aastal. Sinna kuuluvad Kuningate galerii, roosaken Jumalaema auks, Kimääride galerii, kolm portaali (Jumalaema, viimse kohtupäeva ja püha Anna portaal) ning nende ümber paiknevad rikkalikud raidkaunistuse d. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist ,,lõpetamata" torni. Algselt oli kavas need tornikiivriteg a kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame'ile ainuomase näo. Interjöör: Nii nagu enamikul katedraalidest, olid ka Pariisi Jumalaema kiriku seinad erksavärvilised. Kiriku sees olid kiviseintel maalingud. Fassaadi kuningategalerii skulptuurid kullati, et need päikese käes rohkem säraksid. Kiriku interjöör hämmastab oma avarusega. Siin võib märgata gooti arhitektuuri elemente. Kiriku parempoolses osas asuvas kellatornis on näha erinevate kunstnike pilte ja skulptuure, mida
ministeeriumid(transpordiministeerium) asuvad väljaspool Pariisi linna. Prantsuse Rahvusarhiiv peab põhjapoolsed äärelinnad ümber paigutama 2010-ks aastaks. Vajadus suurema Pariisi järele on Prantsusmaa valitsuse poolt kinnitatud. 2007. aasta novembriks on arutlused suurema Pariisi asjus alanud, kuigi millised eeslinnad tuleks lisada, on otsustamata. Igal juhul ei ilmne selline laiendus enne Prantsuse linnavalitsuse valimisi, mis on planeeritud 2008 aasta kevadeks. Notre Dame Pariisi Notre Dame, mida tuntaksegi tavaliselt lihtsalt Notre Dame'ina, on gooti katedraal Ile-de-France'i idaosas peasissekäiguga läänes. Seda kasutatakse ikka veel kui rooma- katoliku katedraali ja see on Pariisi peapiiskopi iste. Pariisi Notre Dame'i on palju peetud üheks kõige paremaks Prantsuse gooti arhitektuuri näiteks. See päästeti ja taastati purustustest Viollet-le-Duci'i , ühe Prantsusmaa kõige kuulsama arhitekti poolt. Notre Dame tähendab prantsuse keeles tõlkes jumalaema.
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Kõik kommentaarid