Geneetika-on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geen-DNA lõik kromosoomis, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi, sõltub mingite tunnuste esinemise võimalikkus organismis Genotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Fenotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Hemosügoot on organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel Heterotsügoot on organism, kelle homoloogilistes kromosoomides paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel Alleelid on ühe geeni erivormid Dominantne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus heterotsügootses olekus avaldub Retsessiivne allel on alleel, mis heterotsügootses olekus ei avaldu
Molekulaargeneetilised alused Geneetika- teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt sarnanevad järglased oma ehituselt ja talitluselt vanematele Muutlikkus- liigisisene organismide erinemine üksteisest Pärilikkuse kandjad- kromosoomid Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi(ühe valgu aminohappe järjekorra) Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal(antakse alati arvuliselt) (Inimese genoom on 24 kromosoomi- sugukromosoomid X ja Y loetakse eraldi) Genotüüp- ühe isendi kromosoomistikus olev geenide ja nende eri vormide kogum Fenotüüp- ühe isendii vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: · Molekulaargeneetikas saame rääkida kolmest põhiprotsessist: replikatsioon,transkriptsioon, translatsioon · Need on universaalsed protsessid
ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks.
Tekkepõhjuse järgi-iseeneslikud-raku jagunemisel. Mutageenide toimel.Tekkekoha järgi-keharakkudes-elu jooksul tekkinud, Ei pärandu. Sugurakkudes-päranduvad. HAIGUSED. Mittepärilikud-põhjustab keskkond. *mürgitused, tarumad, arenguhäired, viirused. Pärilikud-vigased geenid.*värvipimedus, vere hüübimatus. Päriliku eelsoodumusega-tekivad geenide ja keskkonna mõjul. *maohaavad, vähk, kasvajad, suhkrutõbi, soonkonna haigused. Vähirakud erinevad normaalsetest rakkudest mitmeti: *kromosoomistikus on kõrvalkaldeid *suudavad tungida kudedesse *ei reageeri normaalselt siganaalidele *hakkavad kontrollimatult jagunema *jagunevad kiiremini, moodustavad kasvajaid. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks. Organismis toimub mutatsioone ka ilma väliste teguriteta. Need spontaansed mutatsioonid on tavaliselt DNA Replikatsiooni käigus toimunud vigade tagajärg. DNA-d analüüsitakse mikrokiibi abil. Klaasile kinnitatud DNA sondid, millega uuritav DNA seostub juhul, kui selles
Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. · Generatiivne mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. · Dominantsed mutatsioonid tekivads keharakkudes. Näiteks: polüdaktüülia - sõrmede ja varvaste arengu häired · Retsessiivsed mutatsioonid tekkivad kehakromosoomides ja avalduvad homosügootses olekus. Näiteks: Downi sündroom - kromosoomistikus 47 kromosoomi. 21 kromosoomipaar koosneb kolmest kromosoomist. Me kõik oleme mutandid, lihtsalt on olemas inimesi, kelle geeni mutatsioon on suurem ja avaldub väliselt, kui ka neid kellel jääb see märkamatuks. Mutandid, juhul kui nad üldse elama jäävad, on tavaliselt võimetud end kaitsma, väga nõrga tervisega ja reeglina ka sigimatud. Kuna mutandid on nõrgemad, siis enamasti nad surevad või loomade puhul võivad sattuda saagiks tugevamatele.
ühesuguste elutingimustega. 8. Analoogilised elundid- organismide kuju või organite sarnasus, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon. Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. 9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes, suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. 10. Inimeste erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid liikumisviis Kahel jalal Peamiselt neljal jalal kolju Suur ja ümar ajukolju, lame Väike ja piklik ajukolju kehalustik s-kujuline selgroog Selgroog ühe kõverusega eesjäsemed Lühemad kui tagajäsemed Pikemad kui tagajäsemed
Pärilikkus on organismide omadus saada endaga sarnaseid järglasi. Pärilik e. Geneetiline info DNA nukleotiidi järjestuses sisalduv keemiline info, mis koos keskkonnateguritega määrab ära organismi tunnused<-asub rakutuumas kromosoomides. Keskkonna tegurid ei pärandu edasi. Genoom-ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline info Geneetika-teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen-on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli tootmise.koosneb:1.promootor2.RNAsünteesipiirkond3.terminaator Geneetiline kood-on vastavus mRNA nukleotiidide ja valgumolekuli AH-jääkide vahel Molekulaargeneetika-uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaartasemel 3 protsessi: 1.Replikatsioon-DNA kahekordistumine DNA->DNA Toimub:rakutuumas, enne jagunemist
Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. (lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Downi sündroom.) Päriliku eelsoodumusega haigused haigused, mis kujunevad pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne keskonnateguri suhtes. Nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkurtõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk
Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige mittepärilikku muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutustest. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. Nt: lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Veel võivad tekkida haigused mutatsioonidest sugurakkudes, mille tulemusena saab vastsündinu muteerunud genotüübi. Nt Downi sündroom. Mittepärilikud haigused võivad olla tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjustavatest keskkonnateguritest. Päriliku eelsoodumusega haigused haigused, mis kujunevad pärilikkuse ja
16. Mis juhtub kui rakul tuuma pole? · Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub 17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20. Mis on homoloogiline kromosoom? · liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21. Mitu paari homoloogilisi kromosoome on inimesel? · 23 paari 22. Mis on karüogramm? · organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel 23. Mis on rakumembraan? · õhuke kiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse 24. Kirjelda rakumembraani ehitust. · Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 25. Miks rakumembraan oluline on? · See kaitseb rakku 26
või talitluses. 7. Kromosoommutatsioon- muutub kromosoomide ehitus ja arv (downi sündroom) 8. Genoommutatsioon - tähendavad indiviidi normaalse liigomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus. 9. Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. 10. Ploidsus- on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 11. Spontaansed mutatsioonid. - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid. 12. Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon. 13. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. 14. Kantserogeenid- põhjustavad vähkkasvajat 15. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel
Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuliselt homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi (23 paari). Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi, sest sugukromosoomid loetakse eraldi. genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum alleel geeni erivorm fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast
Vastus: Kromosoom- üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromossomid. Kromatiid- ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom 13. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid. Vastus: Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses.
nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Kromatiid - – ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Kromantiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). 14. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid. Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses.
21. Seente plajunemine. Seened on heterotroofid, paljunevad enamasti eostega. Seened toituvad teiste organismide poolt sünteesitud organilisest ainust. 22. Meioos - rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustamisel. 23. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus - kromosoomistiku poolkordsus. 24. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. 25. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. 26. RNA liigid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Ribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela
ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng
letaalsed), kuid on ka palju neutraalseid ja isegi kasulikke mutatsioone (mutatsiooni adaptiivväärtus võib oleneda organismi elukeskkonnast). Muutunud geneetilise struktuuri järgi eristatakse geenmutatsioone (DNA nukleotiidijärjestuse muutus üksiku geeni piires), kromosoommutatsioone (mikroskoopiliselt identifitseeritavad muutused kromosoomide struktuuris -- translokatsioonid, deletsioonid, inversioonid) ja genoommutatsioone (kromosoomide arvu muutused liigiomases kromosoomistikus). Tekkekoha järgi organismi kudedes eristatakse somaatilisi ja generatiivseid mutatsioone. Tekkepõhjuste järgi eristatakse spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Spontaansete geenmutatsioonide sagedus on väike, tavaliselt vahemikus 10- 6 ...10-5 geeni kohta põlvkonnas, spontaansete genoommutatsioonide tekkesagedus on kõige suurem, ca 10-3 kromosoomi kohta põlvkonnas. Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või muud
kromatiid (ingl. Chromatid) Mitoosis ja meioosis kromosoomide DNA replikatsiooni tagajärjel moodustunud kaks geneetiliselt identset tütarkromatiidi. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik
27. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? peroksüsoom 28. Milline järgnevalt loetletud variantidest on seotud sarkomeeri termineeriva Z kettaga müofibrillis? Aktiinfilamendi + ots 29. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 30. Kui rakutsükli G1 faasis on 12 tsentromeeri, milline on kromosoomide arv diploidses kromosoomistikus? 12 31. Mitu kromosoomi on rakus mitoosi anfaasis, kui diploidne kromosoomide arv rakus on 4? 8 32. Tsentrosoom on mikrotorukesi organiseeriv tsenter 33. rakutsükli pikim faas on Interfaas 34. Tsütokineesi jooksul loomarakus toimub mikrotorukeste kokkutõmme 35. Polaarsed mikrotorukesed osalevad poolustel üksteisest kaugemale tõukamises anafaasis 36. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse
kutsutakse silma arenguhäiret, mille tõttu on häiritud pimedas nägemine. Autosoomse retsessiivse mutatsiooni näide oleks albinism. See tähendab, et aminohapete ainevahetuse defekti tõttu on pigmendi tootmine organismis peatunud. Tuntuim genoommutatsioon on Turneri sündroom. See esineb naistel, kellel puudub üks sugukromosoom. Turneri sündroomi haigetel ei arene välja sekundaarsed sugutunnused ning nad on viljatud. Genoommutatsioon on ka Klinefelteri sündroom. Selle haiguse puhul on kromosoomistikus üks kromosoom üle. Haiguse tunnused on suguvõimetus, naiselik keha ning vaimne alaareng. (Einma 2009). Tänapäeval on uuritud lähemalt ligikaudu 2000 mutatsioonidest põhjustatud haigust. (Kääriäinen 2002). 8 Kokkuvõte Mutatsioonid on organismide elu ühed mõjutajad. Paljude mutatsioonide aluseks on keskkonna tingimused. Samas on paljude mutatsioonide tekkimine seotud ka inimese käitumisega. Kõrvale ei saa jätta ka lihtsalt juhuse olemasolu. Mutatsioonid on alati olnud ja
II Fenotüübid on: 9 Tumedajuukseline tedretähnidega (BBPP, BBPp, BbPP, BbPp) 1 heledajuukseline tedretähnideta (bbpp) 3 heledajuukseline tedretähnidega (bbPP, bbPp) 2 tumedajuukseline tedretähnideta (Bbpp) Fenotüübiline lahknemissuhe on: 9:1:3:2 9. Miks muutus äädikakärbes klassikalise geneetika lemmikobjektiks(3). 9.1 – Diploidses kromosoomistikus on ainult 4 paari kromosoome 9.2 – Kiire paljunemine, s.t kiire põlvkondade vaheldumine 9.3 – Kerge labori tingimustes kasvatada 10. Perekonnas on kaks last, üks 0-vererühmaga ja teine AB-vererühmaga. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Milliste vererühmadega lapsi peale 0 ja AB võib sellesse peresse veel sündida I IAi JBi Gameedid IA i JB i
jagunemisele komplementaarsus printsiip(A-T, C-G) Transkriptsioon-matriitssüntees mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul, toimub rakutuumas interfaasis viib läbi RNA- polümeraaz (A-U, T-A, C-G) Translatsioon- vaja ensüüme aminohappe jääke transport rnasi ribosoomi ja mrnad ja atb-d Matriitssüntees mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastav valgu molekul Fenotüüp-isendi tunnused kindlal arenguastmel Genotüüp-ühe organismi kromosoomistikus olev geenide kogum Replikatsioon transkriptioon translatsioon Kus toimub? rakutuumas tsütoplasmas Mida vaja on? DNA-polümeraas RNA-polümeraaz mRNA molekuli tRNA molekule aminohappeid
Mitoosi lõpus tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Esmas- ja teissuusete kohta vaja näide tuua Esmassuused- selgrootud- lülijalgsed, ümarussid(nematoda:C.Elegans), Limused(mollusca: peajalgsed, kaheksajalg) Teissuused- keelikloomad(inimesed, kalad), Okasnahksed- (madutähed, merisiilikud). Ploidsus. Näide kus või millal. Ploidsus on samatüübiliste kromosoomide kordsus indiviidi kromosoomistikus. Rakkude ploidsus võib muutuda organismis. Inimesel on valdav osa rakke diploidsed (üks kromosoomikomplekt pärineb emalt ja teine isalt), aga sugurakud (spermid ja munarakud) on haploidsed. Enamiku eukarüootsete organismide elutsüklis vahelduvad kahekordselt erinevad ploidsusfaasid gameetne haplofaas ja sügootne diplofaas. Haploidsus indiviidi kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu, mida tähistatakse sümboliga n
vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised). 3.5 Sugukromosoomid Gonosoom ehk sugukromosoom (inglise gonosome) on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravadsügoodi geneetilise (kromosoomse) soo[1]. Enamikul loomadel ja osal taimedel on kromosoomistikus üks paar gonosoome, mida tähistatakse tähtedega (X ja Y või Z ja W). XY-soomääramistüüp on kindlaks tehtud inimesel ja teistel imetajatel, samuti äädikakärbsel, ZW-soomääramissüsteem aga peamiselt lindudel, ka mõningatel putukatel (liblikatel) ja mõnedel roomajatel. Imetajatel (sealhulgas inimesel) määrab isendi soo Y-kromosoomi olemasolu (isane) või selle kromosoomi puudumine (emane). Seega on emasel sugukromosoomid XX ja isasel XY.
Millised organismirühmad kuuluvad 5-riigilisse süsteemi? 1. Taimed (Vegetabilia) 2. loomad (Animalia) 3. protistid (need on bakterid, algloomad ja ainuraksed vetikad) 4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: • kehaehituses • füsioloogias • käitumises • sigimises • haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) • kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid • Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik – avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. • Kahel jalal liikumine
protistid (need on bakterid, algloomad ja ainuraksed vetikad) 4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: · kehaehituses · füsioloogias · käitumises · sigimises · haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) · kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid · Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. · Kahel jalal liikumine
4.) Telofaas. A.) kääviniidid kaovad B.) moodustuvad tuumamembraanid C.) kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti. D.) rakumembraan nöördub sisse. 13. Isendi karüotüüp,kromosoomide liigitus nende ehituse alusel????.Diploidsus,haploidsus,genoom,homoloogia. Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või suguraku tuumas Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus, tähis on 2x. Diploidsus võib tähendada ka liigi normaalsele diplofaasile (viljastatud munarakule) vastava kromosoomistiku olemasolu, mida loodusteadustes tähistatakse 2n. Valdaval enamikul loomadel langevad mõlemad määratlused kokku. Erandid on levinud polüploidsetel liikidel (näiteks taimed), kus diplofaasis kromosoomikomplektide arv on üle kahe (2n > 2x). Haplodiploidsus tähendab, et ühe soo organismidel on haploidsed rakud ja teisel sool
olenemata nende soost. Inimesel 22 autosoomi, tähistatakse 1-22. Gonosoom ehk sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo. 6. Haploidsuse ja diploidsuse mõiste. Haploidsus on ühekordne kromosoomistik nt sugurakkudes, eostes. Haploidsust tähistatakse tavaliselt sümboliga "n". Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 7. Mis on homoloogsed kromosoomid. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses. Homoloogsetes kromosoomides on kromosoomivöödistuse muster sama. 8. X-kromosoomi inaktivatsioon.
2. Millise protsessi käigus moodustuvad nn defektsed sugurakud? 3. Kuidas vältida Downi sündroomiga laste sündi? KÜSIMUS Geneetika 27 Kas järgmised väited on õiged või valed? Põhjendage oma otsust! 1. Lahksugulistel organismidel oleneb suguline eristumine ainult geneetilistest teguritest. 2. Geneetiliselt määratakse sugu sugukromosoomide poolt. 3. Lindudel ja imetajatel fikseeritakse sugu viljastamise hetkel. 4. Kõikide organismide diploidses kromosoomistikus esineb 2 sugukromosoomi. KÜSIMUS Geneetika 28 Milliseid alljärgnevaid lauseid kasutaksite Mendeli lahknemisseaduse tsütoloogiliste aluste selgitamiseks? Paigutage sobivad laused loogilisse järjekorda! Heterosügootne isend moodustab erinevate alleelidega sugurakke. Geenid paiknevad lineaarses järjestuses. Diploidse organismi rakkudes on iga geen esindatud kahekordselt. Geenid esinevad alleelsete teisendvormidena.
Leidke 2 sarnasust ja 4 erinevuste paari Erinevused INIMENE INIMAHV 1.mõtlemisvõime- abstraktne ja konkreetne 1. peamiselt konkreetne 2. kõnevõime- artikuleeritud, mõisteline 2. liigutused, tähenduslikud hüüded, žestid kõne sõnas ja kirjas, sotsiaalne mälu 3. liikumisviis- kahel jalal 3. peamiselt neljal jalal, harva kahel 4. töövõime- tehnoloogiate kasutamine 4. looduslike esemete kasutamine Sarnasused: 1. Kromosoomistikus ja geenides 2. Valgud peaaegu samad, aminohapped erine vad vähem kui 1 % 21. Kirjuta mõiste seletusele sobiv mõiste! A. Organismi harjumine keskkonnaga on evolutiooniline areng B. Esimene inimlane, kes rändas Aaafrikast välja oli nüüdisinimene ehk arukas inimene C. Liigiomane geneetiliselt kinnistunud kasulik tunnus- astelde olemasolu mõningates taimedel D. Loodusliku valiku vorm, mis kujundab uude keskkonda asunud Populatsiooni on suunav valik. E
herneseemne värvust ja pinna kuju määravad geenid paikneksid lähestikku samas kromosoomis? Kõik järglased oleksid olnud kollased ja siledapinnalised. 8. Mis tähtsus on Mendeli seadustel? Mendeli seaduste tähtsus seisneb selles, et need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust. Lk 166 ül 1-8 1. Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja milliseid autosoomideks? Inimese kromosoomistikus on 46 kromosoomi, mis jaotub 23ks paariks. Üks neist paaridest on mehel ja naisel erinevad. Neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, nimetatakse autosoomideks. 2. Kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Inimese sugu määratakse munaraku viljastumisel järgnevalt: - Kui munarakk viljastub X-kromosoomi sisaldava spermiga, sünnib tüdruk
herneseemne värvust ja pinna kuju määravad geenid paikneksid lähestikku samas kromosoomis? Kõik järglased oleksid olnud kollased ja siledapinnalised. 8. Mis tähtsus on Mendeli seadustel? Mendeli seaduste tähtsus seisneb selles, et need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust. Lk 166 ül 1-8 1. Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja milliseid autosoomideks? Inimese kromosoomistikus on 46 kromosoomi, mis jaotub 23ks paariks. Üks neist paaridest on mehel ja naisel erinevad. Neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, nimetatakse autosoomideks. 2. Kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Inimese sugu määratakse munaraku viljastumisel järgnevalt: - Kui munarakk viljastub X-kromosoomi sisaldava spermiga, sünnib tüdruk
16. Isendi karüotüüp, kromosoomide liigitus nende ehituse alusel, diploidsus, haploidsus, genoom, homoloogia Karüotüüp –kogu organismi kromosoomide kuju ja arv. Kuju alusel jaotatakse kromosoomid telotsentrilised (esineb vaid kaks õlga), akrotsentrilised (kahe õla otsas satelliidud), submetatsentrilised (üks paar õlgu pikemad kui teised) ja metatsentrilised (õlad ühepikkused). Diploidsus – liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus raku kromosoomistikus (tähis 2n, keharakkudes) Haploidsus – liigiomase kromosoomikomplekti poolkordsus raku kromosoomistikus (n, sugurakkudes). Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid liigi kromosoomistikus. Üks on pärit isalt, teine emalt. Esinevad samad geenid, kuid võivad olla erinevad geeni teisendid ehk alleelid. Genoom – täiskomplekt kromosoome (ja seega ka geene), mis pärandub ühelt vanemalt. Genoomis on mingi arv paarilisi (homoloogilisi) kromosoome (autosoome)
Muutlikkus on organismide omadus erineda üksteisest. Geen on kromosoomi (DNA) lõik, mis osaleb mingi päriliku tunnuse määramisel/ on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Dominantne alleel on allel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurte tähtedega). Retsesiivne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub ainult siis kui dominantne alleel puudub (tähistatakse väikeste tähtedega). Genotüüp on ühe isendi kromosoomistikus paiknev kromosoomide ja nende erivormide ehk alleelide kogum. Fenotüüp on isendi tunnuste kogum. See sõltub genotüübist, kuid tunnusre avaldumist mõjutavad keskkonnategurid, nad võivad soodustada või pidurdada või muuta tunnuste avaldumise laadi. 2. Selgitage molekulaarbioloogilisi põhiprotsesse: Replikatsioon. Transkriptsioon. Translatsioon. Replikatsioon ehk DNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal enne raku jagunemist (mitoosi ja meioosi esimese jagunemise eel)
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse
Sarnasused: mõlemad läbivad meioosi ja mõlemad on haploidsed Ontogenees organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Embrüogenees organismi looteline areng, mis lõppeb sünnitusega Moorula ehk kobarloode Ontogeneesi alguses (embrüogeneesil) läbitakse liigi ajalooline areng ehk fülogeneesi etapid. Biogeneetiline reegel 6 Pärilikkus Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum Fenotüüp ühe isendi (kõigi) vaadeldavate tunnuste kogum koos genotüübiga Alleel ühe geeni erivorm (dominantne, mis avaldub, nt. AA ja retsessiivne, mis ei avaldu, avaldub juhul kui mõlemad on retsessiivsed, nt. aa - avaldub, Aa - avaldub dominantne tunnus) F. Miecher eraldas rakutuumast nukeliinhappe J. Watson ja F. Crick avastasid DNA biheeliksi struktuuri DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi nimetatakse geeniks.
Rohkelt paleontoloogilisi, biogeograafilisi ja geneetilisi tõendeid. Inimene esikloomaliste e primaatide seltsis ülemsugukonda inimlaadsed. Inimlaste hulka kuulub terve rida väljasurnud liike ja nüüdisinimene ehk arukas inimene (Homo sapiens). Sarnasus inimahvidega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja haigustes (vana hea HIV). Suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. Inimese ja šimpansi genoomi üldine nukleotiidijärjestus erineb ca 1,6%. Valkude aminohappeline järjestus erineb <1%. Lahknemine 57 m a tagasi. Esimesed inimlased olid lõunaahvid e australopiteegid . Haha, niggers were short, aga vähemalt käisid kahel jalal. Kahte laadi erinevused nende ja inimahvide vahel –
-> homeootilised geenid. 18. Homeootilised geenid. Kui selektorgeenid avalduvad embrüo esiosa-tagaosa spetsiifilises piirkonnas. Vallandavad nende poolt kontrollitud geenide kaskaadse avaldumise ja sellega erinevate kehasegmentide arengu. 19. Günandromorfid. Putukate seas leidub isendeid, kellel pool kehast on isase ja pool emase tunnustega. 20. Inimese genoom. Inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal. 21. Antikeha geenide assambleerimine. - kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist - kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist - raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist - varieeruvad ühendamissaidid 22. Kerged ja rasked ahelad. Inimese 22 kromosoomi iga kerge ahela geen assambeeritakse tervest parvest geenisegmentidest
inimahvidega simpansi ja gorillaga ühistest eellastest. Rohkelt paleontoloogilisi, biogeograafilisi ja geneetilisi tõendeid. --- Inimene esikloomaliste e primaatide seltsis ülemsugukonda inimlaadsed. Inimlaste hulka kuulub terve rida väljasurnud liike ja nüüdisinimene ehk arukas inimene (Homo sapiens). Sarnasus inimahvidega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja haigustes (vana hea HIV). Suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. Inimese ja simpansi genoomi üldine nukleotiidijärjestus erineb ca 1,6%. Valkude aminohappeline järjestus erineb <1%. --- Lahknemine 5-7 m a tagasi. Esimesed inimlased olid lõunaahvid e australopiteegid. Haha, niggers were short, aga vähemalt käisid kahel jalal. Kahte laadi erinevused nende ja inimahvide vahel lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. Kehaluustik nt vaagna ja jäsemete luud on selgelt inimlaadsete tunnustega
Eukarüootidel asuvad kromosoomid kaksikmembraaniga ümbritsetud tuumas, prokarüootidel aga tuum puudub. Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed organellid, nagu mitokondrid, kloroplastid ja endoplasmaatiline retiikulum. Haploidses eukarüootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. 10. Inimeste tunnused homoloogsed kromosoomid (ingl. Homologous chromosomes)- Paarilised kromosoomid liigi kromosoomistikus, mis on oma suuruselt, kujult ja geenidelt sarnased. Üks homoloogidest on pärit isalt, teine emalt. tütarkromatiid e. õdekromatiid (ingl. Sister chromatid)- Kromosoomi replikatsiooni produkt. Näojoonte erinevust põhjustavad 20 geeni. 3. Teema. Tunnuste pärandumine. Kromosoomid. 1. Elu teke maal. Kunstliku elu loomine Ürgpuljong; Tossavad veealused korstnad Evolutsioon: Bakterid; Arhed; Eukarüoodid; Seened; Taimed; Loomad (inimene) Kunstliku elu loomine
Rakujagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid kääviniidid. Organismi tunnuste kujunemine Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. Geneetika on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Eukarüootse organismi pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. Iga kromosoom määrab ära hulga tunnuseid selles asuvate pärilikkustegurite geenide kaudu. Ühe isendi kromosoomistikus paiknevat geenide kogumit nimetatakse selle organismi genotüübiks. Ühe isendi kõigi tunnuste kogumit nimetatakse selle organismi fenotüübiks. Samuti soodustab või pidurdab keskkond geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi. Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused 1869. Friedrich Miescher eraldas rakutuumast aine, mille nimetas nukleiinhappeks. 1953. James Watson ja Francis Crick avastasid DNA molekuli keeruka biheeliksikujulise
vaheldumise tõttu. Lisaks vöötidele eristatakse kromosoomimustris veel rajamärke, mille all mõeldakse selgelt eristatavaid ja kromosoomi identifitseerimisel olulisi morfoloogilisi alasid. Rajamärkide hulka kuuluvad telomeerid, tsentromeer ja suured iseloomulikud vöödid. Regiooniks nimetatakse kromosoomipiirkonda kahe rajamärgi vahel. Vöödistude tasemed. Kui rakendada kromosoomidel Q-, G- või R-vöödistust, siis saab inimese kromosoomistikus umbes 300-400 vöödi lahutuse. Pro- ja prometafaasi kromosoomides diferentsiaalvärvimise tulmusena saadud vöödistusi nimetatakse kõrglahutusvöödistuseks, HRB ehk kõrglahutus-tsütogeneetikaks, HRC. Maksimaalne lahutus on 1000-1250 vööti genoomi kohta. Üks vööt sisaldab tavaliselt 2-5 Mb DNA-d. Eukromatiini diferentsiaalvärvimine Eukromatiini värvimiseks on Q-, G- ja R-vöötide meetodid.
(gameetse) kromosoomistiku olemasolu, mida tähistatakse sümboliga n. Enamikul loomadel võib haploidsuse sünonüümiks lugeda monoploidsust (n = x, genoome üks). Erandiks on polüploidsed liigid, kus haploidne kromosoomiarv võib mitmekordselt ületada monoploidset põhiarvu, sümbolina (n>x, genoome mitu). Suguliselt sigivatel organismidel vahelduvad elutsüklis haploidne ja diploidne faas. Tähistus n Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus, tähis on 2x. Diploidsus võib tähendada ka liigi normaalsele diplofaasile (viljastatud munarakule) vastava kromosoomistiku olemasolu, mida loodusteadustes tähistatakse 2n. Valdaval enamikul loomadel langevad mõlemad määratlused kokku. Erandid on levinud polüploidsetel liikidel (näiteks taimed), kus diplofaasis kromosoomikomplektide arv on üle kahe (2n > 2x). Tähistus 2n Polüploidsus on indiviidi (raku) kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis
Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Mitoos (seentel suletud mitoos - tuumamembraan püsib ka raku jagunemise ajal) - raku jagunemine, kus kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Elutsükli faasid - mõisted: Haploidne ühekordne. Meioosi tulemusena on kromosoomistik kaks korda vähenenud. Dipoidne kahekordne. Kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi kromosoomistikus. Dikarüoosne ehk kaksiktuumne faas mis igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma. Teleomorf seene sugulise paljunemise arengujärk, valmivad meiospoorid. Anamorf - seene mittesugulise paljunemise arengujärk, valmivad mitospoorid. Seent kõigis tema faasides kokku nimetatakse holomorfiks (steriilne seeneniidistik+ anamorf+ teleomorf). Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise vaheldumine seene elutsüklis. Levinud kottseente hõimkonnas (kandseentel palju harvem).
tetraploid. 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. Polüteenkromosoomid tekivad, kui rakus tütarkromatiidid ei eraldu, jäävad omavahel kokku. Omadused: homoloogilised polüteenkromosoomid paarduvad ka somaatilistes rakkudes. Polüteenkromosoomide tsentromeerid moodustavad hästi värvuva kromotsentriku. 26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. Aneuploidsus tähendab seda, et kromosoomistikus on kromosoome, mis on üle või puudu ehk vale arv kromosoome. Iseloomulik on tugev fenotüübiline efekt. Paljudel juhtudel toimub loote iseeneslik abort. Nt: Downisündroom, kui 21. Kromosoomi on üks rohkem ehk kokku 3. Klinefelteri sündroom – XXY – naiselikud mehed. Turneri sündroom – üks sugukromosoom on puudu, fenotüübilt naine, kuid steriilsed. 27. Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja
suurus, (tsentromeeri asukohast olenev) kuju ja värvumismuster (vöödistus) Karüogramm -indiviidi karüotüübi uurimiseks kasutatav kromosoomistiku süstematiseeritud fotokujutis ühe raku metafaasikromosoomidest, kus kromosoomipaarid on reastatud ja rühmitatud suuruse, kuju ja vöödistusmustri järgi Kromosoomi vöödid- Kui rakendada metafaasi kromosoomidel Q-, G- või R-vöödistust, saame inimese kromosoomistikus umbes 300-400 vöödi lahutuse. Selle all mõeldakse 24 kromosoomi (22 autosoomi ning X ja Y) vöötide summat. Pro- ja prometafaasi kromosoomides diferentsiaal-värvimise vahendusel saadud vöödistusi nim. kõrglahutusvöödistuseks, HRB e. kõrglahutus-tsütogeneetikaks, HRC (High resolution Banding, HRB or High Resolution Cytogenetics, HRC). HRB võimaldab saada 500-2000 vöödi lahutuse Tsütogeneetikas kasutusel nomenklatuuri rahvusvaheline süsteem.
tRNA transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine rRNA ribisoomi RNA, ribosoomide koostises, valkude süntees 2. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded inimesel sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo[1]. Enamikul loomadel ja osal taimedel on kromosoomistikus üks paar gonosoome, mida tähistatakse tähtedega (X ja Y või Z ja W). XY-soomääramistüüp on kindlaks tehtud inimesel ja teistel imetajatel, samuti äädikakärbsel, ZW-soomääramissüsteem aga peamiselt lindudel, ka mõningatel putukatel (liblikatel) ja mõnedel roomajatel. Imetajatel (sealhulgas inimesel) määrab isendi soo Y-kromosoomi olemasolu (isane) või selle kromosoomi puudumine (emane)
Gameeditüüpide arv - 2, 2², 2³ 3. Gameedi kombineerumise arv - 4, 4², 4³ 4. Genotüüpide arv - 3, 3², 3³ 5. Fenotüüpide arv 2, 2², 2³, 2 Reaalselt läheb asi harva trihübriidse ristamiseni. INTRAKROMOSOMAALNE PÄRILIKKUS e. Morgani seadus Üheks sajandivahetuse nimekamaks tsütogeneetikuks oli USA teadlane Thomas Hunt Morgan. Tema uuringute lemmikobjektiks olid äädikakärbsed. Nende väikeste putukate diploidses kromosoomistikus on neli paari kromosoome ning nad paljunevad äärmiselt kiiresti. Järglaste suur arvukus hõlbustab geneetikutel pärilikkuse statistiliste seaduspärasuste selgitamist. Morgan leidis, et äädikakärbsetel on küllaltki palju selgelt väljendunud päriliike tunnuseid. Et aga kromosoome on ainult neli paari, siis ei saa neid tunnuseid määravad geenid paikneda kõik erinevates kromosoomides. Paratamatult peavad seetõttu ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduma
3. Gameedi kombineerumise arv - 4, 4², 4³ 4. Genotüüpide arv - 3, 3², 3³ 5. Fenotüüpide arv – 2, 2², 2³, 2ⁿ Reaalselt läheb asi harva trihübriidse ristamiseni. INTRAKROMOSOMAALNE PÄRILIKKUS e. Morgani seadus Üheks sajandivahetuse nimekamaks tsütogeneetikuks oli USA teadlane Thomas Hunt Morgan. Tema uuringute lemmikobjektiks olid äädikakärbsed. Nende väikeste putukate diploidses kromosoomistikus on neli paari kromosoome ning nad paljunevad äärmiselt kiiresti. Järglaste suur arvukus hõlbustab geneetikutel pärilikkuse statistiliste seaduspärasuste selgitamist. Morgan leidis, et äädikakärbsetel on küllaltki palju selgelt väljendunud päriliike tunnuseid. Et aga kromosoome on ainult neli paari, siis ei saa neid tunnuseid määravad geenid paikneda kõik erinevates kromosoomides. Paratamatult peavad seetõttu ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduma
asukohast olenev kuju ja värvimuster (vöödilisus). Karüogramm uurimiseks kasutatav kromosoomistiku süstematiseeritud fotokujutis 1 raku metafaasikromosoomidest, kus kromosoomipaarid on reastatud & rühmitatud suuruse, kuju & vöödimustri järgi. Suuruse & kuju alusel jaotatakse inim. autosoomid 7-sse rühma A G . 23. Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide kordsust indiviidi või raku kromosoomistikus nimetatakse ploidsuseks. Polüploidsed organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. Enam levinud taimede puhul, paljud võimelised paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel polüploidsus harv. Polüploidide rakud suuremad organismi suurem kasv. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid, vilju & on suuremate õitega, mis soodne toiduks kasutatavate taimede & ilutaimede puhul. 24
annaabi.ee 
