Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsütoloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks rakud ei saa olla suured?
  • Millest sõltub rakkude kuju?
  • Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks?
Tsütoloogia
Kordamine
  • Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta.
    Vastus: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest
    Ilma rakkudeta elu ei ole.
  • Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel
    Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Organismid saavad kasvada ja areneda ainult seetõttu, et rakud jagunevad.
  • Rakul on olemas kõik elu tunnused
    4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
  • Miks rakud ei saa olla suured?
    Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk , seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe. Seetõttu ei toimuks suure raku ainevahetus läbi raku pinda katva membraani piisava intensiivsusega.
  • Millest sõltub rakkude kuju?
    Vastus: Rakkude kuju sõltub sellest, mis koesse nad kuuluvad
  • Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks?
    Vastus: Rakke uuritakse mikroskoobiga. Teadus, mis uurib rakke on rakubioloogia . Kasutatakse valgusmikroskoopi, elektronmikroskoopija klaasläätsi.
  • Epiteelkudede tunnused.
    Vastus: Rakud paiknevad tihedalt. Raku vaheainet on väga. Uueneb kiiresti.
  • Närvikoe tunnused.
    Vastus: Paljude kätketega rakud. Erutus levib lühikestest jätketest pika jätke suunas. Kokkupuute koha nimi on sünaps .
  • Lihaskudede liigitus. Tunnused.
    Vastus: Vöötlihaskude- rakud on pikad ja paljude tuumadega. Alluvad tahtele ja nende kokkutõmme on kiire.
    Silelihaskude- paikneb siseelundite. Selle rakud ei allu tahtele, neid reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ning nende kokkutõmme on aeglane.
    Südamelihaskude- paikneb südames, ei allu tahtele ja on võimeline juhtima erutust. Töötab rütmiliselt. Rakud on väiksemad, hargnenud ja moodustavad võrgustiku .
  • Sidekudede liigitus. Tunnused.
    Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi.
    Luu- ja kõhrkude - rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni.
    Veri - vedel, rakuvaheaineks on vereplasma
    9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded.
    • Passiivne transport. Osmoos . Difusioon .
    • Aktiivne transport.
    • Fagotsütoos.
    Infovahetus väliskeskkonnaga .
    Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid.
    Passiivne transport- valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel.
    Aktiivne transport- toimub transport rakkude abil, vajab energiat. Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest.
    Fagotsüoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
    Osmoos- selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad
    rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega
    lahusesse.
    Difusioon- ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel.
    10. Tsütoplasma organellid . Ehitus ja ülesanded:
    tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid , Golgi kompleks , lüsosoomid , mitokondrid ; tsütoskelett .
    Vastus: Tsütoplasmavõrgustik ­ rakuorganell, mis koosneb kanalitest,
    tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses
    tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku
    toimub rakus ainete liikumine.
    Ribosoomid ­ Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke
    sünteesivad organellid.
    Golgi kompleks ­ koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on
    kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude
    lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani
    uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises.
    Lüsosoomid ­ ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed . Nad
    moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine.
    Mitokondrid – Rakuaku. On ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan
    on sile. Sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi . Harjakeste
    vahel on maatriks , milles on DNA, RNA ja ribosoomid (valke sünteesitakse
    mitokondri sees olevates ribosoomides). Funktsioon: mitokondrid varustavad
    rakku energiaga.
    Tsütoskelett ­ koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja
    struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani,
    tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda
    raku tugi­ ja liikumissüsteemiks. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud
    (fibrillid, mikrofilamendid , mikrotuublid) võimaldavad rakkudel muuta oma
    kuju. Selleks peavad valgud kas lühenema või pikenema . Mõnedele rakkudele
    annab tsütoskelett pinotsütoosi­ ja fagotsütoosivõime.
    11. Rakutuuma ehitus ja ülesanded. Tuumakesed.
    Vastus: Kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb
    tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuuma ülesandeks on säilitada
    ja edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust
    läbi geeniekspressiooni . Rakutuuma katab tuumaümbris, mille
    välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Sisemist
    membraani toetavad seestpoolt tuuma lamiinid. Sisemise ja välimise
    tuumamembraani vahele jääb perinukleaarne ruum.
    Tuumakeseks nimetatakse tuumas asetsevat häguste piiridega
    eristatavat moodustist, millel puudub membraan. Tuumake moodustub
    tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht
    kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NOR­id
    paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes . Tuumakese peamiseks
    ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine.
    12. Mõisted kromosoom , kromatiid, kromatiin . Nende vahelised seosed.
    Vastus: Kromosoom - üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega
    Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromossomid.
    Kromatiid- ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom
    13. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid .
    Vastus: Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja
    moodustab kromosoomi.
    Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi
    kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide
    kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt
    sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas
    järjestuses .
  • Tsütoloogia #1 Tsütoloogia #2 Tsütoloogia #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor swag45 Õppematerjali autor
    1.Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta.

    Vastus: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest
    Ilma rakkudeta elu ei ole.
    2.Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel
    Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Organismid saavad kasvada ja areneda ainult seetõttu, et rakud jagunevad.
    3.Rakul on olemas kõik elu tunnused
    4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.

    2.Miks rakud ei saa olla suured?

    Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk, seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe. Seetõttu ei toimuks suure raku ainevahetus läbi raku pinda katva membraani piisava intensiivsusega.

    3.Millest sõltub rakkude kuju?

    Vastus: Rakkude kuju sõltub sellest, mis koesse nad kuuluvad

    4.Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks?

    Vastus: Rakke uuritakse mikroskoobiga. Teadus, mis uurib rakke on rakubioloogia. Kasutatakse valgusmikroskoopi, elektronmikroskoopija klaasläätsi.

    5.Epiteelkudede tunnused.

    Vastus: Rakud paiknevad tihedalt. Raku vaheainet on väga. Uueneb kiiresti.

    6.Närvikoe tunnused.

    Sarnased õppematerjalid

    Tsütoloogia
    4
    odt

    Tsütoloogia

    Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased. Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainema moodustavad koe. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 3. Millest sõltub rakkude kuju? Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5. Epiteelkudede tunnused. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunem

    Bioloogia
    MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA-EKSAM
    22
    docx

    MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA, EKSAM

    Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisavalt raha ja uudishim

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    Raku ehitus
    9
    doc

    Raku ehitus

    3.1. Rakuteooria kujunemine · Tsütoloogia ­ teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Robert Hook ­ leiutas valgusmikroskoobi. · Schleiden ­ töötas Tartu Ülikoolis. Järeldas, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Schwann ­ järeldas, et kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. · Karl Ernst von Baer ­ töötas Tartu Ülikoolis. Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow ­ iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja

    Bioloogia
    Eukarüootne ja prokarüootne rakk
    11
    doc

    Eukarüootne ja prokarüootne rakk

    Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed ots

    Bioloogia
    Bioloogia kolmas kursus
    5
    docx

    Bioloogia kolmas kursus

    Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheainet on v?

    Kategoriseerimata
    Raku ehitus
    8
    doc

    Raku ehitus

    Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega ! · 1858.a. sõnastas Rud

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    12
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK ­ PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine ­ 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek ­ üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine ­ 17.saj. teine pool K. E. von Baer ­ avastas imetaja munaraku ­ loomorganismi areng saab alguse munarakust ­ 1826 Matthias Schleiden ­ kõik taimed on rakulise ehitusega ­ 1838 Theodor Schwann ­ taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega ­ 1839 Rudolf Virchow ­ iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide

    Rakubioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    3
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi ühtseks tervik

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun