mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude õpetusel või peale reformatsiooni pühakirjal, täpsemalt evangeeliumil. Moraal/moraalsus viitab üldiselt heale või halvale inimese iseloomus, hoiakutes või tema käitumises. Mõistetega "moraalne/ ebamoraalne" viidatakse inimese isiklikele standarditele, väärtustele ja ka elustiilile.
eseme vms. vastu. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Kõige sagedamini mõistetakse armastuse all sügavat füüsilist ja emotsionaalset tunnet kahe inimese vahel. Armastada võib ükskõik mida: perekonda, lemmiklooma, sõpra, kallimat, filmi, autot, mõnda tegevust või raamatut. Kõik kolm: usk, lootus ja armastus on inimese elus tähtsal kohal. Ilma usuta pole lootust ning lootuseta armastust. Kristlikes riikides pole usk nii tähtsal kohal kui budismis või moslemis. Usk on vabatahtlik. Samas on moslemitel usk isegi tähtsamal kohal kui armastus. Armastuses on neil piirid, aga usk on kindel. Lootus on oluline, sest just lootus on see mis sunnib meid tõusma ja edasi liikuma. Kätlin Luht 12B
Polügaamia Polüandria Pärnu kutsehariduskeskus · kõige harvem esinev perekonnavorm · seab piirid meeste järglaste arvule · baseerub tavaliselt majanduslikel alustel · abielust sündinud järglane on armas kõigi jaoks, konkreetne põlvnemine ei ole oluline · majanduslike võimaluste laienedes muutub ühisabieluks Monogaamia · kõige hiljem välja kujunenud perekonnavorm · reegliks (normiks) kristlikes ühiskondades: · kujunes välja 3-4 sajandil · naistel on kaks võimalikku rolli elus abikaasa või jumalale pühendunu · põhineb: · jagamatul eraomandil · armukadedusel ehk vastastikkusel omamisel · erinevalt teistest perevormidest võib monogaamne perekond laguneda · jadamonogaamia Intsestikeeld
5. Iseloomusta A.Smithi põhimõtteid. Nimeta teoseid. · ,,Rahvastiku rikkus" ?? - tööväärtus · ,,Kõlbeliste tundmuste teooria" moraal on ......... · Moraal ja kõlblikus on erinevad mõisted kuid mitte vastandlikud · Inimene on egoist - · Propakeeris turumajandust, ei pooldanud selle piiramist · ,,käed vabaks, tee vabaks" loosung 6. selgita Max Weberi teooriat kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest · Väitis, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. · Protestantlikud väärtused soosivad tööarmastust, kokkuhoidlikust, ausust ning arvepidamist. · Kapitalismi juhtmõtteks oli rikkuse kogumine, enesedistipiin ja ratsionaalsus. · Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada.
Click to edit Master text styles Tüüpiline luterlane: kõle Second level põhjamaine tasandik, puust Third level palktare, istub seal suure Fourth level põskhabemega mustas kuues Fifth level tüüp, tudeerib mornil ilmel piiblit, tema ümber kuulekas naine ja üheksa last. Vara tööle, vara voodi, elu on karskus, rügamine ja vooruslikkus Armulaua sakrament Armulaua sakrament on kristlikes kirikutes, sealhulgas ka luterlikus kirikus. Sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel Pühal Õhtusöömaajal: Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" (Luuka 22:19) Armulaud on osasaamine Kristuse ristiohvrist ning Tema Ihu ja Vere sakramentaalne vastuvõtmine leiva ja veini kujul. Armulaud on tähtsaim sakrament, kuna selles võetakse vastu
s, kes hakkas viinamarju kultiveerima. Ühtlasi oli Noa esimene, kes end purju jõi ja purjuspäi kõlvatusi korda saatis. Faktid Jeesus Kristus nimetas ennast tõeliseks viinapuuks. Vein kuulub armulaua koosseisu. Katoliku kiriku õpetuse järgi muutuvad armulaualeib ja -vein preestri pühitsuse tulemusena vastavalt Jeesuse ihuks ja vereks ning seda muundumist nimetatakse transsubstantsiooniks. Armulaua sakrament esineb paljudes kristlikes kirikutes, sealhulgas luteri ja õigeusu kirikus. Kristlastele on nii saadud inimvere joomine kohustuslik. See arvatakse puhastavat pattudest ja tagavat igavese õndsuse. Islam keelab alkohoolsed joogid, sealhulgas veinid. Ometi on muhameedlikud riigid Türgi ja Iraan maailma 10 suurima viinamarjakasvataja hulgas. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Viinamari http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/viinamari.h tm http://ak.rapina
seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. PUNANE vere, tule, kire, sõja värv. Punast kannavad india ja hiina pruudid õnne ja viljakuse märgina. Kristlikes kalendrites märgitakse pühasid punase värviga. Samuti on punane ohu värv, hoiatused märgitakse tavaliselt üles punase värviga.Punane kurat keskajal kujutatud saatan või Kurat oli punases rüüs või punase nahaga. Punane on põrgutule ja needuse, lisaks ohjeldamatu kire ja iha värv. Püha punane märtrite mälestusmissat peab preeester punases rüüs, mille värv sümboliseerib valatud verd. ORANZ sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Hiinas ja
tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. 7. Mis on totemism? Toteism on usk, et esivanem on loom; harva ka taim või loodusnähtus. (loodusrahvaste uskumus, et ollakse sugulussuhtes mingi tootemiga). 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus. põhilisi surnukohtlemise viise on kolm (peitmine, hävitamine ja säilitamine). Kõik kultuurid mõtestavad surma erimoodi. Mõnedes kultuurides suhtutaksse surma kartuse, teistes jälle mittekartusega. 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja
Sain teada väga palju huvitavat... 4 VÄRVI SÜMBOL Punast peetakse vere, tule ning sõja sümboliks. Punane värv sümboliseerib ka põnevust, energiat, aktiivsust, kirge, iga, kiirust, tugevust, jõudu, kuumust, armastust, vihkamist, ähvardust, ohtu, vägivalda. . Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Punast kannavad india ja hiina pruudid õnne ja viljakuse märgina. Kristlikes kalendrites märgitakse pühasid punase värviga. Horoskoop ütleb, et punane on jäärade värv. Punane on seotud ka kogu meie planeedi algusega maa, pinnase, mulla, mineraalide, juurtega. Slaavlased on kasutanud punast värvust kaitseks kurja pilgu eest. Ka Eesti rahvamütoloogia seostab punast elu, tervise, rõõmu ja uhkusega. Pidulikud seelikud on paljudes maakondades punased olnud. VÄRVI ASSOTSIEERUMINE. VÄRVI OPTILINE MÕJU Punase värvi lainepikkus on kõige suurem
1) Inglise 1) Uskus, et 1) Saksa mõtleja 1) Teda huvitas majandusteadlane tunnete ja 2) Kapitalistlik vaimuelu ja sotsiaalse 2) Rõhutas, et traditsioonide tootmisviis arenes solidaarsuse areng väärtusi loob asemele peab jõudamalt nendes 2) Ühiskondlik majanduses asuma kristlikes riikides, kus oli tööjaotus, inimtöö mõistuspärasus toimunud reformatsioon ühiskonnastruktuur 3) Turumajandus 2) Kapitalism 3) Uskus, et läbipõimunum toimib kõigi tööstusühiskond protestantlikud väärtused sotsiaalse solidaarsuse hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine
Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Kõrgkeskajal tekkis uusi kristlikke ordusid, neist levinumad olid tsistertslased, frantsisklased ja dominiiklased. Esimene oli enam kloostrikeskne, rändava eluviisiga frantsisklased ja dominiiklased pühendusid aga misjonile ning katoliiklikkuse kaitsmisele. Kirik nägi oma õpetusele ohtu uutes kristlikes usuvooludes. Sellised liikumised mõisteti ketserlusena hukka ja nendega võitlemiseks loodi XIII sajandil inkvisitsioonikohus. Kõrgkeskajal kuulus haridus jätkuvalt peamiselt kiriku mõjusfääri. Kuid rajati ka ilmalikumaid linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid olid õpetajate ja õppijate ametiühendused. Õppetöö põhines seitsmel vabal kunstil ja neljal klassikalisel teaduskonnal, teadus- ja suhtluskeeleks oli ladina keel
Lõhnasid ohverdati Jeruusalemma templi kuldsel altaril kaks korda päevas ja korra aastas Yom Kippuril ehk lunastuspühal. Püha õliga võiti templis ohverdusaltarit, küünlajalga, kirstu jm esemeid. Judaismis on tihe side valguse ja lõhnade vahel, peamiseks suitsutusaineks peetakse mürti. (Worwood lk 267-269) Judaismis ning kristluses on olnud aegu, kui lõhnaainete kasutamine missa ajal on keelatud. (Worwood; lk 41-43). Tundub, et esialgses antipaatias lõhnarohtude kasutamise vastu kristlikes usutraditsioonides on süüdi taaskord naiste nõrkus kaunite asjade vastu. Väidetavalt kasutasid jumalanna kummardajad lõhnarohte pillavalt, sellele annab tõestust ka Hesekieli raamat (8:9-14). Samuti on ristiusk mõnikord tauninud seda, et naised end võrgutamise eesmärgil lõhnastavad, kuna algselt võitati end siiski selleks, et olla jumalatele meelepärane, ravimise otstarbel või pühitsemise eesmärgil. Nii juba Moosese
püütud kividega surnuks visata, kolm korda on ta üle elanud laevahuku ja kord veetis kogu ööpäeva vees. Paulus pani aluse kristluse levikule kogu rooma impeeriumi aladel, eelkõige just kreeklaste seas. Selleks käis ta kolmel suurel misjoniretkel: Süüras, Väike-Aasias ja Kreekas. Nende reiside käigus pani ta aluse esimestele kristlikele kogukondadele väljaspool Jeruusalemma. Kuna ta kuulutas ristiusku enamasti mittejuudi maades, pälvis ta tiitli ,,paganate apostel". Kristlikes kogudustes olid esindatud ka orjad, ülekaalus olid siiski madalamast klassist vabad inimesed, nende hulgas oli naiste osakaal väga suur. Kogudustega liitumiseks ei olnud rahalisi piiranguid ega polnud olulised ka filosoofilised teadmised. Sellegipoolest moodustasid ristiusku inimesed vaevalt 1% kogu Rooma riigi rahvastikust. 2. ja 3. sajandil see arv aga oluliselt kasvas. Esimese reisi tegi Paulus Küprosele ja teel läbi Galaatia püüdis jutlustada ka juutidele,
Kristlikud voolud ja uskumused Mida tegi Martin Luther ?1517. arvustasjareformisKatolikukirikut Miks on tekkinud erinevad kristluse harud? Ajajooksulkirikutevaheltekkinuderimeelsustetõttu Mida tegi Jeesus Kristus pärast surma? läksallasurmavalda, tõusiskolmandalpäevalsurnuistülesjaläkstaeva, kusistubJumala, omaisaparemalkäel Kristlus kunstis Millal kujunes välja Kristuse klassikaline kuju kunstis? 3. saj Mis on peamised teemad mida kunstnikus kujutavad kristlikes kunstitesostes? Jumalaimeteod, pühaõhtusöömaaeg Nimeta kaks kristlikus kunstis esinevat žesti! Kakspüstistsõrme-õnnistusžest, käsisüdamel- kahetsusmärk Kus asub teos Paradiisi väravad? Kuidas liigitatakse Kristlik muusika? Psalmid, hümnid, vaimulikudlaulud Islam: 1,1 miljardit Tekkeaeg: 6.saj Ilmutus: 610 Hira mäel Pühakiri: koraan Islam- jumalale alistumine Usutunnistus 5 korda päevas palvetamine Paast Almuse jagamine
nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes paikades. Traditsiooniline majandus nauditi töö tulemit. Kapitalism paigutab tulemi uude tootmisse. Emile Durkheim sotsioloogia teaduse rajaja. Tööstus ühiskonnas on ühiskondlik tööjaotus arenenud kujunes keerukas ühiskonna struktuur. Tööjaotuse põhifunktsioon: 1) Sotsiaalse soldidaarsuse hoidmine
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristlaste tagakiusamine on 249-251.a
Kloostri päevakavas oli palvetamine, pühakirjade uurimine, käsikirjade kopeerimine ja palju muid. Vallaline naine oli hilisantiigist alates sotsiaalselt tunnustatud isik.Elades vooruslikku ja neitsilikku elu, vabanes naine oma naiseksolemisest ja sai vaimult mehe sarnaseks. Usk andis naisele võimaluse oma riituste loomiseks ja alternatiivkultuuri arendamiseks. See oli "põgenemine" argipäevast pidupäeva. Naised võtsid innukalt osa hilisanteegi vaimsetest kõnelustest nii kristlikes kui ka paganlikes ringkondades. Naised valisid ristiusu kergemini kui mehed.
57. Kas väide „Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad“ on tõene või väär? – tõene. 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Enamik kristlasi usub, et Jumal on üks, kuid tal on kolm isikut ehk hüpostaasi (Isa, Poeg, Püha Vaim). 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik? – rooma paavst. 60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? (ld sakrāmentum ‘armuvahend’) Kristlikes kirikutes püha talitus, mille kaudu vaimulik vahendab kogudusele Jumala pattelunastavat armu ja milles Püha Vaim on erilisel viisil mõjutamas. Luterlikus kirikus 2 s-i (ristimine ja armulaud). 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? Tegemist on kristliku kommuniooni- ehk ühendusohvriga, kus ohvriaine esindab Jumalat ennast ja ohvriroa ühisel maitsmisel uuendatakse Jumala ja koguduse sidet. 62. Mida tähendab kristlastele ristimine
Kuulsaima seesuguse kaksikportree autoriks on kreeka päritoluga hispaania kunstnik El Greco (15411614). Sellel Ermitaazis asuval teosel (meie ülevaates esimene reproduktsioonil) näeme kahte suurt kirikumeest filosoofidena, keda on küll räsinud eluraskused, kuid kes on veendunud kunagi nooruses tehtud valikus. Teosel puudub El Grecole nii omane hüplev rahutus. Pigem loeme mõlema usumehe ilmest ääretut nukrust ja hingevalu. Peeter-Pauli katedraal Peterburis. Kristlikes maades on palju kirikuid pühitsetud Peetrusele ja Paulusele eraldi, kuid väga tihti ka mõlemale koos. Eestis on Pauluse kirik Tartus, Rakveres, Viljandis ja Hanilas. Tallinna vanalinnas (Vene tn. 18) paikneva katoliiklik kiriku nimi on Peeter-Pauli kirik. Kaarma kirik Saaremaal on samuti pühitsetud nii Peetrusele kui ka Paulusele. Mõlemale usumehele on pühendatud ka Peterburi linna häll Zajatsi (Jänese) saarel Peeter-Pauli kindlus. Selle kindluse kirikusse Peeter-Pauli
hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. Balsameerimine on ilmselt samuti väga vana, kuid levinud lokaalselt ja suhteliselt väheste rahvaste juures. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus, alates 19. sajandist on hakanud ennekõike sanitaarsetel ja majanduslikel põhjustel levima põletusmatus, kuigi eriti roomakatoliku kirik seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus. Zoroastristid ja parsid jätsid surnud
Kuidas mõista tantristlike õpetusi lähtuvalt religioossest, maagilisest ja rituaalsest kontekstist? Mida pakub tantrism inimestele? Läbi ajaloo on seksil ja seksuaalsusel olnud määratu võim inimeste üle. Seksuaalsus hõlmab inimeste käitumist, vajadusi, moraali ja kultuuri. Seksuaalsus on tihedalt seotud mitmetes ühiskondades kultuuri, religiooni ja maagiaga. Seda iseloomustavad ka piirangud, tabud ja keelud. Nõnda on peetud kristlikes maades suguühet patuks. Paljud religioonid näevad ette seksuaalsusest, erutustest ja seksuaalvahekorrast hoidumist. Neis on levinud tsölibaat ja aseksuaalsus. Siiski leidub mitmeid usundeid ja vaimseid traditsioone, kus on kasutusel meetodid seksuaaleneriga suunamiseks, muutmiseks ja rakendamiseks. Tuntumad nende hulgast on kindlasti tantristlikud tradistioonid budismis ja hinduismis. Ingvar Luhaäär on öelnud, et seksuaalsusel on olemas kolm valdkonda, dimensiooni või
maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. (3) PUNANE vere, tule, kire, sõja värv. Punast kannavad india ja hiina pruudid õnne ja viljakuse märgina. Kristlikes kalendrites märgitakse pühasid punase värviga. Samuti on punane ohu värv, hoiatused märgitakse tavaliselt üles punase värviga.Punane kurat keskajal kujutatud saatan või Kurat oli punases rüüs või punase nahaga. Punane on põrgutule ja needuse, lisaks ohjeldamatu kire ja iha värv. Püha punane märtrite mälestusmissat peab preeester punases rüüs, mille värv sümboliseerib valatud verd.(3) ORANZ- sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust
sajandi lõpus hakati juriidilisi töid kirjutama rahvakeeles. Õiguse õpetamine ja kirjutamine ladina -ja rahvakeeles olid väga sarnased, kuna need keeled täiustasid üksteise sõnavara. Peamine põhjus, milleks ladina keelsed õigustekstid rahvakeelde tõlgiti oli harimatus, kuna lihtkodanik ei osanud ladina keelt. Keskajal õpetati õigust peamiselt kahe juriidilise teksti abil, milleks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. Tänapäeval kasutatakse kõigis kristlikes riikides rooma kanoonilist õigust, mida tänapäeval kutsutakse Euroopa tavaõiguseks. Juriidilised allikad keskajal Eelnevas peatükis on juba mainitud, et põhilisteks kanoonilise õigusteaduse tekstideks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. Eelnevad tekstid koosnevad: 12. sajandi Gratiani Decretumist, 1234. aasta Liber Extrast, 1298. aasta Paavsti Boniface VIII Liber sextusest, 1311. aastal loodud Clementine Decretalsist, Extravagantes Ioannisest XXII, mis loodi 1325
midagi teisiti. Nt romantismiperiood: isikuvabadus, vabaduse ideaal- näiteid toodi just antiigist. Lemmikkangelane oli Prometheus, kes hakkas Zeusi vastu protesteerima. Kunstilised eesmärgid- esteetiliste eeskujude leidmiseks. Eeskuju leiti nii kunstivormides, nt skulptuurikaanonite järgimises, kirjanduse põhimõtetes nt poeetikateooriad- eriti klassitsistlikus traditsioonis hakati järgima. Lisask: antiikaja mälestisi on väga praktiliselt ära kasutatud nt antiikaja templite sambad kristlikes kirikutes; kujude osad, mida kasutatakse teistsugustel otstarvetel- sel kujul mälestiste kasutamine kuulus ka antiikaja enda juurde nt hilisemal rooma ajal, kui keisrid kiiresti vahetusid, tehti neist kujud vahetatavate peadega, et nii palju marmorit ei kuluks. 19.Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel?
Vana-Rooma arhitektuuri massiivsust ja võimsust asendas nüüd bütsantsi elegants ning hoonete kõrgus. Hooned olid väljastpoolt kaunistatud liseemide ja petikutega, lisatud olid rohkem võlve ja kupleid, ehitusmaterjalidena kasutati telliskivi, kivi ning marmorit. Kuplid sümboliseerisid kosmost ja taevast ning koos tsentraalehitisega (seinad on keskpunktist võrdse kaugusega) lõid need arhitektoonilise eeskuju, mis on idapoolsetes kristlikes kirikutes osaliselt tänapäevalgi kohustuslikuks elemendiks. [4] 3. ISLAMI ARHITEKTUUR Islami arhitektuuris aastatel 650-1600 kujunes kõige olulisemaks ehitiseks mosee (joonis 13), mis koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest ja mida piiravad igast küljest sammaskäigud. Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks. Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) ja kaev, et käsi pesta. [14]
lemmikkangelane oli Prometheus, kes hakkas Zeusi vastu protestima. *esteetiliste eeskujude leidmiseks kasutamine kunstilistel eesmärkide. eeskuju leiti nii kunstivormides, nt skulptuurikaanonite järgimises, kirjanduse põhimõtetes nt poeetikateooriad eriti klassitsistlikus traditsioonis hakati järgima. *lisaks: antiikaja mälestisi on väga praktiliselt ära kasutatud, nt antiikaja templite sambad kristlikes kirikutes; kujude osad, mida kasutatakse teistsugusel otstarbel sel kujul mälestiste kasutamine kuulus ka antiikaja enda juurde. nt hilisemal rooma ajal, kui keisrid kiiresti vahetusid, tehti neist kujud vahetatavate peadega, et nii palju marmorit ei kuluks 19. Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel?
näiteid toodi just antiigist. lemmikkangelane oli Prometheus, kes hakkas Zeusi vastu protestima. *esteetiliste eeskujude leidmiseks kasutamine kunstilistel eesmärkide. eeskuju leiti nii kunstivormides, nt skulptuurikaanonite järgimises, kirjanduse põhimõtetes nt poeetikateooriad eriti klassitsistlikus traditsioonis hakati järgima. lisaks: antiikaja mälestisi on väga praktiliselt ära kasutatud, nt antiikaja templite sambad kristlikes kirikutes; kujude osad, mida kasutatakse teistsugusel otstarbel sel kujul mälestiste kasutamine kuulus ka antiikaja enda juurde. nt hilisemal rooma ajal, kui keisrid kiiresti vahetusid, tehti neist kujud vahetatavate peadega, et nii palju marmorit ei kuluks. 7 19. Miks nimetatakse VanaRoomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui
6,1% tunnistasid end ateistideks. 7,99% küsitletuist ei soovinud küsimusele vastata. (Ibid) Niisiis määratleb eestlastest 27,41% ennast kristlaseks, mis on teiste religioonidega võrreldes ülekaalukalt esikohal. 6 1.2 Ristimine Ristimist ja sellega seotud nime panekut on käsitlenud Ülo Valk artiklis ,,Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel." Kristlikes maades on ristimine traditsiooniliselt andnud lapsele eluõiguse ja tähendanud tema vastuvõtmist inimühiskonda. Rituaal ise on küll lühike ja vältab vaid põgusad hetked, kuid selle osa vastsündinu saatuse kujundamisel oli määrav. (Valk 2009) Selgitada tuleb ristimise ja nimepaneku vahekorda. Neid ei saa samastada, sest ristimine on kiriklik kombetalitus, sakrament, mille sisuks on rituaalne pärispatu mahapesemine ja inimese
pealkirjaks on "Noli me tangere!", "Maarja Magdaleena kõrbes", "Maarja Magdaleena palvetamas" vms. 4 Peab teadma, et kreeklaste naisenimi Helena (tähendus: särav, loitev; ilus Helena, meil Ellen jt.) ja juudi päritoluga nimi Magdaleena (Magdala külast pärit naine) on täiesti erinevad nimed. Mõlemad on tänaseni laialdaselt kasutusel kõigis kristlikes maades. Maarja Magdaleenast on eestlased tuletatud järgmised nimed: Made, Madle, Madli, Magda, Mahta, Mall, Malle, kuid ka Magdaliina, Madleen jt. Tizian. Noli me tangere! Ivanov. Noli me tangere! Rahvusgalerii, London Vene Muuseum, Peterburi MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Maarja oli Jeesuse eluajal juutide üks levinumaid naisenimesid. Miks nimetati ühte Jeesuse naisjüngrit Maarja Magdaleenaks? 2
Näide Iirimaa kohta: seal toimus ristiusu vastuvõtmine juba 5. sajandil Püha Patricku töö tulemusel, kuid säilised iirlaste, keltide, elustiil ja kombed, ühiskondlik korraldus oli Lääne- Euroopa mandri mudelist erinev. Seega kui Frangi Euroopa mehed tungisid ümbritsevatele aladele mis olid nende omaste erinevad, leidsid nad eest mittekirstlasi ja kohaliku kristluse variante. Sissetungijate vastuseks oli nende kahe võrdsustamine, kui kristlikes ühiskondades pudusid neile tuttavad sotsiaalsed ja õiguslikud tunnusjooned.( keldi alade rahvaid koheldi hoolimata ristiusu vastuvõtmises paganatena). Kõrgkeskaegne ekspansioon ei olnud pelgalt ladina kristluse laienemise küsimus, vaid teatud tüüpi ühiskonna territoriaalse kasvu küsimus. See ühiskond tavatses iseloomustada ennast kui Rooma-pärast ja kristlikku, kuid kuulutas samas keldi alad võõrasteks. 11. sajandiks ei tähista mõiste ,,ladina kristlus" enam teatud
sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilma vastuseisuta austust keisrile. Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kiriku õiguse peamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alus. Kirikuõigus sai alguse Roomast. Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, mis väideti pärinevat otse apostlitelt. Neid juhiseid nimetati kaanoniteks (kr.k karjasekepp), mida peetakse kanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi alguseks. Hiljem lisandusid neile veel Uuest ja Vanast testamendist pärit reeglid. Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsuse diktiga, Theodosius I valitsemisajal saavutas kristlus 380.a ametlikult riigiusu seisundi. 496
pooldaja, kuna kapitalism tundus talle ratsionaalne ja efektiivne. Oma põhiteoses "Kapital" tõi Marx välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Kasumijanu toob küll kaasa halastamatu ekspluateerimise ja konkurents laostab paljud ettevõtted, kuid samas sunnib selline keskkond pidevalt tootmist täiustama. Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus. Kapitalist ei naudi töö
maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. PUNANE vere, tule, kire, sõja värv. Punast kannavad india ja hiina pruudid õnne ja viljakuse märgina. Kristlikes kalendrites märgitakse pühasid punase värviga. Samuti on punane ohu värv, hoiatused märgitakse tavaliselt üles punase värviga.Punane kurat keskajal 20 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON kujutatud saatan või Kurat oli punases rüüs või punase nahaga. Punane on põrgutule ja needuse, lisaks ohjeldamatu kire ja iha värv.
elanud. Seda peeti ka soodsaks tulevikuennete uurimiseks ja edasiste sammude kavandamiseks. Süüdati tulesid. Hiljem, kui roomlased olid Gallia vallutanud, hakkasid need pühad ka roomlasi mõjutama. Roomlased eelistasid sel ajal tähistada õunapuude jumalanna Pomona püha (üks Halloweeni eelkäijaid; üks Halloweeni mäng tänap suuga veeämbrist õunte püüdmine; kas rooma ajast pärit?). Pomona-päeva tähistati veel 7. sajandil ka kristlikes maades. Uut aastat tähistati pimedaja aja algusega okt-nov Samini pühaga? Samain on ka praegu ks tähtsamaid iiri pühasid. Iiri dokumentides on vihjeid, et toimetati ka selliseid riitusi, millest avalikult ei räägitud (nt viljakusjumalusele). Beltane. Teine suur püha. Peeti 1. mail (maipüha) suure tulede süütamisega. Karjakasvatajele jälle oluline, esimene loomade väljalase loomad aeti läbi suitsu, mis pidi neid kaitsma
Ecloga jäi õigusallikana püsima järgnevaks 150 aastaks, asendades õppetöös ühtlasi Justinianuse Institutsioonid. Ecloga mängis olulist rolli Bütsantsi kirikuõiguse arengus, samuti Bütsantsi õiguse retseptsioonis Ida-Euroopas. Seaduses ilmnes tugev kristliku moraali mõju. Õiglust mõisteti järjest enam kristlikus vaimus, ius naturale muutus üha selgemalt jumala poolt kehtestatud kõrgemaks õiguseks. Orjade vabastamise uue vormina oli sätestatud nende vabakslaskmine kristlikes kirikutes. 4. Makedoonia dünastia aeg Konstantinoopoli vallutamine; 867 - 1204 9. sajandil tuli võimule uus Makedoonia dünastia, mis pilditülis pooldas ikonoduulide seisukohti. Uue dünastia tõusuga kaasnes nn. Makedoonia renessanss, mille raames koos muude kultuurivaldkondadega elavnes nii seadusandlus kui ka juriidiline kirjandus. Juba eelmise perioodi lõpul olid taasavastatud CIC kreekakeelsed versioonid.
Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustadakirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilmavastuseisuta austust keisrile.Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kirikuõiguse peamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alusKirikuõigus sai alguse Roomast. Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, misv ä i d e t i p ä r i n e v a t o t s e a p o s t l i t e l t . N e i d j u h i s e i d n i m e t a t i k a a n o n i t e k s ( k r. k k a r j a s e ke p p ) , m i d a p e e t a k s e kanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi alguseks. Hiljem lisandusid neile veel Uuest ja Vanasttestamendist pärit reeglid.Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsusediktiga, Theodosius
?? Mõisted: Basiilika - pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Psalmilaul kirikulaul, mille tekst pärineb Vana Testamendist, Psalmitekstide laulmist nimetatakse psalmoodiaks. Seda lauluzanri kasutati nii liturgias kui ka kristlikes kodudes. Neid retsiteeriti tavaliselt ühel tugihelil. Tekstid koosnevad erineva silpide arvuga värssidest (versus). Versuste retsiteerimiseks kasutatakse meloodiavormeleid. Hümn antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi
(uskumuse kohaselt ei upu see, kellele saatus on määranud poomissurma). Eesti randlased panid täävi sisse viljateri, et laev paremini vett lõikaks. Meresõidu koidikul ja hiljemgi toodi aluse vettelaskmisel jumala(te)le inimohver ja laeva pardaid niisutati inimverega. Selle kauge aja kaja on laeva nimepanekul ('laevanimi) vastu laeva parrast purustatav šampanjapudel. Nimi ei tohtinud olla väljakutse merele või kirikule, seepärast ristiti laevad kristlikes maades meelsasti pühakute nimedega, ka vöörikujudeks olid enamasti pühad mehed ja naised (Julge erand oli klipper „Cutty Sark“, mis sai nime šoti legendidest tuntud noorelt ja võluvalt nõiatüdrukult Nennie Cutty Sarkilt 'lühike särk'). Usuti ka, et paljastatud käsivarte ja rindadega naisi kujutavad vöörikujud vaigistavad tormist merd. Väga halvaks endeks peeti sellise kuju kaotsiminekut tormis või lahingus.
katoliikliku kristluse riigiusuna (kindlat ristiusu keskust kujunenud ei olnud, samuti puudus veel kiriku juhtimine ühe isiku poolt, kirikut juhtisid piiskopid ja peapiiskopid, seadusandlust reguleerisid kirikukogud). Lõplikult pääses kristlus võimule Bütsantsi keiser Justinianuse ajal. Paavsti primaat tähendab sisuliselt seda, et paavst on kiriku pea. Sõna primaat tähendab iseenesest teatud aunimetust või tiitlit, mis anti osadele piiskopidele teatud kristlikes kirikutes. Sõltuvalt traditsioonist võib see märkida juriidilist autoriteeti või mõnda pidulikku eesõigust. Õiguslikud alused Primaaadi teema esines Rooma piiskopi Stephanuse ja Cyprianuse vahelises väitluses kolmanda sajandi alguses. Stephanus rõhutas monarhistliku käsitlust ja Cyprianus seda, et Peetrusele antud primaat kuulus apostlitele e piiskoppide kolleegiumile. Õigusliku aluse andis kindlasti ka fakt et Rooma oli ka paljude märtrite linn. Juba
taotlusi peale suruda. Kuid ma veendusin, et kõikides ühiskondades on veel üht tüüpi tehnikaid tehnikad, mis võimaldavad indiviididel omaenese vahendite abil teha oma kehaga, oma hingega, oma mõtete ja käitumisega teatav hulk operatsioone ja nõndaviisi muuta ning kujundada ennast, et saavutada teatavat täiuslikkust. Igas kultuuris sisaldab enesetehnoloogia hulga tõekohustusi: uurida, mis on tõde, avastada tõde, saada tõest valgustatud. Ent milline on tõde kui kohustus meie kristlikes ühiskondades? Kristlus on pihtimine. Kaks kohustuste kogumit usku raamatut ja dogmat puudutav ning enese hinge ja südame kohta käiv on omavahel seotud. Professor Peter Brown rääkis, et kuivõrd oluline on aru saada, miks seksuaalsus sai kristlikes kultuurides meie subjektiivsuse seismograafiaks. Sel ajajärgul võime märgata ka arengut tuumikperekonna, abielutruuduse suunas ning meelehärmi suguakti pärast. Kas me võime siis öelda, et kristlus ei muutnudki asjade seisu
Alates Augustinusest oluline pööre õiguse mõiste sisustamises – suunab kiriku ja riigi ühinemisele., kuid hiljem viib nende lahutamisele. 5. ÕIGUS KUI JUMALIKU ILMAKORRA OSA Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond(mõistuse esiletõstmine tahte ees, rõhutatakse Jumala tahet – see on õiguse ja seaduse ürgne põhi), Aquino Thomas (1225-1274) – „Summa Theologica“ Skolastikud lähtuvad põhimõttest, et teadusele moodustavad aluse kristlikes dogmades leiduvad tõed. AT tõstab esile loodusõiguse tähtsust . Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus – tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. Seadus – mõistuslik korraldus üldiseks heaoluks, mis on teatavaks tehtud selle poolt, kelle ülesanne on ühiskonna eest hoolitseda. Skolastikud – õiguse kujunemises on otsustav tähtsus ka rahval. Õigus kehtib kui kõrgeim
olenemata inimese soost või rassist. Jung selgitab, et siin leidub sarnasus ka bioloogiliste instinktidega. Nende olemasolu organismis ei tõesta miski enne, kui nad konkreetsel moel avalduvad. Jungi nägemuse kohaselt on erinevaid arhetüüpe sadu. Mõned neist on lihtsalt sagedamini avalduvad. Nende hulka loeb ta ka ettekujutuse Jumalast, mis on levinud pea kõikjal ning millel siis samuti peab olema teadvustamatuses mingi tekitaja. Ka mitmeid kristlikes dogmades formuleeritud kujundeid peab Jung arhetüüpseteks. Hea ja kuri on arhetüüpsed mõisted, kuna neid kehastavaid tegelasi leidub kõikides pärimustes ning miski nende kontseptsioonide olemuses on kõigile inimestele kergesti mõistetav. Neist asjadest sel moel rääkides ei pea Jung silmas seda, et kuna taolised kujundid ilmnevad psüühikasiseselt, siis on nad kunagi ürgalgsetel aegadel välja mõeldud ning neil ei ole vastet tegelikkuses, vaid nad elavad ainuüksi inimese meeles
siirast) usku ei saa sundida. Inimese meeli (mind) pole võimalik mõjutada ja veenda seaduste ja karistustega. 3. Usudoktriini ekslikkus · Usuasjad pole ei tõestatavad ega ka ümber lükatavad, nad on lihtsalt usutavad või mitteusutavad. Kuulutada ja tunnistada võib, kuid kellelgi pole õigust neid teistele peale suruda. Inimlik ekslikkus ei võimalda õigustada usulist tagakiusu. · Ühtegi olemuslikult lunastusele olulist küsimust pole kristlikes pühakirjades vaieldamatult õpetatud · Dogmaatilist teoloogiat tavainimesed ei mõista · Ühe inimese õige usk on teise inimese jaoks valeõpetus. Islam, katoliiklus, luterlus, nelipühi kirik, õigeusk jne vastastikku peavad üksteist hereesiateks. Et usulised eriarvamused on paratamatud, on sallivuse kohustus ka paratamatu. Ainsaks alternatiiviks on vastastikkune tagakius, see aga on ebakristlik ja mitteratsionaalne.
annaabi.ee 
