Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine bioloogia eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Ristumisbarjäär-liigi bioloogilise iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega 1) ökoloogiliselt eraldatud 2) ajaline isolatsioon 3) signaaltunnused 4) seksuaalkäitumine 5) sugurakkude biokeemiline sobimatus
  • Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele
  • Makroevolutsioon - liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine
  • Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents . Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents eristumine iseseisvateks liikideks.
  • Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks
  • Ühtede organismide väljasuremine võib teha võimalikuks teiste organismide mitmekesistumise leviku. Fooniline väljasuremine –liigi hääbumine kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutuste tõttu. Massiline väljasuremine- geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest.
  • Kovergents- vastupidised muutused divergentsile, eri päritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega.
  • Analoogilised elundid - organismide kuju või organite sarnasus, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon. Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda.
  • Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes, suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides.
  • Inimeste erinevused inimahvidest
    Tunnus
    Inimene
    Inimahvid
    liikumisviis
    Kahel jalal
    Peamiselt neljal jalal
    kolju
    Suur ja ümar ajukolju , lame
    Väike ja piklik ajukolju
    kehalustik
    s-kujuline selgroog
    Selgroog ühe kõverusega
    eesjäsemed
    Lühemad kui tagajäsemed
    Pikemad kui tagajäsemed
    tagajäsemed
    Pikemad kui eesjäsemed
    Lühemad kui eesjäsemed
    karvkate
    Taandarenenud, kohatine
    Täielik, ühtlane
    peaaju
    Ajumaht 1200-1500 cm3
    Ajumaht 3-3.5 korda väiksem
    töövõime
    Tööriistade valm. riistade abil tehnoloogia
    Looduslike esemete kasutamine
    Individuaalne areng
    Laps sünnib väga alaarenenuna, eluiga pikem
    Laps sündides arenenum ja areneb edasi kiiremini, eluiga lühem
  • Siredad australopiteegid- väiksemad (1,2-1.5m), peenemad luud , väiksemad hambad, varasemad. Edasist evolutsiooni seostatakse siredatega. Robustsed- hilisemad , massiivsemad luud, suuremad hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks.
  • Osav inimene – kivitöötlemise oskus, varasemast suurem koljumaht(550-680 cm3) Püstine inimene- suurem koljumaht(800-950 cm3), kivitööriistad paremini töödeldud, rändasid esimesena Aafrikast välja.
  • Neandertaallane - arenes Euroopas, jässaka kehaga , tugeva lihastikuga, kohastunud karmide jääaja tingimustele, kõrvalharu
  • Neoteemia - seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises.
  • Kordamine bioloogia eksamiks #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annaabihuviline Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Evolutsiooniõpetus mõisted-võrdlus-nimeta
    4
    doc

    Evolutsiooniõpetus mõisted, võrdlus, nimeta

    EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon ­ mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo ­ elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo ­ aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo ­ lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil ­ organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus ­ hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik ­ inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik ­ organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus ­ isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund ­ taandarenenud elund 11)

    Bioloogia
    Evolutsioon ja evolutsiooniteooria
    8
    pdf

    Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

    Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed ­ tuumata arhed ja bakterid ­ eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus ­ tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng ­ kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid ­ nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord ­ kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni

    Bioloogia
    Evolutsioon-liigiteke-kohastumus
    16
    pdf

    Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

    Evolutsioon  Elu areng maal  Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4­3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ​ ainuraksed​  – tuumata  arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne  hingamine.   ­­­ Esimesed ​ hulkraksed​  (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. ​ Kambriumi plahvatus​  –  tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade  varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem  , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’.  Piiritleti ehitustüübid –  nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.  ­­­ ​ Ordoviitsiumi​  ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal  leviva

    Evolutsioon
    Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2
    8
    docx

    Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2

    Kordamisteemad kontrolltööks Evolutsioon_2 Kohastumine, kohanemine, kohastumus ehk adaptatsioon (organismirühm) ja kohanemus (üksikisend). Mimikri. Näited ehituslikest, talitluslikest (füsioloogilistest) ja käitumuslikest kohastumustest. Kohastumuste suhtelisus (nt ajas, ruumis/elupaigast sõltuv, üksikisendile kahjulik/liigile kasulik). KOHASTUMUSED- kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) KOHASTUMUS- organismirühma isendite kasulik, geneetiliselt kinnistunud omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks ● NB! Indiviid/isend kohaneb. Organismirühm kohastub. KOHASTUMINE- protsess, mille tulemus on kohastumus. KOHASTUMUSED AVALDUVAD: ● ehituses (kuju, värvus jne) ● füsioloogias (fotosünteesi eripärad, ‘’antifriis’’ putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel) ● käitumises (lõimetishool, ränded, pulmamängud) ● EHITUSLIKUD KOHASTUMUSED: lendamiseks,

    Evolutsioon
    Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt
    7
    docx

    Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

    Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck

    Bioloogia
    Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass
    25
    docx

    Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

    Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub ­ populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi muta

    Bioloogia
    Bioloogia - evolutsioon
    8
    odt

    Bioloogia - evolutsioon

    Bioloogia KT 1. Evolutsioon ­ mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavate

    Bioloogia
    Evolutsioon - Bioloogia KT
    8
    odt

    Evolutsioon - Bioloogia KT

    Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus sed

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun