja tohutut hobujõudu või karatee ning muu prefektset oskamist.Tuletõrjujad,kes kustutavad suuri tulekahjusi,tuletõrjujad,kes päästavad põlemissurmast inimesi nemad ei oska lennata,aga ometi tuleb neile au anda,igaüks selle tööga hakkama ei saa.Võib vaid
oluliseks muutus kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. PÜHA ROOMA KEISRIRIIK:kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem ida-frangi ehk saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otto I lõi 955.aaastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.Sellega lõpetas ta ungarlaste röövretked ja allutas Saksa feodaalid oma võimule. Aastal 962 sekkus ta paavsti ja itaalia feodaalide omavahelistesse tülidesse ning lasi paavstil end oomas keisriks kroonida,taastades Karl Suure järglaste ajal hääbunud keisrivõimu. Otto I rajatud riiki nimetatakse Pühaks rooma riigiks ehk Saksa-Rooma keisririigiks.
Karolingid. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olevat olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 paavast Leo III poolt Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju jne. Ta pidas end otseselt Rooma keisite järeltulijaks ja nimetas end Lääne - Rooma keisriks. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud
Karl Suure järgi nimetatakse uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi meieni säilinud. Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. 772. aastal läks Karl oma esimesele
Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, kuid lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Hindas kõrgelt kirjasõna tähtsust ja laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju. Karl Suur laskis koguda suulises traditsioonis tuntud vanu kangelaslaule, aga Ludwig I Vaga hävitas need. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi säilinud. Aachenisse püstitati lossikabel. See on 8-
kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse. Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel 962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik, Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid, islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest: Lääne- ja Põhjamere äärest kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust. Peamiseks tülipõhjuseks oli kumma võim on suurem, kas paavsti või keisri.
Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745
Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Paljud arvasid, et Karl I on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Isegi Rooma paavst arvas seda. Aastal 800 kutsus paavst Karl Suure Rooma, et teda kroonida. Jõulupüha ajal kogunesid kõik Frangi riigi ja Rooma ülikud Püha Peetri kirikusse ja paavst kroonis Karl Suure nende silme all keisriks. Karli nimetati keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Kui Karl Suur valitses oli riigis kord ja rahu. Riigil polnud kindlat pealinna, kuid Karl Suurel oli mitu meelispeatuspaika, kus ta käis talvel. Kõige tähtsam oli Aachen, mis asub tänapäeval Hollandis. Karl Suurele meeldis ka kultuur
SAKSA RAHVUSE PÜHA ROOMA KEISRIRIIK SAKSA-ROOMA RIIK Saksa-Rooma riik eksisteeris aastail 9621806. Selle rajas Saksa kuningas Otto I, kes lasi ennast paavstil Itaalia kuningaks ja Rooma keisriks kroonida. Otto I vallutas Põhja- ja Kesk-Itaalia. Alates 15. sajandist nimetati Alpidest põhja pool asuvat riigi osa Saksa Rahvuse Pühaks Rooma riigiks. OTTO I Otto I (912973) oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta
lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks Palestiinas innustasid osalema valitsejaid, feodaale, vaimulikke ja lihtrahvast peaaegu kogu Euroopas. Sündmused 962. a Saksa kuningas Otto I (936-973) lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, taastades seega Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Pühale Rooma riigile. 1000. a Leif Eirikssoni juhtimisel jõuavad viikingid Põhja-Ameerikasse. Hilisemad skandinaavlaste Põhja-Ameerika koloniseerimise katsed nurjusid põliselanike vaenulikkuse tõttu. 1054. a Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kirikuvande alla, millega algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku vahel. 1066
suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud
*Parlament saadeti laiali 2. Rahvas kartis ja vihkas Cromwelli *Cromwell kehtestas karmid igapäevaelu reeglid *Cromwell tahtis isegi Inglismaad kujundada pühakute maaks, kuid see polnud vastuvõetav *Kui 1658. aastal Oliver suri tantsis rahvas Londoni tänavatel Stuartid tulevad taas võimule 1. Riigi võtab üle Oliver Cromwelli poeg Richard *Richardit ei toetanud sõjavägi ega ka rahvas ja ta lahkus ametist *Taas kutsuti kokku parlament *Parlament otsustas kroonida uueks kuningaks tapetud Charles esimese poja Charles teise *Toimus restauratsioon 2. Charles teine ja tema järglane James teine üritasid taastada absolutistlikku korda ja katoliku usku *James teine otsustas anda usuvabaduse katoliiklastele ja katoliku usulistele *James teise otsus tekitas kogu maal ärevust ja isegi puritaanid polnud otsusega rahul *Inimesed tahtsid pigem jääda usuvabaduseta *Tüli muutus rahva seas suuremaks Kuulus revolutsioon 1
,,Jutustus möödunud sajandi aegadest" I vana-vena riigi kroonika, munk Nestor, 998. Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused. ,,Vene õigus" Jaroslav Targa välja antud seaduste kogu. veetse- vana vene riigi rahvakoosolek. KÕRGKESKAEG Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III valitses, katkuepideemia, 1oo-aastane sõda ing-pr, türklased vallut konst, Rooside sõda(Lancaster Yorgid) Püha 3-ainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal 3-s isikus: isa, poeg, püha vaim. viimne kohtupäev surnud tõusevad hauast, et aru anda, ajaliku maailma lõpp kirikuvanne- kirikust väljaheitmine kuuria paavsti õukond legaat-
ja vabanenud ka 13. sajandist psinud mongoli-tatari lemvimust. Sjalise eduga ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast ja uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel.
aastat hiljem (1200.a). Katedraali uhke läänefassaad sai täielikult valmis 1250. aastal. Sinna kuuluvad Kuningate galerii, roosaken Jumalaema auks, Kimääride galerii, kolm portaali (Jumalaema, viimse kohtupäeva ja püha Anna portaal) ning nende ümber paiknevad rikkalikud raidkaunistused. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist ,,lõpetamata" torni. Algselt oli kavas need tornikiivritega kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame'ile ainuomase näo. Notre Dame'il on väga silmapaistvad transeptifassaadid, mida kaunistavad gooti skulptuuri meistriteosed. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil peale läänefassaadil asuva akna veel kaks. Need asuvad ristlöövide põhja- ja lõunapoolsetes ristumispaikades. Kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Värvilistest akendest on
- sõdades idagermaanlastega alistas Lääne-Friisimaa (Hollandi), alemannid ja baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714768) - Kuulutas end frankide kuningaks 751, kroonis end ise 752 - 756 lasi paavstil end kroonida; vastu sai paavst osa langobardide maast -> Kirikuriigi sünd (vt. õpikust lk. 75) Karl suure keisririik- Karl Suur (742/768/800-814) · sõjaliselt äärmiselt edukas: liitis Frangi riigiga Saksamaa · (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Madalmaad · // Karl Suure impeerium 1,2 mln km2, 15-18 mln elanikku · 800 lasi paavstil end kroonida keisriks · valitsemine: o ühtne administratsioon; seadusandlus, raha, maksusüsteem
11. Chlodovech-Frangi suurriigi rajaja merovingid-5-7. saj valitsev dünastia karolingid-Karl Suure dünastia karolingiderenessanss-kultuuriline tõus majordoomused-Merovingide kuninga kojaülem Karl Martell-Frangi riigi majordoomus, Pippin lühikese isa Poitiersi lahing 732- araablaste löömine, kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase Karl Suur-võimas väejuht, poliitik, vallutaja, rahvaga arvestav Imperator Romanum-Karl Suur lasi aastal 800 end keisriks kroonida 12. Mis juhtus Frangi impeeriumiga peale Karl Suure surma? Tema pojad Ludwig sakslane, Charles paljaspea, lothar jagasid maa omavahel kolmeks 13. Milline tähtsus oli Frangi riigil ja impeeriumil kujuneva Euroopa seisukohalt. 14. 7 vabakunsti, kus ja millal esimesed ülikoolid? trivinum(grammatika, retoorika, dialektika), kvadrivium(muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria). Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal 15
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699
Tunnistajate ja osavõtnute hilisemate kinnituste kohaselt oli Orleans´i all peetud lahing väga kangelaslik ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Sellele vaatamata prantsuse sõjavägi sai ülekaaluka võidu. Praegusaja ajaloolased peavad seda lahingut sõjaajaloo üheks kangelaslikumaks üldse. Juulis 1429 võitis Prantsuse armee tema juhtimisel ka lahingu Reims´i all. Nii suutis noor neiu kuningale tõestada, et ta ongi Prantsusmaa kaitseingel. See andis võimaluse kroonida troonipärija Charles 17.07.1429 Reims´is kuningaks Charles VII. Jeanne oli kutsutud isegi kroonimispidustustele. Tema suurim nägemus oli täitunud. Jeanne pidas oma ülimaks ülesandeks kihutada inglased välja kogu Prantsusmaalt, kuigi isegi kuningas oli selle vastu igasuguse huvi kaotanud. Sellele vaatamata liikus ta 1429.a. septembris Pariisi alla, et see tormijooksuga vallutada. Seal sai ta ka haavata. Lahing kaotati ning
parandada ja õppida. Kindlasti on õppimine tähtis, kuid tähtsaim on haritus. Inimese tarkust on märgata tema tegudes, kõnes ja ütlemistes. Eriti huvitav ja tark inimene oli Hamlet. Ta ei tormanud ega kiirustanud kunagi. Tema mõtetest said aru vaid vähesed. Kuuldes isa käest tõde, ei mõrvanud prints kohe Claudiuse, vaid korraldas näitemängu, kus kuninga vend mürgitab vana kuninga, võrgutab naise ja laseb end kroonida kuningaks. Tema kavalusest kalgistus Claudius ja võis näha tema näost süütunnet, mida ta hiljem varjata üritas. See ongi tarkus, mida õpitakse just oma vigadest ja raamatutest. Kuid mis on siis elu mõte? Kas elu mõte ongi olla armastatud ja õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutad, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja. Õnne võib tunda isegi pisimatest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega
Et Friedrich resideeris jätkuvalt Sitsiilia kuningriigis, jäi tema võim Saksamaal aga ka seejärel ebakindlaks. Otto toetajaskond siiski vähenes ning 1215. aastal krooniti Friedrich uuesti. Et Otto sai Bouvines' lahingus lüüa, siis seekord õnnestus Friedrichil ka tegelik võim Saksamaa üle saada. 1220. aastal krooniti ta ka keisriks. Kuigi Friedrichi valdused paiknesid peamiselt Saksamaal, veetis ta seal vähe aega. Juba 1220. aastal lasi ta oma poja Heinrichi Saksa kuningaks kroonida ning siirdus tagasi Sitsiiliasse. Uuesti saabus ta Saksamaale alles 1236. aastal ning lahkus sealt aasta hiljem, viibides seejärel kuni surmani Lõuna-Itaalias. Seetõttu oligi Friedrichi võimukeskuseks Sitsiilia. Seal andis ta 1219. aastal välja uue seadustekogu (Melfi konstitutsioon ehk Liber Augustalis), mis väikeste modifikatsioonidega kehtis kuni 1819. aastani. Friedrich oli ka suur kunstide metseen, pidades ennast antiikse Rooma impeeriumi pärandi taastajaks. Haritud
Aegruum ja selle eripära. Seoses linnade ja kaupmeestega muutus aeg väga hinnaliseks, leiutati mehaanilised kellad, kaob aja ideaalsus. Aja tunnetus muutub, ajalikkuse mõiste muutub kirjanduses valdavaks. Petrarca lõi endale ideaalse elu. Tema pöördumine maiselt armastusest pidi toimuma täpselt siis, kui ta saab 40, selle nimel ta isegi fabritseeris oma eluloo. Petrarca ei saa lahti kahest asjast – oma maisest armastusest ja kuulsusest. 1341. lasi ta end Roomas kroonida antiikse võidupärjaga. Kuulsus on ajalik. Samas kirjutab ta kirju tulevastele põlvedele. Filosoof peab mõtlema surma peale, mitte millelegi muule, seega projitseerima end ideaalsena. Aeg on raha. Kui sul on igavik, on kõik ??????? Inimese muutumine ajas ja ruumis, oma koha ja rolli aktsepteerimine. Humanistid rõhutasid inimese tahet, mitte teadmisi. Rakendada, teha, muuta maailma. Kristlikku kanoonilist õpetust hakati segama teiste õpetustega. Kristlus koos platonismiga. Kuna
võimu Eestimaal. Oma paljude vallutusretkede tõttu sai Valdemar II lisanimeks "Võitja", kuigi ta kaotas kõik vallutatud alad peale Eestimaa. Kaotuste põhjuseks oli suurelt jaolt see, et tal polnud võimalik vallutatud alasid taanlastega asustada. Valdemar laskis koostada Jüütimaa seadustekogu, mis valmis veidi aega enne tema surma, ja Taani hindamisraamatu. Tema järel sai kuningaks tema vanim poeg Erik IV. Nagu isagi, laskis Valdemar II kuningriigi päriluse tagamiseks kroonida oma vanima poja kaaskuningaks ning andis teistele poegadele maavaldused pärilike läänidena. See nõrgendas kuningavõimu ning vallandas pärast tema surma poegadevahelise võimuvõitluse. Enne esimest abielu oli Valdemar kihlatud Saksimaa hertsogi tütre Baieri Rixaga. Aastal 1205 abiellus Valdemar Võitja Böömimaa kuninga Pemysl Otakar I ning Meißeni Adelheidi tütre Margrethe Dragomiriga (Dagmariga, arvatavasti 1189 24. mai 1212), kellest sai rahva lemmik
kuni abiellub perekonna järgmine pruut. Inglismaa: Traditsiooniliselt jalutab pruut koos saatjaskonnaga jala kirikusse. Protsessiooni ees käib väike õisi loopiv tüdruk, et pruudi tee oleks lilleline ja rõõmus. Briti pruudid võivad ka õmmelda kleidi serva talismani nagu näiteks head õnne toova hoburaua (seda on kasutanud ka kuninglikud pruudid). Kreeka: Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. Kreeka pulmakroon on kas valge või kuldne. "Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Venemaa: Vene pulmakülalised ei tee kingitusi, vaid võtavad neid ise vastu! Pruut kingib sõpradele ja sugulastele maiustusi ning pulmakülalised annavad pruutpaarile pärast pulmi raha. Vene õigeusu tseremoonia ajal pruutpaar kroonitakse ning nad võistlevad, kes astub esimesena valgele vaibale. See, kes astub esimesena, saab püksid oma jalga.
Selle portaali kaudu sisenesid Prantsuse kuningad kirikusse oma kroonimistseremooniaks. Neile peagi antav jumalikult seadustatud kuninglik võim ei lubanud tulevastel monarhidel siseneda sellesse kõige pühamasse kuningate sisseõnnistamise paika lääheportaali kaudu, kuna sel juhul võinuks tunduda, et nad tulevad rahva seast. Eelkõige aga poleks seda tõenäoliselt võimaldanud Reimsi peapiiskoppide püüdlus oma positsiooni tugevdada. Olles pidavalt sunnitud kaitsma oma õigust kuningaid kroonida, nõudsid peapiiskopid, et nad saaksid monarhia jumaliku legitiimsuse isiklikult uuele valitsejale oma kroonimisrituaaliga üle anda. See sarnases paavsti võimutäiusega, mida taheti nimelt kuningale rõhutada, kui too põhjatransepti keskportaali kaudu sisenes. Lääneportaalil , mille kaudu juba kroonitud kuningas väljus, kujutatakse neid ideid programmilise piltide seeriaga. Kolm sissepääsu on asetatud lääneseina ette justkui triumfikaareks ühendatuna
� Kuningat kahtlustati riigi reetmises – ta giljotineeriti, rahva meeleolu muutus aina revolutsioonilisemaks – giljotineeriti peaaegu valimatult. � Edukas väejuht, Napoleon Bonaparte, otsustas, et suudab riiki juhtida paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad � Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning kuulutati välja kontinentaalblokaad. � Kuna Venemaa ei teostanud kontinentaalblokaadi, tungis Napoleon riiki, kus lahing jäi sisuliselt viiki ent tagasiteel tabas Prant. armeed suured kaotusd ning naasnud Napoleon sai Leipzigi lahingus raskelt lüüa ja sunniti kroonist loobuma ning saadeti Elba saarele.
kuningas, Charles VII . Jeanne d'Arc teadis, et kõik tema kaasmaalased mõtlevad samamoodi, ja et on tarvis lihtsalt ühte häält, mis selle soovi valjusti välja ütleks, ning kutsuks võitlema võõrvõimust vabanemise nimel. 13-aastane Jeanne d'Arc palvetas tihti kaevu kõrval haldjapuu all ning siin ilmutasid talle end Püha Miikael, Püha Margareeta ja Püha Katariina ning käskisid tal Jumala nimel minna dofääni, troonipärija juurde, viia tema väed sissetungijate vastu ja kroonida ta siis Reimsi linnas kuningaks. 3 Jeanne d'Arc umbes 1485. aastast pärineval maalil Liitumine sõjaväega ning ilmutuse täideviimine Jeanne lahkus oma kodukohast ning pääses takistusi ületades Vaucouleurs’i linna ja saab linna väesalga ülema niikaugele, et too juhatab ta Charles’i juurde. Esimene katse muidugi ebaõnnestus – vahimeeskond naerab laginal, kui üks taluplika nõuab kuninga juurde laskmist.
sageli alandasid ja solvasid. Põhjuseks oli, et valitseja tuleks karm. Ivani julmus tuleb välja juba lapsepõleves. Ivan ei saa kelleltki hellust ja armastust nagu lapsed vajavad. Tema päevad mööduvad julmi mänge mängides- lõhkudes, laamendades ja loomi piinates. Sellised asjad pakuvad talle lõbu juba varases eas. Ivan ei tunne ennast piisavalt võimsalt olles suurvürst ning ta laseb ennast ametlikult tsaariks kroonida. Kroonimistseremoonia toimub Moskvas 16.jaanuaril 1547. aastal. Ivan nimetatakse oma alamate juuresolekul pühaks tsaariks, kes on kroonitud Jumala poolt, kõikide Venemaade isevalitsejaks. 3.veebruaril 1547 abiellub Ivan Anastassia Romanovaga Uspenski katedraalis. Esimesest silmapilgust peale tundis Ivan Anastassiaga rääkides midagi sellist, mida polnud enne tundnud ning ta otsustas ta omale naiseks võtta. Ivanil oli kokku kirikust hoolimata kaheksa naist
Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid sai nime Pippini poja Karl Suure (742-814) järgi. Millised maa-alad kuulusid Frangi riiki selle kõrgajal? Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Millised tiitlid olid Karl Suurel? Karl Suur laskis end aastal 800 Rooma keisriks kroonida. Milliseid eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris? Mis on seejuures hämmastav? Karl Suur õppis lugema alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline on selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellele eeskujuks?
a). Katedraali uhke läänefassaad sai täielikult valmis 1250. aastal. Sinna kuuluvad Kuningate galerii, roosaken Jumalaema auks, Kimääride galerii, kolm portaali (Jumalaema, viimse kohtupäeva ja püha Anna portaal) ning nende ümber paiknevad rikkalikud raidkaunistuse d. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist ,,lõpetamata" torni. Algselt oli kavas need tornikiivriteg a kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame'ile ainuomase näo. Interjöör: Nii nagu enamikul katedraalidest, olid ka Pariisi Jumalaema kiriku seinad erksavärvilised. Kiriku sees olid kiviseintel maalingud. Fassaadi kuningategalerii skulptuurid kullati, et need päikese käes rohkem säraksid. Kiriku interjöör hämmastab oma avarusega. Siin võib märgata gooti arhitektuuri elemente. Kiriku parempoolses
Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).Paavstivõimu hiilgeaeg 12.- 13.sajandi vahetusel.Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine
See ärgtas eepose poole pöörduma ka Oskar Kallist. Ta seob teema tihedalt eesti muinasajaga, mille väliseks tunnuseks on rohke ornamendi, rahvariiete ja etnograafilise vanavara kasutamine. Tundub. Nagu kasvaks ja areneks O.Kallise Kalevipoeg koos oma loojaga. Kuia algul oli tegemist veel kohmetu ja kõhkleva olekuga noorukiga, keda on kujutatud mõneti naiiv-realistlikus laadis üsnagi rahumeelsete tegevuste juures (laulab, vestleb vendadega, laseb end kroonida), siis 1914.a. paiku näeme juba mehist meest, kellele enam sobivad jõulised, pingelised olukorrad (kannab laudu, avasatab allmaailma). Oskar kallise loomngu paremikku kuuluvad need maalid, kus üksikfiguur valitseb mõjukalt pildi pinda, koondades endasse kogu emotsonaalse jõu ja kus peategelast saatavd kujundid aitavad suurenadada maali ekspressiivust. Sellisel üksikfiguuril on jõudu tõusta sümboliks ja üsnagi väiksemõõduline töö suudab mõjuda monumentaalselt
Enim kuulsust üldse 4 tõid Beethovenile vabadussõjaaegsed juhuteosed, sümfoonia "Wellingtoni võit", sõjakas koorilaul "Saksamaa uuestisünd" ja isamaaline kantaat "Aurikas silmapilk". Kõige sügavamateks on peetud kitsikusaastatel kirjutatud kvartette ja sonaate, mis Beethovenile väga rängaks osutusid. Suures kurbusekuristikus võttis ta nõuks ülistada Rõõmu ja sellega kroonida üht oma suurteost, Üheksandat sümfooniat. See kujutab endast kokkuvõtet klassiku revolutsioonilisest kunstist, mis kehastab mitmesugustes vormides mässu ideed vabaduse ja rõõmu nimel. Aastail 18241826 kirjutas Beethoven viis kvartetti, mis on jäänud kõige keerulisemateks ja omapärasemateks. Need väljendavad helilooja hilist filosoofilist vaimulaadi. Iga viimane kvartett on ere jutustus tema sisemaailmast. Neis on palju reipaid ja elujaatavaid momente.
Sellest ajast on Theoderichi mausoleum (6 saj algus) katab ühes stiilis 10 m kuppel, ümar hoone KAROLINGIDE KUNST Taust: 732. a peatas viimane Merovingide kuningas (Karl Martell) islami pealetungi Euroopas tema poeg Philippe Lühike- esimene karolingide dünastia kuningas kõige kuulsam kuningas Karl Suur (valitses 768-814). Frangi riigi valitseja. 800 laseb end kroonida Rooma keisriks, kujuneb välja esimene suurriik Euroopas, pealinn Aachen (Saksamaal). Võttis eeskujuks Rooma riigi tugeva keskvõimu. Koondas oma õukonda teadlasi ja filosoofe, kunstnikke. Käis läbi Bütsantsiga, mõjutas kultuuri valitsev usund oli ristiusk kujutava kunsti eeskujuks antiik Arhitektuur: väljapaistvad kiviehitised- loss Aachenis, mille eeskujuks on võetud San Vitate kirik Ravennas. Seest 8 kandiline väljast 6
tungida aga Egiptusesse, et läbi lõigata inglaste kaubatee Indiasse. Ta jõudiski Egiptusesse, aga tema plaan kukkus läbi pärast seda, kui Nelson purustas 1798. aastal tema laevastiku. 1799. aastal pöördus Napoleon Prantsusmaale tagasi ja haaras seal võimu. Ta saatis valituse laiali ja määras kolm ametnikku, keda nimetati konsuliteks, riiki juhtima. Napoleon määras iseennast esimeseks konsuliks ja valitses Prantsusmaad järgmised 15 aastat. 1804. aastal lasi ta end keisriks kroonida. Napoleon väejuhina Napoleon tegi paju kauakestavaid reforme, kehtestas uusi seadusi, lõi parema haridussüsteemi, reorganiseeris valtuse ja riigipanga. Napoleon oli hiilgav väejuht, manööverdades oma vägedega kiiresti ja rakendades lahinguis uudseid taktikalisi võtteid. Ja tema sõjavägi oli väga suur, sest Robespierre oli kehtestanud värbamissüsteemi, mille kohaselt kõik täiskasvanud mehed olid sõjaväekohuslased. Armees oli 1799
-hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel - 962. aastal oli loodud Püha Saksa- Rooma keisririik (Otto I Suur lasi ennast paavstil keisriks kroonida, ajendiks oli, et Euroopat ohustasid erinevad rahvused (moslemid, ungarlased jne) 955 pani Otto suur lõpu ungarlaste pealetungile. Koosnes mitmest sajast väiksest riigist, Põhjamerest Itaaliani välja, ühendas erinevaid rahvusi. -peamiseks tülipõhjustajaks oli see, et kumma võim oli suurem, kes määrab ametisse kõrgemad vaimulikud. - tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregorius VII (1073-1085) ja Heinrich IV (1056-1106),
Nähti sind paremini nii. Vahepeal unustati rätik kuid 16 sajandil võeti uuesti kasutusele ja kasutati higi pühkimiseks. Pruudid tegid kaasavarasse fatsoleto e siidist räti mille servas olid kaunistused. Reeglina oli selleks pits. 1 pits tuli üldse kasutusele 15 sajandi lõpus ja tehti see kuld või hõbeniidist. Sellised pitsid pole hooldatavad. 2. Ajalugu 1 suurem ja võimsam kogukond tekkis Karolingide dünastiaga 8 sajandil. Karl Suur lasi end nimelt Roomas keisriks kroonida. Riik hõlmas Sakasamaad, osa Prantsusast ja põhja Itaalia. Rõivaid tehti endiselt kodustes tingimustes. Jäigad paksud kangad mida kombineeriti nahaga siis. Rõivastus oli lai ja avar ning figuuri ei näidanud. Naistel endiselt rõivaks 2 tuunikat, millest ühel kitsad ja teisel laiav varukad. Peal aga mantel ühelt õlalt kinni. 11 sajandil on rahvas enam vähem oma rändamised lõpetanud. Selleks ajaks on rahva arva ka
· Napoleon Bonaparte - silmapiastev kindral, kes sooritas riigipöörde ning tõusis esimese konsuli tiitliga Prantsusmaa ainuvalitsejaks. · Võimule tõustes hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki: omavalitsuste ja rahva esinduse õiguste kärpimine, suur roll politseil, lasi koostada mitu seaduste kogu ,, Tsiviilkoodeks ,, inimeste võrdsus seaduse ees eraomandi puutumatus, kiriku lahutamine riigist. · 1804 lasi end kroonida keisriks. Napoleoni sõjad · Napoleini eesmärgiks oli allutada Euroopa ja rajada maailmaimpeerium · Okoobris 1805 kaotati trafalgari merelahing brittidele · Austria ja Vene armee purustamine Austerlitzi lahingus · Jätjest allutati Lääne-Saksamaa riigid, Preisimaa, sõlmiti rahu Vene keisriga. Prantsusmaa sõltlased ka Hispaania, Sveits, Itaalia väikeriigid, Poola. Kontinentaalblokaad · Prantsusmaa ja tema liitlased ei kaubelnud enam Suurbritanniaga.
· Rõngas on kaunistatud valge tuhksuhkruga ning täidetud keskelt dekoratiivsete sokolaadikommidega. · Itaalia: Pruutpaari maja uksed kaunistatakse pealtega. · Kokkuseotud paelad sümboliseerivad kahte ühendatud elu. · Itaalia pulmakülalised on sajandeid heitnud vastabiellunute suunas suhkrustatud mandleid. · Kreeka: Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. · Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. Kreeka pulmakroon on kas valge või kuldne. · "Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. · Norra: Mõlemale poole noorpaari majaust asetatakse väike kuusk. · Kuused jäävad ukse ette kuni esimese lapse sünnini. · Traditsioonilised Norra pruudieheted koosnevad rasketest hõberahadest ja kuld-või hõbekroonist, mis on kaunistatud lusikakujuliste ripatsitega, mille tilin peletab vanarahva uskumuste järgi eemale halbu
Rüütliromaan- rüütlikirjanduse zanr, teemad tulid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegsete ettekujutuste järgi Kolmeväljasüsteem- põlluharimissüsteem,kus põllu üks osa oli kesa, teised kaks osa olid suvi ja taliviljadele Teotöö- talupoja töökohustus mõisa jaoks Rüütel- sõjameheseisuse tähtsaim osaline, raskeratsaväelane. Rüütlitel oli oma eetika ja rüütlikssaamise viis Kes olid ja millega läksid ajalukku? Otto I- lasi end Roomas paavsti keisriks kroonida, taastades Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Püha-Rooma riigile Heinrich IV- Saksa-Rooma keiser, kes läks tülli paavstiga, mille tõttu kannatas tema riik kirikuvande all. Hiljem palus Canossas paavstilt andeks, kuid hiljem jätkas paavstivastast võitlust Urbanus II- kuulutas välja ristisõja Kristuse haua vabastamiseks William Vallutaja- Normandia hertsog, hõivas ENG ja pani aluse tugevale kuningavõimule
Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia. Karl Suur-Pippini järeltulija, karolingide soost valitseja. Sõjaretkedega laiendas Frangi kr. 800a lasi end Roomas keisriks kroonida., tahtes kindlustada keisririigi positsiooni Euroopas+tiitel võimaldas pretendeerida kogu Eur valitsemisele. Karolingide renessanss-Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek sõdadest ja verevalamistest hoolimata. Verduni leping 843a-Karli Järeltulijad ei suutnud imp koos hoida, riik jaotati 1)Ida- frangiriigiks(-saksamaa), 2)Lääne-Fr.r(-prantsusmaa) 3)Lothari pärand(-Itaalia kuningriik) 10.Feodaalsuhted
riigiga, Venemaa sai Soome alast osa Karjalast, Viiburi ja Käkisalmiga; leping kinnitas balti erikorra säilimise ja tagas Rootsile viljaimpordi soodustuse · 1721 loodi Eesti- ja Liivimaal restitutsioonikomisjonid, mille ülesandeks sai mõisavaldusõiguste põhjalik revideerimine · 1723, veebruar Peeter I teatas, et on otsustanud nimetada oma abikaasa Katariina keisrinnaks ning teda kroonida lasta · 1723, 12. juuli sõitis Peeter I Rogerwieki, et sadam sisse õnnistada · 1726 oli Anton Thor Helle tõlkinud mõne osa Vanast Testamendist · 1728 algatati Heinrich Gustleffi eestvedamisel varasemate Vana Testamendi tõlgete kogumine ja revideerimine · 1729 jõudsid esimesed vennastekoguduste jutlustajad Liivimaale · 1729 1751 oli Liivimaa kindralkuberner Peter Edmond Lacy · 1730 40-ndad koostati aadlimatriklid
nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega
(tugeva keskvõimuga) riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul: 1) Moskva suurvürstiriik (Venemaa) - riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga Novgorod, 1510 Pihkva vürstiriik); - tugevnes Ivan IV Julma (valitses 1533 - 1584) võim, kes suutis pärast täisealiseks saamist (sünd 1530) täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid. 1547 lasi Ivan IV end kroonida tsaariks; - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas. Venemaaga ühendati 1552 Kaasani ja 1556 Astrahani tatarlaste khaaniriigid Volga jõe piirkonnas ja laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini; - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne)
kasutati higi pühkimiseks. Pruudid tegid kaasavarasse fatsoleto e siidist räti mille servas olid kaunistused. Reeglina oli selleks pits. 1 pits tuli üldse kasutusele 15 sajandi lõpus ja tehti see kuld või hõbeniidist. Sellised pitsid pole hooldatavad. 2. Ajalugu 1 suurem ja võimsam kogukond tekkis Karolingide dünastiaga 8 sajandil. Karl Suur lasi end nimelt Roomas keisriks kroonida. Riik hõlmas Sakasamaad, osa Prantsusast ja põhja Itaalia. Rõivaid tehti endiselt kodustes tingimustes. Jäigad paksud kangad mida kombineeriti nahaga siis. Rõivastus oli lai ja avar ning figuuri ei näidanud. Naistel endiselt rõivaks 2 tuunikat, millest ühel kitsad ja teisel laiav varukad. Peal aga mantel
Isegi Saksa-Rooma keiser pidas ennast Karl Suure järeltulijaks selleks, et saada pärandiks tema suurriik. Aastal 814 Karl Suur suri ja suurriik jäi tema pojale Ludwig Vagale. Ludwig Vaga Ludwig Vaga oli Frangi riigi keiser aastatel 814-840 ning oli eelmise keisri Karl Suure poeg. Ta oli sügavusklik, kuid ka oskuslik sõjaväejuht ja valdas ka romaani, germaani, ladina ja kreeka keelt. Juba oma isa Karl Suure ajal krooniti ta kaaskeisriks, kuid peale oma isa surma lasi Ludwig end uuesti kroonida Rooma paavstil. Aastal 817 kroonis ta oma poja Lothari kaaskeisriks. Juba peale Ludwigi trooniletõusu ja temapoolseid esialgseid ümberkorraldusi alustas tema onupoeg Bernhard, kes oli seni Itaalia kuningas tema vastu sõda, mille käigus tehti talle ettepanek paluda Ludwigilt armu. Armuandmiseks Ludwigi juurde minnes ta vangistati ja torgati tal 818. aastal vangistatuna silmad välja, mille tulemusena ta kahe päeva pärast suri. Peale Ludwigi poja Charlesi sündi tekkisid lahkarvamused
kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse. Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel 962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik, Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid, islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest: Lääne- ja Põhjamere äärest kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust. Peamiseks tülipõhjuseks oli kumma võim on suurem, kas paavsti või keisri.
· Kirikuelu üritas parandada paavst GregoriusVII 1073-1085 o Larmistas kontrolli simoonia ja nepotismi üle o Kuulutas, et kõrgeimaks võimuks on kiriklik, mitte ilmalik võim · Tüli Saksa Roomariigi keiser Heinrich IV-ga. Tüli tipnes Canossas (alandaval viisil vabandust paluma) käimisega. · 1075 Gregorius VII kehtestas nn paavstidiktaadi millega ainult paavst võis seada ametisse kõrgemaid vaimulikke, kroonida ja vabastada ametist keisreid, mõista kohut kõikide üle. Keegi ei allunud ühelegi ilmalikule kohtunikule. · Kujunes välja ka skolastika- keskaja teadus, mis ühendab endas antiikfilosoofia (Platon, Aristoteles) ja ristiusuõpetuse · Tuntumad skolastikud olid: o Cantebury Anselm 1033-1109. Taotleb usutõdede mõistmist usut lähtudes ja töötas välja ontoloogilise jumalatõestuse o Pierre Aberlard 1079-1142
Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala võimu paavsti vahendusel, keiser arvas, et saab otse jumala võimu. 11. sajandi neljandal veerandil teravnes konflikt, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Probleemiks oli piiskoppide ametisse määramine. Oli välja kujunenud nii, et piiskopid nimetas ametisse keiser
Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Flandrias. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962 aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X-XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne-Euroopas. XI-XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kii ka ilmelikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis
annaabi.ee 
