Bioloogia mõisted (1)

1. Mükoriisa e. Seenjuur – on taimede js seente vaheline kooseluvorm
2. Gripi tekitaja – on RNA viirus
3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
5. autotroofsed organismid – organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija)
Autotroofid toituvad mineraalainetest.
6. heterotroofid orgsnismid – orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest.
7. Populatsioon - ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid
8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum.
9. Dissimilatsioon – organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum.
10. Valkude süntees – toimub ribosoomides.
11. Eluslooduse organiseerituse tasemed: molekul , organell, rakk , kude, organ, elundkond, organism, populatsioon, ökosüsteem, biosfäär.
12. Mutatsioon – muutus rakukromosoomide või geenide strukutuuris või arengus. Mutatsioone põhjustavad mutageenid .
13. Mutageen – mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid.
14. Biosfäär on maa pinnakihtide ruumiosa , mis sisaldab elusorganisme.
15. Sugukromosoomid – isendi soo määrav kromosoov, mille arv on erinevatel sugupootel erinev. Enamikiel loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome.
- Inimese sugukromosoomid on XY
- Inimese keharakkudes on 44 autusoomi + 2 sugukromosoomi .
- sugurakkudes on 22 autosoomi + 1 kromosoom
- sugukromosoomid sugupooltel erinevad. Sugurakkudes 1 keharakkudes 2.
- Inimsel kromosoome. Sugurakkudes 23 keharakkudes 26.
- meestel xy heterogameetne (22+x) (22+y)
- Naistel xx homogameetne (22+x) (22+x)
16. DNA ehtius , tähtsus. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustanud kolme molekeli: lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Tähtsus: kogu pärilik info paikneb DNA molekulides.
17. Komplimentaarsus printsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. (DNA: A=Т, C=_G ; RNA: A=U, C=_G)
18. Polümeer- keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvates struktuuriühikutest.(looduslikud polümeerid nt, merevaik, tselluloos )
19. Monomeer- keemiline aine, mis suhtelislt kergesti moodustab polümeersed molekule.
21. Seente plajunemine. Seened on heterotroofid, paljunevad enamasti eostega. Seened toituvad teiste organismide poolt sünteesitud organilisest ainust.
22. Meioos - rakujagunemine , mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustamisel.
23. Haploidne kromosoomistik / Haploidsus - kromosoomistiku poolkordsus.
24. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus.
25. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus.
26. RNA liigid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises . Ribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid . Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule.
27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD
28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga. Samuti esineb vakuoole, mida loomerakus pole.
32. Fotoperiodism - reageerimine öö- ja päevapikkusele.
33. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (ehk loomuliku surmani).
Inimese ontogenees
Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks:
1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja
2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks.
Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani.
34. Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni.
Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi inerfaasi järgmise mitoosi lõpuni) koosneb interfaasist ja mitoosist
Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine , raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine).
Karüokinees - tuumajagunemine
Tsütokinees – plasmajagunemine
35. Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik.
36. Organismide vahelised suhted. Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm
Kommensalism – eri liiki organismide kooseuvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu .
Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teistele kahjulik.
Kisklus - röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Taim-ja loomtoiduline –
37. Raku ehitus. Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan , taimel aga rakumembraan ja rakukest . 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad.
3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte.
Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid , kloroplastid, plastiidid . Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes.
39. Sügoot - viljastatud munarakk
40. Viljastumine - gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks.
46. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
1) Profaas :
Ø      kromosoomid keerduvad kokku
Ø      rakk polariseerub
Ø      rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad
Ø      moodustuvad kääviniidid
2) Metafaas :
Ø      kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale
Ø      kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
  3) Anafaas :
Ø      kääviniidid lühenevad
Ø      kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest
4) Telofaas :
Ø      kääviniidid kaovad
Ø      tuumamembraanid sünteesitakse
Ø      kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed)
Ø      tsütoplasma jaguneb kaheks 
Mitoosi tähtsus:
Ø      vajalik organismi kasvuks
Ø      vajalik surnud rakkude asendamiseks
Ø      vajalik paljunemiseks
Ø      päristuumsete rakkude jagunemiseks